Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi. Selleks, et seda saaks teha, on vaja esmaslt luua mingisugune korrastatus, näiteks rühmadesse jagamine. Need üldistavad kirjeldused aitavad teha tuleviku tarbeks ennustusi ning kasutada mingit materjali parimal otstarbekal viisil. Seda nimetatakse teaduse süstemaatilisuse esimsekse "etapiks". 2. Teaduslikud seletused Teooriate loomine on teadusele iseloomul...
Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide...
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teo...
Karl-Kristjan Smitt Teaduse süstemaatilisus ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Teede-ehitus teaduskond Õpperühm: KTE 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Tallinn 2018 VASTUSED 1. Autor kirjeldab antud tekstis kahte teaduse suunda. Loodusteadused ja laboriteadused. Need kaks teaduse suunda erinevad teineteisest sellepoolest, et loodusteaduses kirjeldadakse konkreetseid sündmusi ja protsesse, kuid laboriteadustes otsivad teadlased üldisi kirjeldusi, mis teevad üldistusi mingis kindlas valdkonnas. [1] Näiteks ökoloogia on teadus eluta- ja eluskeskonna ning organ- ismide vahelistest suhetest. Ökoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust ja levikut, ehk kirjeldatakse kindlaid sündmusi ja protsesse. Kui võtta vastunäiteks füüsika, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes ning kus teadlased uurivad selles valdkonnas kõiki keht...
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks plane...
1. Autor kirjeldab kahte teaduse tüüpi. Üks on üldistatav teadus, teine on konkreetne teadus. Nagu nimigi ütleb, on üldistatava teaduse oluline aspekt see, et kasutatakse üldisi kirjeldusi. Selle puhul ei ole tähtis üksik sündmus, vaid see sündmus tervikuna ehk kõik, mis selle juhtumi juurde kuulub, mis sellega seotud on ja enamgi veel. Konkreetne teadus uurib mingeid kindlaid üksikuid sündmusi ja mitte midagi enamat. [1] Näiteks Kuressaare laupäevase ilma ennustamine kuulub konkreetse teaduse alla. Kuid hiirte käitumise uurimine erinevates olukordades kuulub üldistava teaduse alla. 2. Teaduslikud teooriad on spekulatiivsed, kui nende seletamiseks on kasutatud mitte tõestatavat põhjendust. Põhjendust ei ole võimalik seletada, aga see põhjendus ise seletab paljusi nähtusi, näiteks gravitatsiooni. Mingis mõistes on ka mõõtühikud spekulatiivsed, sest need on kokkuleppelised ja kunagi kellegi poolt välja mõeldud....
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Induktivism: Teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1. Selgita milline on Alan Chalmersi sõnul tavaarusaam faktide ja teaduse seosest. Kas nõustud, et selline arusaam on levinud? Faktide ja teaduse seos seisneb sellel, et teadus põhineb faktidel. Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun sellega, et see arusaam on levinud, kun aka meie teada oleva “teaduse” aluseks on eelkõige faktid st eksperementide/vaatluste järgsed järeldused ja selgitused. 2. Selgita, milline on Chalmersi sõnul vastuolu, kui tuletada vaatlusotsustustest nagu „Pliidil olevas anumas olev vesi aurustus kuumutamisel” üldiseid seaduspärasid nagu „Vesi au...
Teadus ja väärtushinnangud 1. Mittelstrassi „teaduslikest ratsionaalsusnõuetest“ kattus „Teaduse süstemaatilisuse“ tekstis nimetatud omadustega teaduse kontrollitavuse kriteerium. Nimelt kirjeldas Paul Hoyningen- Heune oma teksti kolmandas peatükis (Hoyningen-Heune, lk 3) eksperimentide rakendamist, mis omakorda võimaldab kontrollida teaduslike teooriate või väidete õigsust ning kooskõla faktidega. Sellest tuleneb ka teine kattuvus kahe teksti vahel ehk korratavuse kriteerium. Kahtluse korral on teadlastel alati võimalus korrata katseid, et iseseisvalt kinnita või ümber lükata mitmeid teaduslikke tulemusi ja järeldusi. Kolmandaks kattuvuseks on teaduse usaldusväärsuse kriteerium, mis Mittelstrassi teksti puhul väljendub eelkõige uute teadmiste ning eelnevalt kinnitatud teooriate vaheliste vastuolude puudumises. Hoyningen-Heune’i „Teaduse süstemaatilisuses“ oli teaduse usaldusväärsus tihedalt seotud eelkõi...
TEADUSE SÜSTEMAATILISUS 1. Kaks teaduse tüüpi, mida autor kirjeldab on loodusteadus ja laboriteadus. Need teaduse tüübid erinevad sisupoolest. Loodusteadusel keskendutakse sündmuste ja protsesside kirjeldamisele ning on üsna tihedalt seotud ajalooliste sündmustega. Või nende uurimisega. Muidugi ei ole loodusteadus seotud ainult ajaloo sündmustega, veel on seotud kultuuri, poliitika ja isegi kunstiga. Laboriteadusel ei keskenduta üksikutele ajaloo sündmustele, vaid tähtis on üldised kirjeldused. Üldised kirjeldused, mis teevad mingeid üldistusi kindlas valdkonnas. Laboriteadus on üsna tihedalt seotud füüsikaliste või keemiliste nähtustega. a) Loodusteaduse näide: Siia saab tuua sellise näite nagu tibu areng munast. Sellel juhul keskendutakse nähtuse ja protsessi kirjeldamisele. Vaadeldakse kuid tibu areneb munast. b) Laboriteaduse näide: Siia saab tuua näiteks kliima. Kui on tu...
1. TEADUSLIKUD KIRJELDUSED Kui ajaloolistes loodusteadustes, nagu kosmoloogia, mis kirjeldab universumi ajalugu või paleontoloogia, mis kirjeldab elu ajalugu Maal on ülekaalus konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused, siis laboriteadustes, nagu tahkisefüüsika või valkude keemia, huvitavad teadlast alati sündmuste või protsesside rühmad, mitte üksikud ajaloolised sündmused ega protsessid. Konkreetse metalli, näiteks vase, uurimise juures ei ole oluline see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et te...
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid ...
Elulugu Jean Piaget sündis 9. augustil 1896.a Neuchatelis, Sveitsis. Tema isa, Arthur Piaget, oli keskaegse kirjanduse professor ja ema, Rebecca Jackson, oli inteligentne ja energiline naine, kuid Jean Piaget arvas, et ta on neurootiline. Juba väga noores eas tekkis mehel huvi loomavaatluste vastu, mida talle meeldis läbi viia loomulikus elukeskkonnas. 10-aastasena avaldas ta oma esimese artikli, milles kirjeldas albiinovarblast, keda ta oli pargis vaatlemas käinud. Varsti pärast seda sai ta laborandi ametikoha kohaliku loodusteaduse muuseumi direktori-malakoloogi juures, töötades seal õppetundidest vabal ajal. Ta töötas seal neli aastat ja hiljem avaldas ligikaudu 25 tööd molluskeid ja zooloogiat puudutavate probleemide kohta. Noorukieas huvitus Piaget filosoofiast, eriti filosoofiaharust, mis käsitles teadmiste päritolu epistemoloogiat. Kõrghariduse omandas Piaget Neuchateli ülikoolis, kus t...
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühho...
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) ...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ●...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
