Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest.
Siil ehk läänsiil ( helehalli kõhuga, näol tume vööt silmast ninani) ja kaelussiil ehk idasiil ( värvuselt tumepruun k.a.nägu). 9  MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud ka 6. varbaluu , mis on kohastunud mullas kaevamiseks.
Siilussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed (1 mm või väiksemad) merelised pseudotsöloomiga mereussid.
Siil on selgroogne loom of the subfamily Erinaceinae and the order Erinaceomorpha. Siile on 16 liiki viies perekonnas, levivad Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Uus-Meremaal. Põhja-Ameerikas Austraalias siile vabas looduses ei ela; Uus-Meremaa siilid on juurdatud.
Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu. Suveks siilid urgu ei ehita, talve veedavad aga lehtede ja rohuga vooderdatud pesas, kus magavad talveund oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini.
Siili on filoloogiamagister ning on pühendunud doktoritöö kirjutamisele teemal ´´Omasõnavara võimalikkusest 21. sajandil´´. Pärit kirjandusteadlase perest ning väga vaimsest kodust, kus kuulati klassikalist muusikat ning arutati maailmaprobleeme.
Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga.
Siili - vägihein; Rähnirohi } Lõhnav maarjahein Anthoxanthum odoratum L. Reaalsetel ja kujutletavatel sündmustel pole õppimise seisukohast vahet.
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Siilid on üpriski vokaalsed ja suhtlevad mitte ainult röhatsuste ja turtsumisega, vaid vahepeal ka vigisevad valjusti (oleneb liigist).
Siil on maapeal elanud juba umbes 50 miljonit aastat. Nii nagu majahaldjas, nii hoidis ka siil majapidamise turvalisusel silma peal.
Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse.
Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides.
Siilusse on kaks gruppi, mida käsitletakse pigem seltsidena kui klassidena; siia kuulub ühtekokku umbes 150 liiki.
Siilkübarad on väga ilusad rühmana püsilillepeenras. Eriti hästi sobivad nad valgeõieliste püsilillede kõrvale.
Siil on kergesti äratuntav tänu oma okastele, mis on õõnes ja tänu keratiinile ka jäigad.
Siil on veel kavalam kui rebane, tal õnnestus rebane koguni püügiraudadesse meelitada.
Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest.
Siilkübarad on enamasti poolkõrged ja kõrged korvõielised püsikud.
Siilid on viimase 15 miljoni aasta jooksul vähe muutunud.
Siilu - SAALU, SAIAPÄTSI VEERE-VEERE, KAKKU VISKAN AHJU
Siilid on paljudes kultuurides toutumisallikaks.
Siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama.
Siilil on seen. Korvis on seened.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun