Juhendaja: Helen Nagel Koostaja: Kevin Kadakas LOGITpe17 Tallinn 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:......................
1. AI-Adobe Illustrator Adobe Illustrator, Adobe Freehand 2. BAK Backup HotDog, Turbo Pascal varundus- ehk varufail 3. BAT Batch DOS, operatsioonisüsteem käske sisaldav pakkfail 4. BMP Bitmap Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro, operatsioonisüsteem rastergraafika kasutajaliidese graafika, kujundusprogrammid 5. COM Command file operatsioonisüsteem, programm programm või käsufail endine, kuid siiani kasutatav täitefaili vorming 6. DOC Document OpenOffice.org Writer, MS Word, WordPad, WordPerfect, FrameMaker dokumendifail 7. DXF AutoCAD Drawing Exchange Format Paljud CAD jt. joonestusprogrammid vektorgraafika ainult 2D 8. EXE Executable operatsioonisüsteem, programm programme või käske sisaldav täitefail, näiteks iselahtipakkiv fail. 9
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU
Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine
väärtustamata. Tema põhiliseks ülesandeks on hoida töö lõpetamise korral tagastatavat väärtust. 2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüübile. Sisendparameetrite korral ei pea tegelikuks parameetriks olema mitte muutuja vaid avaldis, sisend-väljundparameeter nõuab tegelikuks parameetriks muutujat. Nime kokkulangemisel ei ole mitte mingisugust tähtsust. 2. Operatsioonisüsteem - on arvuti süsteemitarkvara, mille ülesandeks on riistvaraga suhtlemine ning arvutiressursside jagamine programmide vahel (ressursijaotus). Operatsioonisüsteem on vahekihiks kasutaja ja riistvara vahel. Selle eesmärkideks on kasutaja programmide täitmine ja ülesannete lahendamise lihtsustamine. Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub:
............................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid:............................................................................................................. 10 2 Sissejuhatus GNU on täielikult vabast tarkvarast koosnev Unixi laadne operatsioonisüsteem. Unixi laadne operatsioonisüsteem sisaldab tuuma, koostajaid, toimetajaid, tekstivormindajaid, postitarkvara, graafilist kasutajaliidest, raamatukogu, mänge ja palju muud. GNU operatsioonisüsteemist pole ühtset väljalaset, vaid on palju erinevaid distributsioone. Iga distributsioon sisaldab erinevat valikut tarkvarast, vastavalt sellele, mis otstarbeks antud distributsioon on mõeldud. Distributsioone on suunitletud kasutamiseks nii serverites, koduarvutites, kui ka pisiseadmetes.1
1.Viirjusetõrjeprogramm arvutis vaatab läbi iga faili ja teeb viirused kahjutuks. 2.Viirusi luuakse peamiselt windowsi jaoks kuna see on enim kasutatav operatsioonisüsteem. 3.Tulemüür otsutab, milline info pääseb arvutisse ja milline mitte. 4.Operatsioonisüsteeme tuleb pidevalt uuendada selleks, et operatsioonisüsteem töötaks korralikult. 5.Olulistest failidest(pildid,dokumendid jm.) tuleks teha koopiad kuna mõni viirus või häkker võib need arvutist kustudada või läheb kõvaketas lihtsalt rikki. Et ollakindel etneed ei kaoks kuskile tuleks koopiad paigutada kas CD-le, DVD-le, väliselekõvakettale või interneti teenusepakkuja pakutavale kettapinnale. 6.Varukoopia tegemine kujutab endast failide kopeerimist CD-le, DVD-le, mälupulgale, väliselekõvakettale. 7
Mac OS Nimi Ajalugu Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Komponendid Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Põlvnemine Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSDll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise .
nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad operatsioonisüsteemiga vahetult suhelda selle madal- ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Selles töös tutvustan ma viit enimkasutatud operastioonisüsteemi. 3 Windows XP Windows XP on personaalarvuti operatsioonisüsteem mis on tehtud Microsofti poolt. Operatsioonisüsteem Windows XP avalikustati 25. Oktoober 2001. 1970-ndate keskpaigast kuni Windows XP väljalaskmiseni on üle kogu maailma tarnitud ligikaudu 1 miljard arvutit. Microsofti jaoks muutub Windows XP lähiaastatel üheks kõige menukamaks tooteks. See on kiire ja stabiilne. Menüü Start, tegumiriba ja juhtpaneel on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu
Leopard Mis asi on leopard? On aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. peamised komponendid XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise Miks valida leopard? Apple reageerib võimalikele turbeohtudele kiiresti, pakkudes tarkvaravärskendusi ja turbetäiustusi. Kontrollib kõik failid üle mis tulevad internetist. Saab fotode, filmide ja muusikaga hämmastavaid asju teha. Plussid On lihtsam kui windows. Pole viiruseid. Väga ilus disain. Ei jookse kokku. Sündides valmis Miinused
Mac OS Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise .
Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti
PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Hübriidtuum koosneb põhimõtteliselt Mikro ja Monoliittuumast. Tuumale on antud minimaalsed ülesanded kuid oskus teha rohkemat. Ülesanded on antud moodulitena mis saavad töötada nii operatsioonisüsteemi kui tuuma mäluruumis. Lahendus vähendab riski tuuma kokku jooksmiseks juhul kui moodulis tekib viga. Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega. Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga (Protsessor, mälu ja lisaseadmed). Mikrotuuma ülesanneteks on juhtida protsessori tööaega, hallata mälu adresseerimist ning muud riistvara
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis (Washingtoni osariigis). Ettevõtte loojateks olid Bill Gates ja Paul Allen aastal 1975.
SISUKORD Contents Contents............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Mis on Operatsioonisüsteem?..................................................................................................... 3 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:...................................................................................... 4 Operatsioonisüsteemide tüübid.......................................................................................................... 4 Operatsioonisüsteemi ehitus...........................................................................................
kasutatud. Kirjutatud on erinevate firmade ja inimeste poolt loodud operatsioonisüsteemidest. On nii tasulisi kui ka tasuta operatsioonisüsteeme, operatsioonisüsteeme mis on mugavamad kasutada kui teised ja operatsioonisüsteeme mis on paremad kui teised. 3 Mac OS X Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. Loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb Next Computer Inc. Operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X-i peamise komponendid on XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Mac OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-l. Alates OS X versioonist 10.5 on The open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l
vastava arenduse Berkeley-lt. Aprillis 1980 sõlmiti 18-kuuline leping. Lepingu sisuliseks nõudeks oli lisada UNIX-i süsteemile uusi DARPA jaoks vajalikke funktsioone, arendustöö kordineerimiseks loodi Computer Systems Research Group või lühidalt CSRG. CSRG oli BSD arendamise organiseerijaks kuni aastani 1995. Berkeley UNIX-i projekti juhiks sai Bill Joy. BSD ilmus 1981. aasta juunis, see väljalase parandas tunduvalt operatsioonisüsteemi jõudlust. BSD operatsioonisüsteem suudab töötada sama kiirelt kui VMS. Seoses UNIX System V ilmumisega otsustatakse, et segaduste vältimiseks ei saa BSD operatsioonisüsteem kunagi seerianumbrit 5. Augustis 1983 valmis 4.2 BSD. Peale kaheaastast aktiivset arendustööd ilmub BBN'i modifitseeritud TCP/IP tugi, Berkeley Fast File System, Marshall Kirk McKusick saab BSD daemoni kui operatsioonisüsteemi logo autoriks. Bill Joy lahkub Berkeley-st ja temast saab üks Sun Microsystems asutajatest. Juunis 1986 ilmus 4
Kõigepealt mõtlen tagasi windows 95-e peale ja vaatan arengut kuni windows 7-meni. Kuna olen ainult Windowsi operatsioonisüsteeme kasutan, siis nende põhjal seda arengut ka vaadata saan. Põhiline asi, mis kasutaja jaoks muutunud on, on kasutajamugavus. Kõik asjad on läinud lihtsamaks ja kindlasti ka kiiresti leitavamaks. Seega usun et operatsioonisüsteemid jätkavad ka samal teel. Kuna igal inimesel on oma programmide ja internetilehekülgede keskkond, mida ta põhiliselt kasutab, siis operatsioonisüsteem peaks võimalikult lihtsalt võimaldama tal nendele asjadele ligi pääseda. Ehk siis võiks operatsioonisüsteem uue kasutaja tegemisel välja selgitada kõik asjad mida kasutaja teeb ja vastavalt sellele luua talle keskonna. Nagu Windows Vistal oli kohe desktopil kell ja RSS lugeja, võiks tulevikus küsida uue kasutaja loomisel, milliseid suhtlusportaale kasutab, kus kohast e-maili loeb, kus kohast uudiseid, mis maade vahelt reisib, mis otsingumootorit kasutab, jne.
Kirke Laura Allik 6.D klass Tartu Kivilinna Kool O P ER ATS IO O N IS Ü S TEEM ID O peratsioonisüsteem -Tarkvara, mis juhib programmide täitmist, nt Windows Lühendina OC OC juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakenduseprogramme Erinevate operatsioonisüsteemide pildid Android Android on avatud lähtekoodiga nutitelefonidele mõeldud operatsioonisüsteem, mis on loodud Linuxi kernelil. Androidi arendab Open Handset Alliance, mida juhib Google Inc. Android asutati oktoobris 2003. Tänapäeval üks tuntuimaid telefoni operatsioonisüsteeme Androidil on ka erinevad versioonid (allpool) Androidi logo M icrosoft W indow s Seeria operatsioonisüsteemidest personaalasrvutitele, serveritele Windowsi logo mõned levinumad seeriad: Windows 7 Windows 8 Windows Vista Windows XP
......... 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem) · Kirjeldada rakendusprogrammiliidese mõiste · Kirjeldada arvutisüsteemi ressursside haldus tarkvara abil Mõtle! Miks on operatsioonisüsteem üldse vajalik? Mida operatsioonisüsteem teeb? Mis on protsessor, mälu ja sisend-väljundseadmed? Kõige lihtsam operatsioonisüsteemi definitsioon on: operatsioonisüsteem on vahekiht riistvara ja rakendusprogrammide vahel. See tähendab, et tänu operatsioonisüsteemile on võimalik rakendusprogramme valmistada ilma, et peaks arvestama riistvara erisusi, kõik vajalikud ressursid (protsessori tööaeg, mäluruum, sisend-väljund pordid ja seadmed jne) on
rakendust, ilma et eelneva sulged. Rakendusi ei pea eraldi kuskilt allalaadima, enamus rakendused on kättesaadavad Android Marketist. Uusim versioon on 5. Erinevad Android versioonid kujundatakse just telefonile sobilikuks, selle tõttu võivad samad versioonid erinevates telefonides näha välja erinevad, kuid tegelikult on samad. Androidi kasutatakse väga paljudes seadmetes, tahvelarvutites, nutiseadmetes ja uusim seade on AndroidTV. Windows Mobile OS on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteem, mis on mõeldud tahvelarvutitesse, nutitelefonidesse ja pihuarvutitesse. Selle operatsioonisüsteemi suureks plussiks on see, et see ühildub täielikult teiste Windowsi seadmetega. Uuemate versioonidega on võimalik täielikult siduda kasutajapõhiselt oma tahvelarvuti, nutitelefon, sülearvuti ja lauaarvuti. Kõik kontaktid, pildid, isikupärastamine kajastub igas seadmes samamoodi, loomulikult saab igas seadmes ka seda muuta. Kõik e-posti
Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse. See sündmus vähendas tugevalt BSD
programmide ja funktsioonide kohta ja selle referaadi koostamine on perfektne võimalus just seda teha. Minu eesmärgiks on selle töö koostamise käigus teha endale selgeks, mida operatsioonisüsteem endast täpsemalt kujutab ning mis on selle erinevad funktsioonid. Selle teema koostamisel käsitlen teemasid, mis teeks lugejale selgeks: operatsioonisüsteemi mõiste, koostisosad, funktsioonid ning lühikesed ülevaated OSi tähtsusest, ajaloost ja näidetest. Operatsioonisüsteem kui laia mõistena võib panna kirja kui programmide kompleks arvuti juhtimiseks. See on ka tarkvara andmetöötlusprotsessi plaanimiseks, organiseerimiseks ning juhtimiseks. Opsüsteemil on laialdaselt palju funktsioone ja koostisosi. Referaadis otsustan käsitleda ainult tähtsamaid põhikomponente ning funktsioone. 3 Operatsioonisüsteem
Arvuti operatsioonisüsteem Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt juhib arvutisüsteemi tööd teenindab rakendusprogramme. Operatsioonisüsteemi ülesanded arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. operatiivmälu haldamine. Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine
Operatsioonisüsteem •Opsüsteem on nagu valitsus, kes iseenesest midagi kasulikku ei tee, vaid ainult pakub keskkonna, milles teised programmid saavad töötada. Lühendid •Operating System •Operatsioonisüsteem •opsüsteem •OS OS peab: • Pakkuma keskkonna kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme • Tegema arvuti kasutamise mugavaks • Kasutama arvuti riistvara võimalikult effektiivselt • Tagama riistvara toimimise. • Lahendama veaolukordi. OS'i peamine eesmärk •On muuta arvuti kasutamine mugavaks, võimaldades käivitada kasutajarakendusi ja aidates lahendada veaolukordi. OS mõiste (1) •on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. OS mõiste (2) •programm või programmide kogumik, mille ülesandeks on olla vahendajaks arvuti ning seda kasutava inimese vahel ning tagada arvuti töö. OP süsteemi ülesanded • Protses...
Sisukord Sisukord..................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1. Mis on operatsioonisüsteem?..............................................................................................................3 1.1. Android'i operatsioonisüsteem.....................................................................3 2. Funktsionaalsus [5].............................................................................................................................5 2.1. Koduekraan.................................................................................................. 5 2.2. Seade........................................................................................................... 5 3. Rakendused..........................
variandid. OS/2 Personaalarvutite opsüsteem, mille töötasid koos välja Microsoft Corporation ja IBM, kuid mida müüs ja haldas ainult IBM. OS/2 on ühilduv DOS'i ja Windows'iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS'i ja Windows'i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare.
Personaalarvutite opsüsteem, mille töötasid koos välja Microsoft Corporation ja IBM, kuid mida müüs ja haldas ainult IBM. OS/2 on ühilduv DOS’i ja Windows’iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS’i ja Windows’i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS’i või Windows’i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare.
Sellel perioodil jagunes personal programistideks, operaatoriteks, teenindajateks ja arvutiseadmete väljatöötajateks. Ilmusid esimesed algoritmilised keeled, esimesed süsteemiprogrammid- kompilaatorid. Valmisid esimesed pakktöötlus süsteemid (batch processing), mis kiirendasid programmide käivitamist, tehes seda üksteise järel, suurendades protsessori tööhõivet. Paketttöötlus Pakketttöötluse jaoks on vajalik täidetavate programmide järjekord. Operatsioonisüsteem võib kindlustada programmmi laadimist mällu välistelt andmekandjatelt. Seda selliselt, et eelmise programmi täitmise lõpetamist ära ei oodata. Nii saab ära hoida protsessori tühijooksu. Programmi tekst sisestati perfolindile või perfokaartidele. Magnetlint kompilaatoriga paigutati seadmesse ning seade ühendati. Kaardi(perfolindi)lugeja luges kaardid (perfolindi), mille sisu väljastati magnetlindile. Kompilaator käivitati Draiverid
NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus Suur enamus inimesi kasutab tänapäeval igapäevaselt arvuteid, millele on peale installitud Windows'i operatsioonisüsteem (Apple'i arvutitel Mac-operatsioonisüsteem). Arvuti soetamisel isegi tavaliselt sellele ei mõelda, et sinna juba eelnevalt operatsioonisüsteem sisse installitud on. Sõltuvalt operatsioonisüsteemi võimekusest moodustab aga operatsioonisüsteemi hind arvuti hinnast päris märkimisväärse summa. Kui aga arvutiostjal(või omanikul) on aga rahaga veidi kitsas või lihtsalt on ta lihtsalt põhimõtteline
.................................. 12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 14 LISAD.................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on täiendada teadmisi Android telefonide valdkonnas ja uurida nende kasutamist G1D klassi õpilaste seas. Android on operatsioonisüsteem nutiseadmetele, mida kasutatakse peamiselt nutitelefonides, käekellades, autodes, süle- ja tahvelarvutites, telerites, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Android on avatud lähtekoodiga mobiilne operatsioonisüsteem, mis põhineb Linux kernelil ja mida arendab Google. Android on peamiselt mõeldud kasutamiseks puuteekraaniga nutiseadetel, olenemata sellest kasutatakse ka seda mängukonsoolides, kaamerates ja arvutites.
5. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm") on arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. 6. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! sama, mis operatsioonisüsteem. Haldab arvuti tööd ja suhtelb riistvaraga ning on aluseks mule tarkvarale. Windows (95, 98, ME, XP, Vista, 7); Linux, MacOS, UNIX, ... 7. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Mingit kindlat otstarvet täitev tarkvara. Näited tarkvara all. 8. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib
OS/2 Personaalarvutite opsüsteem, mille töötasid koos välja Microsoft Corporation ja IBM, kuid mida müüs ja haldas ainult IBM. OS/2 on ühilduv DOS'i ja Windows'iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS'i ja Windows'i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare.
Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Info...
Linux operatsioonisüsteem Kaisa-Mai Hütt 9.klass Mis on Linux? · Linux on vabavarana levitatav ja avatud lähtekoodiga unixilaadne operatsiooni- süsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Kuidas toimub Linux'i arendamine? · Linuxit saavad arendada kõik kes seda soovivad, kas siis dokumentatsiooni kirjutades või tõlkides, uuendatud tarkvara testides, vigu otsides vms. Samas tegelevad Linux'i arendamisega ka suured firmad nagu IBM, Corel ja teised.
ECU on programmeeritud eirama erinevusi ratta pöörlemisel alla kriitilse läve, sest kui auto pöörab, siis kaks kurvipoolset ratast pöörlevad aeglasemalt kui välimised kaks. Kui ABS avastab mõne vea, milles ta rakendub, siis enamasti hoiatustuli annab sellest salongis märku ning kui ABS kõrvaldab vea, tuli kustub. Reaalajasüsteemid REAALAJA OPERATSIOONISÜSTEEM Reaalaja operatsioonisüsteem on süsteem reaalajasüsteemi rakendustele. Sellised operatsioonisüsteemid teenindavad rakenduste nõudeid reaalajas. Reaalaja operatsioonisüsteem pakub programmeerijatele rohkem kontrolli protsesside prioriteetide üle. Rakenduste protsessi prioriteedi tase võib ületada süsteemi protsessi. Reaalaja operatsioonisüsteemid minimeerivad kriitilise osa süsteemi koodist, mistõttu rakenduse katkestus on kriitilise piiri lähedane.
(Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Võib öelda, et süsteemitarkvara on arvuti lahutamatu osa, nagu seda on kõvaketas ja protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (Unix, Solaris, VMS, DOS, OS/2, Windows XP/Vista/2000, Windows NT jne.). Viimasel ajal on personaalarvutitel levinuim operatsioonisüsteem Windows XP/Vista, samas ka Ubuntu linux ja Mac. 1 Joonis 1: Windowsi logo Joonis 2: Linuxi logo Joonis 3: Maci logo 1
Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud
TARKVARA JA KASUTAJALIIDESED Riistvara suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Jaguneb üldjoontes kaheks: süsteemitarkvara(operatsioonisüsteemid) ja rakendustarkvara. Operatsioonisüsteem: käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb arvuti ja teiste programmide juhtimisega, jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Ga...
that lets a code developer save and retrieve different development versions of source code . - Programm, mis võimaldab koodikirjutajal salvestada ja saada erinevaid arendus versioone põhikoodist. CoreOS Linux – CoreOS Linux is an open source operating system (OS) that provides the functionality required to deploy and manage applications within software containers. Based on the Linux kernel. - Kõigile kättesaadav operatsioonisüsteem, mis võimaldab hallata tarkvararakendusi. Põhineb Linux tuumal. Cygwin – Cygwin is an open source collection of tools that allows Unix or Linux applications to be compiled and run on a Windows operating system. - Kõigile kättesaadav tööriistade kollektsioon, mis võimaldab Windows OS-il jooksutada Unixi või Linuxi rakendusi. D Daylight Saving Time patch – A Daylight Saving Time patch is a modular piece of code
Nutitelefonide operatsioonisüsteemid. Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380
Android (operatsioonisüsteem) Android on operatsioonisüsteem nutiseadmetel, mida kasutatakse peamiselt nutitelefonides, süle- ja tahvelarutites. Ajalugu Google ostis 2005. aasta juulis ära pisikese tarkvaraettevõte Android, mis tegutses Californias. Võib öelda, et tava rahvale oli sel ajal Android veel tundmatu. Ettevõte tootis mobiiliseadmetele tarkvara. Androidi töötajad jätkasid tööd aga Google heaks. Lõpuks, mitu aastat hiljem, tutvustas Google oma esimest nutitelefoni Nexus One, mis kasutas
Windows 3.0 oli esimene õnnestunum Windowsi versioon. Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist. 2 Desktop: Desktop programmidega: Notepad: 3 Meediapleier: 1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24. augustil 1995 ja see oli oluline edasiarendus eelmistest versioonidest. Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi. Windows 95 hõlmab esimesena endas Microsoft MS-DOS-i ja sisaldab suuri muudatusi oma eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi. Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam operatsioonisüsteem
Nad esitlesid seda ühel näitusel ning väga paljud inimesed olid vaimustuses. Pärast seda nad said endale suure kontori, sel ajal oli veel microsoft mitte veel tuntud. Bill Gates ja Paul Allen läksid IBM'le pakkuma operatsioonisüsteemi nende arvutitele, mida neil tegelikult ei olnud. Nad olid nõus sellega aga microsoft siiski soovis endale jätta õigust müüa teistele. Paul Allen käis otsimas operatsoonisüsteeme. Leidis ühe firm animega Seattle Computer company kellel oli olemas operatsioonisüsteem nimega: DOS. Pakkus neile 50 000 dollarit selle eest ning nõustuti. Nad tegid selle ümber ja müüsid IBM'ile edasi. See oligi Microsofti algus, sest nad said äri jaoks raha. Nad olid 2 huvitunud Apple arvutitest, sest seal oli olemas süsteem, kus sai kasutada hiirt. Selle ka varastasid Apple Xeroxilt kasutajaliidese. Bill Gates üritas elu eest saada endale paar
Operatsioonisüsteemi valik vastavalt arvutikasutuse eesmärgile Operatsioonisüsteemide valik on mitmekesine ning samuti on ka nende kasutajate eesmärgid arvutikasutamise puhul erinevad. Operatsioonisüsteeme on mitmeid ning seetõttu on ka nende omadused mitmesugused. Enamjaolt tunneb inimene Windowsi operatsioonisüsteeme, vähemtuntud on Mac OS. Kõige vähemlevinud, kuid siiski ka tuntud operatsioonisüsteem on Linux. Millise operatsioonisüsteemi peaks siis ikkagi oma arvutile valima? Linux on nimetatud operatsioonisüsteemidest kindlasti kõige vähemtuntud, kuid siiski ei tasu seda alahinnata. Linuxil on mitmeid eeliseid teiste operatsioonisüsteemide ees ning seetõttu püsib see ka konkurentsis. Linuxi üheks suurimaks eeliseks konkurentide ees on see, et see on tavakasutajale täiesti tasuta kättesaadav ning Linux on erinevatele kasutuseesmärkidele. Laua-
Tere. Avaldasite oma kirjas, et Teie sooviks on installeerida oma arvutisse Linux operatsioonisüsteem. Kõigepealt tahaksin Teile kirjutada, et Linuxi operatsioonisüsteemil on väga palju erinevaid versioone ehk distributsioone. Neist tuntumad on näiteks Ubuntu, OpenSuse, Fedora, Debian ja Red Hat. Miks on Linux operatsioonisüsteemina hea valik? Turvalisus - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised. Seadistavus paljud soovivad oma töökeskonna täielikult oma käe järgi kohandada, erinevalt Mac'i ja Windowsi piirangutest on Linuxis see võimalik. Linux on tasuta selle eest ei pea maksma erinevalt Windows'ist ja Mac'ist. Neid põhjusi, miks Linux oma arvutisse pigaldada on veel palju. Nagu ma Teie kirjast aru sain, siis Teie sooviks on oma arvutisse paigaldada Ubuntu operatsioonisüsteem. Kuidas installeerida Ubuntu oma arvutisse? 1. Ostke 1 DVD plaat 2. Laadige alla Bur...
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal,
Tarkvara- Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada,mis kirjeldab samm-sammult ,mida on vaja teha Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõppeb selle sulgemisega. Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: -Süsteemitarkvara -Rakendustarkvara Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem on tarkvara ,mis määrab arvutis programme täidetakse (käivitab,haldab,hooldab,tegeleb ressursijaotusega,juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga Tema ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Operatsioonisüsteem võtab vastu korraldusi kasutaja käest, muudab need arvutile mõistetavaks ja korraldab nende täitmist. Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
