Sahhariidid ja lipiidid (4)

SAHHARIIDID JA LIPIIDID
Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid, mis koosnevad põhiliselt süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga.
Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid – sahhariidid , lipiidid, valgud , aminohapped ja vitamiinid . Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono -, oligo - ja polüsahhariidideks:
Monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Mono- ja oligosahhariide nimetatakse ka suhkruteks. Riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised monosahhariidid) kuuluvad nukleotiidide koostisse, millest koosnevad nukleiinhapped . Glükoos ja fruktoos - neid leidub kuuesüsinikulistest suhkrutest kõige enam organismi koostisse, nad on organismis põhilisteks energiaallikateks . Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus, loomorganismid omandavad seda aga toidust.
Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on enamasti moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel. Tuntumad oligosahhariidid on maltoos laktoos ja sahharoos , kasutatakse energia saamiseks.
Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid – polümeerid, mille ehituslikeks elementideks e. monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Polüsahhariidid moodustuvad ainult elusorganismides ja kuuluvad seega biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma energiavarusid tärklisena, loomad loomse tärklise e. glükogeenina. Sahhariididel on organismis energeetiline ja ehituslik ülesanne.
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa – nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid, nagu näiteks rakumembraani koostisesse kuuluvad fosfolipiidid