MÕÕTMISMEETODID Mõõtmistulemusi kombineerides on võimalik leida veelgi rohkem füüsikalisi suurusi Nt arvutada pindala ja ruumala Kasutada võib ka erinevaid meetodeid, et neid suurusi leida Nt ühikruudumeetod või sukeldumismeetod Kõiki kehi ei ole võimalik mõõta mõõteriista skaalaga Seetõttu on välja mõeldud erinevaid mõõtmismeetodeid otseste ja kaudsete mõõtmiste jaoks Mõõtmismeetod on viis, kuidas mõõta füüsikalist suurust PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju on ruut, on pindala leidmine lihtne Ühe külje pikkus tuleb korrutada iseendaga ehk tõsta ruutu Siit tuleb ka pindalaühik ruutmeeter 1m*1m =1m2 Kui keha on ristküliku kujuline, siis tuleb korrutada omavahel kahe erineva külje pikkused Tähis S PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju ei ole tavaline kujund, siis on vaja pindala leidmiseks kasutada teisi meetodeid Nt saab kasutada ühikruudumeetodit Sel juhul jagatakse ke...
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku...
1. mõisted: otsene mõõtmine-Keha või nähtuse vahetu võrdlemine mõõtühikuga. kaudne mõõtmine-Mõõtarv saadakse arvutuste teel ühikruudumeetod-Pindala mõõtmise meetod mille käigus kaetakse pind korrapärase võrgustikuga, mille ühe ruudu pindala on teada, seejärel leitakse keha pinda katvate ruutude arv ja korrutatakse see arv ühe ruudu pindalaga. sukeldamismeetod-Ruumala mõõtmise meetod, mille käigus sukeldatakse keha vedelikku. Selle tagajärjel tõuseb anumas vedeliku tase, veetaseme tõusu järgi saabki mõõta keha ruumala. tihedus-Aine tihedus näitab ühikulise ruumalaga aine massi liikumine-Keha asukoha muutus ruumis , teiste kehade suhtes. trajektoor- Kujuteldav joon, mida mööda liigub keha punkt. kiirus-Füüsikaline suurus mis võrdub valemiga v=s:t ühtlane liikumine-Liikumine mille käigus keha kiirus ei muutu mitteühtlane liikumine-Liikumine, mille käigus keha kiirus muutub suhteline liikumine-Liikumine mille käigus on liikuv keha ruumis ü...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2. 4875 24,3 27,8 3,5 0,072 3. 4875 27,8 31,3 3,5 0,072 4. 4875 31,3 ...
Lk 10 15 Mõisted Loodusteaduslik uurimismeetod on vaatlusel ja katselisel kontrollimisel põhinev meetod. Loodusteadusliku uurimismeetodi etapid on nähtus, probleem, hüpotees, katse või vaatlus ja järeldus. Füüsika uurib looduse üldisi seaduspärasusi ja nendevahelisi seoseid, aine üldisi omadusi ja seda, miks nähtused esinevad. Keemia on loodusteadus, mis uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks. Bioloogia on loodusteadus, mis uurib elusolendeid. Füüsikaline keha on uuritav objekt. Füüsikaline suurus on keha iseloomustav omadus, mis on mõõdetav omadus. Mõõtmine on füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik, sageli lihtsalt ühik, on kokkulepitud kindel väärtus füüsikalise suuruse iseloomustamiseks. Loendamine on arvu kindlaksmääramine millegi või kellegi äralugemise teel. Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus. Sümbol on kokkuleppeline tähis või märk kirjapildi lihtsustamiseks. Valem on sümbolitega kirja pan...
Rakvere Ametikool Ivar Jusar /Al-17a Täpsus mõõteriistad Referaat Juhendaja: Tõnu Kruusma Rakvere 2009 1 Leica DISTOTM lite5 LASERKAUGUSMÕÕTJA KASUTUSJUHEND Versioon 1.3 TÄHELEPANU! Kõik käesolevas tõlkes viidatud lehekülgede, jooniste ja positsioonide numbrid vastavad originaaljuhendile. Õnnitleme Teid DISTO laserkaugusmõõtja 2. Kauguse mõõtmine ostmise puhul! 3. Pindala mõõtmine Kasutusjuhendis on ära toodud olulised 4. Baaspunkti valik ohutusalased juhised (vt jaotist ,,Ohutusalased 5. Ühikud juhised" ning juhised mõõteriista kasutamiseks. 6. Kustutamine Enne mõõteriista sisselülitamist lugege käesolev 7. Sisse-välja-lüliti kasutusjuhend hoolikalt läbi. 8. Valgustus ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , µ - ...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukuj...
Aruanne. 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D katsekeha mater...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1. Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus. Arvutada iga katsekeha ruumala ja tihedus. Määrata katsekeha materjal. 3.1 Joonised Katsekeha1. Katsekeha 2. Katsekeha 3. Katsekeha 4. Katsekeha 5. Katsekeha 6. 4. Kasutatud valemid Silindri ruumala Torukujulise silindri materjali ruumala = V - V Risttahuka pindala V = abh Kera pindala V = Tihedus D = 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. V D Mõõdud d (mm) d (mm) h (mm) (mm³) m (g) (kg/m³) Tulemuse d 17,9 15,95 82,67 4285,79 38,4 8,9610³ Materjal: Vask (D = 8,910³ kg/m³) Katsekeha 2. ...
Anastasia Petrova KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada...
Molekulaarkineetiline teooria nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass nim ühe mooli selle aine massi (tähis M ühik 1kg/mol) Avogadro arv nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, ...
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED: Tahke- asukoht: korrapäraselt; liikumine: aineosakesed võnguvad oma kindlas kohas; side: väga tugev. Vedel- asukoht: üksteise lähedal, muutub kergesti; liikumine: aineosakesed võnguvad ja asukoht muutub; side: tugev. Gaas- asukoht: hõre, kaootiline; liikumine: kaootiline; side: väga nõrk. Keerukam on kirjeldada tugevat sidet ja kõige lihtsam kirjeldada gaasi. Gaasi molekulaarkineetiline mudel- eeldused: aine koosneb molekulidest; molekulid on pidevas kaootilises liikumises; molekulide vahel on vastastikumõju. Ideaalse gaasi mudel molekulid on punktmassid; põrked absoluutselt elastsed; vastastikumõju aineosakeste vahel puudub. Normaaltingimustes on gaasid hästi kirjeldatavad. Makrotasandi parameetrid: rõhk-P, temp-T, mass-M, ruumala-V, aine kogus-mool. Mikrotasandil: molekuli mass-m, molekuli kiirus-v, molekulide arv-N. Rõhk näitab missugune jõud mõjub pindala ühikule. Osakeste kiirused: raskemad molekulid...
Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus D- katsekeha materjali tihedus m- katsekeha mass V- katsekeha ruuma...
1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutam...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 Juhendaja: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2012 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused Elektroonse kaalu täpsus on kõrge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Li...
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine 1. Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ära kasutada elektomehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Joonised Keha 1 Keha 2 Keha 3 Keha 4 Keha 5 Keha 6 4. Kasutatud valemid koos f...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORITÖÖ NR. 1 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste ...
Füüsika 1.Mehhaanika(mõõtmine) p=m tihedus= mass V ruumala 2.Mehaaniline liikumine v=s kiirus = tee pikkus t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides p= p g h rõhk vedelikus= vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N kg 6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T ...
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruum...
Kordamiseks • Sissejuhatus füüsikasse Kirjuta lahti mõistete tähendus, vasta küsimustele jne. (too võimalusel näiteid)! Maailm-Teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhtestab end sellega. Loodus-on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond, vastandud selles määratluses inimeste poolt loodud e tehiskeskkonnale, aga ka inimesi pmbritsevale mentaalset e vaimset komponenti(kunsti, muusikat, arhitektuuri) Loodusteadus-on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustee teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Füüsika- uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi, tegeleb looduse piirmiste struktuuritasemeega-kõige suuremate ja väiksemate objektidega. • Kuidas defineeritakse füüsikas vaatleja?Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem. nähtus...
Mõõtmised: Ülesanne: Määra silindri ruumala V=pi/4 x Druudus x l 4 x 3.8 x pi/4 = 11,932 cm kuubis Delta X / X juuksekarva mõõtmine Pikkus: 168 mm Diameeter: 0,8 mm V= pi/4 x 0.64 x 168 =84,45mm kuubis Micromeetriga Diameeter 0,5 mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2014/2015 Tiheduse määramine Õpperühm Tanel Tuisk Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Silikaattellis- lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud. Betoon- tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal Graniit- kivim, mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive Keraamiline tellis- Põletatud savi 1000 ° C juures 3. Kasutatud töövahendid Nihik, joonlaud, elektrooniline kaal 4. Katsemeetodid Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus kg ρ on massi ja ruumala suhe [ m2 ] m ρ= V , valem nr. 1 3 m-keha mass õhus ...
Loodusõpetuse tasemetööks kordamine 1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus v Pikkus l Kõrgus h Mass m Aeg t Teepikkus s Tihedus Energia E Jõud F Töö A Pindala S Ruumala V Eesliited: MEGA M 1 milj. KILO k 1000 DETSI d 0,1 SENTI c 0,01 MILLI m 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näitab, kui s...
Füüsika laboratoorne töö KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alused Mõõtmine nihikuga Nihik on seade mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, m...
Vastused: 1.Saadi kokkuleppe teel,aluseks võeti veerand meridiaan mille pandi nimi 1m. 2.pikkus- üks meeter (1m), mass- üks kilogramm(1kg), aeg üks sekund (1s) 3. 1)põhiühikutest suuremad ja väiksemad ühikud saadakse selle ühiku korrutamisel või jagamisel kümmnega, sajaga, tuhandega jnt. 2)Kordsete ühikute moodustamisel kasutatakse kindla tähendusega eesliiteid. 3)Põhiühikutest moodustatakse uusi ühikuid korrutamis või jagamistehte abil.Selliseid ühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks. 4.Mõõtmistulemuste vahemikku, milles tõeline väärtus asub, nimetatakse mõõtemääramatuseks 5.Hodomeeter on mõõdetaval pinnal lveerev ratas.Mõõdetakse tee pikkust. 6.Kraadiglaas.Näitab inimese keha temperatuuri. 7.Pindala ühik tuletatakse m2 pikkus korrutada iseendaga. 8.Põhiühik on 1m2 ja S 9.Otse mõõtmine on mõõteühikuga võrdlemine aga kaudsel mõõtmisel arvutatakse suurust teistet mõõdetud suuruste kaudu. 10.Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mill...
2.LOENG Tiitrimeetrilised analüüsi meetodid Vesilahuste keemia Tiitrimeetria tüübid · volumeetriline tiitrimeetria- registreeritakse titrandi ruumala, mis kulub reaktsiooniks analüüsitava ainega; · gravimeetriline tiitrimeetriaregistreeritakse titrandi kaal; · kulonomeetriline tiitrimeetriaregistreeritakse aega või voolutugevust,mis on vajalik analüüsitava aine oksüdeerimiseks või redutseerimiseks. Volumeetriline tiitrimeetria · Tiitrimeetria meetodid nõuavad, et tiitrimisel kasutataks tuntud kontsentratsiooniga lahust - standardlahust ehk titranti · Näiteks kloriidide määramine :Cl- + Ag+ AgCl Tiitrimeetria põhimõisted Definitsioonid · standardlahus ehk standard titrant · tiitrimine · tiitrimise ekvivalentpunkt · tiitrimismeetodid 1) otsene tiitrimine 2) tagasitiitrimine 3) kaudne tiitrimine · t...
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
LOODUSÕPETUSE KONSPEKT 1) MÕÕTMINE Nimetus Tähis Kordsus Mega- M 1 000 000 Kilo- k 1 000 Detsi- d 0.1 Senti- c 0.01 Milli- m 0.001 Pikkuse abil väljendatakse keha või keha osade kaugust. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Massi abil väljendatakse arvuliselt keha raskust ja vastupani liikumise muutumisele. Tihedus nätiab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. VALEMID JA TÄHISED: l=pikkus S= Pindala V= ruumala =tihedus S= l2 V= l3 = m:V 2) AINED JA NENDE SEGUD Molekuli moodustavad sama liiki aatomid kui ...
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindr...
ANALÜÜTILINE KEEMIA I loeng Analüütilise keemia tähtsus : Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega. Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi : Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid : Osa on kvalitatiivse analüüsi meetodid,teised kvantitatiivse analüüsi meetodid Mõned annavad mõlemat informatsiooni GC/MS- gaaskromatograafia massspektromeetria-meetod sisaldab eraldamist (gaaskromatograafia) ja spektraalset meetodit (massspektromeetria).Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhine...
Materjalide füüsikalised omadused ( tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus) : Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Sulamistemperatuur- Temperatuur, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Korrosioon materjali ja keskkonna (õhk, vesi, kemikaalid) vaheline reaktsioon, milles materjal hävib. Sulam metalne materjal, mis on kahe või enama metalli segu. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektron...
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ...................................................................................................
Kontrolltöö nr 1 Nähtavushorisonte on 2: välimine ja sisemine nähtavushorisont. Välimine on vaatleja teadmiste piir, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teaduslikult kirjeldada. Sisemine on vaatleja piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda. Näiteks, minu kui vaatleja välimine nähtavushorisont on kosmos. Ma oskan rääkida planeetidest ja kosmosest. Sisemine nähavushorisont on aga aatom ja molekul. Looduses on erinevad struktuuritasemed. Makromaailma moodustavad kehad, mis ei erine inimesest mõõtmetelt enam kui miljon korda. Megamaailm on väga suurte mõõtmetega ehk üle ühe megameetri suured objektid, näiteks Maakera ja teised planeedid. Mikromaailm koosneb ühest mikromeetrist väiksematest molekulidest, aatomitest ja nende koostisosadest. Füüsika peamised uurimismeetodid on vaatlus, katse ja andmetöötlus. Tehakse vaatlusi, et saada loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Tehakse katseid ehk eksperimente, mis on ka vaatlus...
Laser Mirell Lattik ja Simona Sulbi Kanepi 2010 · Light (valgus) · Amplification (võimendus) · Stimulated (stimuleeritud) · Emission (levitamine) · Radiation (kiirgus) Mis, Kuidas, Milleks ??? · Laser on (stimuleeritud kiirgusel põhinev) tehisvalgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad. · Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. · Objektide mõjutamine laserikiirgusega: intensiivne, koondatud laserikiir võib objekti sulatada, aurustada, pihustada või plasmastada, orgaanilisi aineid koaguleerida või söestada. Objekte mõjutatakse näiteks laserkirurgias, lasertöötluses (lõikamisel, mulgustamisel, keevitamisel), termotuumaenergeetikas (kütuse viimiseks tiheda kuuma plasma seisun...
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au · Metallide pingerida (paremalt vasakule) o Aktiivsus suureneb o Annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada o Roostetavad kergemini o Muutuvad tugevamateks redutseerijateks · Metallide füüsikalised omadused · Materjalide füüsikalised omadused: o Tihedus o Sulamistemperatuur o Korrosioonikindlus · Sulamid jagunevad: o Metalliline o Homogeenne o Heterogeenne · Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele? · Sulamite eelised: o Odavamad o Kõvemad o Tugevamad o Madalama sulamistemperatuuriga o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse teh...
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused-Analüütiline keemia- keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jaguneb kvalitatiivne(identifitseeritakse, mis komponendid on proovis) ja kvantitatiivne(määratakse komponentide kogused(kontsentratsioonid)) analüüs. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus Kvantitatiivse analüüsi astmed-Enne kui hakata analüüsi teo...
EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure ...
RASKUSKIIRENDUS. 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks.Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus ...
Mehaanika · Ühtlaselt muutuv liikumine v = v 0 + at s Füüsikalised suurused · Ühtlane sirgjooneline liikumine v= t · s, l pikkus, (m) m · S pindala, (m2) · Aine tihedus V · V ruumala, (m3) · Newtoni teine seadus F = ma · m mass, (kg) · tihedus, (kg/m3) m m · Gravitatsiooniseadus Fg = G 1 2 2 · F jõud, (N) R · Keha kaal ülekoormus - P = m(...
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalama...
Matemaatika Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathma 'õpitu, teadus') on teadus, mis uurib mitmesuguseid hulki arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele. Palju matemaatika mõisteid, näiteks arv, geomeetriline kujund ja funktsioon, on tekkinud tegelike hulkade, esemete või seoste kõrvutamisel ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Näiteks arv 5 pole seoses ühegi tegeliku hulgaga, kuid teda saab seada vastavusse ühe käe sõrmedega, 5 õunaga jne. Kõigil sellistel hulkadel on elementide sisulisest tähendusest olenemata üks ühine omadus - nende elemente saab seada üksühesesse vastavusse. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõ...
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused: Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega.Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Õlles alkoholisisaldus,autode heitgaaside sisaldus,vere glükoosisisaldus. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon: Gravimeetria-kaalanalüüs; Tiitrimeetria-mahtanalüüs; Elektroanalüütilised meetodid; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüsi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid. Kvantitatiivse analüüsi astmed: Meetodi valik-sõltub sellest kui täpset tulemust on vaja,mitu proovi teha. Proovivõtmine-kui suur kogus,siis mitmest kohast.Laboratoorse proovi saamine- proovide peenestamine;peenestatud proovide segamine;fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus-kuivatamine,peenestamine,homogeniseerimine. Paralleelproovid-ühest proovist tehaks...
Praktiline töö Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil 1. Töövahendid: lamp, difraktsioonivõre (1:100), riist valguse lainepikkuse määramiseks 2. Katse joonis: 3. Põhivalem ja arvutused = (d*b)/(k*a) Andmed: a1 = 50cm = 0,5m a2 = 40cm = 0,4m k1 = 1 k2 = 2 d = 1:100mm = 0,01mm = 0.01 * 0,001m Punane värv: b1 = 35mm = 0.035m b2 = 27mm = 0.027m b3 = 53mm = 0.053m b4 = 66mm = 0.066m Violetne värv: b1 = 20mm = 0.02m b2 = 17mm = 0.017m b3 = 33mm = 0.033m b4 = 42mm = 0.042m Leida keskmine lainepikkus 1) punasel valgusel 2) violetsel valgusel k=1 , a=0,5m Punane valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.035)/(1 * 0.5) = 700 nm Violetne valgus: = (0.01* 0.001 * 0.02)/(1* 0.5) = 400 nm k = 1, a = 0,4m Punane valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.027)/(1 * 0.4) = 675 nm Violetne valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.017)/(1 * 0.4) = 425 nm k = 2, a = 0,5m Punane valgus: =...
Eksperimentaalne töö 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud u 300 ml kuiv kolb. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmis...
1.Kuidas nimetatakse haaravat ja haaratavat pinda? Haarava pinna üldnimeks on AVA ja haaratava pinna üldnimetuseks on VÕLL 2. Mis on nimi-, piir- ja tegelik mõõde? Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele kõigepealt ja mille suhtes arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Piirmõõtmed on mõõtmed, mis määravad tegeliku mõõtme suurima ja vähima lubatava väärtuse. Tegelik mõõde. See on mõõde, mille toode omandab valmistamise käigus. See on siis valmistoote mõõde, mis on mõõdetud etteantud täpsusega. 3. Mis on alumine ja mis on ülemine hälve ning missugused on hälvete märgid?+ - Alumine hälve - vähimale piirmõõtmele vastav piirhälve Ülemine hälve - suurimale piirmõõtmele vastav piirhälve 4. Mida nimetatakse istuks ja kuidas liigitatakse iste? Näitavad liidedete iseloomu s.t . Kui hästi detailid üksteise suhtes liiguvad või kas üldse liiguva...
Sissejuhatus Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse kokkuleppelisel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada nn standardtingimusi: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi...
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. ...
annaabi.ee 
