Kordamine eesti keele tasemetööks 1.Veaohtlikud sõnad Nt: telkkond, erakordsed, kitlid , kristalne, usjas, muutsin, leidsin, kaupu, postiviija, käia, kodukäija, seltskondlikke, hallikassinine. 2.Kirjavahemärgid Koondlause nt: See linn, kus ma tahaksin elada, asub Ameerikas. Täna võime õpetöö tulemust hinnata: kõik teevad homme tasemetööd. Neljapäev 17. mai. 12. mai. Olen käinud Soomes, Rootsis ja Norras. Jutumärgid. 3.Loetelu kirjanduslikest vormidest 4.Kõnekujundid 5.Riimid Aabb, abab, abba. Draama mõisted: tragöödia-kurb looline näidend, mis on kurva sisuga. Nt: Libahunt Komöödia- naljaka sisuga näidend. Kapsapea, või Lydia Koidula ,,Säärane mulk``. Monoloog-ühekõne Dialoog- kahekõne Rekvisiit laval olevad esemed Remark autori ääremärkus Tee vahet romaanil(pikk) ja novellil(lühike). Novell- lühike, tavaliselt 1 keskne sündmus, üheplaaniline, 1 keskne teema, lä...
D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S sl...
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL
25) -seletuskiri 26) - 27) ligipääsu märge 28) - aruanne 29) - ametikiri 30) - kiri 31) - kutse 32) originaal dokument 33) - allkiri 34) koostöö pakkumine/vastu võtmine 35) 36) - käskiri 37) dokumendi mustand 38) - protokoll 39) tunniplaan, päevaplaan 40) käsk, käskkiri 41) registreerimise tempel 42) dokumendi registreerimise number 43) - dokumendiregister 44) koosoleku otsus 45) dokumendi tähtaeg 46) - rekvisiit 47) lühi aruanne 48) - otsus 49) arhiivi üleandmis akt 50) dokumendihaldus süsteem 51) - memo 52) - nimekiri 53) - tõend 54) - standart 55) arve 56) tabeldokument (nt excel) 57) dokument, mis kinnitab et saadetis on kohale jõudnud 58) lühi kokkuvõte dokumendist või ettekandest 59) - tekstidokument 60) -viitamine 61) - viit 62) - faks 63) füüsiline isik 64) juriidiline isik
Michael Paljulapselises peres kasvanud lihtne agulipoiss. Tema suureks eeskujuks on kuritegelikule teele sattunud vanem vend Sammy, tänu kellele ka Mickey tihti pahandustesse satub. Edward Rikkas peres kasvanud haritud ja abivalmis paipoiss. Linda Lihtne aguliplika, Mickey lapsepõlvesõber ja armastatu. Linda armastab Mickey´t väga ja püüab teda pahandustest eemale hoida ja normaalse pere luau. Lava kujundus oli kogu aeg ühesugune, aeg ajalt lisati mõni üksik rekvisiit. Kuid näitlejate hoogne mäng, tantsud ja laulud korvasid lavakujunduse puudujäägid. Lavastuses oli 2 vaatust ja palju pilte. Verevennad on menukas muusikal lapsena lahutatud kaksikutest, kellest üks kasvab üles lasterikkas aguliperes, teine jõuka pere ainsa võsuna.Taas kohtudes saavad nad sõpradeks, armuvad samasse tüdrukusse ja surevad üheskoos. Mulle meeldis lavastus "Verevennad" väga , läheks etendust veelkord vaatama.
filmimõistete leksikon A. Altvalgus- valgus, kasutatakse õudust tekitavates episoodides või tegelaskuju moonutamiseks. Arvustus- arvamus, mis kirjutatakse vahetult pärast filmi vaatamist. Autor- isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm. teose (jutustuse, pildi leiutise, projekti jne.). D. Debüüt- esmakordne avalik esinemine. Dekoratsioon- ruumide, vaateakende ja tänavate kaunistus, kujundus. Detail- üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi. Dialoog- kahekõne; kõnelus kahe või mitme tegelase vahel. Dirigent- koori- või orkestrijuht. Dramaturg- näitekirjanik. Dramaturgia- draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisteadus; draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse ...
TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näi...
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad) kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal D...
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed...
· Miimika - tundeid väljendavad näoliigutused. · Põhiemotsioonid: rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. · Zestid - kõik keha liigutused ja poosid. · Liikumine ruumis kui ka distants tegelaste ning tegelaste ja vaatajate vahel. Näitlejaga seotud väljendusvahendid: · Grimm, kehagrimm (neutraalne, ajalooline, fantaasiagrimm, karaktergrimm) · Mask (näokate) · Karvlisandid habemed, vuntsid · Soeng, parukas, peakate · Kostüüm · Rekvisiit esemed lavaruumis, millega näitleja manipuleerib 63. Mis on kostüümi funktsioonid? Kostüüm: · avab tegelaskuju · annab edasi tegevusaega ja kohta · on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist 64. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? Kaks ajatasandit: 1) Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni 2) Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg · Reaalne ruum · Fiktsionaalne ruum 65
käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata. Dokumentide pealkirjad vormistatakse paksus kirjas. N: Taotlus - Pöördumises kasutatakse ametinimetust, viisakustiitlit ( lp, hr, pr, prl ), tiitleid, auastmeid või isiku nime. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluliseks täpsustuseks ( kui asutuses on mitu samanimelist isikut jne. ) -Dokumendi tekst peab olema lühike, täpne ja keeleliselt korrektne ega tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. - Rekvisiit "Allkiri" koosneb dokumendi alla kirjutanud isiku allkirjast e. signatuurist, selle desifreeringust ja ametinimetusest, kusjuures signatuuri jaoks tuleb vabaks jätta kolm kuni viis rida. Originaaldokumentide allkirjastamisel kasutatakse sinist värvi dokumendipliiatsit. -Ametikirja tekstis nimetatud lisade puhul märgitakse lisade reale nende lehekülgede ja eksemplaride arv. -Protokollide puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse
Pöörduge oma majavalitsuse poole, meie Teid aidata ei saa Tuleme Teile viimast korda vastu, et vältida võimalikke probleeme Järgmisel korral kirjutage oma nimi korrektselt Ma helistan Teile juba viies kord Te olete oma kirjas väitnud, et meie firma ei arvesta Teie kui isiksusega Teile me enam teist võimalust ei paku, kuna olete meid eelnevalt alt vedanud 54 LISA 2 Dokumendi rekvisiidid ja nende vormistamine Dokumendi rekvisiit on vastavale dokumendiliigile omane informatiivne vormistuselement. 1. Dokumendi srift ja liigendatus Dokumendi vormistamisel kasutatakse kirjasammu 2,54 mm ja arvutil reavahet 1 või 1,5 püstkirja sriftiga Times New Roman või Arial suurusega 11-14. Teksti vormistamisel kasutatakse plokkstiili, mille puhul teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse tekstis kasutatud reavahega. Igal dokumendi liigil on kindel rekvisiitide kogum, mis koosneb dokumendi kohustuslikest
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Lavakujundus loob mängukeskkonna ja atmosfääri ning üldise esteetika. 76. Mis on valguskujunduse funktsioonid? · Laval toimuva nähtavaks tegemine · aidata kaasa lavastuse atmosfääri ja rütmi tekkele · aidata kaasa aja ja koha markeerimisel · toonitada lavastuse ja lavakujunduse stiili ning põhikujundeid · fokuseerida vaataja tähelepanu 77. Mis on rekvisiit? Rekvisiidid on esemed, millega näitleja laval midagi teeb, kasutab neid tegevuse käigus või esemed, mis kujutavad mingit objekti. 78. Millised on helikujunduse ja muusikalise kujunduse võimalused? · näitlejate/tegelaste laval esitatav laul või muusika, · muusikute või lauljate laval esitatav muusika, · helitehniku mängitav muusika. 79. Nimetage etenduse vastuvõttu mõjutavaid tegureid. · Lavastus/etendus ise
See on vahend kujutamaks tegelase sisekonflikti. Kartoteegikapile lisab salapärasust juurde veel see, et pimendatud laval on näha, kuidas üksikutest valitud sahtlitest paistab õrna valgust. Peale kartoteegikapi pole lavastuses ühtegi teist nii suure tähtsusega dekoratsiooni ega rekvisiiti. Enamik teisi rekvisiite on kuidagiviisi seotud laste mängudega ja lisavad lavastusele kokkuleppelisust. Kõige olulisem laste mängudega seotud rekvisiit on muidugi suur kaltsunukk, mille ülesandeks on taluda kõike, mida üks Koll Radley taluma peab. Nukk on vahend, mille abil tuuakse lavale tegelasi, kes alustekstis on reaalsed, kuid lavale jõuavad laste mängu kaudu. Üleüldse on lavastuses tavapärasest rohkem vahetut tegevust, mis jõuab lavale just läbi laste mängude. Stsenograafia on aga üldiselt läbiv ja püsiv ega muutu etenduse käigus märkimisväärselt. Tegelaste kostüümid on argised ja lihtsad
piiritletud (tal on algus ja lõpp ajaliselt ja ruumiliselt), struktureeritud (moodustab ekvivalentide ja opositsioonide süsteemi). Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerub laval, etenduses. Teatrimärkide väärtused: - Semantiline märgil on viitav tähendus - Esteetiline osa lavastuse üldesteetikast, märgi ilu. - Emotsionaalne tundeid tekitav Tasandid: 1) Etenduse algelemendid: lausung, zest, rekvisiit, tähenduslik lavakujunduselement 2) Märgikooslused mitmest üksikust koosnev tähenduslik üksus. Märgid võivad kuuluda eri süsteemidesse. Tähendus antakse mängu ajal suhetes teistega. 3) Alatekstid põhiline, mida jälgida: näitleja mäng, kostüümid, lavakujundus vm. Võimalik vaadata näitleja mängu kogu lavastuse vältel (kuidas esitab rolli ja kannab lugu edasi?) 4) Etendus kui tervik väikemaks struktureeritav 5) Iga teatrimärk = märk maailmast
tehnilised võimalused jm. Tavaliselt tekib tutvustamise protseduuriga seoses arvukalt dokumentide koopiaid. Lähtuda tuleks sel puhul kahest tuntud põhimõttest "nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik". Dokumendiga peab tutvuma igaüks, kellel seda vaja. Asutuse sisedokumendi koostaja peaks märkima dokumendile selle jaotuskava, kirja puhul täidab selle ülesande lisaadressaatide rekvisiit. Paljudes asutustes kasutatakse spetsiaalseid dokumentide tutvustamislehti. Dokumentide koopiaid peaks tegema nii vähe kui võimalik. Ei ole mõtet koormata teenistujaid liigse infoga, mida nad ei vaja, samuti ei ole tähtsusetu paberi kokkuhoid. Arvutivõrgu olemasolu korral on otstarbekas dokumente tutvustada võimalikult võrgu kaudu. Erandi peavad moodustama ainult dokumendid, millega tutvumise kohta on nõutav allkiri.
kasutata. (2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust, viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluline täpsustus. Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks või kolm reavahet. (1) Rekvisiit „Allkiri” koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku allkirjast, selle dešifreeringust ja ametinimetusest. Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. Kui dokumendile kirjutab alla mitu erineva staatusega ametiisikut, paigutatakse nende allkirjad astmeliselt ametikohtade tähtsuse järjekorras, nihutades parempoolset rekvisiiti „Allkiri” ühe rea võrra allapoole. Esimesena kirjutab dokumendile alla madalamal tasemel allkirjastaja.
Luuletaja, disainer, koreograaf, kunstikriitik, graafik, filmirezissöör jne. Osales praktiliselt kõigis 20. saj alguse kunstivooludes: kubism, dadaism, sürrealism jne. I MS ajal kohtus kunstnike- kirjanikega, kellega tegi hiljem koostööd (nt Picasso). Sürrealistlikud tööd mõjutasid paljusid. Eksperimentaalseim on ,,Inimese hääl" 1930. Mononäidend naisterahvast, kes räägib tund aega telefoniga oma endise armastatuga, kes abiellub teisega. Telefon on ideaalne rekvisiit, et näidata kommunikatsiooni võimatust ja tehnika kasutust. Eklektiline, fragmentaarne. Ühendus katkev ja vaevaline. Näidend lihtne, aga haakub dadaistlike kõneelementidega. Edit Piafile tegi monotüki ,,Hoolimatu armuke". ,,Hirmsad vanemad" 1938, freudistlik, ajastu peegeldus. Filmid ta kirjutas ja lavastas ise. Olid äärmiselt sürrealistlikud. See valmistas ette 60ndate prantsuse kino uut lainet. Nii dadaism kui sürrealism mõjutasid absurditeatrit pärast II MS. Ka Artaud'i.
- psühholoogiline: keskmes on indiviidi reageerimine sotsiaalsele stiimulile - sotsioloogiline: grupid või sotsiaalsed muutujad, sotsiaalsed rollid, kultuurinormid jms Üleskutse need valdkonnad omavahel ühendada (Backman, 1983). Kirjeldav sotsiaalpsühholoogia - Ulatus kuni 19.saj II pooleni. Inimene vajab eksisteerimiseks ühiskonda oli mõlema seisukoht. Inimene on sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse produkt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - Platon ühiskond kui rekvisiit, mille abil saab inimene välja arendada õiglustunde. Sotsiaalne õiglus on aluseks inimese isiklikule õnnele. Inimene on välja arendanud oma bioloogilise loomuse. - Aristoteles entelehhia so mateeria areng bioloogiloistest printsiipidest lähtuvalt e tung enese realiseerimise poole. Humanism. Selle saavutamiseks on inimesel vaja sotsiaalset tegevust ja teisi inimesi. Uuris ka inimese enda olemust. Hakkas uurima suhtlemisprobleeme. Eraldumine - Periood 19.saj II poolest 20.saj alguseni
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud ,,metafoorsed reaalid" esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit mingisugune ,,võti", mida peab ,,lukuauku" torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis ,,Sõrmuste Isand" ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn ,,kurja maailma dimensioonidesse". Seda visualiseeritakse laialiuhutud graafilise pildina. Tegelane näeb reaalset maailma, kuid reaalne maailm teda aga ei näe. Filmides kasutatakse igasuguseid rekvisiite näiteks lülitid, nupud, tehnilised seadmed,
Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud ,,metafoorsed reaalid" esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit mingisugune ,,võti", mida peab ,,lukuauku" torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis ,,Sõrmuste Isand" ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn ,,kurja maailma dimensioonidesse". Seda visualiseeritakse laialiuhutud graafilise pildina. Tegelane näeb reaalset maailma, kuid reaalne maailm teda aga ei näe. Filmides kasutatakse igasuguseid rekvisiite näiteks lülitid, nupud, tehnilised seadmed,
Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb 26 teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud „metafoorsed reaalid“ esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit – mingisugune „võti“, mida peab „lukuauku“ torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis „Sõrmuste Isand“ ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn „kurja maailma dimensioonidesse“. Seda visualiseeritakse laialiuhutud graafilise pildina. Tegelane näeb reaalset maailma, kuid reaalne maailm teda aga ei näe. Filmides kasutatakse igasuguseid rekvisiite – näiteks lülitid, nupud, tehnilised seadmed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
