Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond RIHMÜLEKANNE Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva...
4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus...
Rihmülekandega automaatkast Hüdrotrafo hunktsioon ja ehitus on analoogiline tavaliste automaatkäigukastide juures kasutatavate hüdrotrafodega. Planetaarülekanne on vajalik · Vabakäigu · Edaspidikäigu ja · Tagasikäigu saamiseks Terasrihma abil saavutatakse hetkel vajalik ülekandemoment. CVT käigukasti hüdrotrafo ei erine senivaadeldus automaatkäigukastide hüdrotrafodest. Hüdrotrafo blokeeringut juhib ka sellel käigukastil elektrooniline juhtplokk. Hüdrotrafo koosneb · Pumbarattast · Turbiinrattast · Juhtratast · Suletud kestast, mis sisaldab ülalloetud osi ja õli. Vaheülekanne annab pöördemomenti edasi terasrihmülekande veetavalt võllilt diferentsiaalile. ...
Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi Keermeniidi profiili järgi telglõikes, eristatakse: sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu 2. Rihmülekanne Joonis 2. Klassikaline kiilrihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad....
3 RIHMÜLEKANDE ARVUTUS Lähteandmed: nnom= 955 p/min Pnom = 2,38 kW ulü = 3,3 1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine. Nomogrammi järgi valin A kiilrihma. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabelist sain D1min = 90 mm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm. 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm. D2 = D1u(1 - ), kus u rihmülekande ülekandearv; = 0,01...0,02 libisemistegur. = 0,02 - 0,01g, kus g optimismitegur. = 0,02 0,1 0,5 = 0,015 D2 = D1u(1 - ) = 100 3,3(1- 0,015) = 325,05 Lähimaks väärtuseks standardväärtuste reast on 315 mm. 5. Tegelik rihmülekande ülekandearv....
· vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad ülekanded on: · hammasülekanne · rihmülekanne · kettülekanne · kruviülekanne e. keermesülekanne · hõõrdülekanne Üheks tähtsamaks ülekannet iseloomustavaks teguriks on ülekandearv. Rihmülekande ülekandearvu leidmiseks jagatakse vedava rihmaratta läbimõõt veetava rihmaratta läbimõõduga /d/. Hammas- ja kettülekande puhul jagatakse veetava ratta hammaste arv vedava ratta hammaste arvuga /z/. I= d1/d2= z1/z2,=n2/n1, kus 1-vedav ratas, 2-veetav ratas. n- rataste pöörete arv/min...
Nurkkiirus 2v 2 * 0,12 T = = = 1,5 rad/s D 0,16 Siis vajalik võimsus PT = T T = 471 * 1,5 707 W Mootori võimsust saab tingimusest PT PM = 1 2 33 kus 1 0,8 tiguülekanne kasutegur; 2 0,92 rihmülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PT 707 PM = = = 0,99 kW. 1 2 3 3 0,8 * 0,92 * 0,99 3 Valime mootor DTE90L4 [1]: võimsus PN = 1,5 kW; pöördemoment M = 9,8 Nm; pöörlemissagedus n = 1455 min-1 ( 152 rad/s); käivitusmoment MBmax = 20 Nm; kasutegur N 86 %; rootori võlli läbimõõt dm = 24 mm. Ajami üldülekandearv...
Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). Rihmülekande rihmade ristlõike kujud. lamerihmülekanded kiilrihmülekanded ümarrihmülekanded Kõige rohkem kasutatakse lame-(võllide suure vahekauguse korral - kuni 15m) ja kiilrihmu(rööpsete võllide ja väikesmate vahemaade korral). Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. Vedavalt rattalt rihmale ja rihmalt veatavale rattale kantakse liikumine üle hõõrdumise abil. Läbilibisemise vältimiseks tuleb rihmale anda piisav eelpingutus. Rihmaväike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kasutada võllide igasuguse asetuse juures. Eelistena võib veel nimetada ülekande lihtsust ja töökindlust, järskude koormuse muutuste sumbuvust rihma elastsuse tõttu ja müratut tööd....
2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), 23 - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7...
Puudused: suured gabariidid, suur võllide ja laagrite koormus, pidev ca 2% suurune libisemine rattail( v.a. hammasrihmad), tundlikkus töökeskkonna suhtes, staatilise elektri teke võimalus ja sellega seotud ohud. Rihmülekandega on võimalik üle kanda liikumist, kui võllid paiknevad üksteisest eemal. Enamasti koosneb rihmülekanne vaid kahest rihmrattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. 62. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete arvutus. Hammasrihmad. a) tühikäigul ja paigalseisul b) b) peale koormust takistusmomendiga T2 c) laagrireakts F1 tühikäigul 13 Momendi tasakaaluvõrrand d d d d F1 2 = F2 2 + T2 = F2 2 + F 2 2 2 2 2 p F= V p- ülekantav võimsus F-kasulik jõud rihmale d2...
EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõ...
Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum...
3) Infraheli heli sagedusega alla 20 Hz; 4) Ultraheli heli sagedusega üle 20 kHz 5) Helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus, ühik Pa 6) Helirõhutase (müratase) suhteline helirõhk, määratakse detsibellidel, (dB) kuulmist kahjustav alates 80 dB. 43. Müra vähendamise teed 1) Uute töövahendite ja töökohtade planeerimisel ette mõelda 2) Müra tuleb vähendada selle tekkekohas 3) Vahetada masinad välja, kasutada teisi tehnoloogiaid N. rihmülekanne , pneumaatika 4) Kõrvade kaitsmine (kõrvaklapid) 44. Vibratsiooni vältimine kasutada amortisaatoreid, vähendada vibratsiooni selle tekkekohas, kasutada teisi tehnoloogiad, isikukaitsevahendite kasutamine 45. Valgustuse põhilised mõisted - Valgustugevus ( lux ), Lumen (lm), Heledus - valguse kogus, m. peegeldub pindadelt ja nägemisväljas olevatelt objektidelt silmadesse tagasi- mõõteühik on candela per m2 (cd/m2 ). Eristatakse: orienteerumisvalgustust,...
Keermesülekande eelisteks on: · Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus, · konstruktsiooni ja valmistustehnoloogia lihtsus, · võime taluda suuri koormusi, · võimalik saada täpseid paigutusi. Keermesülekande puudusteks on: · Suur hõõrdumine, mis tingib ülekande kiire kulumise ja madala kasuteguri. 5.6 Rihmülekanne Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Rihmülekande eelised...
Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 1. Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? MASINAD ja APARAADID, SEADMED jne.peavad töötama TÕRGETETA ja OHUTULT!!! 2. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.). Koosneb erineva:- kuju, - otstarbe ja- ööpõhimõttega MASINAELEMENTIDEST. 3. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas seda liigitatakse? MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kind...
Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb paljudest komponentidest.Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasra...
Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Et kõik oleks õigesti arvutatud, välja mõõdetud ja sobiks ja töötaks omavahel... Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb väga-väga-väga paljudest komponentidest. Paha lugu... Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(t...
Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid...
Erifreespingid on ette nähtud vaid kindla tööoperatsiooni täitmiseks, nagu hammasratta hammaste, puuri spiraalsoonte, võlli nuutide vms. freesimiseks. Spindli asendi järgi eristatakse horisontaal ja vertikaalfreespinke. Freespingi alus on õõnsa kasti kujuline.Selles paikneb elektriline käivitus ja valgustussüsteem. Korpuses paiknevad elektrimootor, rihmülekanne ja kiiruskast. Korpuse esiküljel paiknevat kiilprofiiliga juhtpinda mööda liigub konsool, mille käigukruvi toetub alusel olevasse sambasse. Konsooli ülaosas kaldprofiiliga juhtpinnad ristkelgule, mida saab vastava käigukruvi abil korpuse suhtes nihutada. Ristkelgu juhtpindadel on võimalik korpusega paralleelselt liigutada ka freespingi töölauda . Töölaud on ette nähtud freesitava tooriku kinnitamiseks masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil....