Erihistoloogia Erihistoloogia ehk organite mikroskoopiline anatoomia Organid on iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Organite ehitusprintsiip Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrk...
poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91
toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Vistseraalsel pinnal asuvad kaks sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe kujulise vagudesüsteemi. Sagitaalsetes sälkudes paiknevad maksa ümarside ja venoosside. Ristipidises vaos on maksa värat, mis omakorda jaotab paremast sagarast kaks eraldi väiksemat sagarat - ruutsagara ja sabasagara. Siseehitus Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Siseehituslikult koosneb maks sagarikkudest ja sagarikud omakorda maksarakkudest, mille vahel hargnevad maksaarteri ja värativeeni harud. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. Kõrghetkel hoiab maks endas 10% kehas olevast verest ning pumpab endast läbi umbes 1.5 liitrit minutis. Maksasagarike sisemuses moodustub sekretoorne sapikapilaaride võrgustik. Talitlus
Organid, milles eristatakse väljaspoolset koort ja seespoolset säsi Neeru- pealis Neer Lümfisõlm Munasari Tüümuse sagarik Koor (cortex) Säsi (medulla) Pea- ja seljaaju - valgeaine (substantia alba) - hallaine (substantia grisea) Sagarikud ja kimbud · Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) · Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude · Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Torujad organid · Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku · Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned
sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ??Nimetage kopsude pinnad ja neil asuvad moodustised Roidmine pind( roided) vahelihasmeline, keskseinandmine. Funktsioon - peamine ülesanne gaasivahetus 14. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Stesiifilist hingamisfunktsiooni täidab kopsus väike vereringe. Koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest
Ninaõõnel ja neelul luud Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred segmendid, sagarikud, alveoolid) Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe pilkkõhre vahele. Õhu juhtimine ja hääle tekitamine Bronhiaalpuu ehitus Hingetoru ja U-kujulised kõhred kaela sisepinnal, kokku kasvanud söögitoruga Kops asub rindkereõõnes. Kopsu tipp,
pearakud, HCl valmistavad katterakud ja lima (eilase maol ennast seedida) produtseerivad kõrvalrakud. 78. Maksa asend, sagarad, seondumus seedekanaliga Asetseb roidekaare all, valdavalt paremal, on keha suurim nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maks koosned neljast sagarast parem, vasak, ruut ja sabasagar. Sagarikud koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest, keskel on tsentraalveen, mille ümber radikaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Parem ja vasak maksajuha liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks, selle ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79. Sapipõie asend, ehitus, seondumine seedekanaliga.
- munandiga sama MEHE SUGUELUNDID – ORGANA GENITALIA MASCULINA Tunica albuginea Sisesuguelundid: munand, munandimanus, seemnejuha ja abisugunäärmed - saadab caput’isse vaheseinu, mis jaotavad selle sagarikeks Välissuguelundid: suguti ja munandikott Lobuli epididymidis – sagarikud TESTIS/ORCHIS/DIDYMOS – MUNAND - 12-15 - paariline elund, mis paikneb munandikotis ja meenutab kujult/suuruselt - igas sagarikus üks üha väänilisemaks muutub ductulus efferens testis, mis lapikut ploomi algab rete testis’est
- alapinna keskel on väikeajuoruke – vallecula cerebelli (A1) seda täidab piklikaju OSAD - paarilised poolkerad – hemispheria cerebelli (AB2) - poolkerasid ühendav keskne paaritu osa – uss – vermis (AB3) - katkematud paralleelsed ristilõhed – fissurae cerebelli (AB4) jaotavad poolkera ja ussi käärudeks, sagarikeks ja sagarateks Folia cerebelli (AB5) - väikeajulehekesed - õhukesed käärud, kujult üsna sarnased Lobuli - sagarikud - sügavamate lõhedega eraldatud kääruderühmad - igale ussi sagarikule (neid on 9) vastab teatud kindel poolkera sagarik Lobi - sagarad - arvult 3 - fülogeneetiliselt enamvähem ühtekuuluvad sagarikud, mida eraldab fissura prima (BCD6) ja fissura dorsolateralis (CD7) Lobus flocculonodularis - tätrakese-sõlmekese sagar (AC8) - koos ülasagara lingula’ga fülogeneetiliselt kõige vanem väikeaju osa – archeocerebelum
väljumist ühiseks maksajuhaks (viib sapi maksast sapipõide) ja lümfisooned, mis kannavad lümfi kõhuõõne- ja rindkere lümfisõlmedesse. Maks asub õhukeses kapslis ja on kaetud mittetäielikult peritoneumiga. Maksa hoitakse ülaval osalt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale, osalt aga toetatakse teda kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Maksa struktuur Struktuurühikuteks on sagarad, segmendid, sagarikud, aatsiinused Tartu Tervishoiu Kõrgkool 19 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond a. Sagarad, lobi (lobus) Maksal on 4 sagarat. Kaks suurt vasak ja parem, mille piiriks on vastavalt maksa sisestruktuurile parempoolne sagitaalvagu. Vasaku klassikalise sagara juurde
diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid ehk sombud, kus toimub gaasivahetus. 90
Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse epiteelirakud ümaraid või ovaalseid kehakesi, nn tüümuse (Hassalli) kehakesi (corpusculum thymi Hassalli), mille keskel võib olla ka lagunevat rakumassi - detriiti. Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
segmendibronhideks. Segmendibronhid jagunevad sagarikubronhideks, mis omakorda jagunevad bronhioolideks. Bronhioolid lõppevad kopsualveoolidega. Bronhid – 2/3 sagarabronhid – segmendibronhid – sagarikubronhid – bronhioolid 27. Kopsu asend rindkeres. Kopsud asetsevad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. 28. Kopsu ehitus: väliskuju, sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Kopsude roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal
PNEUMOONIATE VORMID Pneumonia aspiratoria aspiratsioonipneumoonia, toidu või mõne muu võõraine sissehingamisest tekkinud pneumoonia (algselt keemiline kahjustus) Pneumonia interstitialis pneumoniit, kopsupõletik, millele on omased väikesed laialtlevinud põletikukolded kopsukoes. Pneumonia lobaris sagarapneumoonia, põletikulised muutused jäävad kopsusagara piiridesse. Krupoosne pneumoonia, hobuste kontagioosne pneumoonia Pneumonia lobularis koldeline kopsupõletik, kahjustatud üksikud sagarikud. Pneumonia bacterica bakteriaalne kopsupõletik Pneumonia viralis viiruslik kopsupõletik Metastaatiline pneumoonia siirdeline, kasvaja mõnes teises organis Hüpostaatiline pneumoonia kestvast lamamisest. Lamamisel ventileeritakse allpool asetsevaid kopsuosi halvemini, sinna koguneb ka eksudaat. 30. Diureesi renaalsed probleemid- 1. Nefriit 2. Nefroos 3. Nefroskleroos. NEFRIIT Neerupõletik (nephritis)- neerukoe põletiku üldnimetus. Difuusse nefriidi korral on haaratud
Maksa ehitus ● 4 sagaratLOBUS - ülemisel pinnal 2 suurt sagarat: vasak ja parem, mida eraldab sagitaalvagu - vasaku klassikalise sagara juurde kuulub kvadraat(ruut) sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool) - nähtavad maksa tagumisel pinnal. ● Segmendid,mis koosenvad sagarikkudest. - sagarik e väike kuusnurkne maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE kogumik - sagarikud on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena - kahe rakusamba vahel on sinusoidid(mitteäieliku seinaga veresooned) Sinusoidide funktsioon: viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri) ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakudon kohe sinusoidide läheduses. Maksarakkude e HEPATOTSÜÜTIDE funktsioon: toodavad sappi!
Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem?
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
81) Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus? Kops oma põhimikuga toetub diafragmale. Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks – mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 45
Polüsahhariid glükogeeni moodustumine, milline mängib olulist rolli stabiilse glükoosi taseme hoidmisel veres Seal salvestatakse ka rasvu, samuti erinevaid vitamiine Maksa katab pealt serooskest, selle alla jääb fibrooskihn, mis ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid ning maksavärati kaudu kulgevad väga õhukesed sidekoelised väädid parenhüümi Organi parenhüümi moodustavad maksa sagarikud Maks koosneb parenhüümist, sidekoelisest stroomast, sinusoidaalsetest kapillaaridest (maksa sinusoidid) ja perisinusoidaalsetest valendikest (Disse ruum) Maksa ehituse kirjeldamisel kasutatakse kolme erinevat lähenemist: Klassikaline maksasagarik – keskel tsentraalveen Maksa portaalsagarik – koosneb kolmest klassikalise sagariku parenhüümi segmentidest, keskele jääb maksatriaad
Kopsu tipp asub 2-3 cm ülalpool rangluud. Külgedelt piiravad kopse roided, kahe kopsu vahele jääb elundite kompleks mis moodustab keskseinandi. Keskmist nõgusat pinda nimetatakse kopsuväratiks mida läbivad peabronh, kopsuveenid ja kopsuarterarter, närvid ja lümfisooned. Kopsu roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad 45 82) Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid)? SISEEHITUS: Kops jaguneb sagarateks, vasak üla ja alasagaraks, parem üla, kesk ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks, mis on omavahel eraldatud sidekoe abil. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Iga segment on varustatud oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haruga. Seega iga segment võib talitleda iseseisva kopsuna. 83) Gaasivahetus alveoolis. Skeem?
haigustekitajate vastu. · Nisajuha lõpeb seda sulgeva rõngaslihase ehk nisasfinkteriga. · See väldib piim valgumist piimaurke nisaosast välja ja takistab võõrmikrofloora sissepääsu. · Täiendavalt täidab samu ülesandeid nisakanalisse limaskesta epiteelirakkudest moodustuv keratiini kiht. · Kui keratiini moodustumine lakkab, siis suureneb oluliselt mastiiti haigestumise oht. Udara viimasüsteem · 1 alveoolid ja sagarikud, 2 alveoolide sagar, 3 sagaratesisene juha, 4 sagaratevaheline juha, 5 piimaurke näärmeosa, 6 piimaurke nisaosa, 7 ringkurd, 8 Fürstenbergi rosett, 9 nisajuha ja seda sulgev sfinkter, 10 nisasein, 11 nisabaas, 12 nisatipp Piima süntees · Laktotsüütide ülesandeks on piima koostisosade süntees ja piima eritamine alveoolivalendikku. Näärmerakud on kuubi- või silindrikujulised, kuid alveoolide täitumisel surub piima rõhk need lapikuks.
Müeloblastidest arenevad ka suured megakarüoblastid. Luuüdi retikulaarse sidekoe rakud võivad muutuda makrofaagideks. Tüümus ehk harkelund on kahest sagarast koosnev paariline elund. Ta tekib neelu epiteelist. Oma arenemise haripunkti jõuab tüümus varajases lapseeas, suguküpsuse saabumisel hakkab atrofeeruma ja tema kude asendub rasvkoega. Tüümus on kaetud sidekoelise kihnuga, millest elundi sisse ulatuvad vaheseinad ning jaotavad ta sagarikkudeks. Sagarikud koosnevad omakorda koorest ja säsist. Koores on väga palju väikesi lümfotsüüte, säsis on neid märksa vähem. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdist, kust nad liiguvad veretee kaudu tüümusesse. Tüümuses lümfotsüüdid paljunevad ja “õpivad” olema tolerantsed keha rakkude suhtes ning vaenulikud võõra vastu. Vereteedesse lahkumisel on lümfotsüüdid muutunud immunoloogiliselt küpseteks e immunokompetentseteks. Tüümuses tekivad
Maksa alumine serv toetub paremale jämesoolekäärule (flexura hepatica). Maks on peaaegu täielikult kaetud kõhukelmega; sellist asendit nimetatakse intraperitoneaalseks. Maks on inimese suurim nääre, selle mass on 1–1,5 kilo. Hapnikurikast verd viib maksa samanimeline arter, maksaarter (arteria hepatica). Värativeen: → ptk „Südame-vereringesüsteem“. Joonis 3.25. Maks koos sapipõiega Maksa struktuuriüksuseks on sagarikud (lobuli), mis koosnevad peamiselt maksarakkudest. Värativeen ja maksaarter viivad maksa verd ning väikesed maksajuhakesed viivad maksast välja maksarakkudes valmistatud sappi, mis on vajalik rasvade seedimiseks. Maks muudab kahjutuks sooles valkude roiskumisel ja keha rakkudes valkude ainevahetuse käigus tekkiva ammoniaagi, mis muudetakse kusiaineks (karbamiid) ja viiakse uriiniga kehast välja. Karbamiidi sünteesimine on palju energiat nõudev keemiline reaktsioon, mille käigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
