Ristiusu võidukäik ja antiikmaailma langus (1)

Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik
3.-6. saj –Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega.
Valitsevaks sai ristiusk .
Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal.
Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik.
Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande.
Segaduste ajajärk Rooma keisririigis
235-284
Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni.
Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke.
Riigi ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased: idapoolseid provintse ründas Uus-Pärsia riik, põhjast tungisid peale germaanlased .
Rooma uus tugevnemine
284-395
Keiser Diocletianus (284-305) seadis riigis taas kindla korra jalule. Suurendas keisri ja riigi bürokraatia võimu, kärpis senati tähtsust ja kodanike vabadust.
Constantinus Suur (306-336) jätkas ümberkorraldusi. 313. a legaliseeris ta ristiusu, kristlus muutus valitsevaks religiooniks.
Riigi idaoss rajas pealinna Konstantinoopoli.
Hilise keisririigi ajal võim kahe keisri vahel, üks idas ja teine läänes. Edaspidi ainult üks valitseja. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled ühendas. 395. a jagunes Rooma lõplikult.
Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus
375-476
375.a tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse.See sundis germaanlased Rooma territooriumile liikuma.
Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle.
410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid kogu Itaalias.
476.a kukutas germ väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas Itaalias valitsema . See sünmus märgib kogu vanaaja lõppu.
Germaanlaste riigid: vandaalide riik Põhja-Aafrikas, läänegootide riik Hispaanias, frankide riik Gallias, idagootide riik Itaalias.
Ida-Rooma viimane hiigelaeg
476-568
Ida-Rooma keisrid pidasid end kogu varasema Rooma keisririigi seaduslikeks ülemvalitsejateks.
Justinianus (527-565) asus läänepoolseid alasid ka tagasi vallutama. Ta lasi korraldada Rooma õiguse ja püstitas arvukad ehitisi . Sõjad ja Vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ja arengu.
568. a tungis Itaaliasse uus germaani rahvas – langobardid . U samal ajal hakkasid Balkani ps tungima lõunaslaavlased.
Hiline Rooma keisririik ja ristiusk:

• Hiline keisririik –püsis impeeriumi länneosas kuni 476. a tänu Diocletianuse ja Constantinuse reformidele.
  
• Bütsants –idaosas kujunes.
  
• Keisritel piiramatu võim.
  
• Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale.
  
• Suurenes provintside ja asevalitsejate arv –range allumine keskvõimule.
  
• Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus.
  
• Ühiskond rangelt seisuslik : auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores).
  
• Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiižikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades.
  
• 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte- kristlaste tagakiusamine . Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid.
  
• Ristiusu kirik –kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad.
  
• Diötsees –piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid.
  
• Jeruusalemm , Aleksandria, Antiookia (Süürias), Rooma ja Konstantinoopol –viis peapiiskopkonda.
  
• Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel.
  

Hereesiad (ketserlikud usulahud):

• Dogmaatika –uskumine (kr dogma -usk).
  
• Ortodoksne usutunnistus –üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena.
  
• Hereesiad –väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad.
  
• Ariaanlus –piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga samaväärne.
  

Ariaanlus kuulutati hereesiaks ja keelati.
Kloostrite teke:

• Askees –kasin elu, selles nähti täiuslikku võimalust Jumalale pühenduda.
  
• Eremiidid –üksildusse tõmbunud. Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata.
  
• Mungad –üksildusse tõmbunud.
  
• Klooster –kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus.
  

Muutused ühiskonnas ja kultuuris:

• Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel.
  
• Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid . Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria.
  
• Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja.
  
• Cassiodorus(490-583) –koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks.
  
• Aurelius Augustinus (354-430) –autobiograafiline mõtisklus „Pihtimused“. Kuulsaim teos „Jumala riigist“. Silmapaistvaim krislik õpetlane hilises antiikajas.
  

Kirikuarhitektuur :

• Kirikute ehitamisel eeskujuks tüüpiline Rooma kohtu-ja koosolekuhoone basiilika .
  
• Püha Peetruse katedraal –Rooma piiskoppide peakirik. Viielööviline. Hilisel antiikajal rajatud kirik lammutati varisemisohu tõttu 15. saj ja hakati ehitama praegust Peetri kirikut Vatikanis.
  
• Hagia Sophia katedraal –Konstantinoopolis (praegu Istanbulis).Perioodi üks silmapaistvamaid ehitisi. Keiser Justinianuse püstitatud. Tänapäeval on ehitis muhamediusuliste mošee.
  

Rooma õigus: