TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLUS (stantsimine) Töö nr: 18 Ees- ja perekonnanimi:trollolloo Rühm: Matb23 Üliõpilaskood:trolloloo Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 11.04.12 15.04.12 Töö eesmärk ja ülesanded: Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Variant 18 ...
docstxt/14816406908047.txt
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastants...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLEMINE Üliõpilane: Rühm: matb24 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 04.04.2010 Detaili joonis 2. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrrel...
4. ÜLESANNE NR. 4 4.1 Ülesanne Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Lähteandmed s = 1 mm d1 = 110 mm d2 = 130 mm H = 140 mm h = 1130 mm R = 9 mm r = 10 mm Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 𝜎b = 330 MPa s= 1 h= 130 H= 140 R 10 R9 Od1= 110 Od2= 130 Joonis 1. Stantsitud detail 4.2 Lahendus Valin lisavaru tabelist 21 [1] H/d2 =...
Kodune ülesanne nr. 2 Määrata detailide stantsimiseks lõikestantsil maatritsi ja templi mõõdud, pilude suurused maatritsi ja templi vahel ning teha maatritsi ja templi eskiisid. Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm
Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24 H14 s= 6 O 60 h14 Joonis 1 Lahendus: +𝟎, 𝟓𝟐 2.1.1 Sisemise ava Ø𝟐𝟒𝐇𝟏𝟒( ) stantsimine. 𝟎 Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel 𝑧 = 𝑐 ∗ 𝑠 ∗ √𝜎𝑙 = 0,035 ∗ 6 ∗ √49 = 1,47 mm, c – kuna täpsusklass on H14, siis valin 𝑐 = 0,035 𝜎𝑙 – lõiketakistus, valin 𝜎𝑙 = 490 𝑁/𝑚𝑚2 = 49𝑘𝑔𝑓/𝑚𝑚2 0
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x25,833,54T Valin pressi vaja...
Pikenemine 16 % Soojusjuhtivus 46 W / mK Erisoojus 500 J / kg.K Sulamistemp 1540 ° C Tihedus 7850 kg / m 3 2. osa Detaili konstruktsioon on üsnagi lihtne kaks painutust, paar auku ja ei ole keeruline kuju. Lihtne on teda valmistada stantsimise teel, kuna möötmed on väikesed ja ei vaja eraldi lõiketöötlust. Esialgu tuleb kuju välja pressida lehtmaterjalist koos aukudega, seejärel pressida korraga kõik neli nurka. Kuna tegemist on suurtootmisega, siis on valmistusviisiks stantsimine vägagi sobilik. Materjaliks sobib terasest (C45 näiteks) lehtmaterjal paksusega 2mm (1000x8000x2). Valmistamise tehnoloogiline järjekord oleks järgmine: Lehtmaterjali ettevalmistamine stantsimiseks, aukude ja kuju stantsimine, painutamine, pinnatöötlus kuulpritsis, puhastus. Detaili valmistamisel tuleb kasutada esialgu vasarstantsi, et saada kätte kuju ja augud ning seejärel kasutada press-stantsimist, et tekitada vajalikud nurgad. Lehtstantsimise paigutus:
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS APJ Lehetöötlus seadmed Villu Päid Mtp-14 Juhendaja: Argo Mõttus Väimela 2013 Giljotineerimine Giljotineerimine on kõige lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise viise, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljotineerimise põhimõte seisneb selles, et tempel surutakse vastu alatera. Sõltuvalt giljotiini tüübist jäetakse kahe tera vahele pilu, tavaliselt 510% materjali paksusest. Materjalis tekivad kitsas piirkonnas suured pinged. Templi tungimisel lõigatavasse lehte 1560% paksuse ulatuses annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt metalle, aga ka teisi materjale nagu plastik, kumm jne. Enamlevinud on mehaanilised ja hüdraulilised giljotiinid, aga õhemate materjalide tö...
ETAPID JA PAIGUTAMISE PÕHIMÕTTED: · Kaevandamine ja rikastamine(-aheraine erldamine) tooraine juures ja tänapäeval põhiliselt arengumaades. · Sulatamine selleks on palju vaja elektrienergiat, sellepärast asub energiaallika juures.Hea, kui see on odav · Sulamite tootmine/valmistamine(Kas energiaallika juures , tarbija juures, toimub arenenud riikides ja sageli ka sadamalinnades) · Valtsimine, stantsimine - /valmistööd, toimub arenenud riikides. RAUAMAAGI SUURIMAD TOOTJAD: · Hiina(kasutab ise) · Brasiilia(ekspordib) · Austraalia(ekspordib) TERASETOOTJAD: · Hiina · Jaapan · USA HIND SÕLTUB: · Leikoha sügavus · Raua sisaldus maagis · Tarbija lähedus
Müra võrdlev skaala Helitugevus dBA 160 Kõrva trumminaha rebenemine Ülehelikiirusel lendava 150 reaktiivlennuki lööklaine Reisilennuk mõnekümne meetri 140 kõrgusel Lehtmetalli stantsimine ja 130 neetimine Puidutööpingid; äike 120 Valulävi Elektrikitarr 110 Kuulmiskahjustused Suruõhuhaamer 100 Rong, linnaliiklus tipptunnil, 90 Niagara juga Treipink 80 Keskmine tänavamüra 70 Kodumasinad 60 Pideva mõju puhul mürastress
Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? - Metallurgia tehnoloogilised etapid on: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulamite tootmine, valtsimine, stantsimine jms. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada.
parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens Kasutamise eesmärgid: Ruumi järelkaja väh, Kasut nii pindade katmist, kui rippneelajaid, Helipeegelduse vähendamiseks, Paig konstruktsiooni materjale, mis väh heli resoneerimist. Klaasid Toormaterjal: liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3. Lihvimine, 4. Pakkimine tänapäeval veel *lehtklaasi valtsimine, *pressimine ja stantsimine, *ekstrusioon, puhumine tõmbamine. Lehtklaas sulatusvannist vert väljatõm klaasimass valtside vahel, mis lõigatakse lehtedeks. Floatklaas sula klaasmass tõm välja jahutavatele valtsidele, siis sulatinale, kus vajuvad välja ebatasasused, saad klaaslint, mis lõigatakse või lihvitakse peegli jaoks. Nii saab armeeritud ja reljeefklaasi. Valuklaas sulaklaas tõm valtsi peale. Puhutud klaas. Pressimine ja stantsimine.
Nahkehistöö Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Kunstnik valmistab disain, kingi, kotte, karpe ning köiteid. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks: · Valamine · Vormimine · Pressimine ehk stantsimine Metallehistöö Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest (plast jms.) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks.
Tallinna polütehnikum Meedia osakond Trükiste tootmis protsess referaat Karl Breemet TA-12L Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Trükiste tootmise protsess koosneb mitmest osast,alates tellimuse võtmisest lõpetades järeltöötlusega. Trükkal teeb peamise osa tööst ise ära aga kõike nad tavaliselt ei tee. Juhataja peab tellima paberid, plaadi ja muud mida vaja on. Trükkal saab siis trükkimisega alustada, kui vajalikud asjad on olemas, masin vaja seadistada, paber masinasse, värvid õigeks ja palju muud. Hinnapäringu näidis 1. Trükise nimi 2. Trükise formaat (mm) 3. Kogus 4. Maht e. lehekülgede arv (nt. 16 lk + kaaned) 5. Paber (eraldi märkida kaante paber ja sisu paber) 6. Värvide arv: kui sisu ja kaaned on erineva värvide arvuga, tuleb need mõlema...
varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt. rauamaagi vajadus väheneb Kunstmaterjali kasutuselevõtt Uute metallide kasutuselevõtt (tantaal, plaatina metallid) Suured söebasseinid suletakse Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid
Alumiinium Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element. Tema järjekorranumber on 13 ja aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on C ja keemistemperatuur C. 1827. aastal sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845. Aastal edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge. Alumiinium on 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased ...
17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ? MESSING e VALGEVASK = vask + tsink PRONKS = vask + tina MELHIOR = vask + nikkel UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21. Kullasepakunsti pinnakaunistus tehnikad (7) ? 1. GRAVEERIMINE e UURENDAMINE 2. HAPPEGA SOOVITUS 3. EMAILIMINE 4. NIELLO e TINAEMAIL e TUULA EMAIL 5. PANUSTAMINE 6. FILIGRAAN 7. GRANULATSIOON 22. Mis on email ?email on laikiv klaasjas kiht, millega kaetakse voi dekoreeritakse metalli. 23. Naha kaunistamise viisid (7) ?1. KULDAMINE 2. VARVIMINE 3. NAHALOIGE 4. TEMPLIGA TRUKKIMINE 5. NAHAVOOL 6. NAHAPOIME 7. APLIKATSIOON 24
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. KEEMILISED OMADUSED Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis valdib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnousid koduses majapidamises kasutada - vett hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne
tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine 1. 2. 3. 4. 5. KERAAMIKA LIIGITAMINE Põletustemperatuuride põhjal Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.
Küsimus 5 (10 points) Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. keevitamine b. lõiketöötlemine c. painutamine d. lehe valtsimine e. stantsimine Score: 10 / 10 Küsimus 6 (10 points) Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tõmbeteim ei erine surveteimist b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d
Elektroonikatööstuse tooted: pooljuhid, mälukiibid, mikroprotesessorid Metallurgia 1. Nimeta metalle ja nende omadusi: · Vask, alumiinium hea elektrijuht · Raud kõrge sulamistemp., tugev, kõva, hästi töödeldav · Alumiinium kerge, hästi töödeldav · Nikkel, tina, plii, kuld püsivus, · Kuld, hõbe pehmed, kerge töödelda 2. Metalli töötlemine: Maagi kaevandamine, rikastamine, tooraine sulatamine, puhtametalli või sulami tootmine, valtsimine, stantsimine, valamine, viimistlemine. 3. Metallurgia areng: · Varem koondunud kivisöebasseinidesse · Praegu pigem sadamalinnadesse või odava elektriga piirkondadesse hüdroenergia piirkonnad · Kaevandamine, rikastamine, toormetalli sulatamine arengumaades · Asendumine plastmassiga 4. Rauametallurgia: · Leiukohad: Venemaa, Austraalia, Brasiilia, USA, Kanada, Hiina · Suurimad terase tootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa 5. Alumiiniummetallurgia:
Score: 10 / 10 Küsimus 5 (10 points) Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. keevitamine b. lõiketöötlemine c. painutamine d. lehe valtsimine e. stantsimine Score: 10 / 10 Küsimus 6 (10 points) Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tõmbeteim ei erine surveteimist b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul.Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnõusid koduses majapidamises kasutada - vett hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne
Alustatud pühapäev, 24. mai 2015, 17:34 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 24. mai 2015, 17:43 Aega kulus 8 minutit 27 sekundit Punktid 70,00/105,00 Hinne 66,67 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse kui Vali üks: a. tooriku materjal on liiga habras, et teda töödelda ilma toorikut kahjustamata (kõrgkarastatud sulamid, klaas, keraamika, pulbermetallurgilised detailid) b. detaili nõutud kuju on väga keeruline c. tooriku materjali löögisitkus on suurem kui 20J (temperatuuril -20 °C) d. nõutud tootlikus on suur (masstootmine) Küsimus 2 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Vali üks: a. kui temperatuuri tõus j...
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai - 15 mai ► E-labor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:12 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:16 Aega kulus 3 minutit 46 sekundit Punktid 91/105 Hinne 87 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilised töötlemisprotsessid kasutatakse juhul, kui Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tooriku materjali tugevus ja kõvadus on väga suured, HB>400 Märgista küsimus b. tooriku mate...
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai 15 mai ► Elabor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:21 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:24 Aega kulus 3 minutit 33 sekundit Punktid 84/105 Hinne 80 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilist töötlemist kasutatakse Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kui temperatuuri tõus ja sisepinged on lubamatud Märgista küsimus b. kui töötlemist teostatakse keeruliste liikumistega c. kui detaili kinnitamiseks kasu...
Paigutuse põhimõtted: Maagi kaevandamine Maagi leiukohtade lähedusse, kaevanduste ja karjääride lähedusse. Maagi rikastamine Toimub samas, kus kaevandamine, sest alles rikastatud maaki on mõtekas transportida. Tooraine sulatamine Enegiaallikate läheduses, sadamalinnades, gaasijuhtmete läheduses Puhta metalli või Seal kus masinatööstus on asutusest erladatud, samas tarbijatest sulamite tootmine mitte väga kaugel. Valtsimine, stantsimine Tarbija läheduses 40. must metallurgia: Musta metallurgia geograafiat iseloomustab tänapäeval see, et maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse. TOORAINE: rauamaak ja legeerivad metallid (Mn,Cr,Ni) SUUREMAD RAUAMAAGI TOOTJAD: Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, LAV, Venemaa SUUREMAD TERASE TOOTJAD: Hiina, Poola, Peruu, Austraalia, Sambia, Kanada, USA, Venemaa. Värviline metallurgia:Cu, Pb, Sn, Zn
sama materjali tugevuspiirist tõmbel. 11. Mida iseloomustab normaalelastsus (Joungi) moodul E? Normaalelastsuseks nimetatakse Hookei seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava normaalpinge suhet. 13.Mis on Poissoni tegur ? Poissoni tegur iseloomustab suhteliste risti- ja pikkideformatsioonide suhet tõmbel(survel). Enamikel metallidel on see piires 0,2....0,4. 15. Kas materjali plastuse näitajad A ja Z sõltuvad survetöötlemise viisist (valtsimine, stantsimine, tõmbamine, pressimine j.n.e)? Jah, sest töödeldes muutuvad materjalide omadused 17. Mis on metalli kalestumine? Peale metalli plastset deformeerimist suureneb metalli tugevus. Seega on vaja teistkordsel deformeerimisel rohkem jõudu, et saavutada sama deformatsiooniaste 19. Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel? Suhteline vääne, väände moment, absoluutne vääne. 21
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond TRÜKISTE TOOTMINE Referaat Enda nimi TT – 16 Tallinn 2017 Sisukord Trükise hinna moodustumine...................................................................................3 Tellimuseesitamine.................................................................................................. 3 Trükise tootmise etapid........................................................................................... 4 Kasutatav tarkvara ja seadmed...........................................
EKSAM Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? niisutusaparaat on ettenähtud trükivormi vaheelementide (mitte- trükkivate elementide) ühtlaseks või valikulikuliseks niisutamiseks Niisutussüsteem ofsettrükis peab tagama ühtlase ja stabiilse niisutusvee kandmise trükivormile. Samuti peab võimaldama juhtida värvi ja vee tasakaalu trükiprotsessis Milliseid niisutussüsteeme teate? Niisutussüsteemid piiritusega Kileniisutus Niisutussüsteemid niisutusvee viimisega värviaparaati Katkestatud niisutuse etteandmise süsteemid Pideva niiskuse etteandmisega seadmed Pihustitega niisutussüsteemid niisutusaparaadid otsese niisutamisega e. konvntsionaalne, ja kaudse niisutamisega, kus niisutusvedelik pääseb trükivormile värviaparaadi kaudu. Niisutussüsteemid Niisutusvedeliku järgi: *piiritusega töötavad *veega töötavad Niisutusvee ülekande viisi järgi : *Kontaksed *Ilma konktaktita Millistest osadest...
Peale kuju andmise muutub ühtlasemaks ka struktuur. · Külmvaltsimine. Töödeldakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumvaltsimise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist (malm, teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kuigi suure tugevusega · Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks. · Stantsimine, Kasutatakse suures seerias valmistatakse väikeste detailide valmistamiseks. · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted:
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Argo Sass Ülevaade Tartu trükitööstusest Referaat Juhendajad Ando Kaldalu Tartu 2013 Meie õppegrupi õppekavasse lisati enne kooli lõppu huvitav aine: ,,Sissejuhatus trükitehnoloogisse." Kuna mina isiklikult olen varasemalt töötanud u. pool aastat Tallinnas Printalli trükikoja ehitusel elektrikuna, siis oli mul enne kursust väike ettekujutus trükiseadmete ja trükikodade ehitusest, aga trükiseadmete täpsem ja detailsem ehitus pakkus palju huvi. Samuti oli kursuse jooksul väga õpetlik kuulata loenguid erinevate trükitehnoloogiate kohta. Esiteks külastasime Kroonpressi trükikoda Tähe tänaval. Kroonpress on 1990. aastal asutatud Baltikumi juhtiv trükikoda. Tänaseks trükib see trükikoda väga palju Eesti ajakirjandusturul ringlevast pabermeediast ning peale selle müüb oma toodangut üheksas välisriigis. 20...
B. madalsüsinikteraseid C. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. D. Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti Student Response Feedback tõmbeolukorras Score: 3/3 5. Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response Feedback A. stantsimine B. keevitamine C. lõiketöötlemine D. lehe valtsimine E. painutamine Score: 3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response Feedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Tõmbeteim ei erine surveteimist C. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem D. Mõlemad on staatilised koormamise viisid
betoon, keraamika, klaas Score:3/3 5. Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student ResponseFeedback A. painutamine B. keevitamine C. lõiketöötlemine D. stantsimine E. lehe valtsimine Score:3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student ResponseFeedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem C
Student Response C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks B. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi C. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal D. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 170...250 B. 500...650 C
suureneb tugevus. Külmvaltsimine eeldab väga ühtlast toormaterjali. Külmvaltsimisega valmistatava traadi paksus on kuni 5mm, peenema traadi korral kasutatakse nn külmalt tõmbamist (kuni 0,01mm) Metalltoodete valmistamine: · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist ( malm, teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kõige suure tugevusega. · Sepistamine. Toodeteke vabama vormi andmiseks. · Stantsimine. Kasutatakse suures seerias valmistatavate väikeste detailide valmistamiseks. Valtsmetallitooted : · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad torud. Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed.
Kõrvaltegevusala: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine VOLTA AS Tööstuse 47, 10416 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.volta.ee telefon: (+372) 6120600 faks: (+372) 6120660 Mootorite müük: telefon: (+372) 612 0616 Arkadi Hiie - Müügijuht telefon: (+372) 612 0616 GSM: (+372) 50 93 605 e-post: [email protected] Firma juht: Aivar Reivik Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine Kõrvaltegevus: Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia, mõõte-, kontroll-, katse-, navigatsiooni- jms riistade ja seadmete tootmine, v.a tootmisprotsesside juhtseadmed, metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, metallitöötlus ja metallpindade katmine, mehaaniline metallitöötlus, kergmetallide valu, muude värviliste metallide valu ESTEL ELEKTRO AS Telliskivi 60A, 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.estel.ee telefon: (+372) 6729700 faks: (+372) 6729701
kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Student Response D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 1/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal B. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks C. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus D. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 170...250 B. 700...800 C. 300...400 D. 500...650 Score: 5/5 19.
D. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi B. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja Student Response valmistada ette järgnevaks töötluseks C. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal D. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutami Student Response A. 300...400 B. 700...800 C. 170...250
kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus B. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal C. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks D. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 300...400 B. 700...800 C. 170...250 D. 500...650 Score: 5/5 19. Millistel detailidele tehakse madalnoolutus?
· boksiit/alumiinium · vasemaak · titaan · boksiid Metallide saamine: 1. Kaevandamine ja 2. Rikastamine (tõstetakse kasuliku aine kogust) 3. Sulatamine, sulatamisel kasutatakse koksi, eraldi on Al tootmine, mida toodetakse hüdrolüüsi teel, vajab palju vett ja elektrit ehk ei sulatata kivisöega 4. Töötlemine, näiteks traadi saamine, torude tõmbamine jne, valsitakse rulle, mille tulemusena saab toode kindla kuju, aga stantsimine tähendab välja löömist, sulamite tootmine, paljud sulamid on isegi paremad Raua metallurgia Rauamaak, koks ja lubjakivi läheb kõrgahju sisse ja teisest otsast tuleb välja malm, kolmandast räbu. Edasise töötlemise käigus eraldadakse süsinik ja malmist saab teras. Teras on tõmbemele tugev. Rauamaaki on palju Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Venemaa, Kasashastaan, Rootsi, India, USA. Sisse veab kõige rohkem Jaapan Austraaliast. Peale
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmet...
* Metallurgia jaguneb mustaks ja värviliseks metallurgiaks. -) Must metallurgia toodang: malm ja teras (Fe'st ja Mn'ist) -) Värviline metallurgia tuleb nt Cu'st ja Al'ist. * Metallurgia etapid: -) Maagi kaevandamine ja rikastamine tooraine juures. -) Tooraine sulatamine tooraine või söebasseini juures, gaasijuhtme läheduses või odava elektrienergia juures. -) Puhta metalli või sulamite tootmine võib toimuda koos toormetalli sulatusega või eemal tarbija juures. -) Valtsimine ja stantsimine ehk toodete tootmine toimub tarbija juures. * Metallurgia paigutust mõjutavad: tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonanõuded. * Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub arengumaades; ülejäänud etapid arenenud maades. * Metalli tendentsiks kasutatakse säästlikumalt ja asendatakse muu materjaliga (plastmass); orienteeritakse tarbijale, luues väiksemaid metallurgiaettevõtteid; põhja riikidest on see keskkonda saastev haru püütud paigutada arengumaadesse kus palju
Küsimused 1. Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? 2. Milliseid niisutussüsteeme teate? 3. Millistest osadest niisutussüsteem koosneb? 4. Kuidas nimetatakse joonisel antud niisutussüsteemi osi: 5. Kuidas toimub poognate transport trükimasinas? 6. Milleks on trükimasinate sektsioonide vahel ülekandesilindrid? 7. Milliseid ülekandesilindreid tead? 8. Milleks on vaja poognate kiirendusseadet? 9. Kuidas toimub poognate üleandmine pealepanemisaparaadist trükisektsiooni? 10. Milliseid forgreifereid tunnete? 11. Kuidas toimub trükitud poognate vastuvõtt? 12. Kuidas vähendatakse poognate kiirust masinast väljumisel 13. Mis on poognate stoosimine (otsastamine) ja kuidas see toimub? 14. Kuidas eemaldatakse paberipakk trükimasinast? 15. Nimeta poognate väljatoomisseadmete nimetused joonisel: 16. Milleks on vaja hõõrdesüsteemi? 17. Milleks kasutatakse kattevalts...
laagripukkidel. Nii jäikust kui ka tugevust aitab tõsta korpusdetailide ribitamine ja vaheseintega varustamine. Paindele ja väändele töötavail elementidel on oluline ka nende ristlõike kuju. 3. Milliseid valmistamise tehnoloogiaid kasutatakse korpusdetailide valmistamiseks? Nimetada valutehnoloogia põhinõuded. Enim kasutatud tehnoloogiad on valamine, sepistamine, keevitamine, jootmine, liimimine, stantsimine. Valudetail tuleb püüda kontsrueerida nii, et ta oleks hästi vormitav, vältides kärnide kasutamist. Kujundada detail nii, et ta ei vajaks vormi poolitamist Tuleb püüda minimiseerida jahtumisel valandi kokkutõmbumisest põhjustatud pingeid ja pragusid. Tuleb vältida järske üleminekuid ühelt seinapaksuselt teisele. Vältimaks metalli tardumist enne vormi täitumist tuleb kasutada piisavalt suuri seinapaksusi 4
Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna Cst tekib tsementiit. Valge malm on kõva ja rabe. Kasutatakse näit. kuullaagrite valmistam. Kui sula-metalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plastiline. Tõmbe-tugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele,kuid odavam. Kasut.näit.mootorite klappide valmistam. 8.Vask ja alumiinium, nende sulamid. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine ja tõmbamine (joon 7-6). Vask ja tema sulamid Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga
Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4
summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
