Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani. (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU


Lühikonspekt

Arvestuse teemad


  • Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned.
  • Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia , Assüüria , Pärsia , Hiina ja India).
  • Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid.
  • Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik.
  • Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants , kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad .
  • Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss . Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad , ususõjad .
  • Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu.
  • Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda .
  • Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu.
  • Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud.
  • Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine . Poola jagamine.
  • Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine.

    I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID


    Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2, ehkki üldjuhul märksa rohkem, sõltumatut poliitilist kogukonda (riiki) on omavahel piisavalt tihedas läbikäimises (sõjad, kaubavahetus, kultuur, isiklikud kontaktid), käsitlemaks neid ühtse tervikuna , mis koosneb autonoomsetest komponentidest.
    Rahvusvaheliste suhete süsteemi tüüpnäiteks on Euroopa süsteem alates Vestfaali rahust (1648), kuid analoogseid süsteeme on inimkonna ajaloos eksisteerinud arvukalt. Seejuures peab silmas pidama , et kogu maailma hõlmav globaalne rahvusvaheliste suhete süsteem on suhteliselt hiline nähtus, varem koosnes maailm paljudest omavahel väga lõdvalt seotud rahvusvaheliste suhete süsteemidest. Näiteks Rooma impeeriumi kontaktid samaaegse Hani impeeriumiga Hiinas olid sedavõrd piiratud, et neid on otstarbekam käsitleda eraldiseisvate universumitena, kuigi kaubavahetus kahe suurriigi vahel eksisteeris ( Siiditee ).
    Rahvusvahelistest suhetest saab rääkida alates tsivilisatsiooni tekkest Egiptuses ja Sumeris IV aastatuhande lõpus eKr (põhimõtteliselt võib muidugi ka erinevate hõimude vahelisi suhteid käsitleda rahvusvaheliste suhetena). Niiluse orus ning Eufrati ja Tigrise vahelisel alal ( Mesopotaamia – Jõgedevaheline maa) tekkisid teadaolevalt esmakordselt inimkonna ajaloos rahvusvaheliste suhete subjektid , riigid, ning kujunesid välja rahvusvahelised süsteemid.
    Riiki defineeritakse (tänapäeval) enamasti tema kolme komponendi kaudu: 1) territoorium , 2) alamad või kodanikud ehk elanikkond, 3) valitsus, mis omab reaalset ja efektiivset kontrolli kahe esimese üle. Tuntud on ka Max Weberi definitsioon: riik on institutsioon , mis omab legaalse vägivalla monopoli oma võimupiirides.
    Nii või teisiti tähendab riik hierarhilist võimusuhete süsteemi, kus riigivõim kehtestab koostööd ja konkurentsi reguleerivad mängureeglid (seadused) ja tagab, vajadusel sunniaparaati kasutades, nende täitmise. Hierarhiliselt organiseeritud süsteemile vastandub anarhiline süsteem, kus enamasti puuduvad selgepiirilised reeglid (rahvusvaheline õigus on üsna hiline nähtus ja kehtib tänapäevalgi piiratult) – taoline süsteem on paratamatult kaootilisem, igasugune koostöö selles on raskendatud ning hüvede jaotuse pärast tekkivad ja muud konfliktid kipuvad muutuma vägivaldseteks (sõjad). Seejuures ei tähenda hierarhiliselt organiseeritud ja korrastatud riikide teke ja olemasolu anarhia ja sellest tuleneva kadumist, vaid üksnes kandumist riikide-vahelise suhtluse tasandile. Kuna rahvusvahelisel tasandil definitsiooni kohaselt valistsus puudub (tänapäeval võiks see olla vaid maailmavalitsus ), on rahvusvahelised süsteemid anarhilised. Seega ka konfliktsemad ja vähem korrastatud.
    Peab siiski märkima, et piir anarhiliste ja hierarhiliste süsteemide vahel on ebamäärane ja tinglik ning tihti on esinenud vahepealseid vorme. Imperiaalsed süsteemid (nt Hiina või Saksa-Rooma keisririik ) on sageli killunenud reaalselt täiesti iseseisvateks üksusteks (osastisvürstiriigid) ning muutunud sisuliselt anarhilisteks süsteemideks, samuti peab arvestama, et kõik suuremad impeeriumid koosnevad alati üsna suure autonoomiaga üksustest, kusjuures autonoomia suureneb, mida kaugemale perifeeriasse liikuda impeeriumi keskusest. Anarhiliselt orienteeritud tsivilisatsioonid (nt klassikaline Antiik-Kreeka, aga ka läänekristlik Euroopa), mis väärtustavad väiksemate kogukondade (riikide) sõltumatust, on jälle süsteemi püüdnud korrastada hegemoonia (kr hegemoniai – ülemvõim, ühe teistest oluliselt tugevama riigi domineerimine teiste üle, kes ühtlasi kehtestab süsteemis teatavad reeglid ja korra) või kontserdi-poliitika abil; lõpuks aga enamasti jõudnud ikkagi universaalse impeeriumini (Aleksander Suure ja Rooma impeeriumid hellenistlikus maailmas, teatav paralleel on siin ka Euroopa Liiduga Euroopa süsteemi puhul).
    Seejuures peab arvestama, et nii absoluutne (riikidevaheline) anarhia kui hierarhiline impeerium on pigem abstraktsioonid, teoreetilised äärmused, kui reaalselt eksisteerinud/eksisteerivad süsteemid. Adam Watson nt väidab, et enamus reaalselt eksisteerinud paljudest lokaalsetest poliitilistest kogukondadest koosnenud süsteemidest on pendeldanud nende kahe äärmuse vahel. Watson eristab neli erinevat süsteemi:

    Anarhia

    Süsteemis on palju enam-vähem võrdse võimsusega sõltumatuid riike, mis omavahel võitlevad. See tähendab aga üldjuhul lakkamatut kõikide sõda kõikide vastu. Ainsaks stabiliseerivaks faktoriks on jõudude tasakaalu mehhanism .

    Hegemoonia

    Paljude sõltumatute riikide hulgast tõuseb üks teistest oluliselt tugevamaks ning kehtestab teatava rahvusvahelise korra – elementaarsed mängureeglid, ning muutub omamoodi vahekohtunikuks teiste vahe ja ‘rahvusvaheliseks politseinikuks’.

    Dominioon

    Kujuneb tavaliselt hegemooni tugevnedes piirini, kus ta hakkab suurel määral kontrollima teiste riikide välispoliitikat. Sisepoliitikas säilitavad viimased aga iseseisvuse.

    Impeerium

    Hierarhiline süsteem, kus impeeriumi keskus kontrollib alluvaid kogukondi. Viimased säilitavad üldjuhul teatava (mõnel juhul märkimisväärse)
    Autonoomia. Enamasti on imperiaalne kontroll tugev ainult impeeriumi tsentrumis, sellele järgneb dominiooni vöönd, seejärel impeeriumi hegemoonia piirkond.
    Lisaks jaotusele anarhilisteks ja hierarhilisteks süsteemideks ning nende vahevariantideks, võib rahvusvahelisi poliitilisi süsteeme eristada polaarsusprinstiibi (oluliste aktorite ehk tegutsejate, st suurriikide arvu) alusel. Kõige lihtsam jaotus on bi-, multi - ja unipolaarsete (monopolaarsete) süsteemide eristamine:
  • Multipolaarsed süsteemid - süsteemis on vähemalt neli-viis olulist aktorit (riiki), vähem olulisi võib olla sadu või isegi rohkem. Tüüpnäiteks on Euroopa (hiljem globaalne) süsteem alates Vestfaali (1648) rahust II maailasõja lõpuni. Liidu-vaenusuhted on pidevas liikumises. Sõjad on pidevad , ent enamasti piiratud. Stabiliseerivaks faktoriks on jõudude tasakaalu mehhanism. Paremal juhul ka kontserdipoliitika, mille raames suurriigid kooskõlastavad oma poliitika ja lahendavad konflikte pigem kompromisside teel kui otsese konfrontatsiooniga.
  • Bipolaarne süsteem - süsteemis on vaid kaks tõeliselt olulist üliriiki. Tüüpnäiteks Külm sõda. Võimu/jõu kontsentratsioon kahe üliriigi kätte sunnib ülejäänud riike ühe või teise suurvõimu kiiluvette loovima, ehkki mõeldav on ka kolmanda tee otsing. Nt Kenneth Waltzi (‘Theory of International Politics’) arvates on bipolaarsed süsteemid stabiilsemad kui multipolaarsed, sest liidu-vaenusuhted on üldiselt püsivad ning kahel üliriigil on lihtsam omavahel kokkuleppele jõuda ja stabiilsuse eest seista kui paljudel.
  • Unipolaarne (monopolaarne) süsteem - süsteemis on vaid üks oluline aktor. Tüüpnäiteks Külma sõja järgne maailm, ehkki sellele on ka vastu vaieldud. Tegemist on hegemoniaalse süsteemiga, kus hegemoon sekkub teiste riikide poliitikasse (lähtudes esmajärjekorras mõistagi oma huvidest), kuid samas hoolitseb korra ja stabiilsuse eest süsteemis (maailmapolitsei): Pax Romana & Pax Americana. Tavaliselt muutub järk-järgult universaalseks impeeriumiks (Rooma) või tekib hegemooni vastane koalitsioon ning kujuneb taas välja multipolaarne süsteem.
    Esitada võib ka keerulisemaid rahvusvaheliste suhete süsteemide mudeleid. Nt Morton Kaplan eristab kuus mudelit:
  • Jõudude tasakaalu süsteem. 5 - 6 tugevat riiki. Vastab üldjoontes eelmise jaotuse multipolaarsele süsteemile.
  • Lõtv bipolaarne süsteem. Külma sõja aegne. On küll kaks üliriiki, kuid siiski ka arvestatav hulk nö kolmandaid riike (Hiina, India, mõneti ka Euroopa riigid). See muudab süsteemi talitlemise 'pehmemaks.'
  • Jäik bipolaarne süsteem. On vaid kaks üliriiki, ülejäänud - kui neid üldse on - on nendest täielikus sõltuvuses ega mängi iseseisvat rolli. Pole eksisteerinud.
  • Universaalne süsteem. Kaugelearenenud unipolaarsus . Üldjuhul tähendab kujunevat impeeriumi.
  • Hierarhiline süsteem. Maailmavalitsus. Globaaltasandil pole seni esinenud, kuid paljud varasemad impeeriumid püüdsid hõlmata kogu antud oikumeeni (so inimestele tuntud maailma).
  • Üksikriigi veto süsteem (‘ unit veto system’). 10 - 20 riiki omab ligikaudu võrdset tuumapotentsiaali - seega ka vetot rahvusvahelise elu küsimustes, mis neile olulised. Stabiilne, ent ohtlik. Mõneti üsna tõenäoline tulevikustsenaarium.

    II EGIPTUS JA SUMER


    Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
    Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele . Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nende ajaloo) killustatus iseseisvateks linnriikideks.
    Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise organisatsiooni vormi kujunemist: a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne süsteem, mille puhul lokaalsete kogukondade üle domineerib imperiaalne võimukeskus ning b) anarhiline süsteem, mis koosneb iseseisvatest ja omavahel võitlevatest, ent majanduslikult ja kultuuriliselt tihedalt seotud poliitilisest kogukondadest.
    1. EGIPTUS
    Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse viljakas orus 4 aastatuhande teisel poolel eKr.
    Maaviljelus Niiluse orus eeldas niisutussüsteemide väljaehitamist ning korrashoidmist. See omakorda eeldab suuremate inimrühmade organiseeritud koostööd – viimane nõuab aga poliitilist organisatsiooni ehk riiki, mis ühistegevust juhib ning kasu jaotamisest tekkinud tülisid lahendab. 4 aastatuhande teisel poolel tekkis kaheks üsna erinevaks piirkonnaks jagunenud Egiptuses - Ülem- ja Alam-Egiptuses - arvukalt väikeseid riigilaadseid moodustisi ( hilisemad noomid ehk maakonnad ). Järk-järgult, nende riigikeste vaheliste sõdade käigus, kujunes välja ühtne riik eesotsas vaaraoga.
    Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas.
    Egiptuse vaaraod olid (vähemalt egiptlaste arvates) taevast päritolu jumalkuningad, kes esindasid taevast jumalat (alul Horust, hiljem Ra-d) maa peal. Vaarao ülesandeks oli kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased terminiga maat, mis üheltpoolt tähendas korra kehtestamist Egiptuses, teiselt poolt aga korrastatud Egiptuse kaitsmist ümbritseva kaose, barbarite , eest.
    Samas ei olnud Egiptuse tsentraliseeritus absoluutne. Noomid , mida oli umbes 40, omasid autonoomiat kohalikes küsimustes ning ilmutasid puhuti arvestatavat separatismi.
    Egiptuse ajalugu jagatakse järgmisteks perioodideks:
    Vana riik: 2778 – 2263, kujunes ühtne tsentraliseeritud riik. Pealinn Memphis . Kujunesid välja peamiselt kaubanduslikud suhted Vahemere lõunaranniku aladega ( Palestiina ) ja Nuubiaga. Rajati püramiidid – tuntuim on Cheopsi püramiid (3 at keskelt).
    Keskmine riik : 2040 – 1730 . Vähem tsentraliseeritud, noomidel teatav autonoomia. Peajumalaks kujunes Amon -Re (Ra). Lõppes hüksoslaste sissetungiga.
    Uus riik: 1562 – 1085 . Tsentraliseeritud, toetus sõjaväele, ametnikele, preestritele. Pealinn Teeba Thutmosis I – III, Amenhotep II – III. Uue riigi ajal hakkas Egiptus tihedamalt läbikäima ülejäänud maailmaga . Periooditi kehtestati Egiptuse ülemvõim Süürias ja Palestiinas. Amenhotep IV /Ehnaton (1361 – 1340) kehtestas teadaolevalt esmakordselt inimkonna ajaloos ainujumala Atoni kultuse, kuid see nurjati vanade jumalate preestrite poolt. Vahepeal Egiptus nõrgenes, kuid tugevnes taas Seti I ja Ramses II ajal ( 1290 – 1224). Sõditi hetiitidega ( indoeuroopa rahvas tänapäeva Türgi aladel), ent samas algas Egiptuse ja hetiitide vahel elav diplomaatiline läbikäimine – seda peetakse tavaliselt diplomaatia sünniks: säilinud on dokumente, läbirääkimisi peeti aramea keeles.
    Hetiidid: tungisid III/II at vahetusel Väike- Aasiasse (tänapäeva Türgi). Esimene ajalooareenile astunud indo-eruoopa rahvas. Alul väikeriigid. Kuningas Labarna rajas Vana riigi (1600– 1450 ). Uue riigi ajal vallutas Śuppliliuma (1282) Süüria. Liit Ramses II–ga. Peatselt riik hävis.
    Hiljem sattus Egiptus sõltuvusse teistest Lähis-Ida riikidest (vt allpool), kuni langes Makedoonia Aleksandri väepealiku Ptolemaiose ja tema järeltulijate võimu alla.
    2. SUMERITE LINNRIIGID
    Sumeri tsivilisatsioon kujunes välja IV aastatuhande teisel poolel. Sumerite päritolu on senimaani segane (erinevad teooriad). Asustasid Eufrati ja Tigrise alam- ja keskjooksu (Bagdadist Pärsia laheni). Tsivilisatsioon baseerus samuti niisutusel põhineval viljelusmajandusel. Võtsid kasutusele kiilkirja , millest – läbi paljude vahendajate – pärineb meie tänane ladina tähestik, leiutasid ratta ja palju muud, st mõjustanud inimkonna arengut vähemalt samapalju kui Egiptus.
    Rahvusvaheliste suhete vaatevinklist oli Sumeril kaks olulist erinevust võrreldes Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga, sest erinevalt merede ja kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta.
    Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk , Kiś, Lagaś, Nippur, Umma . Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil , Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte.
    Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa ( viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra. Selline kord kajastas taevast korda, kus üks jumalaist oli nö peajumalaks, kes lahendas teiste jumalate tüliküsimusi ja kehtestas kaosest korra. XXVIII sajandil eKr oli juhtpositsioonil linnriikide seas Kiś. XXVI sajandil Ur. XXV sajandil Lagaś.
    XXIV sajandil eKr ühendas Umma kuningas Lugalzages kogu sumeri ala.
    Järk-järgult levis sumeri kultuur peamiselt semiidi päritolu hõimudega asustatud Mesopotaamia põhjaosasse. Toimus sumerite ja semiitide järk- järguline segunemine, seejuures võtsid semiidid üle sumeri kultuuri saavutused, sumerid aga läksid üle semiidi keeltele.
    III aastatuhande II poolel tekkis Sumerist pisut põhja pool semiidi päritolu Ak(k)adi riik. Akkadlaste kuningas Saragon I rajas 24 saj keskel suurriigi, mis allutas Sumeri, Elami , Süüria ja osa Väike-Aasiast. Tekkis ajaloo esimene paljurahvuseline impeerium. Rahvaste paabel , peamiselt semiidid ja semiidistunud sumerid. Akkadi keel omandas piirkonnas keskse koha, mis püsis läbi Vana-Banbüloonia, Assüüria ja Kaldea riigi ning isegi kauem.
    Akkadi riik lagunes siiski peatselt ja toimus sumeri (osaliselt semiidistunud) linnriikide taassünd (nn sumeri renessanss). II aastuhande alul ühendas sumeri alad Umma kuningas, kuid 18 sajandi lõpus eKr langes Sumer Babüloonia ülemvõimu alla. Sumerid semiidistusid üha rohkem ja kadusid eraldiseisva rahvana ajalooareenilt. Sumeri kultuur mõjutas aga tugevalt Babüloonia ja teiste semiidi rahvaste kultuuri. Sumeri keel säilis kaua religiooni, teaduse ja hariduse keelena (umbes nagu ladina keel keskajal) – väidetavasti oskasid Babüloonia preestrid veel Rooma ajal sumeri keelt.
    III VANA-IDAMAADE PALJURAHVUSELISED IMPEERIUMID
    Sumerite allakäigule järgnenud perioodil tekkis Mesopotaamias ja seda ümbritsevates piirkondadest arvukalt erinevaid riike, mille hulgast tõusevad esile Vana-Babüloonia, Assüüria ja Pärsia impeeriumid. Samal ajal kujunesid esimesed riigid ja nende ühendamise järel impeeriumid välja ka Indias ja Hiinas.

    1. Vana-Babüloonia

    Vana-Babüloonia riik kujunes välja 19 sajandil eKr, kui Babülonis (linna nimi tähendab ‘jumala värav’) tuli võimule amoriitide dünastia. Riigi hiilgeaeg oli kuningas Hammurapi ajal 18 sajandil ja 17 sajandi alul eKr (tollest ajast on pärit Hammurapi seadused – vanim teadaolev mahukas seadustekogu), kui riik hõlmas kogu Eufrati ja Tigrise ala.

    Babüloni linn oli piirkonna tähtsaim kaubanduskeskus ning suuriigi loomine vastas esmajärjekorras kaupmeeste huvidele, sest ühtne riik soodustas (kaug)kaubandust. Elanikkond linnas ja kogu riigis oli etniliselt ja keeleliselt kirev, peamiselt kõneldi erinevaid semiidi keeli (sealt ilmselt legend Paabeli keeltesegadusest). Rajati kogu Eufrati ja Tigrise jõgikonda hõlmav niisutussüsteem.


    Babüloonia riik ei olnud väga tsentraliseeritud - enamus alluvaid territooriume, nt sumeri linnad, säilitasid arvestatava autonoomia, samas oli loodud suuriik neile kaubanduslikust vaatevinklist kasulik. 17 sajandil hakkas riik nõrgenema, säilitades kontrolli ainult Lõuna-Mesopotaamia üle. 16 sajandil sai lüüa hetiitidelt ja langes seejärel kassiidi rändhõimude rünnaku ohvriks.
    Babüloni linn säilitas kummatigi kaubandusliku juhtpositsiooni ning hiljem tekkis Uus-Babüloonia riik (vt allpool).

    2. Assüüria impeerium


    Riik tekkis varasema Assuri linnriigi baasil, mis oli oma nime saanud jumal Assuri järgi. Riigi tuumikala ühendas esmakordselt amoriidi päritolu kuningas Śamiśiadad I 18 sajandil, kuid tema surma järel nn Vana-Assüüria riik lagunes. Seejärel oli Assüüria alul Vana-Babüloonia ja seejärel Mitanni riigi võimu all. Assüüria taasisesesivus 14 sajandil eKr. Esimesena sai Assüüria kuningaks Assurballit I (14 saj). 13 sajandil purustati Mitanni riik ning pandi alus suuremale Assüüria riigile, kuid 11 sajandil oldi sunnitud taanduma aramealaset ees.
    Assüüria suurriik, esimene tõeline impeerium Lähis-Idas, hakkas välja kujunema 9 sajandil eKr Assurnasirpal II ja Salmanassar III ajal. 8 sajandi teine pool ja 7 sajandi I pool oli riigi õitseaeg. Assüüriale allus kogu Mesopotaamia, osa Väike-Aasiast, Süüria, Palestiina ja lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma (toonase oikumeeni).
    Assüüria valitsejad ajasid seejuures rahavaste segamise poliitikat – küüditamised ja ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal . Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison . Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume.
    7 sajandi lõpus hakkas riik nõrgenema ning Babülon ja Meedia (meedlased olid pärslastega suguluses olev indoeuroopa rahvas) vallutasid Ninive ja purustasid Assüüria riigi.
    3. Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik (625 – 539)
    Riigi rajas 7 sajandi lõpus pärast Assüüria lagunemist kuningas Nabopolassar . Hiilgeaeg Nebukadnetsar II ajal (604 – 562), mil riik hõlmas Iraagi, Süüria, Foiniikia , Palestiina. Taas paljurahvuseline impeerium (domineeriv keel oli endisel akkadi), kasutati küüditamist ja ümberasustamist (juutide Paabeli vangipõlv). Riigi purustas Pärsia kuningas Kyros .
    Lisaks Egiptusele ja Mesopotaamiale tekkisid iseseisvad tsivilisatsioonid Indias (Induse orus) ja Hiinas ( Huanghe – Kollase jõe orus). Seejuures kujunes Hiinas välja pigem tsentraliseeritud impeeriumile suunatud orientatsioon – ehkki see jäi pikaks ajaks vaid ideaaliks, praktikas oli Hiina killunenud, Indias aga sõltumatutest vürstiriikidest koosnev süsteem, mis liideti ühtseks riigiks vaid suhteliselt lühiajaliselt .

    4. India


    Ülemine viljelusmajandusele toimus Induse jõe piirkonnas IV aastatuhandel eKr. III at võeti kasutusele pronks, tekkis Induse oru kultuur, mida iseloomustasid suured linnad (100 000 elanikku) ning elav kaubavahetus läänepoolsete aladega (Sumer, Babüloonia). II at esimesel poolel toimus langus.
    II at teisel poolel tungisid Induse oru piirkonda aarialased, I at alul hõivasid ka Gangese oru. Aarialased allutasid kohalikud elanikud. Kujunes maailma arvatavasti kõige jäigem kastiühiskond, neli põhikasti on braahmanid , kshatrijad, vaishjad, shuudrad. Lisakas paariad ja dasad. Analoogne jaotus on siiski olnud omane enamusele indoeuroopa rahvastele näiteks keskaja kolm seisust (vaimulikud, aadel , linnarahavas + talupojad), Platoni kolm ühiskonnakihti ( filosoofid -valitsejad, vardjad-sõjamehed, tööinimesed).
    8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid ( Kuru , Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism. Arvestatav allikas India ajaloo kohta on hiigelpikk eepos Mahabharata , mis kirjeldab kahe Bharata hõimu suguvõsa Pandavate ja Kauravate vahelist võitlus; eepose ühe osa moodustab filosoofilis-religioosne Bhagavadgita.
    6 sajandil eKr hõivas Induse oru Pärsia Ahhemeniidide riik. Gangese orus kujunes tugevaimaks riigiks Magadha, pealinn Paliputra. 327 eKr Indiasse tunginud Aleksander suutis hõivata vaid Punjabi.
    322 eKr tuli Magadhas võimule Tshandragupta Maurja, kes pani Kautilya (peateos Arthashastra) õpetust järgides aluse Maurjate suurriigile. Kautilya õpetuse eesmärgiks on nimelt ühtse riigi loomine vaenutsevatest väikeriikidest. 305 tõrjus Tshandragupta Loode- Indiast välja viimased kreeklased . Tema pojapoeg Ashoka allutas III esimesel poolel endale kogu India (va lõunatipp). Kuulutas budism riigiusuks. India loodepiiril tekkis Kreeka-Baktria riik. Pärast Ashoka surma Maurjate suuriik lagunes.

    Hiina


    Paikneb suhteliselt eraldi ülejäänud kultuurikeskustest (sh India ja Lähis-Ida kultuurid, ehkki Indiaga on olnud läbi aegade vastastikust mõju – budism levis Indiast Hiinasse) ning on üsna omanäoline.
    III aaastatuhandel eKr kujunesid Huanghe (Kollane jõgi ) orus välja Yangshao ja Longshani kultuurid – irrigatsioonisüsteemidel põhinev riisikasvatus. Riigi rajas väidetavasti pool-müütiline Xia dünastia, kuningate Fo-xi ja Huang-di juhtimisel.
    II aastatuhande keskel eKr tekkis Shang- Yini riik eesotsas wangiga (kuningas). XI sajandil purustas Shang-Yini riigi Zhou hõim ja Hiinas tekkis Zhou dünastia riik, mille ajalugu jagatakse kaheks perioodiks :
    11 – 8 saj eKr Lääne-Zhou riik, mis hõlmas põhjapoolse Hiina. Riik oli väidetavasti üsna ühtne, ehkki selles on ka kaheldud.
    8 – 3 sajandil eksisteeris Ida-Zhou riik Aastatel 770 – 221 eKr valitses Hiinas killustatus, mis tekkis kui osastisvürstid saavutasid tegeliku sõltumatuse, wangi võim muutus nominaalseks. Hiinas kujunes välja sisuliselt anarhiline süsteem, mis koosnes 5 – 7 ‘suurriigist,’ 70 väiksemast riigist ning kuni tuhandest pisiriigist (vrd Saksa-Rooma keisririik). Osa riike tunnistas formaalselt Zhou wangide ülemvõimu (Huanghe piirkond), osa ei tunnistanud seda isegi tseremoniaalselt, kuid kuulusid samasse süsteemi – so olid tihedas läbikäimises.
    7 sajandil eKr tugevnes Chu riik, mis ähvardas kujuneda Hiina hegemooniks. Tekksi Chu vastane anti-hegemoniaalne koalitsioon. 679 toimus ulatuslik konverents , kus moodustati Chu vastane liit, selle etteotsa valiti ba – tugevaim riik liidus ehk selle liidu hegemoon (eri aegadel olid ba-ks erinevad riigid). Sajandi lõpus õnnestus aga Chu-l saada ba-ks – seega kujunes üsna keeruline süsteem, kus ühelt poolt oli olemas Zhou dünastia wang, siis ba ning lõpuks hulk tegelikult iseseisvaid riike.
    5–3 sajandil Zhanguo ehk võitlevate riikide periood – võitlus Hiina riikide ja riigikeste vahel oli eriti äge.
    Sel perioodil tekkis Konfutsiuse õpetus (‘Vesteid ja vestlusi’), mille üheks õpetuslikuks eesmärgiks oli taastada Zhou reaalne võim, so muuta Hiina ühtseks impeeriumiks. Samal ajal tekkis taoism, mis vastandina konfutsianismile eelistab paljudes sõltumatutest pisiriikidest (küladest isegi) koosnevat süsteemi.
    221 eKr ühendas Hiina ala Qini riigi valitseja Shi Huangdi , kes kuulutas end esimseks keisriks. Koos oma nõuniku Li Si-ga lõi ta legismile toetudes rangelt tsentraliseeritud ja hierarhilise riigi, ühtlustas mõõtude ja maksude süsteemi. Samas oli vaenulik haritlaste vastu, põletas raamatuid. Rahva rõhumine – ülestõusud.
    206 tuli võimule Hani dünastia (talurahvaülestõus tagajärjel). Tekkis Hani riik – esimene suuremat osa tänapäeva Hiinat hõlmav hiigelimpeerium. Hani dünastia võttis üle Qini riigi, kuid muutis selle range süsteemi leebemaks, konfutsianism kujune riiklikuks ideoloogiaks. Siiditee, Hiina müür . Keisri võimu alune ala laines pidevalt. Barbarite tsiviliseerimine (hiinastamine). Jagatakse kaheks perioodiks: Lääne-Hani riik 206 eKr – 25 pKr ja Ida-Hani riik 25- 220 pKr.

    5. Vana- Pärsia ehk Ahhemeniidide impeerium


    II aastatuhandel ekr toimus meedlaste ja pärslaste (aarialaste) sissetung Pärsia ( Iraani ) aladele. I aastatuhande esimesel poolel tekkisid esimesed riigid. Juhtivaks usundiks kujunes Zoroastrism.
    Meedialaste kuninga Kyaxarese ajal kujunes välja Meedia suurriik (625 – 585). Kuningas Kyros II (559 – 529) rajas Ahhemeniidide dünastia ning vallutas Meedia, Lüüdia ja Babüloni. Kujunes välja paljudest rahvastest koosnev Vana-Pärsia impeerium. Kambyses II (529 – 522) liideti Egiptuse ja Foiniikia alad, Väike- Aasia .
    Dareios I (522 – 486) ajal oli Pärsia riigi riigi õitseng. Koosnes 20 satraapiast – halduspiirkond, mille eesotsas seisis satraap . Pealinn Susa. Rajati korralik teedevõrk, tekkis üsna tõhus postiteenuste süsteem. Kehtestati ühtne maksusüsteem (10 % maaga seotud tulust, kaubandus oli enamasti maksuvaba ). Hõivati Põhja-India. Järgnesid Xerxes I ning Dareios II ja III.
    Pärsia impeerium oli suurim impeerium nn Vana- Idamaades . Tegemist oli suhteliselt tsentraliseeritud riigiga, kuid paljudes piirkondades oli lokaalsetele üksustel arvestatav autonoomia (nt Kreeka linnriigid Väike-Aasias).
    IV VANA-KREEKA POLISTE SÜSTEEM, HELLENISM JA ROOMA IMPEERIUM
    1. Kalssikaline Kreeka poliste süsteem
    III aastatuhandest eKr – 1200 eKr Kreeta -Mükeene ajajärk (Minose). 12 sajandil toimus doorlaste (üks kreeka hõimudest) sissetung. 12 sajandil eKr toimus Trooja sõda, mida kirjeldatakse Homerose eeposes Ilias . Vahepeal nn pime ajajärk – kultuur käis alla. 8 sajandil eKr algas taas tõus ning kujunes välja klassikaline Antiik-Kreeka.
    Kreeka koosnes sõltumatutest linnriikidest, polistest, mis olid omavahel tihedalt seotud kultuuri ja kaubanduse kaudu – kujunes välja see, mida Inglise koolkond nimetab rahvusvaheliseks ühiskonnaks. Kreeka polised (osa demokraatlikud, osa aristokraatlikud, puhuti valitsesid türannid) olid vabadele kodanikele kuuluvad korporatsioonid, vaba kodaniku elus oli polise asjadel (poliitikal) keskne koht. Poliste sõltumatust väärtustati kõrgelt, seetõttu oli idee ühtsest kreeka riigist või impeeriumist klassikalisel perioodil kreeklastele vastuvõetamatu. Sellest omakorda johtus süsteemi antihegemoniaalne orientatsioon. Enamus linnadest oli orienteeritud kaubandusele . Kolonisatsioon .
    Kreeka-Pärsia sõjad
    Algasid Pärsia ülemvõimu all olevate Väike-Aasia (tänapäeva Türgi) kreeka linnade ülestõusuga 6-5 sajandi vahetusel, mida toetas Ateena . 490 eKr maabusid pärslased Atikas, kuid nende edasitung pandi seisma Maratoni lahingus. Kuningas Xerxese uus sõjakäik algas edukalt - Termopüülide lahingus said spartalased , ehkki avaldasid meeleheitlikku vastupanu, lüüa. Lüüa said ka Ateena väed. Kuid 480 kaotasid pärslased Salamise merelahingu. See oli kreeklaste, eriti Ateena suur võit. Ateena mereliidu loomine.
    Sõda jätkus , kuid pärslased ei suutnud päris Kreekas kanda kinnitada. 449/8 eKr sõlmiti Kalliase rahu, mis jättis Väike-Aasia kreeka linnad küll Pärsia ülemvõimu alla, kuid neile tagati ulatuslik autonoomia. Kujunes välja Ateena- Sparta diarhia – kahe linnriigi kaksikvõim (kaksik-hegemoonia) Kreekas.
    Tugevaimaks riigiks oli siiski Ateena, mis järk-järgult oli kujunemas Kreeka hegemooniks. Ateena mereliit muutus Kimoni ajal sisuliselt Ateena impeeriumiks, kus liidu liikmed säilitasid pigem autonoomia kui reaalse iseseisvuse. Kimoni imerialistlik poliitika. See teravdas vastuolusid Spartaga, eriti Periklese ajal.

    Peloponnesose sõda 431 – 404


    Sõda toimus Ateena mereliidu ja Sparata juhitud Peloponnesose liidu vahel ülemvõimu pärast Kreekas. Sõja ajendiks oli Ateena-Korintose kaubanduskonkurents, mis sundis korintlasi Sparatalt abi paluma, seejuures motiveersisd korintlased oma palvet nimelt asjaoluga, et Ateena on muutunud liiga tugevaks ning ohustab kõigi kreeka poliste iseseisvust (anti-hegemonialism). Sõda kulges vahelduva eduga, kuid lõppes Sparta võidu ja Ateena lüüasaamisega. Kreekas kujunes välja Sparta hegemoonia. Nüüd organiseerisid korintlased Sparta- vastse koalitsiooni, puhkes Korintose sõda 395– 386, mis lõppes Antalkidese rahuga.

    2. Makedoonia Aleksandri vallutusretk ja diadohhide riigid


    Makedoonia oli valdavalt mägine maa ja Vana-Kreeka perifeerias. Etniline koosseis segane, peamiselt siiski kreeklastele lähedased hõimud (ei peetud ei kreeklasteks ega barbariteks ), paljud kreeka aristokraatsed suguvõsad väitsid end pärinevat samadest esivanematest kui makedoonia suguvõsad. Kreeklaste püha mägi Olympos asus Makedoonias. Makedoonia jagunes kaheks osaks: Ülem-Makedoonia ( metsad , karjandus, mahajäänud) ja Alam-Makedoonia ( Egeuse rannikumadalik, arenenum).
    Erinevalt Kreekast kujunes Makedoonias välja ühtne, ehkki alul üsna lõdvalt seotud kuningriik. Varasem ajalugu lünklik, kuid 5 sajandi lõpus oli väljakujunenud kuningriik – kuningas oli siiski pigem esimene võrdsete seas, ka nn rahvademokraatia elemente. Kreeka-Pärsia sõdades oli puhuti liidus pärslastega – kui Xerxes Kreekasse tungis, lasid makedoonlased ta läbi oma alade. Sekkus Kreeka asjadesse ka hiljem ja saavutas järk-järgult hegemooni positsiooni Kreekas.
    IV sajandi keskel kujunes Kreekas välja üsna tugev makedoonia-meelne partei. Ateenas oli selle juhiks Isokrates , kes kutsus üles Makedoonia kuningas Philippos II allutama endale Kreekat ning alustama kreeklaste ja makedoonlaste ühist pealetungi Aasiale, et ‘muuta barbarid helootideks’ ( heloot – teatavat tüüpi (päris)ori). Vastasleeri tuntuimaks esindajaks oli üks kuulsamaid kreeka oraatoreid Demosthenes , kelle Makedoonia ehk Philippose vastaseid kõnesid nimetatakse filip (p)ikateks.
    IV sajandi II poole alul peetud sõdades saavutas Philippos kontrolli enam-vähem kogu Kreeka üle. Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi Korintoses. Ainult Sparta keeldus osalemast. Kongressil rajati Üle-Kreekaline liit Makedoonia hegemoonia all – kuulutati välja üldine rahu, sõjad poliste vahel keelati, garanteeriti meresõiduvabadus, polistel keelati sekkuda teiste poliste siseasjadesse ja muuta nende riigikorda . Liidu välispoliitika anti Makedoonia ajada, kes kuulutas Kreeka ja Makedoonia nimel Pärsiale ‘püha sõja’ kättemaksus kunagise sissetungi eest ja Kreeka laastamise eest. Kreeklastel keelati teenida palgasõdureina Pärsia armees (neid oli seal tegelikult palju).
    Philippos nõudis Pärsialt Väike-Aasia Kreeka linnade vabastamist, kuid Pärsia keeldus. Philippos tungis seepeale ca 10 000 mehega üle Hellespontose väina, saavutas edu , ent sõda takerdus ja 336 Philippos II tapeti – väidetavasti Pärsia vandenõu.
    Puhkesid rahutused , kuid uus kuningas Aleksander (336 – 323) surus need maha. Selleks ajaks oli Pärsia suurriik oluliselt nõrgenenud – satraapide separatism , korruptsioon , palgasõdurid jne. Maksude ja segaduse tõttu olid allutatud rahvad , kes alul olid Pärsia võimu suuresti toetanud, meelestatud Pärsia vastu. Toonane Pärsia kuningas Dereios III Kodamannos oli nõrk ja tahtejõuetu valitseja.
    Aastal 334 ületas Aleksander 30 000 jalamehe (faalanks) ja 5 000 ratsanikuga Hellespontose. Pärsia vägede ülemjuhatajaks oli kreeklane Memnon. Lahingus Granikose jõe kaldal sai Pärsia armee lüüa. Seal teeninud kreeka palgasõdurid hukati. Väike-Aasia kreeka linnad tervitasid enamasti Aleksandrit kui vabastajat (va Miletos ja Halikarnassos). Aleksandri vägi täienes kohalike kreeklastega, hõivati kogu Väike-Aasia.
    Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros , mida piirati 6 kuud. Dareios III pakkus rahu soodsatel tingimustel, kuid Aleksander loobus (tema väepealik Parmenion pooldas rahu, öeldes, et kui tema oleks Aleksander, siis võtaks ta rahu vastu; mispeale Aleksander kostis, et kui tema oleks Parmenion, siis võtaks ka tema). Pärast Vahemere idaranniku hõivamist suundus Aleksander Egiptusesse (seal oli Pärsia võim väga nõrk ja episoodiline ). 332 andis kohalik satraap võimu Aleksandrile üle. Preestrid kuulutasid Aleksandri vaaraoks ja Amoni pojaks. Asutati Aleksandria linn.
    331 suundus Aleksander ida poole. Sügisel 331 toimus Gugamela küla
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #1 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #2 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #3 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #4 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #5 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #6 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #7 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #8 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #9 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #10 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #11 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #12 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #13 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #14 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #15 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #16 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #17 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #18 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #19 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #20 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #21 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #22 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #23 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #24 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #25 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #26 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #27 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #28 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #29 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #30 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #31 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #32 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #33 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #34 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #35 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #36 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #37 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #38 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #39 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #40 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #41 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #42 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #43 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #44 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #45 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #46 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #47 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #48 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #49 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #50 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #51 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #52 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #53 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #54 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #55 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #56 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #57 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #58 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #59 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #60 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #61 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #62 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #63 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #64 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #65 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #66 Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani #67
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor koortk Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Teemad

    • RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU
    • Lühikonspekt
    • Arvestuse teemad
    • I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
    • Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2
    • sõltumatut poliitilist kogukonda (riiki) on omavahel piisavalt tihedas
    • läbikäimises (sõjad, kaubavahetus, kultuur, isiklikud kontaktid), käsitlemaks neid
    • ühtse tervikuna, mis koosneb autonoomsetest komponentidest
    • Riiki defineeritakse (tänapäeval) enamasti tema kolme komponendi kaudu: 1)
    • territoorium, 2) alamad või kodanikud ehk elanikkond, 3) valitsus, mis omab
    • reaalset ja efektiivset kontrolli kahe esimese üle. Tuntud on ka Max Weberi
    • definitsioon: riik on institutsioon, mis omab legaalse vägivalla monopoli oma
    • võimupiirides
    • Nii või teisiti tähendab riik hierarhilist võimusuhete süsteemi
    • Hierarhiliselt organiseeritud süsteemile
    • vastandub anarhiline süsteem
    • on rahvusvahelised süsteemid
    • anarhilised
    • hegemoniai
    • kontserdi-poliitika
    • Watson
    • Anarhia
    • Hegemoonia
    • Dominioon
    • Impeerium
    • Lisaks jaotusele anarhilisteks ja hierarhilisteks süsteemideks ning nende
    • vahevariantideks, võib rahvusvahelisi poliitilisi süsteeme eristada
    • polaarsusprinstiibi
    • Multipolaarsed süsteemid
    • Bipolaarne süsteem
    • Waltzi
    • Unipolaarne
    • Kaplan
    • Jõudude tasakaalu süsteem
    • Lõtv bipolaarne süsteem
    • Jäik bipolaarne süsteem
    • Universaalne süsteem
    • Hierarhiline süsteem
    • Üksikriigi veto süsteem
    • II EGIPTUS JA SUMER
    • Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed
    • riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele
    • Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis
    • hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu
    • teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu
    • nende ajaloo) killustatus iseseisvateks linnriikideks
    • Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise
    • a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne
    • süsteem
    • anarhiline süsteem
    • EGIPTUS
    • Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse viljakas orus 4 aastatuhande teisel poolel eKr
    • Esimese dünastia rajajaks peetakse Ülem-Egiptuse valitsejat Menest, kes IV
    • aastatuhande lõpus Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendas
    • Vaarao ülesandeks oli
    • kehtestada maa peal kord, luua kaosest korrastatud kosmos, kus on võimalik
    • tsiviliseeritud elu. Seda vaarao kordaloovat funktsiooni tähistasid egiptlased
    • maat
    • Vana riik
    • Keskmine riik
    • Uus riik
    • Amenhotep IV /Ehnaton
    • Atoni
    • samas algas Egiptuse ja hetiitide vahel elav diplomaatiline läbikäimine – seda
    • peetakse tavaliselt diplomaatia sünniks: säilinud on dokumente, läbirääkimisi peeti
    • aramea keeles
    • Hetiidid
    • SUMERITE LINNRIIGID
    • Rahvusvaheliste suhete vaatevinklist oli Sumeril kaks olulist erinevust võrreldes
    • Egiptusega: 1) säilis killustatus väikesteks linnriikideks, 2) tihedam läbikäimine (nii
    • majanduslik kui sõjalis-poliitiline) mitte-sumeri maailmaga
    • Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma
    • lugal
    • XXIV sajandil eKr ühendas Umma kuningas Lugalzages kogu sumeri ala
    • Ak(k)adi
    • Akkadlaste kuningas Saragon I rajas 24 saj keskel suurriigi
    • III VANA-IDAMAADE PALJURAHVUSELISED IMPEERIUMID
    • Vana-Babüloonia
    • Vana-Babüloonia riik kujunes välja 19 sajandil eKr, kui Babülonis
    • Hammurapi ajal 18 sajandil ja 17 sajandi alul eKr (tollest ajast on
    • pärit Hammurapi seadused – vanim teadaolev mahukas seadustekogu)
    • suuriigi loomine vastas
    • esmajärjekorras kaupmeeste huvidele, sest ühtne riik soodustas
    • kaug)kaubandust
    • Assüüria impeerium
    • Assüüria suurriik, esimene tõeline impeerium Lähis-Idas, hakkas välja kujunema 9
    • sajandil eKr Assurnasirpal II ja Salmanassar III ajal
    • Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik (625 – 539)
    • Hiilgeaeg
    • Nebukadnetsar II ajal (604 – 562)
    • India
    • kastiühiskond
    • sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid
    • Mahabharata
    • sajandil eKr hõivas Induse oru Pärsia Ahhemeniidide riik
    • eKr Indiasse tunginud
    • Aleksander suutis hõivata vaid Punjabi
    • Kautilya (peateos
    • Arthashastra)
    • tõrjus Tshandragupta
    • Ashoka
    • Kreeka-Baktria riik
    • Hiina
    • Yangshao
    • Longshani
    • Xia dünastia, kuningate Fo-xi ja Huang-di juhtimisel
    • Shang-Yini
    • sajandil purustas Shang-Yini riigi Zhou hõim ja Hiinas tekkis Zhou dünastia riik
    • 8 saj eKr Lääne-Zhou riik
    • 3 sajandil eksisteeris Ida-Zhou riik
    • 679 toimus ulatuslik konverents, kus
    • moodustati Chu vastane liit
    • 3 sajandil Zhanguo ehk võitlevate riikide periood
    • Konfutsiuse
    • aoism
    • Shi Huangdi
    • tuli võimule Hani
    • Lääne-Hani riik 206 eKr
    • Ida-Hani riik 25- 220 pKr
    • Vana- Pärsia ehk Ahhemeniidide impeerium
    • Meedia
    • Ahhemeniidide
    • Vana-Pärsia
    • satraapiast
    • Xerxes
    • I ning Dareios II ja III
    • IV VANA-KREEKA POLISTE SÜSTEEM, HELLENISM JA ROOMA
    • IMPEERIUM
    • Kalssikaline Kreeka poliste süsteem
    • polistest
    • antihegemoniaalne
    • orientatsioon
    • Kreeka-Pärsia sõjad
    • eKr maabusid pärslased
    • Xerxese
    • Termopüülide lahingus
    • Kuid 480 kaotasid
    • pärslased Salamise merelahingu
    • /8 eKr sõlmiti
    • Kalliase rahu
    • Ateena-Sparta diarhia
    • Peloponnesose sõda 431 – 404
    • Korintose sõda 395– 386
    • Makedoonia Aleksandri vallutusretk ja diadohhide riigid
    • Philippos II
    • Demosthenes
    • filip(p)ikateks
    • Aastal 337 eKr kutsus Philippos kokku kõigi Kreeka poliste kongressi
    • Korintoses
    • Aleksander (336 – 323)
    • Dereios III
    • Kodamannos
    • faalanks
    • Memnon
    • Granikose
    • a sügisel toimus Issose lahing
    • Parmenion
    • Egiptusesse
    • Aleksandri vaaraoks ja Amoni pojaks
    • Gugamela
    • Persepolise
    • proskynesis
    • Roxane
    • tungis Aleksander Indiasse
    • Bukephala
    • lõppes 8 aastat kestnud Aleksandri sõjakäik, mille käigus vallutati suur osa
    • toonasest oikumeenist
    • ellenistlik
    • Babülonist
    • Diadohhid ja epigoonid
    • Antigonos
    • Selukos
    • III saj lõpus II alul hakkasid alad üle minema Rooma kontrolli alla
    • Tigranes II
    • Hellenismi perioodil kujunes kogu Vahemere piirkonnas välja üsna ühtne
    • kultuuriruum, mis oli ka poliitiliselt ja kaubanduslikult üsna tihedas läbikäimises
    • See lõi eeldused Rooma impeeriumi tekkeks
    • ROOMA IMPEERIUM
    • Aastani 509 eKr valitsesid Roomas kuningad
    • formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas
    • plebeid
    • konsulit (üks neist pidi olema
    • plebei) ja rahvatribuunid
    • zoon politikon
    • Rooma võimu laienemine
    • Divide et impera
    • munitsiipium
    • Clusium
    • Latiini
    • föderatsioon
    • eKr langes Volsnii
    • Puunia sõjad
    • I sõda 264-241 eKr
    • II sõda 218-201 eKr
    • Hannibal
    • eKr sai Makedoonia kuningas Philippos
    • III Puunia sõda 153 – 146 eKr
    • eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka
    • Julius Gaius Caesar
    • Vercingetorixi
    • eKr purustas Caesar Pompeiuse
    • pojad ja sai Rooma ainuvalitsejaks. Kujunes välja impeerium. 44 eKr märtsi iidide
    • ajal Caesar tapeti
    • eKr vallutas Octavianus Egiptuse, sai kogu
    • Rooma valitsejaks
    • pKr Constantinuse ajal Nikaia kirikukogu
    • 330 ehitas Constantinus Bütsantsi ja viis pealinna
    • sinna
    • pKr pärast imperaator Theodosiuse surma ja jagati Rooma idaks & lääneks
    • sisuliselt kaheks riigiks
    • Orestes tapeti ja Odoaker (üks
    • germaani väepealikest) saatis insiigniad (kesirivõimu tunnused) Bütsantsi
    • V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK
    • Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik
    • Konstantinoopol
    • Justianus I (527 – 565)
    • Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis
    • 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse
    • 10 sajandil Makedoonia dünastia ajal ajal kujunes välja
    • feodaalne riik
    • oli vürst Igor Konstantinoopoli all
    • Suur kirikulõhe (skisma)
    • tseraropapism
    • sai Bütsants Mantsikerti lahingus rängalt lüüa seldzhukkidelt
    • Alexios I Komnenos
    • ristisõja käigus hõivasid ristisõdijad 1204 Konstantinoopoli ja rajasid Ladina
    • vallutas Michael VIII Palaiologos Konstantinoopoli tagasi ja
    • taastas kreeka keisririigi
    • Konstantinoopol langes 29. Mail 1453
    • divide sed non impera
    • Islami kalifaat
    • Algusesks loetakse 16 Juuli 622
    • Kalifaat eksisteeris 632 – 13 sajand
    • Kaliif Omar (634 – 661)
    • Dar al islam
    • Dar al harb
    • dzhihaad
    • kaliifdide
    • tungisid
    • araablased
    • Cordoba kalifaat
    • Karl Martell
    • Granada emiraat Hispaanias püsis kuni 1492, mil langes
    • hispaanlaste kätte
    • Ibn Khaldun
    • daula
    • vallutasid mongolid Bagdadi
    • Frangi riik
    • Clodovech I ajal (481 – 511)
    • Karolingide
    • Karl Suure (768 – 814
    • Aastal 800 kroonis paavst Karli
    • keisriks
    • karolingide renessanss
    • Verduni lepinguga 843
    • võitis Saksa kuningas Otto I Lechi lahingus madjareid
    • 962 aastal krooniti Otto Roomas Saksa
    • keisriks, mis pani aluse ligi 1000 aastat kestnud Saksa Rahva Pühale Rooma
    • Keisririigile
    • VI LÄÄNE-EUROOPA KESKAJAL, RISTISÕJAD JA RAHVUSRIIKIDE
    • KUJUNEMISE ALGUS
    • Euroopa Keskajal
    • Tegemist oli rahvusvahelise süsteemi/ühiskonnaga ses mõttes, et poliitilised üksused
    • olid omavahel tihedalt seotud ja sunnitud pidevalt üksteisega arvestama
    • over-lapping political authority
    • Üle
    • Euroopaline/lääne-kristlik identiteet
    • oli enamasti suunatud konkreetsele süseräänile
    • bellatores
    • laboratores
    • vaimulik ja ilmalik
    • investituuritüli
    • Henrich IV
    • Canossas
    • domeeniga
    • Ristisõjad 1096 – 1270
    • Urbanus II
    • kutsus 1095 Clermont’i
    • I sõda 1096 – 1099
    • vallutati Jeruusalemm
    • Edessa krahvkond
    • II sõda 1147 – 1149
    • III sõda 1189 – 1192
    • IV sõda 1202 – 1204
    • laste ristisõda
    • V sõda – 1217 – 1221
    • VI sõda 1228- 1229
    • VII ja VIII sõda
    • vallutasid seldzhukid Akka
    • Rahvusriikide kujunemise algus Lääne-Euroopas
    • Inglismaa
    • Plantagenetide
    • Tudorid
    • Prantsusmaa
    • Kapetingide dünastia
    • Philippe IV
    • Ilusa
    • Saja-aastase sõja (1337-1453
    • Plantagenetidel
    • Bordeux’ rahu
    • Louis XI (Valois’de dünastia
    • Burgundia
    • Hispaania
    • rekonkista
    • Kastiilia ja Aragoni
    • tekkis Hispaania riik
    • 1492 langes
    • Granada
    • Itaalia renessanss: stato teke ja jõudude tasakaal
    • Firenze
    • Medicid
    • Borgiad
    • Milano
    • Fransesco Sforza
    • stato
    • Raggione di stato
    • raison d’etat
    • diplomaatia alged
    • jõudude tasakaalu printsiip
    • VI EUROOPA XVI SAJANDIL: HABSBURGIDE HEGEMOONIA JA
    • USUSSÕJAD
    • Habsburgide dünastiline hegemoonia
    • Rudolf Habsburg
    • Maximilian I Habsburgi
    • Karl V (Carlos I
    • Itaalia sõdades
    • Itaalia sõjad 1494 - 1559
    • I Periood 1494 - 1512
    • II Periood
    • Francois I
    • tungis Francois Itaaliassse
    • sai Francois rängalt lüüa
    • Madridi rahu. Karl V olukorda halvendas aga türklaste jõudmine Viini
    • alla 1529
    • Sõda puhkes uuesti 1536
    • III periood
    • aastal
    • Cateu-Cambresis’s sõlmitud rahuga
    • Reformatsioon ja ususõjad
    • scriptura
    • Reformatsiooni alguseks loetakse 1517. a. oktoobrit, kui Martin Luther
    • Saksamaal puhkes segaduste ajastu, kus omavahel põimusid
    • usutülid, talupoegade ja linnapööbli ning mitut masti radikaalide mässud ja Itaalia
    • sõdade mõju
    • aastal pani J. Calvin aluse kalvinistlikule
    • cuius
    • regio eius religio
    • Reformatsioon ja Prantsusmaa vastutegevus (liidus Türgiga) tõkestas Habsburgide
    • kava muuta Euroopa ühtseks katoliiklikuks keisririigiks ja pani aluse Euroopa üsna
    • eripärase, tugevalt anti-hegemoniaalse rahvusvaheliste suhete süsteemi tekkele
    • Samas süvenes nende asjaolude tulemusel ka killustatus Saksmaal ja Itaalias, mis
    • likvideeriti alles 19 sajandi II poolel
    • VII KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA JA VESTFAALI RAHU
    • Kolmekümne aastase sõja tagajärjel nurjusid lõplikult Habsburgide
    • hegemoniaalsed taotlused luua Euroopas universaalne impeerium ja Euroopas
    • kujunes välja uus rahvusvaheliste suhete süsteem, mis põhines: a) tugevatel
    • tsentraliseeritud riikidel (läänes) ja b) antihegemoniaalsel jõudu tasakaalul
    • Prantsusmaa ja Richelieu
    • kardinal Richelieu
    • hugenottide
    • Rochelle
    • raison d’état
    • teiselt
    • poolt aga legitiimne valitsus – so seaduslik kuningas, kes personifitseerib riiki
    • Louis XIV viis selle äärmusesse printsiibiga: ‘riik, see olen mina
    • Välispoliitiliselt oli Prantsusmaa tugevuse eelduseks Habsburgide võimu murdmine
    • Kuigi Habsburgid olid katoliikluse
    • peamised toetajad Euroopas, toetas kardinal Richelieu, ise katoliiklane, seepärast
    • Saksa protestante – järgides mitte religioosseid ja moraalseid kaalutlusi, vaid
    • raison d’état
    • Habsburgid ja Saksa kesiririik
    • raison d’étati
    • Wallenstein
    • Olivares
    • Rootsi
    • Gustav II Adolf (1594 – 1632)
    • Kolmekümne aastane sõda 1618-1648
    • Osmanid
    • Protestantliku Uniooni
    • Katoliku Liiga
    • Sõda puhkes mais 1618
    • Tsehhi periood (1618-1623)
    • Taani periood (1625-1629)
    • Taani sai lüüa ja oli
    • sunnitud 1629 sõlmima Lübecki rahu
    • restitutsiooni akti
    • Rootsi periood (1630-1635
    • lõid Lützeni lahingus rootslased keisri väge
    • said rootslased aga Nördlingeni
    • lahingus tõsiselt lüüa ja olid sunnitud Saksamaalt lahkuma
    • Rootsi taandumise järel sõlmisid Saksimaa ja Brandenburg keisriga 1635
    • Prahas rahu
    • Prantsuse-Rootsi periood (1635-1648)
    • Vestfaali rahu
    • Osnabrückis
    • Münsteris
    • diplomaatiline kongress
    • Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris
    • reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse
    • cuius regio eius religio
    • rahvusvahelise õiguse a
    • Hugo Grotius
    • Samuel von
    • Pufendorf
    • VIII RAHVUSVAHELISED SUHTED XVII SAJANDI TEISE POOLE ALUL
    • Euroopa pärast Vestfaali
    • Vestfaali (1648) rahulepingu
    • Respublica Christiana
    • erinevad
    • riigid on omavahel seotud nii tihedalt, justkui moodustaks nad ühtse kogumi (või
    • keha), kuid on säilitanud oma suveräänsuse
    • Vestfaali rahu peetakse enamasti ühtlasi moodsa rahvusvaheliste suhete süsteemi
    • a)
    • anarhilisus
    • b) antihegemoniaalus
    • Austria
    • Preisimaa
    • Osmanite
    • Türgi
    • Prantsuse-Hispaania sõjad
    • Kardinal Mazarini
    • Fronde
    • Leopold I Habsburg
    • Siiski õnnestus Prantsusmaal sõlmida 1657 aastal Hispaania-vastane
    • liit Cromwelli juhitud Inglismaaga
    • lõid Prantsuse-Inglise väed
    • hispaanlasi
    • aasta novembris allakirjastama
    • Püreneede rahu
    • Rahulepingu raames lepiti ühtlasi kokku noore Prantsumaa kuninga Louis XIV
    • printsess) Maria Theresiaga
    • Reini Liidu
    • Rootsi ülemvõim Põhja-Euroopa XVII teisel poolel
    • Väike Põhjasõda 1655-1660
    • Taani kuulutas 1657 Rootsile sõja
    • saavutas edu ja jõudis 1658 Kopenhageni alla
    • Roskilde rahu
    • sõlmiti Prantsusmaa vahendusel Kopenhageni rahu
    • Samas sõlmiti ka rahuleping Poola ja Rootsi vahel
    • sõlmiti Andrusovo rahu Venemaa ja Poola vahel
    • Sõja tulemusel säilitas Rootsi küll juhtiva positsiooni Läänemere piirkonnas ja isegi
    • suurendas oma valdusi, kuid tema edasisele tugevnemisele pandi piir. Poola säilitas
    • veel rohkem kui sajaks aastaks iseseisvuse, kuid tema paremad päevad olid möödas
    • Mis aga kõige tähtsam, algas Venemaa ja Preisimaa tugevnemine
    • VIII PRANTSUSMAA HIILGEAEG LOUIS XIV AJAL
    • Prantsusmaa ja Louis XIV
    • absolutistlik monarhia
    • Roi Soleil
    • l’État c’est moi
    • Colbert’i
    • gloire
    • Louis’
    • välispoliitika peaeesmärgiks oli tagada Prantsusmaa domineeriv positsioon
    • Euroopas ning saavutada piirid, mis muudaksid praktiliselt võimatuks riigi
    • ründamise mistahes suunast. Need taotlused viisid Prantsusmaa erinevatel aegadel
    • konflikti peaaegu kõigi ülejäänud Euroopa võimudega
    • Prantsuse-Hispaani devolutsioonisõda 1667-1668
    • Mais 1667 tungis Prantsusmaa armee Madalmaade lõunaossa
    • de Witt
    • Inglismaa ja Holland sõlmisid kokkuleppe, millega 1668 aasta
    • jaanuaris liitus Rootsi
    • Kolmikliidu survel kirjutasid Prantsusmaa ja Hispaania 1668 mais alla Aacheni
    • Aix-la-Chapelle’i)) rahu
    • Samal ajal, 1668 aasta jaanuaris, õnnestus Louis’l saavutada kokkulepe Austria
    • Habsburgidega Hispaania pärimise küsimuses
    • Inglise-Hollandi sõjad XVII sajandil
    • I Inglise-Hollandi sõda 1652-1654
    • navigatsiooniakt
    • II Inglise-Hollandi sõda 1665-1667
    • Uus-Amsterdami
    • Breda rahuga 1667
    • New Yorkik
    • III Inglise Hollandi sõda 1672–1674
    • Texeli merelahingus 1673
    • teist Westminsteri rahu
    • Prantsuse-Hollandi sõda 1672 - 1679
    • võimsuse kasv ja agressiivne välispoliitika tingis ajapikku omakorda suure osa
    • ülejäänud Euroopa riikide liitumise Pariisi vastu
    • Esiteks õnnestus saavutada Inglismaa lahkumine kolmikliidust
    • aastal sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel salajane Doveri
    • kokkulepe Hollandi vastu
    • Teiseks lahkus liidust ka Rootsi
    • sõlmitud
    • Prantsuse-Roots
    • okupeeris Prantsusmaa Lotringi
    • Austriaga neutraliteedileping
    • Prantsusmaal õnnestus sõlmida liiduleping ka paljude Saksa riikidega (Saksimaa
    • Baier)
    • Prantsuse-Hollandi sõja käik
    • Sõda alustas kõigepealt Inglismaa (Prantsusmaa ässitusel), kes alustas sõjategevust
    • märtsis 1672. Kuu aega hiljem alustas pealetungi Prantsuse armee Louis’
    • juhtimisel
    • Hollandi valitsus, mida juhtis de Witt, palus juunis 1672 rahu
    • Võim Hollandis läks Orjane Willemi (hilisem Inglise kuningas) kätte
    • aasta kevadeks oli Prantsusmaa edu ja Louis’ täitmatus tekitanud rahutust ka
    • mujal Euroopas, eelkõige Saksamaal, kus tajuti, et väikevürstide iseseisvuse
    • peamiseks ohustajaks pole enam Habsburgid, vaid Prantsusmaa
    • Augustis 1673 sõlmiti Haagis liit Hollandi, Austria ja Hispaania vahel
    • alustas Austria
    • rahuläbirääkimised kõigi sõdivate
    • poolte vahel
    • IX HISPAANIA PÄRILUSSÕDA (1701/2-1713/14) JA PÕHJASÕDA (1700 - 1721)
    • Hispaania pärilussõjas jõudis lõpplahenduseni konflikt Hispaania Habsburgide ja
    • Louis XIV vahel
    • Ühelt poolt lõppes sõda
    • Prantsusmaa nõrgenemisega, teiselt poolt aga lõpetas Hispaania pärilussõda ja
    • Bourbonide tõus Hispaania troonile Habsburgide hegemoonia (või hegemoonia
    • taotluse) perioodi Euroopa ajaloos
    • Sõja taust
    • Carlos II
    • Louis XIV (või tema järeltulijad)
    • ning Austria Habsburgid
    • Arvestama peab
    • ka asjaolu, et Prantsusmaa ja Austria olid Euroopa juhtriigid ning ühe tugevnemine
    • Hispaania võrra oleks muutnud jõudude tasakaalu kontinendil
    • grandid
    • Vahetult enne oma surma aastal 1700 allkirjastas Carlos II testamendi, millega
    • jättis kõik oma valdused Louis XIV pojapojale Philippe de Bourbonile (Anjou-le
    • Louis oli sellise asjadekäiguga rahul, Austria Habsburgid, mereriigid ja osa saksa
    • vürste aga mitte. Austria teatas koheselt, et ei tunnista testamenti Itaalia osas
    • Hispaania pärislussõja käik 1701/2 – 1713/14
    • Louis’ eesmärgiks oli säilitada niipalju valdusi oma pojapojale kui võimalik
    • Prantsusmaa liitlaseks oli Hispaania, samuti Baier ja veel mõned saksa riigid
    • Austria ja mereriikide liitlaseks said esmajärjekorras Brandenburg-Preisi ja
    • Hannover, samuti Portugal. Nn Suure Allianssi poliitika peaarhitektideks olid
    • mereriigid, kelle peaeesmärgiks oli (esialgu) hoolitseda selle eest, et Lõuna
    • Madalamaad ei läheks Prantsusmaa kontrolli alla – see olnuks ohtlik nii
    • Inglismaale kui Hollandile, vaid Karl Habsburgile
    • Alates 1704 aastast hakkas vaekauss kalduma
    • Suure Allianssi poolele
    • Kuid saavutatud edu tulemusel sooviti Philippe V kõrvaldada ka Hispaania troonilt
    • Kuningaks kuulutati Austria ertshertsog Karl (Carlos III)
    • Seega jagunes sõda kaheks osaks – üks hegemoonia pärast Euroopas, teine Philippe
    • vastu Hispaanias
    • suri ertshertsog Karli (Carlos III) vend Joseph ja Karl sai keisriks Karl VI
    • nime all
    • Jaanuaris 1712 algasid Utrechtis rahukõnelused, mis kujunesid ulatuslikuks
    • kongressiks ja kestsid mitu aastat
    • Philippe V Bourbon jäi Hispaania
    • kuningaks, Hispaaniale jäid ka kolooniad väljaspool Euroopat. Gibraltar loovutati
    • aga Inglismaale
    • Austria sai oma valdusesse Lõuna- Madalmaad, Milano, Napoli ja veel
    • alasid Itaalias
    • PÕHJASÕDA 1700 - 1721
    • Sõja kõige tähtsamaks tulemuseks oli Venemaa tõus
    • Euroopa perifeersest ja pool-barbaarsest riigist kontinendi üheks mõjukaimas
    • periooditi kõige tugevamaks suurvõimuks
    • tugevdas
    • ehkki veel mitte kardinaalselt Presimaad-Brandenburgi
    • Karl XI surm 1697
    • Karl XII
    • Taani kuningaks saanud
    • Frederick IV
    • aastal August II (Tugeva) nime all Poola kuningaks
    • hõivates Riia
    • Peeter I, kellega ta 1698
    • Sõja käik 1700 – 1721
    • Inglismaa ja
    • Hollandi laevastiku toel maabus ta Zealandis ja – ähvardades Kopenhagenit – ning
    • sundis Taanit suvel rahu tegema. Seejärel maabus Karl Eestis ja purustas
    • Novembris 1700 vene väed Narva all
    • tõsta Poola
    • tungis Karl Saksimaale
    • See oli Karli hiilgehetk
    • tungis 40 000 meheline Rootsi armee Venemaale
    • juulil 1709 toimunud
    • Poltaava lahingus sai Rootsi 20 000-meheline armee rängalt lüüa 50 000-meheliselt
    • vene väelt
    • kuulutasid Türgi ja selle vasall Krimmi
    • khaaniriik tõesti Venemaale sõja, kuid 1711 sõlmisid osmanid Peetriga Pruthi rahu
    • kuulutasid türklased Venemaale taas sõja, kuid reaalset rünnakut ei
    • järgnenud
    • Poolas tõsteti vene vägede toel taas võimule Saksi
    • August
    • Rootsi positsioon halvenes veelgi, kui Vene laevastik võitis Rootsi oma Hanko
    • sügisel saabus Karl
    • Pommerimaale (Pomorze)
    • Hannoveri dünastiast Georgi tõus Briti troonile 1714
    • kuulutas Inglismaa Rootsile ametlikult sõja
    • vastuolud Rootsi vastases koalitsioonis
    • Mecklenburgi
    • sõlmiti Viinis liit
    • Austria (keiser Karl VI) ja Saksi-Poolaga
    • alustas Karl sissetungi Norrasse, kuid tapeti
    • novembris rahu Rootsi ja Hannoveri vahel
    • veebruaris Rootsi ning Inglismaa ja Preisimaa vahel
    • juunis Rootsi ja Taani vahel
    • sõlmiti Prantsuse vahendusel Uusikaupunkki (Nystad) rahu Vene ja Rootsi
    • vahel
    • X RAHVUSVAHELISED SUHTED PÄRAST UTRECHTI RAHU JA
    • PÕHJASÕDA
    • Utrechti (ja Uusikaupunkki) rahu järel kujunes Euroopas lõplikult välja nö
    • klassikaline rahvusvaheliste suhete süsteem, mis püsis kuni I maailmasõjani ja
    • põhines järgmistel omavahel seotud elementidel
    • 6 ligikaudu võrdse võimsusega suurriiki
    • Jõudude tasakaalu oluline roll stabiilsuse tagajana
    • Hegemoonse võimukeskuse puudumine
    • Keerulised diplomaatilised manöövrid ja mängud
    • Pidevas liikumises olevad liidu/vaenusuhted
    • peamisteks tüliküsimusteks olid
    • pärilusprobleemid jms
    • Utrechti ja Uusikaupunkki rahu järel domineerisid Euroopas järgmised riigid
    • Suurbritannia
    • ülemaailmse ulatusega kaubanduslikuks
    • tööstusliku
    • arengu teele
    • Inglise välispoliitika nurgakiviks kujunes
    • seisukoht, et Euroopa mandril peab valitsema jõudude tasakaal kontinendi
    • suurvõimude vahel. Samal ajal domineerisid britid selgelt ülejäänud maailmas
    • poliitika peamiseks
    • instrumendiks rahaline abi mandri riikidele
    • Hannoveri
    • kuurvürsti tunnustamine Inglise kuningana
    • Windsori
    • dünastia
    • pärast Louis XIV surma 1715 sai kuningaks tema
    • toona 5 aastane poja-pojapoeg Louis XV
    • Autsria
    • oli Austri Euroopas territooriumilt
    • suurim riik, kuid killustatud, etniliselt kirev ja kehvas majandusseisus
    • Kuigi Utrechti rahu lõpetas sõjategevuse Lääne Euroopas, keeldusid Philippe V ja
    • Karl VI omavahel rahu sõlmimast ega tunnustanud ka vastastikku teineteise tiitleid
    • Karl VI
    • Austri pärilussõjani
    • Elizabet Farnese
    • Carlos
    • Briti-Prantsuse
    • entente
    • Utrechti rahu järel oli Lääne-Euroopas peamiseks konfliktiallikaks seega vastuolud
    • Peamiseks
    • põhjuseks võib tuua seniste (ja üldse laiemalt) rivaalide Suurbritannia ja
    • poliitika
    • Inglise-Prantsuse diplomaatilised jõupingutused
    • olid suunatud peamiselt Austria ja Hispaania taotluste vaoshoidmisele. Entente
    • peaarhitektideks oli Dubois ja Stanhope
    • sõlmiti Viinis kokkulepped, millega Karl VI ja Philippe V tunnustasid
    • vastastikku teineteise tiitleid
    • XI RAHVUSVAHLISED SUHTED XVII KESKEL
    • jõudude tasakaalu kuldajaks
    • sajandil toimus arvukalt sõdasid (olulisemad neist Poola ja Austria pärilussõjad
    • ning 7 aastane sõda + väiksemad sõjad), mille käigus liidu ja vaenusuhted
    • pidevalt ümber kujunesid
    • Üldisemate tendentsidena võib eristada
    • Briti poliitika oli orienteeritud jõudude tasakaalu säilitamisele kontinendil
    • balance-holde
    • Tugevaim riik Euroopa mandril oli Prantsusmaa, kuid jõudude tasakaalu
    • poliitika abil suudeti Pariisi ambitsioonid vaos hoida
    • Preisimaa tõusis teisejärgulisest riigist suurriikide hulka
    • Venemaa liitus üha tihedamalt (Lääne)Euroopa süsteemiga
    • Poola muutus üha nõrgemaks, kuni jagati teiste nn idapoolsete suurvõimude
    • vahel
    • ndatel aastatel toimus Prantsusmaa taastõus Euroopa juhtivaks ja
    • diplomaatiliselt ning sõjaliselt kõige mõjuvõimsamaks riigiks. Ühtlasi lõppes
    • Prantsusmaa tõusu fikseeris
    • Poola pärislussõda
    • Poola pärilussõda 1733 – 1735
    • Ühelt poolt võitlesid Venemaa, Austria ja Saksimaa. Teiselt poolt Prantsusmaa
    • Hispaania ja Sardiinia (Savoia)
    • kasutas sõda oma positsioonide parandamiseks Lääne Euroopas
    • aasta septembris valiti Prantsusmaa toel Poola (Rzeczpospolita) kuningaks
    • Stanislas Leszczynski
    • Peatselt tungisid Poolasse vene väed ning tõstsid troonile Saksi dünastiast eelmise
    • kuninga August II poja August III-nda
    • Sõlmiti nn dünastiline liit (perekondlik kompakt)
    • Hispaaniaga
    • Sõda lõppes Viini eelrahuga 1735 aastal. Rahu Prantsusmaa ja Austria vahel
    • Prantsusmaa tunnustas August III Poola
    • kuningana. Leszczynski sai Lotringi eluagseks valitsejaks. Senine hertsog Francis
    • Stephen abiellus keiser Karl VI tütre Maria Theresiaga ja valiti hiljem Saksa
    • keisriks
    • Sõda tugevdas Venemaa positsiooni, muutis Poola üha rohkem sõltuvaks teistest
    • riikidest (eriti Venest), nõrgestas Austriat ning parandas Prantsusmaa positsiooni
    • Vene-Austria sõda Türgiga 1735 – 1739
    • Sõja taustaks oli Venemaa soov kindlustada oma positsiooni Moldovas ja Valahhias
    • Türgi seevastu lootis oma kaotatud positsiooni
    • piirkonnas taastada, Türgit toetas vargsi Prantsusmaa
    • Sõda lagas kokkupõrgetega 1735 aastal Kaukaasias. Ametlikult algas sõda Venemaa
    • ja Türgi vahel 1736. Austria ja Türgi vahel 1737
    • Rahu sõlmiti 18 sept 1739 Belgradis
    • Jenkinsi kõrva sõda Britannia ja Hispaania vahel 1739 - …
    • Sõja põhjuseks oli Briti ja tema kolooniatest pärit kaupmeeste aktiivne kauplemine
    • Kariibi mere piirkonnas
    • guarda-costas
    • demonstreeris kapten Jenkins Briti
    • parlamendis oma kõrva, mille guarda-costased olid väidetavasti peast eemaldanud
    • valitsus kuulutas oktoobris 1739 Hispaaniale sõja
    • Austria Pärilussõda 1740 – 1748
    • Oktoobris 1740 suuri ootamatult keiser Karl VI, viimane meesoost Austria
    • enamus saksa riike, va Baier, olid
    • millega troonipärijaks oli
    • kuulutatud Karli tütar Maria-Theresia
    • Pragmaatilist sanktsiooni ei tunnustanud Hispaania
    • Sardiinia, Saksimaa ja Baier
    • Sõja käivitas Preisi kuninga Friederich Wilhelm II (Suure) Hohenzollerni (1712
    • üllatuslik otsus hõivata 1740 detsembris Austriale kuulunud Sileesia (I Sileesia
    • sõda 1740 – 1742), mis tabas ülejäänud Euroopat ootamatult
    • ärgitas see ka teisi Euroopa liidreid rõhutama pretensioone
    • Habsburgide pärandile
    • kevadel sõlmiti liit Sardiinia ja Baieri vahel ning seejärel liit Prantsusmaa
    • Baieri ja Preisimaa vahel. Rootsi ründas samas prantslaste õhutusel Venemaad
    • hoidmaks teda Austria sündmustest eemal
    • Maria-Theresia
    • Karl Albert krooniti Austria ertshertsogiks ja Böömimaa
    • kuningaks ning valiti jaanuaris 1742 keisriks
    • Maria-Theresia suutis kriisist väljuda
    • juunis saavutas nn ‘pragmaatiline armee’, mis koosnes peamiselt brittide
    • rahastatud saksa palgasõduritest ja mida juhtis Georg IIII Dettingeni lahingus
    • võidu prantslaste (+Baier) üle
    • Maria-Theresia positsiooni halvendas Preisimaa uus rünnak 1744, mis käivitas nn II
    • Sileesia sõja
    • suri keiser Karl VII
    • Sõlmiti rahu Baieri ja Austria vahel
    • Keisriks valiti Maria-Theresia abikaasa Franz I nime all. 1745 sõlmis Austriaga
    • rahu ka Preisimaa
    • Sellega oli sõja nö pärilusosa läbi
    • Sõda jätkus aga Bourbonide ja Austria-Briti vahel Prantsusmaa ülemvõimu üle
    • Edu saatis Bourbone
    • Aachenis 1748 aastal
    • Oktoobris sõlmiti rahu
    • Austria oli sunnitud loobuma Sileesiast ja osast valdustest Itaalias. Samas tunnistati
    • pragmaatilist sanktisooni
    • Seitsmeaastane sõda 1756 – 1763
    • Sõja taustaks olid üheltpoolt vastuolud Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (ennekõike
    • kolooniates), ning teiselt poolt Austria (soovis Sileesiat tagasi) ja Venemaa (krahv
    • Bestuzhev soovis Preisimaad jagada) vaen Preisimaaga
    • diplomaatilise revolutsioonini
    • sõlmiti Versailles’ lepingud, millega
    • kujunes välja kahe Euroopa võimsaima kuningakoja, Habsburgide ja Bourbonide
    • Inglismaa eemaldus aga oma traditsioonilisest liitlasest Austriast ning lähenes
    • Samuti lähenesid
    • Venemaa ja Prantsusmaa
    • Briti-Prantsuse juba aastatid kestnud nn ‘mitte-ametlik’ sõda kolooniates, muutus
    • mais ametlikuks
    • Euroopas käis peamine võitlus Preisimaa ümber
    • Friedrich Wilhelm, kes tajus selget ohtu Vene-Austria suunalt (mõlemad koondasid
    • vägesid) otsustas 1756 augustis rünnata esimesena – hõivas Saksimaa
    • Mais 1757 lõi FW austerlasi Praha lahingus, kuid sai juunis
    • Kolini lahingus lüüa
    • Novembris
    • võitis FW Rossbachi lahingus Prantsuse-Keisririigi ja detsembris Leutheni lahingus
    • Austria sõjaväge
    • augustis said
    • preislased Venemaalt lüüa Kunersdorfi lahingus. Oktoobris 1760 jõudsid venelased
    • Berliini, kuid taandusid sealt õige pea läheneva Preisi väe eest
    • lõi Preisimaa taas austerlasi Liegnitzi ja Torgau lahingus
    • Preisimaa olukord paranes tunduvalt 1762 alguses, kui Vene troonile tuli Peeter III
    • kes sõlmis mais Preisimaaga rahu ja siis liidu
    • Veebruaris 1762 sõlmiti Hubertusburgi rahu Austria ja Preisimaa vahel
    • Inglise–Prantsuse sõda
    • Paralleelselt sõjategevusega Euroopas toimus sõda ka Ameerikas, Aasias ja
    • Aafrikas, kus saavutasid edu Briti väed
    • sõlmiti Briti-Prantsuse Pariisi rahu
    • Poola jagamine 1772 – 1795
    • Rzeczpospolita
    • üsna
    • mahajäänud
    • mitte tsentraliseeritud absolutitislik riik, vaid aadlivabariik
    • Hiljem taastas
    • Peeter I August II võimu Poolas ning riik sattus Vene mõjusfääri. Venemaa mõju
    • tugevnes veelgi pärast Poola pärilussõda, kui riik muutus sisuliselt Vene satelliidiks
    • I Poola jagamine 1772
    • initsiaatoriks oli Preisimaa, kes soovis esmajärjekorras liita oma valdused
    • Ida-Preisimaal ülejäänud Brandenburgiga
    • jagamine fikseeriti I Petreburi
    • augustis 1772
    • II Poola jagamine 1793
    • Vahepealse 20 aasta vältel oli Poolas üritatud läbi viia reforme riigi tugevdamiseks
    • ning vähendada sõltuvust
    • Venemaast
    • Targowica konföderatsiooni
    • III Poola jagamine 1795
    • aastal puhkes Poolas Kosciuszko ülestõus
    • saadi
    • venelastelt lüüa
    • Katarina II ettepanekul jagati Poola lõplikult
    • kaotati Petereburi konventsiooniga Poola iseseisvuse formaalsed riismed
    • XII VALGUSTUS, USA ISESEISVUMINE JA PRANTSUSE REVOLTUSIOON
    • Valgustuse mõju (rahvusvahelisele) poliitikale
    • tulemusel ümber kogu rahvusvaheliste suhete süsteem
    • valgustus
    • Enlightenment, Aufklärung, Siécle des Lumiéres
    • traditsioonilise
    • ratio
    • inimmõistuse piiramatut potentsiaali uskuva ning tulevikku suunatud ja progressi
    • ideest kantud ühiskonnasüsteemiga
    • l Kant defineeris
    • valgustust inimese vabanemisena omasüülisest alaealisusest
    • Sisepoliitikas viis valgustus ja sellega seotud revolutsioonid vabariikliku riigikorra
    • kehtestamiseni
    • rahvusriigi teket tänapäevases mõttes ning viimane omakorda
    • dünastiliste sõdade asendumist rahvuslik/riiklike sõdadega
    • USA iseseisvumine
    • Aastaks 1733 oli USA alal 13 briti kolooniat
    • Sügavamaks põhjuseks oli aga briti poliitika, mille eesmärgiks oli säilitada
    • Ameerika kolooniad odava tooraine baasina
    • aastal hakkasid korrespondentsikomiteed
    • toimus ‘Bostoni teejoomine’ (Boston Tea Party
    • toimus Philadelphias I kontinentaalkongress
    • Kompromissi aga ei õnnestunud leida ja kroon kuulutas kontinentaalkongressist
    • osavõtjad mässajateks ning saatis Ameerikasse lisavägesid, et rahutused maha
    • suruda
    • USA Iseisvussõda 1775 – 1782/3
    • 19 aprillil Lexingtoni ja Concordi
    • juunil 1775 toimunud Bunker Hilli
    • juunis 1775 valiti II Kontinentaalkongressil
    • ülemjuhatajaks Georg Washington
    • 4 juulil võttis II Kontinentaalkongress vastu ka
    • iseseisvusdeklaratsiooni
    • Saratoga
    • Kolonistide positsiooni parandas toetus välismaalt – juba kodusõja eel olid
    • ameeriklased otsinud toetust Euroopast, eelkõige Prantsusmaalt. 1778-1780 astusid
    • brittide vastu sõtta Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Seega olid sunnitud britid
    • sõdima mitmel rindel, häiritud oli ühendus kolooniatega
    • oktoobril 1781 sundis Washingtoni juhitud kolonistide armee Yorktowni juures
    • inglise peajõude kapituleeruma
    • aasta 30. Novembril Pariisis
    • Prantsuse revoltusioon
    • Prantsuse revolutsioon avaldas sügavat mõju poliitilisele ja sotsiaalsele korraldusele
    • Euroopas, sealhulgas ka rahvusvahelisele poliitikale
    • senine peamiselt dünastilise iseloomuga rahvusvaheline poliitika muutus järk
    • järgult ‘rahvuslikuks’ ja ‘rahvusvaheliseks’ sõna otseses mõttes
    • seniste peamiselt palgaarmeede
    • asemel hakati kasutama ulatuslikku mobilisatsiooni
    • Napoleoni sõdade ajal proovis Prantsusmaa kehtestada Euroopas hegemooniat
    • mis ajutiselt ka õnnestus
    • Revolutsiooni põhjused
    • mittevastavuse
    • ühiskonna (sotsiaalne süsteem, majandus, tehnika, teadus jne) arengu käigus
    • kujunenud uutele tingimustele
    • Vahetumate põhjustena
    • Prantsusmaa oli ühelt poolt Euroopa rikkaim ja arenenuim riik
    • samas iseloomustasid Prantsusmaad arvukad igandid
    • Valgustusajastu käigus oli ühiskonna mentaliteedis toimunud sügav muutus
    • mistõttu senist korda tajuti ebaratsionaalsena ja ebaõiglasena
    • Seega oli vana kord kaotanud legitiimsuse
    • Rahanduskriis – kuigi Prantsusmaa oli Euroopa rikkaim riik, vaevles valitsus
    • pidevates finantsraskustes
    • õõnestasid
    • vana korra alustalasid. Viljaikaldus. Hindade tõus. See kõik lõi eeldused
    • sotsiaalseks plahvatuseks
    • Revolutsiooni algus Prantsusmaal
    • aastal otsustas kuningas Louis XVI kokkukutsuda Generalstaadid
    • Abee Siyés
    • Generalstaadid tulid kokku 5. mail Versailles’s
    • juunil
    • Asutavaks Rahvuskoguks
    • juulil kulmineerusid Bastille’i
    • vallutamisega
    • La Fayette
    • augustil kaotati feodaalsed privileegid
    • augustil võeti vastu ‘Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon
    • jakobiinid
    • de Robespierre
    • Brissot
    • loodi peakorteriga
    • Coblenzis emigrantide armee eesotsas krahv d’Artois’ga
    • Juunis 1791 üritasid kuningas Louis XVI ja tema abikaasa Marie Antoinette
    • põgeneda
    • avaldasid Austria keiser Leopold II ja Preisi
    • kuningas Friedrich Wilhelm Pillnitzi deklaratsiooni
    • Oktoobris 1791 asendati Rahvuskogu uue konstitutsiooni kohaselt Seadusandliku
    • Koguga
    • aprillil 1792 kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale
    • sõja
    • XII REVOTISOONILISED SÕJAD, NAPOLEONI SÕJAD JA IMPEERIUM
    • Revolutsiooniline sõda
    • Revolutsioonilisel sõjal ja hilisematel Napoleoni sõdadel oli kaks aspekti. Esiteks oli
    • tegemist mõneti ideoloogilise võitlusega
    • Teisalt aga püüdis Prantsusmaa kehtestada
    • hegemooniat Euroopas
    • Sõja alguse liitusid Prantsusmaa vastu Austria, Preisimaa ja Savoia/Pidemonte
    • sõja eesmärgiks pole mitte
    • Prantsusmaa vallutamine või kahjustamine, vaid kuninga õiguste taastamine
    • Samuti deklareeris revolutsiooniline Prantsusmaa novembris 1792, et abistab kõiki
    • rahvaid, kes nagu prantslasedki soovivad kehtestada vabaduse
    • juuli kuulutas Seadusandlik kogu isamaa
    • Septembris võideti intervente Valmy
    • ja novembris Jemappes’ lahingus
    • Rahvuskonvent Prantsusmaa 21. septembril 1792
    • vabariigiks. Kodanik Louis Capet (endine kuningas Louis XVI) üle algas kohus ja
    • jaanuari 1793 ta hukati
    • Prantsusmaa kuulutas sõja ka Inglismaale, Hollandile ja Hispaaniale
    • I koalitsioon 1793 –1797
    • Austria, Preisimaa
    • Inglismaa, Holland, Hispaania ja Napoli, formaalselt ka Venemaa
    • William Pitt juuniori
    • märtsis puhkes Vendée ülestõus
    • Dumouriez
    • Suvel 1793 tulid Prantsusmaal võimule jakobiinid
    • Marat
    • aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu
    • mobilisatsioonile
    • annekteeriti Belgia, samuti Savoia
    • termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega
    • uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima
    • oktoobris 1795
    • /95 talvel okupeerisid prantslased Hollandi, millest loodi Bataavia vabariik
    • Preisimaa lahkus I koalitsioonist ja
    • sõlmis 1795 kevadel Prantsusmaaga Baseli rahu
    • separaatrahu ka Hispaania, samuti paljud Saksa riigid
    • I koalitsioon hakkas lagunema
    • Itaalias saavutasid
    • prantslased Napoleoni juhtimisel olulist edu (sõjakäik 1796-97
    • oktoobris oli Austria sunnitud sõlmima Prantsusmaaga Campoforiumo rahu
    • millega kogu senine Itaalia poliitiline süsteem ümber korraldati
    • Tsisalpiini vabariik ning Liguuria vabariik
    • kuulutasid 1798 aasta märtsis välja
    • sõltuva Helveetsia vabariigi. Samal aastal loodi paavsti valduste baasil ka Rooma
    • aasta lõpus hõivati enamus Sardiiniast ja kuulutati välja
    • Parthenopea vabariik keskusega Napolis
    • II koalitsioon 1798-1802
    • initsiaatoriks oli selgelt Suurbritannia
    • lord Grenville
    • Napoleoni tungimine Egiptusesse suvel 1798 (1798
    • mis pööras Prantsusmaa vastu nii Venemaa kui Osmanite
    • Paul I
    • Malta ordu
    • kevadel oli II koalitsioon välja kujunenud
    • Prantsusmaa vastu sõdisid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Türgi, samuti Napoli ja
    • Portugal
    • II koalitsiooni saatis alul edu
    • septembris
    • Zürichi lahingus
    • aasta sügisel toimus Prantsusmaal 17/18 Brümääri (9/10 Novembri) riigipööre
    • millega tuli võimule Napoleon
    • Burke
    • alustas Napoleon sõjalist kampaaniat Austria vastu
    • Maregno
    • Veebruaris 1801 sõlmis Prantsusmaa Lunéville
    • rahu Austriaga
    • Talleyrandil blokeerida brittide kaubandus kontinendiga
    • sõlmiti
    • Amiensi rahu
    • rahu on ajutine, sest Inglismaale oli
    • põhimõtteliselt vastuvõetamatu Napoleoni üha laieneva impeeriumi domineerimine
    • Euroopa mandri
    • Amiensi rahule järgnenud 12-13 aasta vältel oli Euroopa poliitika läbivaks teemaks
    • Napoleoni imperialistlikud ambitsioonid ja nende kammitsemine. Seejuures oli
    • Napoleoni vastaste koalitsioonide peamine initsiaator Inglismaa
    • Napoleoni impeerium oli väljakutseks kogu Euroopa senisele poliitilisele
    • korraldusele ja seda mitmel põhjusel
    • Oli vastuolus jõudude tasakaalu printsiibiga
    • Eiras dünastilisi õigusi ja paljusid teisi õiguspõhimõtteid
    • sajandil tooni andnud limiteeritud sõjategevuse asemel praktiseeris Napoleon
    • enam-vähem totaalset sõda
    • Napoleoni poliitika esmajärjekorras militaarne
    • Napoleonil puudus selge ettekujutus oma kaugematest eesmärkidest
    • grand
    • design
    • Napoleonile sai
    • saatuslikuks, et vaatamata sõjalisele edule, ei suutnud ta luua poliitilist stabiilsust
    • iga võit ja Prantsusmaa võimu kasv tõi kaasa uusi vaenlasi ja lahendamata
    • probleeme
    • Sõda Inglismaaga
    • mais 1803 kuulutas Inglismaa
    • Prantsusmaale sõja
    • Sõjategevus kulges harjumuspärase malli kohaselt – Inglismaal oli ülekaal merel
    • Napoleonil mandril
    • Traflagari lahing oktoobris 1805
    • admiral Nelson purustas Prantsuse-Hispaania ühislaevastiku
    • Pitti
    • d’Enghieni hertsogi hukkamine märtsis 1804
    • Czartoryski
    • idealpolitik
    • III koalitsioon 1805-1806
    • mis nägi ette Inglismaa rahalist toetust Venemaale sõja
    • alustamiseks
    • Mais 1805 kroonis Napoleon end Itaalia (endine Tsisalpiini vabariik) kuningaks
    • juunis aga liitis Prantsusmaaga Genova
    • Oktoobris 1805 purustas Napoleon Ulmi lahings Austria väe ning detsembris Vene
    • Austri ühendatud jõud Austerlitzi lahingus
    • Austria oli sunnitud 26 detsembril 1805 sõlmima Prantsusmaaga Pressburgi
    • Bratislava) rahu
    • Venemaa ja Prantsusmaa vahel sõlmiti ka 1806 juulis Oubrili leping
    • sattus Preisimaa ise löögi alla
    • Pariisi lepingu, mis muutis Preisimaa
    • siuliselt Napoleoni satelliidiks
    • IV koalitsioon 1806 – 1807
    • Napoleoni vastu võitlesid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa, Rootsi
    • augustis üritas FW III oma positsiooni parandada, mobiliseeris sõjaväe ning
    • nõudis Napoleonilt oma valduste tagastamist ning vägede äratõmbamist Preisi
    • piirilt
    • väed 14 oktoobril 1806 toimunud Jena ja Auerstädti
    • Napoleon tungis Preisist Vene Poolasse, ning võttis venelasi Eylau lahingus
    • veebruaris 1807
    • juunil 1807 said vene väed Friedlandi
    • lahingus Napoleonilt lüüa
    • Juunis 1807
    • algasid personaalsed läbirääkimised Napoleoni ja Aleksander I vahel
    • mis sisaldasid nii rahu
    • kui liidulepingut
    • Napoleoni impeerium
    • Pärast võitu Austria, Preisimaa ja Venemaa üle oli Napoleon om hiilguse tipul. Ta oli
    • alistanud või oma liitlasteks teinud praktiliselt kogu mandri-Euroopa ning ainsa
    • riigina osutas talle vastuseisu veel vaid Inglismaa
    • Euroopa poliitilise kaardi põhjapaneva
    • ümberkorraldamise
    • aastal keisriks
    • Napoleoni koodeksid
    • Oma võimu legitimeerimiseks abiellus Napoleon 1810 Marie-Louise’ga
    • Katoliku kirikuiga sõlmiti 1801 konkordaat
    • okupeeriti paavsti valdused
    • Itaalia kuningriik
    • Napoli kuningriik
    • Hollandi kuningriik
    • Saksamaal olid ümberkorraldused kõige põhjalikumad. Veebruaris 1803
    • imperiaalne retsessioon, seejärel lakkas Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik
    • formaalselt olemast 1806 augustis
    • Reini
    • Liiduks
    • kontinentaalblokaadi
    • Napoleoni purustamine
    • Esimene tõsisem tagasilöök tabas Napoleoni Hispaanias
    • augustis maabus Portugalis sir Arthur
    • Wellesley (hilisem hrts Wellington) 15 000 mehelise briti väega
    • Briti vägi suurenes 100 000 meheni
    • ning saavutas 1812 – 1813 olulist edud ning hõivas Lõuna-Hispaania
    • Austria kuulutas aprillis 1809 Napoleonile taas sõja
    • mais 1809 okupeeris
    • Napoleon Viini
    • Schönbrunni rahu
    • sõda Rootsiga, hõivas Soome
    • Mais 1812 lõppes Vene-Türgi sõda
    • Napoleon ületas Neemeni juunis 1812
    • septembril
    • toimus Borodino lahing, mille Napoleon küll võitis, ent suurte kaotustega
    • lõpus algas Napoleoni impeeriumi kiire kokkukuivamine
    • V koalitsioon ja Napoleoni purustamine
    • suveks oli IV koalitsioon kuju võtnud
    • Suvel 1813 oleks Napoleon võinud üsna soodsatel tingimustel rahu sõlmida, kuid ta
    • 18 oktoobril toimunud Leipzigi- ehk rahvastelahingus sai Napoleon
    • hävitavalt lüüa
    • Chaumont’i leping
    • aprillil sõlmitud Fontainebleu leping
    • päeva
    • imperial-overstrech

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    54
    docx
    Rahvusvaheliste suhete ajalugu
    17
    doc
    Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu
    180
    doc
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !