TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLUS (stantsimine) Töö nr: 18 Ees- ja perekonnanimi:trollolloo Rühm: Matb23 Üliõpilaskood:trolloloo Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 11.04.12 15.04.12 Töö eesmärk ja ülesanded: Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala.
docstxt/14816406908047.txt
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastants...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLEMINE Üliõpilane: Rühm: matb24 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 04.04.2010 Detaili joonis 2. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrrel...
4. ÜLESANNE NR. 4 4.1 Ülesanne Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Lähteandmed s = 1 mm d1 = 110 mm d2 = 130 mm H = 140 mm h = 1130 mm R = 9 mm r = 10 mm Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 𝜎b = 330 MPa s= 1 h= 130 H= 140 R 10 R9 Od1= 110 Od2= 130 Joonis 1. Stantsitud detail 4.2 Lahendus Valin lisavaru tabelist 21 [1] H/d2 =...
Kodune ülesanne nr. 2 Määrata detailide stantsimiseks lõikestantsil maatritsi ja templi mõõdud, pilude suurused maatritsi ja templi vahel ning teha maatritsi ja templi eskiisid. Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm
Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24 H14 s= 6 O 60 h14 Joonis 1 Lahendus: +𝟎, 𝟓𝟐 2.1.1 Sisemise ava Ø𝟐𝟒𝐇𝟏𝟒( ) stantsimine. 𝟎 Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel 𝑧 = 𝑐 ∗ 𝑠 ∗ √𝜎𝑙 = 0,035 ∗ 6 ∗ √49 = 1,47 mm, c – kuna täpsusklass on H14, siis valin 𝑐 = 0,035 𝜎𝑙 – lõiketakistus, valin 𝜎𝑙 = 490 𝑁/𝑚𝑚2 = 49𝑘𝑔𝑓/𝑚𝑚2 0
Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x25,833,54T Valin pressi vajalikuks jõu vastavalt olemasolevatele seadmetele kuid mitte väiksema kui arvutuslik jõud seega Ppr= 34T. e) Lähteandmed
Pikenemine 16 % Soojusjuhtivus 46 W / mK Erisoojus 500 J / kg.K Sulamistemp 1540 ° C Tihedus 7850 kg / m 3 2. osa Detaili konstruktsioon on üsnagi lihtne kaks painutust, paar auku ja ei ole keeruline kuju. Lihtne on teda valmistada stantsimise teel, kuna möötmed on väikesed ja ei vaja eraldi lõiketöötlust. Esialgu tuleb kuju välja pressida lehtmaterjalist koos aukudega, seejärel pressida korraga kõik neli nurka. Kuna tegemist on suurtootmisega, siis on valmistusviisiks stantsimine vägagi sobilik. Materjaliks sobib terasest (C45 näiteks) lehtmaterjal paksusega 2mm (1000x8000x2). Valmistamise tehnoloogiline järjekord oleks järgmine: Lehtmaterjali ettevalmistamine stantsimiseks, aukude ja kuju stantsimine, painutamine, pinnatöötlus kuulpritsis, puhastus. Detaili valmistamisel tuleb kasutada esialgu vasarstantsi, et saada kätte kuju ja augud ning seejärel kasutada press-stantsimist, et tekitada vajalikud nurgad. Lehtstantsimise paigutus:
510% materjali paksusest. Materjalis tekivad kitsas piirkonnas suured pinged. Templi tungimisel lõigatavasse lehte 1560% paksuse ulatuses annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt metalle, aga ka teisi materjale nagu plastik, kumm jne. Enamlevinud on mehaanilised ja hüdraulilised giljotiinid, aga õhemate materjalide töötlemisel kasutatakse ka manuaalseid ja pneumaatilisi seadmeid. Stantsimine Stantsimine on kasutusel õhukese lehtmaterjali töötlemisel, võimaldades giljotineerimisega võrreldes oluliselt keerulisemate detailide tootmist. Arvjuhtimisega stantside üks suund on levinud lehetöötluskeskused ehk revolverstantsid, mille tööriistatrumlisse paigutatakse erinevate mõõtmetega stantsimistööriistad. Revolvrit pöörates viiakse programmis määratud tööriist löögihaamri alla. Töödeldavat lehte liigutatakse seadme töölaual X ja Y telje suunas
ETAPID JA PAIGUTAMISE PÕHIMÕTTED: · Kaevandamine ja rikastamine(-aheraine erldamine) tooraine juures ja tänapäeval põhiliselt arengumaades. · Sulatamine selleks on palju vaja elektrienergiat, sellepärast asub energiaallika juures.Hea, kui see on odav · Sulamite tootmine/valmistamine(Kas energiaallika juures , tarbija juures, toimub arenenud riikides ja sageli ka sadamalinnades) · Valtsimine, stantsimine - /valmistööd, toimub arenenud riikides. RAUAMAAGI SUURIMAD TOOTJAD: · Hiina(kasutab ise) · Brasiilia(ekspordib) · Austraalia(ekspordib) TERASETOOTJAD: · Hiina · Jaapan · USA HIND SÕLTUB: · Leikoha sügavus · Raua sisaldus maagis · Tarbija lähedus
Müra võrdlev skaala Helitugevus dBA 160 Kõrva trumminaha rebenemine Ülehelikiirusel lendava 150 reaktiivlennuki lööklaine Reisilennuk mõnekümne meetri 140 kõrgusel Lehtmetalli stantsimine ja 130 neetimine Puidutööpingid; äike 120 Valulävi Elektrikitarr 110 Kuulmiskahjustused Suruõhuhaamer 100 Rong, linnaliiklus tipptunnil, 90 Niagara juga Treipink 80 Keskmine tänavamüra 70 Kodumasinad 60 Pideva mõju puhul mürastress
Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? - Metallurgia tehnoloogilised etapid on: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulamite tootmine, valtsimine, stantsimine jms. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada.
parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens Kasutamise eesmärgid: Ruumi järelkaja väh, Kasut nii pindade katmist, kui rippneelajaid, Helipeegelduse vähendamiseks, Paig konstruktsiooni materjale, mis väh heli resoneerimist. Klaasid Toormaterjal: liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3. Lihvimine, 4. Pakkimine tänapäeval veel *lehtklaasi valtsimine, *pressimine ja stantsimine, *ekstrusioon, puhumine tõmbamine. Lehtklaas sulatusvannist vert väljatõm klaasimass valtside vahel, mis lõigatakse lehtedeks. Floatklaas sula klaasmass tõm välja jahutavatele valtsidele, siis sulatinale, kus vajuvad välja ebatasasused, saad klaaslint, mis lõigatakse või lihvitakse peegli jaoks. Nii saab armeeritud ja reljeefklaasi. Valuklaas sulaklaas tõm valtsi peale. Puhutud klaas. Pressimine ja stantsimine.
Nahkehistöö Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku : lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Kunstnik valmistab disain, kingi, kotte, karpe ning köiteid. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks: · Valamine · Vormimine · Pressimine ehk stantsimine Metallehistöö Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest (plast jms.) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks.
Tallinna polütehnikum Meedia osakond Trükiste tootmis protsess referaat Karl Breemet TA-12L Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Trükiste tootmise protsess koosneb mitmest osast,alates tellimuse võtmisest lõpetades järeltöötlusega. Trükkal teeb peamise osa tööst ise ära aga kõike nad tavaliselt ei tee. Juhataja peab tellima paberid, plaadi ja muud mida vaja on. Trükkal saab siis trükkimisega alustada, kui vajalikud asjad on olemas, masin vaja seadistada, paber masinasse, värvid õigeks ja palju muud. Hinnapäringu näidis 1. Trükise nimi 2. Trükise formaat (mm) 3. Kogus 4. Maht e. lehekülgede arv (nt. 16 lk + kaaned) 5. Paber (eraldi märkida kaante paber ja sisu paber) 6. Värvide arv: kui sisu ja kaaned on erineva värvide arvuga, tuleb need mõlema...
varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine III Tooraine sulatamine IV Puhta metalli / sulamite tootmine V Valtsimine, stantsimine jms Metallurgia paiknemist mõjutab Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt. rauamaagi vajadus väheneb Kunstmaterjali kasutuselevõtt Uute metallide kasutuselevõtt (tantaal, plaatina metallid) Suured söebasseinid suletakse Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilde survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtimisomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötluses: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine. Töötlemiseks vajaminem energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellele kasutatakse teda ka peeglite valmistamisel. Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Tänu sellele saame alumiiniumnõusid koduses majapidamises kasutada- vett hoida, alumiiniumpottidest toitu keeta jne
17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ? MESSING e VALGEVASK = vask + tsink PRONKS = vask + tina MELHIOR = vask + nikkel UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21. Kullasepakunsti pinnakaunistus tehnikad (7) ? 1. GRAVEERIMINE e UURENDAMINE 2. HAPPEGA SOOVITUS 3. EMAILIMINE 4. NIELLO e TINAEMAIL e TUULA EMAIL 5. PANUSTAMINE 6. FILIGRAAN 7. GRANULATSIOON 22. Mis on email ?email on laikiv klaasjas kiht, millega kaetakse voi dekoreeritakse metalli. 23. Naha kaunistamise viisid (7) ?1. KULDAMINE 2. VARVIMINE 3. NAHALOIGE 4. TEMPLIGA TRUKKIMINE 5. NAHAVOOL 6. NAHAPOIME 7. APLIKATSIOON 24
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul. Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. KEEMILISED OMADUSED Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis valdib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnousid koduses majapidamises kasutada - vett hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne
tehti nõusid, telliseid jne. Savist tehtud keraamikatooteid nimetatakse pottsepisteks. Omaette haru moodustab ka metallkeraamika. Sõna keraamika võid olla nii omadussõna, kui ka nimisõna, mis tähistab keraamilist materjali või valmistoodet. Paljud keraamilised materjalid on kõvad, poorsed ja rabedad. VALMISTAMINE Keraamika valmistamisviise jagatakse ko.lmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine 1. 2. 3. 4. 5. KERAAMIKA LIIGITAMINE Põletustemperatuuride põhjal Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks.
Küsimus 5 (10 points) Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. keevitamine b. lõiketöötlemine c. painutamine d. lehe valtsimine e. stantsimine Score: 10 / 10 Küsimus 6 (10 points) Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tõmbeteim ei erine surveteimist b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d
Metallurgia 1. Nimeta metalle ja nende omadusi: · Vask, alumiinium hea elektrijuht · Raud kõrge sulamistemp., tugev, kõva, hästi töödeldav · Alumiinium kerge, hästi töödeldav · Nikkel, tina, plii, kuld püsivus, · Kuld, hõbe pehmed, kerge töödelda 2. Metalli töötlemine: Maagi kaevandamine, rikastamine, tooraine sulatamine, puhtametalli või sulami tootmine, valtsimine, stantsimine, valamine, viimistlemine. 3. Metallurgia areng: · Varem koondunud kivisöebasseinidesse · Praegu pigem sadamalinnadesse või odava elektriga piirkondadesse hüdroenergia piirkonnad · Kaevandamine, rikastamine, toormetalli sulatamine arengumaades · Asendumine plastmassiga 4. Rauametallurgia: · Leiukohad: Venemaa, Austraalia, Brasiilia, USA, Kanada, Hiina · Suurimad terase tootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa 5. Alumiiniummetallurgia:
Score: 10 / 10 Küsimus 5 (10 points) Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. keevitamine b. lõiketöötlemine c. painutamine d. lehe valtsimine e. stantsimine Score: 10 / 10 Küsimus 6 (10 points) Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Tõmbeteim ei erine surveteimist b. Mõlemad on staatilised koormamise viisid c. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem d
Alumiinium on kergesti vormitav, mis omakorda on alumiiniumprofiilide survepressimise eelduseks, sama omadust kasutatakse ära ka ribade ja fooliumi valtsimisel, painutamisel ja muu nii külma kui kuuma plastilise töötluse puhul.Alumiinium juhib hästi soojust ja elektrit. Alumiiniumist juht kaalub vasest valmistatuga võrreldes umbes poole vähem, juhtivusomadused on aga samad. Alumiiniumi on kerge töödelda mitmel eri meetodil. Lõiketöötlus: freesimine, puurimine, tükeldamine, stantsimine, painutamine.Töötlemiseks vajaminev energiakulu on väike. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellel kasutatakse teda peeglite valmistamisel. Keemilised omadused Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutmatuna, sest ta pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerimist. Tänu sellele saame alumiiniumnõusid koduses majapidamises kasutada - vett hoida, alumiiniumpottides toitu keeta jne
1,0 c. 20 d. 3,0 Küsimus 7 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektererosioon lihvimist kasutatakse peamiselt Vali üks: a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektrokeemilisel töötlemisel (lihvimine, freesimine, stantsimine) tööriista materjaliks on Vali üks: a. vaks, messing, pronks b. roostevaba teras, tööriista teras, kõrgtugev teras c. kõvasulam, kermet, keraamika d. metall-, keraamika- ja polümeerkomposiidid Küsimus 9 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega 19,9 mm ja pindalaga 125 mm2 lõikamiseks kuluv aeg t (s). t=V/vw ,
Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. ei sisalda abrasiivosakesi Märgista küsimus b. sisaldab abrasiivosakesi c. tehtud dielektrikust d. valmistatud kõvasulamist Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, freesimine, Õige stantsimine) abil Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista küsimus a. metalle, kivimeid ja keraamikat b. metalle ja metallide baasil komposiitmaterjale c. ainult keraamilisi materjale d. materjale Ni baasil (kõrgtugevad terased - superalloys)
Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. kõvasulamist tööriistade valmistamisel Märgista küsimus b. roostevaba terasest detailide töötlemisel c. meditsiiniliste implantide valmistamiseks d. lennukiturbiinide valmistamiseks Küsimus 8 Milliseid materjale on võimalik töödelda elektrokeemilise töötlemise (lihvimine, Valmis freesimine, stantsimine) abil Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista a. metalle, kivimeid ja keraamikat küsimus b. metalle ja metallide baasil komposiitmaterjale c. ainult keraamilisi materjale d. materjale Ni baasil (kõrgtugevad terased superalloys) Küsimus 9 Leidke elektroerosioontöötlusega (mahterosioon) detailis süvendi sügavusega
radioaktiivsed, jäätmete paigutus raske, kallis. 38. tabel lk 75 (5.14) 39. Metallurgia tehnoloogilised etapid: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulami tootmine, valtsimine/stantsimine. Paigutuse põhimõtted: Maagi kaevandamine Maagi leiukohtade lähedusse, kaevanduste ja karjääride lähedusse. Maagi rikastamine Toimub samas, kus kaevandamine, sest alles rikastatud maaki on mõtekas transportida. Tooraine sulatamine Enegiaallikate läheduses, sadamalinnades, gaasijuhtmete läheduses Puhta metalli või Seal kus masinatööstus on asutusest erladatud, samas tarbijatest sulamite tootmine mitte väga kaugel.
sama materjali tugevuspiirist tõmbel. 11. Mida iseloomustab normaalelastsus (Joungi) moodul E? Normaalelastsuseks nimetatakse Hookei seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava normaalpinge suhet. 13.Mis on Poissoni tegur ? Poissoni tegur iseloomustab suhteliste risti- ja pikkideformatsioonide suhet tõmbel(survel). Enamikel metallidel on see piires 0,2....0,4. 15. Kas materjali plastuse näitajad A ja Z sõltuvad survetöötlemise viisist (valtsimine, stantsimine, tõmbamine, pressimine j.n.e)? Jah, sest töödeldes muutuvad materjalide omadused 17. Mis on metalli kalestumine? Peale metalli plastset deformeerimist suureneb metalli tugevus. Seega on vaja teistkordsel deformeerimisel rohkem jõudu, et saavutada sama deformatsiooniaste 19. Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel? Suhteline vääne, väände moment, absoluutne vääne. 21
Sissevõtuga on alati arvestatud, mille tõttu on paberit natuke rohkem. Värviskaalalt tuleb mõõta: trappingut, densiteeti, punktikasvu, halli tasakaalu. Järeltöötlus Ettevalmistamisel valmistatakse ette trükifail ka järeltöötluseks. Lisatakse lõikevaru, lõikemärgid, arvestatakse köitmisviisiga, voltimise ja nuutimisega. Arvestatakse ka eriviimistulustega nagu kohtlakk, folium, surutrükk, soonimine, perforeerimine, numereerimine, stantsimine, aukude puurimine, lamineerimine. Järeltöötluses tehakse kõik vajalikud viimistlused trükisele. Seejärel kogutakse tooted kokku, pakendatakse ning transporditakse kliendile. 6 Keskonnaohutussertifikaadid FSC Metsahoolekogu (ingl. k FSC – Forest Stewardship Council) on rahvusvaheline mittetulunduslik sõltumatu organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada maailma metsade majandamist
3. Duktorvalts Värviaparaat kontaktita ülekandevaltsiga 1. Hõõrdevalts 2. Ülekandevalts 3. Duktorvalts a. Vahe Värviaparaat värvipumbaga 1. Hõõrdevalts 2. Pihusti 3. Värvi toru Milliseid lisasektsioone valmistatakse trükimasinatele? Numereerimissektsioon, Perforaatorsektsioon,rullbaberi sektsioon poognamasinatele ,stansimis sektsioon,lakitsektsioon Milleks on vaja trükimasinatele lisasektsioone? Efeksemad tooted(folio,lakid) Trükiprotsessi kiirendamise eesmärgi(nummeratsioon,stantsimine) Trükiste valmistamisel on suund nende mitmekesisuse poole. Selle tõttu tuleb trüki- kodades üha rohkem tegeleda uute lahenduste osimisega selleks, et rahuldada nii tellijate kui ka disainerite üha suuremaid nõudmisi. Kuidas on ehitatud kuivatussektsioonid?, Kuidas on ehitatud lakisektsioonid? Lakisektsiooni ehitus 1. Lakivann 2. Duktorvalts 3. Kattevalts 4. Pealekande silinder 5. Laki trükisilinder 6. Laki paak 7. Ventilatsioonisüs- teem Kuhu kantakse trükivärv?
Peale kuju andmise muutub ühtlasemaks ka struktuur. · Külmvaltsimine. Töödeldakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumvaltsimise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus. · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist (malm, teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kuigi suure tugevusega · Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks. · Stantsimine, Kasutatakse suures seerias valmistatakse väikeste detailide valmistamiseks. · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted:
Värv kantakse trükiplaadile rastervõlliga (anilox). See sobib just keskmise ja suure tiraaziga toodete trükkimiseks rullist rulli. Kasutusel enamasti pakenditööstuses. Enamus trükki tehakse isekleepuvatele materjalidele. Dataprint kasutab UV kuivamisega värve, mis võimaldab ka töötada seisakutega ( värv kuivab alles peale uv kiirtega kuivatamist). Nagu ikka trükimasina järgselt toimub ka Dataprindis järeltöötlus aga suhteliselt väikeses mahus- põhiliselt stantsimine. Dataprindis sai näha ka paljulubatud trükitööstuse tulevikusuunda- digitaaltrükimasinat. Digitrüki puhul kantakse kujutis otse materjalile, kasutamata selleks trükiplaati. See sobib hästi väiksemate koguste trükkimiseks trükijälje maksumus on küll suurem, aga säästlikkus võrreldes traditsioonilise tehnoloogiaga saavutatakse trükiettevalmistuse ja plaatide arvelt. Samuti võimaldab see trükkida ühe partii etikettidele eri teavet
B. madalsüsinikteraseid C. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras. D. Survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti Student Response Feedback tõmbeolukorras Score: 3/3 5. Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student Response Feedback A. stantsimine B. keevitamine C. lõiketöötlemine D. lehe valtsimine E. painutamine Score: 3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student Response Feedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Tõmbeteim ei erine surveteimist C. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem D. Mõlemad on staatilised koormamise viisid
betoon, keraamika, klaas Score:3/3 5. Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust? Student ResponseFeedback A. painutamine B. keevitamine C. lõiketöötlemine D. stantsimine E. lehe valtsimine Score:3/3 6. Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist? Student ResponseFeedback A. Sitkete materjalide voolavuspiir (tinglik voolavuspiir) on nii tõmbel kui survel sama suur B. Haprate materjalide survetugevus on nende tõmbetugevusest suurem C
Student Response C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks B. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi C. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal D. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 170...250 B. 500...650 C
suureneb tugevus. Külmvaltsimine eeldab väga ühtlast toormaterjali. Külmvaltsimisega valmistatava traadi paksus on kuni 5mm, peenema traadi korral kasutatakse nn külmalt tõmbamist (kuni 0,01mm) Metalltoodete valmistamine: · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist ( malm, teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kõige suure tugevusega. · Sepistamine. Toodeteke vabama vormi andmiseks. · Stantsimine. Kasutatakse suures seerias valmistatavate väikeste detailide valmistamiseks. Valtsmetallitooted : · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad torud. Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed.
Kõrvaltegevusala: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine VOLTA AS Tööstuse 47, 10416 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.volta.ee telefon: (+372) 6120600 faks: (+372) 6120660 Mootorite müük: telefon: (+372) 612 0616 Arkadi Hiie - Müügijuht telefon: (+372) 612 0616 GSM: (+372) 50 93 605 e-post: [email protected] Firma juht: Aivar Reivik Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine Kõrvaltegevus: Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia, mõõte-, kontroll-, katse-, navigatsiooni- jms riistade ja seadmete tootmine, v.a tootmisprotsesside juhtseadmed, metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, metallitöötlus ja metallpindade katmine, mehaaniline metallitöötlus, kergmetallide valu, muude värviliste metallide valu ESTEL ELEKTRO AS Telliskivi 60A, 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.estel.ee telefon: (+372) 6729700 faks: (+372) 6729701
kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Student Response D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 1/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal B. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks C. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus D. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 170...250 B. 700...800 C. 300...400 D. 500...650 Score: 5/5 19.
D. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi B. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja Student Response valmistada ette järgnevaks töötluseks C. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal D. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutami Student Response A. 300...400 B. 700...800 C. 170...250
kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus B. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal C. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks D. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi Score: 5/5 18. Millises temperatuuri vahemikus toimub madalnoolutamine? Student Response A. 300...400 B. 700...800 C. 170...250 D. 500...650 Score: 5/5 19. Millistel detailidele tehakse madalnoolutus?
· boksiit/alumiinium · vasemaak · titaan · boksiid Metallide saamine: 1. Kaevandamine ja 2. Rikastamine (tõstetakse kasuliku aine kogust) 3. Sulatamine, sulatamisel kasutatakse koksi, eraldi on Al tootmine, mida toodetakse hüdrolüüsi teel, vajab palju vett ja elektrit ehk ei sulatata kivisöega 4. Töötlemine, näiteks traadi saamine, torude tõmbamine jne, valsitakse rulle, mille tulemusena saab toode kindla kuju, aga stantsimine tähendab välja löömist, sulamite tootmine, paljud sulamid on isegi paremad Raua metallurgia Rauamaak, koks ja lubjakivi läheb kõrgahju sisse ja teisest otsast tuleb välja malm, kolmandast räbu. Edasise töötlemise käigus eraldadakse süsinik ja malmist saab teras. Teras on tõmbemele tugev. Rauamaaki on palju Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Venemaa, Kasashastaan, Rootsi, India, USA. Sisse veab kõige rohkem Jaapan Austraaliast. Peale
Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb. Mõnede metallisulamite plastsus võib ülisuurtel deformeerimiskiirustel (näiteks plahvatusega stantsimine) aga hoopiski suureneda. 1.1.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele (sele 2.9a). Valtsimine on enimlevinud survetöötlusmeetod: ca 90% toodetavast terasest ning 50% mitterauasulamitest (Cu-, Al- jt. metallide sulamid) valtsitakse. Valtsimisprodukt valtsmetall on reeglina standardiseeritud. Valtsmetall liigitatakse
* Metallurgia jaguneb mustaks ja värviliseks metallurgiaks. -) Must metallurgia toodang: malm ja teras (Fe'st ja Mn'ist) -) Värviline metallurgia tuleb nt Cu'st ja Al'ist. * Metallurgia etapid: -) Maagi kaevandamine ja rikastamine tooraine juures. -) Tooraine sulatamine tooraine või söebasseini juures, gaasijuhtme läheduses või odava elektrienergia juures. -) Puhta metalli või sulamite tootmine võib toimuda koos toormetalli sulatusega või eemal tarbija juures. -) Valtsimine ja stantsimine ehk toodete tootmine toimub tarbija juures. * Metallurgia paigutust mõjutavad: tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonanõuded. * Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub arengumaades; ülejäänud etapid arenenud maades. * Metalli tendentsiks kasutatakse säästlikumalt ja asendatakse muu materjaliga (plastmass); orienteeritakse tarbijale, luues väiksemaid metallurgiaettevõtteid; põhja riikidest on see keskkonda saastev haru püütud paigutada arengumaadesse kus palju
3. Duktorvalts Värviaparaat kontaktita ülekandevaltsiga 1. Hõõrdevalts 2. Ülekandevalts 3. Duktorvalts a. Vahe Värviaparaat värvipumbaga 1. Hõõrdevalts 2. Pihusti 3. Värvi toru Milliseid lisasektsioone valmistatakse trükimasinatele? Numereerimissektsioon, Perforaatorsektsioon,rullbaberi sektsioon poognamasinatele ,stansimis sektsioon,lakitsektsioon Milleks on vaja trükimasinatele lisasektsioone? Efeksemad tooted(folio,lakid) Trükiprotsessi kiirendamise eesmärgi(nummeratsioon,stantsimine) Trükiste valmistamisel on suund nende mitmekesisuse poole. Selle tõttu tuleb trüki- kodades üha rohkem tegeleda uute lahenduste osimisega selleks, et rahuldada nii tellijate kui ka disainerite üha suuremaid nõudmisi. Kuidas on ehitatud kuivatussektsioonid? Nagu suur ahi kus on kõrge temperatuur,või uv lambid Kuidas on ehitatud lakisektsioonid? Lakisektsiooni ehitus 1. Lakivann 2. Duktorvalts 3. Kattevalts 4. Pealekande silinder 5. Laki trükisilinder 6
laagripukkidel. Nii jäikust kui ka tugevust aitab tõsta korpusdetailide ribitamine ja vaheseintega varustamine. Paindele ja väändele töötavail elementidel on oluline ka nende ristlõike kuju. 3. Milliseid valmistamise tehnoloogiaid kasutatakse korpusdetailide valmistamiseks? Nimetada valutehnoloogia põhinõuded. Enim kasutatud tehnoloogiad on valamine, sepistamine, keevitamine, jootmine, liimimine, stantsimine. Valudetail tuleb püüda kontsrueerida nii, et ta oleks hästi vormitav, vältides kärnide kasutamist. Kujundada detail nii, et ta ei vajaks vormi poolitamist Tuleb püüda minimiseerida jahtumisel valandi kokkutõmbumisest põhjustatud pingeid ja pragusid. Tuleb vältida järske üleminekuid ühelt seinapaksuselt teisele. Vältimaks metalli tardumist enne vormi täitumist tuleb kasutada piisavalt suuri seinapaksusi 4
Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna Cst tekib tsementiit. Valge malm on kõva ja rabe. Kasutatakse näit. kuullaagrite valmistam. Kui sula-metalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plastiline. Tõmbe-tugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele,kuid odavam. Kasut.näit.mootorite klappide valmistam. 8.Vask ja alumiinium, nende sulamid. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine ja tõmbamine (joon 7-6). Vask ja tema sulamid Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga
Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3
summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5. Pidevvalu 2.6. Väljasulatatavate mudelitega 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 3.1. Treimine 4.1. Käiamine 3.2. Freesimine 4.2. Lihvimine 3.3. Puurimine 4.3.1. Tasalihvimine 3.4
annaabi.ee 
