Definitsoonid Mõõtesuurus- mõõdetav suurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Mõõtesuuruse väärtus- mõõdetava suuruse väärtus on konkreetse suuruse kvantitatiivmäärang, mida tavaliselt väljendatakse mõõtühiku ja arvväärtuse korrutisena; Mõõtevahend- mõõteriist on mõõtevahend mõõtesignaali saamiseks vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Mõõtevahendi kalibreerimine- kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel. Mõõteriist- etalon on materiaalmõõt, mõõteriist, etalonaine või mõõtesüsteem, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse
Mõõtevahend- tehniline vahend, millel on normeeritud metroloogilised omadused ja mis on ette nähtud mõõtmiseks. Jaotatakse viide rühma: 1. Mõõdud- seadeldised mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks. Kaaluvihid, nihikud. 2. Mõõtesüsteem- mitmest mõõtevahendist koostatud seadeldis. 3. Mõõteriist- mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid vaatlejale vahetult tajutaval kujul. Osutmõõteriistad, klaas-vedelik termomeetrid, multimeeter. 4. Mõõtemuundur- mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu indo saamiseks, puudub näiduseadis. Mõõtevõimendi, termopaar. 5. Abimõõtevahend- kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Normaal- ja töötingimused- mõõtevahendil on lubatud mõõtevead, põhiviga
13. Mis on ,,Si" mõõteühikud? Massiühik ehk kilogramm Pikkuse ühik ehk meeter aja ühik ehk sekund 14. Kes võib tegeleda mõõtmisega vastavalt EV seadusandlusele? See kes omab litsensi 15. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust Mõõtevahendi kindlate omadustega tehniline vahend, mida sabb kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisasedmetega Mõõtesignaal- endast mõõtearvu kandev info Kalibreerimine- mõõtevahend on koos abivahendiga kasutatav temperatuuri mõõtmiseks Mõõteriist- mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kuju 16. Mis moodi on defineeritud vundamentaalsed mõõtühikud: sekund, kilogramm, meeter? 17. Miks pole absoluutselt täpne mõõtmine põhimõtteliselt võimalik? Kuna iga katse tulemus võib natukene erineda ja need ei pruugi samad olla 18. Mida tähendab mõõtemääramatus?
13. Mis on ,,Si" mõõteühikud? Massiühik ehk kilogramm Pikkuse ühik ehk meeter aja ühik ehk sekund 14. Kes võib tegeleda mõõtmisega vastavalt EV seadusandlusele? See kes omab litsensi 15. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust Mõõtevahendi kindlate omadustega tehniline vahend, mida sabb kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisasedmetega Mõõtesignaal- endast mõõtearvu kandev info Kalibreerimine- mõõtevahend on koos abivahendiga kasutatav temperatuuri mõõtmiseks Mõõteriist- mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kuju 16. Mis moodi on defineeritud vundamentaalsed mõõtühikud: sekund, kilogramm, meeter? 17. Miks pole absoluutselt täpne mõõtmine põhimõtteliselt võimalik? Kuna iga katse tulemus võib natukene erineda ja need ei pruugi samad olla 18. Mida tähendab mõõtemääramatus?
Inimene, kes omab selleks kindlat tunnistust ning mõõtevahendit 27. Mis on mõõtesuurus ja mõõtesuuruse väärtus? Mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada aj kvatitatiivselt määrata, mõõtesuuruste väärtus on konkreetse suuruse kvatitatiivne (arvuline) määrang, mida tavaliselt väljendatakse arvväärtuse ja mõõtühiku korrutisena. 28. Selgita mõõtevahendi, mõõtesignaali, kalibreerimise ja mõõteriista tähendust? Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, kasutatakse mõõtmiseks, mõõtesignaal on endas mõõtarvu kandev info, kalibreerima tähendab täpsete mõõtmete andmist, mõõteriist on mõõtevahend, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul 29. Mis on etalon?too näiteid Etalon on mõõtevahend, mida kasutatakse mõõtühiku või sama liiki suuruse mõnede teiste väärtuste määratlemiseks, realiseerimiseks, säilitamiseks või edastamiseks, näide:mõõt,
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Eri massidega kehade potentsiaalsete ja kineetiliste energiate määramine. Energia salvestamise ja muutumise seadustega tutvumine. 2. TÖÖVAHENDID Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potentsiaalse energia avaldis on Ep = mgh (2), kus m on keha mass (kg), g on raskuskiirendus (m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s).
vahetult mõõteriistaga) või kaudne (arvutame mõõtarvude kaudu, mida enne tuli mõõta, kasutades valemeid)? Kas mõõtühik on olemas? Mis on üldse füüsikalised suurused, defineeri see? 3. Proovi võtmine. Väga oluline küsimus! (keemias) 4. Keskkonnatingimused (füüsikalised mõjurid) mõõteeksperimendi ajal ja nende mõõtmise kvaliteet. Temperatuurist, õhuniiskusest ja sageli kaldenurgast tingitud mõjud võivad olla olulised! 5. Mõõtevahendi usaldusväärsus. MÕÕTEVAHENDID Mõõtevahend on seade, mis on ette nähtud mõõtmiseks. Mõõtmisvahendid jaotatakse viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks,
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1
ideaalsetes tingimustes. Tegelikkuses ei ole võimaliks elle valemi liikmeid eristada. Ning tegelikkuses saadav arvväärtus sisaldab juhusliku suuruse X5 arvväärtust. 8. Metroloogia põhiaksioomid ) 1) mõõtmise olemus on võrdlemine (ainult ühe suureuse olemasolul pole võimalik). 2) Mõõtetulemus on olemuselt juhuslik suurus 3) Ilma eelneva informatsioonita mõõdetava objekti kohta mõõtmisi teha ei saa 9. Mõõtevahendid, nende liigitus. Mõõtevahend on mõõtmistel kasutatav normitud metroloogiliste omadustega tehniline vahend. Mõõtevahendid kehastavad, hoiavad, reprodutseerivad mõõtesuurusühikuid. Mõõdetavat suurust võrreldakse mõõtühikuga mõõtvahendi abil. Eristatakse mõõdud, mõõtemuundur, mõõteriist. Lisaks erilist liiki mõõtevahend etalon. Otstarbe järgi jaotatakse etalonideks(kehastab), taatelmõõtevahend(ülekandeks) , töömõõtevahend(tavalised mõõtmised) lisaks
ega vale vastust. Tähtsamateks väärtusteks pean sõpru. Just selle pärast, et nemad on need, kes teevad sul tuju heaks ja aitavad sind olukordades, kus on abi vaja. Ärihaid võib-olla küll eelistavad raha ja luksusjahte sõpradele, aga kas see on õige? Ent on võimalus, kus rangelt uhkust tuntakse sellest, kas nende jaht on pikkuse poolest arvulisem, kui konkurentide. Sellesse maailma pole veel minul, 16 aastasel poisil, mitte grammigi asja. Nüüd mõeldes sellele, kas õnne ja edu mõõtevahend muutub vanuse kerkimisel? Kindel on see, et väärtuste ja ootuste osakaal elus kasvab, mida aeg edasi. Hetkeseisuga suudan mina mõõta õnne oma elus sõpradega ja perega. Tekib tahtmine öelda just neile inimestele, kes väärtustavad elus valesi asju, et raha ei tee õnnelikuks. Olles miljonär, tekib kindlasti ukse taha inimeste kett, kõik pakuvad sulle sõprust lootes vastutasuks saada raasukest sinu rahast. Kas see teeks tuju heaks? Ma ei usu. Raha ei mäleta sind, sõbrad küll.
d) struktuuriteadus 2. Milline lääts hajutab valgust? a) nõguslääts b) kumerlääts c) sirglääts d) pimelääts 3. Millise füüsikalise suuruse tähis on U? a) võimsus b) pinge c) energia d) takistus 4. Milline riik kasutab Fahrenheiti skaalat? a) Saksamaa b) Prantsusmaa c) Ameerika Ühendriigid d) Leedu 5. Milline on dzauli lühend? a) D b) z c) d d) J 6. Milline neist ei ole aine olek? a) gaasiline b) amorfne c) rõhkne d) tahke 7. Mis on Paskal? a) rõhu ühik b) pinge mõõtevahend c) taevakeha d) energia tähis 8. Milline neist ei sobi mehaanika jaotusesse? a) kvantmehaanika b) klassikaline mehaanika c) reaalne mehaanika d) hüdromehaanika 9. Kes neist ei ole füüsik? a) Georg Friedrich Händel b) Isaac Newton c) Georg Simon Ohm d) Hans Christian Ørsted 10. Mis on kiirgus? a) reostaat b) radiatsioon c) deklaratsioon d) mikrofon 11. Kuidas nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutust? a) deformatsioon b) kontsentratsioon c) atraktsioon d) difusioon 124
joonisena. Võrrelda saadud tulemust eelnevalt salvestatud pärisuunalise ülekande omaga. Kas esineb mingeid sarnasusi või erinevusi, miks? Joonis4.- vastusuunalise ülekande graafik, võrdlus pärisuunalise Ülekandega 7) Mõõdetud kaabli pikkuseks oli 6,03 m Hinnang mõõdetud filtrile Hinnang kasutatud ahelaanalüsaatorile Kokkuvõte ja järeldused Praktikumi käigus tutvusime siduanalüsaatoriga, mis on laia kasutusvaldkonnaga mõõtevahend telekommunikatsionisüsteemides, nende sõlmede ja komponentide parameetrite mõõtmiseks. Siduanalüsaator võimaldab mõõta ahelate ülekannet, peegeldus- ja seisulainetegurit, sumbuvust, faasinihkeid, S ja Z-parameetreid, gruphilistust, diskreetsete komponentide impedantsi, sobitust ja veel palju muud. Praktikumi käigus kasutasime siduanalüsaatorit filtri sageduskarakteristiku ja parameetrite mõõtmiseks.
12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgusmõõdiku asukohta. 2.Kandke kõik mõõdetud tulemused mõõtetulemuste Tabelisse 1. Arvutage mõõt M, mis on eri mõõtekohtade 6 mõõdu keskmine. 3.Arvutada keerme keskläbimõõt d2teg valemiga d2teg = M – 3 dtr + 0,866 P (lähteandmed abijuhendist) 3.Arvutada keerme teoreetiline keskläbimõõt d2teor valemiga
I9 QS4 Multimeeter Multimeeter on tester ehk kombineeritud elektri-mõõtevahend. See on ette nähtud elektrivoolu tugevus ja pinge mõõtmiseks . Olenevalt keerukuse astmest on nendega võimalik mõõta ka teisi elektrilisi parameetreid , nagu elektritakistus , mahtuvus ,indiktiivsus jne. Kõige odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 eurot , kallimad võivad aga maksta rohkem kui 3500 eurot. On olemas analoog- ja digitaalsed multimeetrid. Kaasaegse multimeetriga on võimalik mõõta mitmeid erinevaid elektrilisi suuruseid. Kõige levinumad neist on:
MEHHAANILINE ENERGIA 1. Töö eesmärk. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis mv2 Ek ¿ 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s)
tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete läbiviimise teel. • Selgita mõistete tähendused! Mõõtmine-füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik-füüsikalise suuruse(nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste(nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Mõõtetulemus- Mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. Mõõtevahend-on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. Kaudne ja otsene mõõtmine-Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mile korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu.(nt auto kiirust saab otseselt mõõta
samadel tingimustel. Kordustingimuste korral mõõtetoiming, mõõtja, mõõtevahendid ja labor peavad olema samad. Kvantitatiivselt võib korduvust väljendada saadud mõõtetulemuste jaotuskarakteristikute abil. 28. Mõõtetulemuste korratavus Korratavus on sama mõõtesuuruse mõõtetulemuste lähedusaste, kui mõõdetakse muutunud tingimustel. Muudetud tingimuste hulka võivad kuuluda: mõõteprintsiip; mõõtemeetod; mõõtja; mõõtevahend; tugietalon; labor; kasutamistingimused; aeg. Kvantitatiivselt võib korratavust väljendada saadud mõõtetulemuste jaotuskarakteristikute abil. 29. Mõõtetäpsus Mõõtetäpsus on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse tõelise väärtuse lähedusaste. Täpsus on kvalitatiivne mõiste, sest ta võib iseloomustada seda, kui lähedane on mõõtetulemus mõõtesuuruse väärtusele. 30. Mõõtehälve Mõõtehälve on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse väärtuse vahe
............... Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID Energia salvestamise seade, fotoväravad, laboratoorne kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potensiaalse energia avaldis E p=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis m v2 Ek = 2
Õhk on segu. Lihtaine molekulis on aatomid samad. Liitaine molekulis on aatomeid eri liiki. Segu koosneb mitme aine osakesest. Molekulvalem Hapnik on O2 Vesi on H2O Süsihappegaas on CO2 Vingugaas on CO Mehaaniline liikumine Trajektoor on joon mööda mida keha liigub. Teepikkus on trajektoori pikkust. Aeg on sündmuste kestus. Soojusliikumine on aineosakeste liikumine. Kiirus Tähis on v. Valem on v=s:t ehk kiirus on teepikkus jagada aeg Ühik 1m/s jne.. Jõud Tähi on F Ühik on 1N Mõõtevahend on dünamomeeter. Raskusjõu arvutamine on keha mass korda 10N. Aine olekud Gaasilise aine omadused on nähtamatu. Tahke aine omadused on jääs. Vedela aine omadused on vesi. Kondenseerumine on gaasi üleminek vedelasse olekusse. Aurustumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse. Tahkumine on vedeliku üleminek tahkesse olekusse. Sulamine on tahke aine üleminek vedelasse olekusse Soojuspaisumine Õhupall talvel väike ja suvel suur. Aine tihedus
on vaja ka. Et ei tekiks mingeid valesid mõõtusid või valesti arvustamist kuna tähise ja väärtuse tähendused on erinevad ________________________________________________________________________________ Teisendamine see sama tunnikas mis meil oli! ________________________________________________________________________________ mõõthühik kokkuleppiline suurus, mida kasutatakse keha omaduse arvulisel iseloomustamisel mõõteriist on mõõtevahend, vahend millega saadakse mõõte tulemusi taatlemineProtseduuri, mille käigus vastavat õigust omavas laboris kontrollitakse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõudmistele, nimetatakse taatlemiseks mõõtmine võrdlemine mõõtühikuuga ________________________________________________________________________________ ETALON Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks Mõõtühiku etalon peab olema täpselt taastatav.
Et ei tekiks mingeid valesid mõõtusid või valesti arvustamist kuna tähise ja väärtuse tähendused on erinevad ________________________________________________________________________________ Teisendamine see sama tunnikas mis meil oli! ________________________________________________________________________________ mõõthühik kokkuleppiline suurus, mida kasutatakse keha omaduse arvulisel iseloomustamisel mõõteriist on mõõtevahend, vahend millega saadakse mõõte tulemusi taatlemineProtseduuri, mille käigus vastavat õigust omavas laboris kontrollitakse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõudmistele, nimetatakse taatlemiseks mõõtmine võrdlemine mõõtühikuuga ________________________________________________________________________________ ETALON Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks Mõõtühiku etalon peab olema täpselt taastatav.
Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 3.okt Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1. Töö ülesanne Määrata eri massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend Statsionaarsed fotoväravad Mõõtelint Labori kaal Mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks 3. Töö teoreetilised alused Kehade potentsiaalse energia E p avaldis on Ep = , ku m keha mass (kg) s: g raskuskiirendus (m/s²) h keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia Ek avaldis on 2 mv
Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 26.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis: Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis mv 2 Ek= 2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s)
Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis Ek=mv2/2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s) Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures (hõõrdejõu võime lugeda nulliks). Emeh Ep Ek 0 4
Ampermeetri sees on mõõtevahendiks galvanomeeter, mis on rööbiti takistusega, takistus on võimalikult väike, et vool just teda läbiks. Voltmeeter: mõõdab pinget ning asetatakse vooluahelasse alati rööbiti. Voltmeetri enda takistus peab olema suurem kui mõõdetava seadme takistus. Voltmeeter mõõdab pinget takisti mõlemal klemmil ning näitab nende omavahelist suuruste vahet. Voltmeetris on pinge mõõtmiseks paigutatud takistus jadamisi galvanomeetriga Ohmmeeter: mõõtevahend takistuse mõõtmiseks, väga harva kasutatakse, sest takistus sõltub töö ajast ja temperatuurist ,seetõttu ei tarbija takistust mõõtes ei saa me tema reaalset tulemust. Ohmmeetri sees paikneb tema isiklik vooluallikas, mis arvutab Ohmi seaduse põhimõttel juhtmes oleva voolutugevuse ja seejärel takistuse Tester ehk universaalmõõteriist- saab mõõta voolutugevust, pinget, takistus ja vahel mahtuvust ja vahel transistorite võimekust, nii alalis kui ka vahelduvvoolu. Testris seatakse
Konkureerivad laserkaugusmõõtjad on kergema kaaluga (umbkaudselt max. 100-150 g), mis teeb neid 3 mugavamaks kaasas kanda. Tehnilised omadused meie pakutava tootega oluliselt ei erine (oleneb seadmest). Meie suurim eelis on ühildatavus arvutiga ning suur mälu seadmel. Mõningad konkureerivad brändid: Makita; Leica; Bosch; Walther IFR Mõõtevahend mõõdab, salvestab ja hoiustab tulemusi. On kerge kasutada ja kaasas kanda. Toote parameetrid ja omadused · Kaal: akudega 350 g · Mõõdud: 100x120 mm · Materjal: Plastmass korpus · Toide: Akud · Tarkvara: 3D tarkvara, OP süsteem · Kaasaskantav: jah · Ühildatavus: jah, USB, mälukaardi lugeja · Kasutusmugavus: puutetundlik ekraan - Hästi nähtav laserkiir objektile sihtimiseks
Laotehnika- masinad ja seadmed, mida vajatakse laotööde teostamisel Läbivooluterminal- tegeletakse saabunud kaupade väljastamisega ja sorteerimisega edasisaatmiseks veomarsruutidele Laohotell- logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordivahendiga sisse toodud klientide kaupu Laadimislüüs- levinum üleminekutehonloogia, kasutatakse koos laadimissillaga M Manuaalne- käeline, kätega tehtav Müügipersonal- kauba müügiga tegelev inimeste grupp Mõõteriist- mõõtevahend, mis esitab mõõteandmed vahetult tajutavas vormis Munitsipaal- omavalitsus Müügipakend- pakend, mis ümbritseb kasutajale või tarbijale üleantavat kaupa N Neto- puhtal kujul, pärast mahaarvestamist, palk millest on maksud mahaarvestatud O Oksjon- vara müümine avalikul enampakkumisel Optimaalne- kõige soodsam, parim Offshore- maksuvaba Omakapital- ettevõtte omanikule kuuluv kapital P Partii- kaubasaadetis Partnerlus- partneriks olek, partnerina tegutsemine
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. Katse nr. di, mm - di, mm ( di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00 2 1,90 0,00 0,00 3 1,85 0,05 0,0025 4 ...
3. Arvutused koos veaarvutusega. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine: 1 n x = xi n i =1 (1) Mõõtmisseeria lõppresultaadi x juhusiku vea hindamisvalem: n ( x - x) 2 i x j = t n -1, i =1 n( n - 1) (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: ...
vahetult mõõteriistaga) või kaudne (arvutame mõõtarvude kaudu, mida enne tuli mõõta, kasutades valemeid)? Kas mõõtühik on olemas? Mis on üldse füüsikalised suurused, defineeri see? 3. Proovi võtmine. Väga oluline küsimus! (keemias) 4. Keskkonnatingimused (füüsikalised mõjurid) mõõteeksperimendi ajal ja nende mõõtmise kvaliteet. Temperatuurist, õhuniiskusest ja sageli kaldenurgast tingitud mõjud võivad olla olulised! 5. Mõõtevahendi usaldusväärsus. MÕÕTEVAHENDID Mõõtevahend on seade, mis on ette nähtud mõõtmiseks. Mõõtmisvahendid jaotatakse viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks,
Kulderknup) KORDAMISKÜSIMUSED ja nende vastused õppejõu materjalide põhjal TEOORIA: 1. METROLOOGIA MÕISTE Teadus mõõtmisest ja selle rakendamine Metroloogia hõlmab mõõtmise kõiki teoreetilisi ja praktilisi aspekte, ükskõik milline ei oleks ka mõõtemääramatus ja rakendusvaldkond: - mõõtühikute määratlemine; - mõõtühikute realisatsioon ja esitamine, etalonid; - mõõtühiku jälgitavusahela kindlustamine (töömõõtevahend kuni mõõtühiku realisatsioonini); Võib eristada kolme erinevat taset sõltuvalt täpsustasemest ja rakendamisest. 1. Teaduslik metroloogia tegeleb mõõteetalonide arendamise ja organiseerimisega ning nende säilitamisega kõrgtasemel. Fundamental metrology ei ole otseselt defineeritud, kuid tegeleb metroloogia alustega täpsuse kõrgtasemel, seega teadusliku metroloogia ülemine tase. 2. Tööstusmetroloogia tegeleb mõõtevahenditega ja katsetuste, kalibreerimistega ning mõõtmistega
JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline
73 % Järeldused: Nagu mõõtmiste tulemustest näha, on kruvikuga mõõtmine ligikaudu ühe suurusjärgu võrra täpsem kui nihikuga mõõtmine. Suhteline viga on nihikuga mõõtmisel samuti suurem kui kruvikuga mõõtmisel. Töös kasutatud meetodil on pindala määramise viga suhteliselt suur, kuna pindala leitakse kasutades lahutustehet. Enne mõõtmist tuleb selgitada, kui suurt täpsust on vaja saavutada. Vastavalt sellele tuleb valida sobiv mõõtevahend (käesoleval juhul kas kruvik või nihik). Spikker 1. Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sellesama suuruse alalt võetud ühikuga (etaloniga). 2. Noonius tõstab mõõteriista täpsust, kuna hinnata saab ka kümnendikke, sajandikke jne. 3. T = a an =a/n . (a põhiskaala jaotise pikkus, an nooniuse jaotise pikkus, n nooniuse jaotiste arv). 4. õõtarv, X suuruse tõeline väärtus).
73 % Järeldused: Nagu mõõtmiste tulemustest näha, on kruvikuga mõõtmine ligikaudu ühe suurusjärgu võrra täpsem kui nihikuga mõõtmine. Suhteline viga on nihikuga mõõtmisel samuti suurem kui kruvikuga mõõtmisel. Töös kasutatud meetodil on pindala määramise viga suhteliselt suur, kuna pindala leitakse kasutades lahutustehet. Enne mõõtmist tuleb selgitada, kui suurt täpsust on vaja saavutada. Vastavalt sellele tuleb valida sobiv mõõtevahend (käesoleval juhul kas kruvik või nihik). Spikker 1. Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sellesama suuruse alalt võetud ühikuga (etaloniga). 2. Noonius tõstab mõõteriista täpsust, kuna hinnata saab ka kümnendikke, sajandikke jne. 3. T = a an =a/n . (a põhiskaala jaotise pikkus, an nooniuse jaotise pikkus, n nooniuse jaotiste arv). 4. õõtarv, X suuruse tõeline väärtus).
14. Arvutada mõõtme B kontrollimiseks sobiv kaliiber ja teha kaliibir tööjoonis. Mitteläbiva kaliibri ülemine piirmõõde valitakse võrdseks detaili alumise piirmõõtmega ja läbiva kaliibri alumine piirmõõde toote ülemise piirmõõtmest väiksem 1/10 detaili IT väljast. Kaliibri tolerantsiväli ¼ toote IT väljast. 15. Hinnata vajalik pinnakaredus pindadele A ja B tolerantsi ja töötlemisprotsessi alusel, valida sobiv mõõtevahend pinnakaredusele ning hinnata mõõtemääramatus. IT12 korral sobib antud nimimõõtmetega detaili pinnakareduseks Ra = 10 µm. Mõõtevahendiks pinnakaredus etalonkomplekt.
Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks. tuuma stabiilsuse tingimusi: tuum ei saa olla väga suur, tuuma energia peab olema madalaim võimalikest, prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks, stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest. Tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. Reegline on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. et massi ja energia samasust kirjeldab valem E m c 2 ja selle üheks rakenduskohaks on
Personaalne identiteet kajastab enesekohaseid tundeid indiviidina ning sotsiaalne identiteet tuleneb sellest, kuidas inimene näeb end grupi liikmena, millesse ta kuulub. Rosenbergi enesehinnanguskaala Rosenbergi enesehinnaguskaala (1965) mõõdab inimese üldist enesehinnangut ehk "positiivset või negatiivset hoiakut enda suhtes", kusjuures ei mõõdeta üleolekutunnet, vaid eneseaustuse ja -aktsepteerimisega seotud tundeid, see on siiani kõige sagedamini rakendatav enesehinnangu mõõtevahend. Skaala populaarsuse peamiseks põhjuseks näib olevat asjaolu, et skaala koosneb vaid kümnest lihtsalt sõnastatud väitest, mistõttu teda on võimalik kiiresti rakendada, skoorida ja tõlgendada erineva vanuse ning haridustasemega gruppidel. ENESEHINNANGU SEOSED TEISTE ISIKSUSEOMADUSTEGA Eneseselgus ja eneseteadvus Inimesed erinevad selle poolest, kui selge on nende kujutlus iseendast. On inimesi, kellel
Ekspansionism- arusaam, mille kohaselt päästab majanduskasv kogukonna nii headel kui ka halbadel aegadel; väidavad, et majanduskasv on kõigi hädade lahendus ning leiavad, et see võiks jätkuda lõputult. Ökoloogiline majandus- lähtub ökoloogilisest maailmapildist; näevad ette maailma hävingut ja on seisukohal, et edasine ekspansioon viib meid lootusetusse ajajärku ning hävinguni. 11. Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid? Puudub täpne mõõtevahend, millega mõõta majanduslikku progressi; SKP kasutamisel esineb tõsiseid hälbeid, kuna see ei tee vahet majandusliku kasvu ja sotsiaalse hüve vahel ehk ei arvesta tegelikku olukorda ühiskonnas. 12. Miks või kuidas on meediaühiskonna kriitika seotud keskkonnakaitse teemaga?
kohustuslik majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses. – Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine. Seadus nõuab, et juriidiliselt korrektseid mõõtmisi teostaks vastavat tunnistust omav mõõtja, kes kasutab sobivaks tunnistatud mõõtevahendeid. – Mõõtevahendite kontroll ja taatlemine. – Mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. Mõõtevahendite kontroll ja taatlemine • Mõõtevahend on kindlate omadustega tehniline vahend, mida saab kasutada mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. • Me vajame lisaseadmena takistusmõõtjat. Üldiselt on mõõtmiste korral alati tegemist mõõtesignaaliga ehk endas mõõtarvu kandva infoga. • Mõõtevahendit, mis esitab mõõtesignaali juba vaatlejale vahetult tajutaval kujul, nimetatakse mõõteriistaks. • „Taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või
.......................15 4.1.4 Järeldused..........................................................................................................................17 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 1.1 Mehhaaniline energia 1.1.1 Tööülesanne Määrata erinevate massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadustega. 1.1.2 Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks (Pasco – SMART TIMER ), 3 erinevas kaalus miniautot. 1.1.3 Katse käik Kõigepealt kaalume kolme auto massid ning kanname tulemused tabelitesse 1(Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Järgnevalt mõõdame stardikõrgused horisontaaltasapinnast ning foto- väravate vahekaugused ning kanname tulemused tabelitesse 1 (Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Seadistame fotoväravate mõõteseade õigesse töörežiimi. Teostame katsed, mille käigus
jämedalt võttes võib eeldada, et hälve on max ±10 % väärtusest tõenäosustasemel P=0,95, siis standardmääramatus ukTAB= k väärtus × 0,10/2; - ja tabeli väärtuse ümmardamist, st viimast arvkohta, siis ukREAD= arvkoht / 2 3 . QuickTime and a decompressor uK= are needed to see this picture. 12. Valida pinna temperatuuri mõõtevahend ning hinnata pinna temperatuuri mõõtemääramatus Pinna temperatuuri on täpsemalt keeruline mõõta. Kaasajal on lihtsamaks otse infrapunakiirgust mõõtvad elektroonsed mõõtevahendid, annavad täpsustaseme ca 0,1 oC. Puuduseks on tugev keskkonna mõju, st mõõtetulemus sõltub termomeetri kaugusest objektist. Kasutatakse ka kontaktanduriga termotakistiga või termopaariga termomeetreid. Täpsutase ca 0,3 o C
mõõtmisvahendi valmistamisel lähtuda ühest ja samast mõõtühiku näidistest. Mõõtühik- etalon. See peaks ka tuginema looduses mingile väga püsivale suurusele. Mõõtühik etalon peab olema täpselt taastatav. 8.Mille poolest erinevad mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus? Mõõrmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemmist teise samasugusega – võrdlusega saadud arvu nim. mõõdetava suuruse mõõtarvuks. 9.Selgita mõisteid: mõõtevahend ja taatlemine Mõõtmise läbiviimiseks on vaja mõõtvahendit. Mõõtvahend on tehniline vahend mõõtmiste sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. Mõõteriistadeks – loetakse aga selliseid vahendeis,kus mõõtesignaali esitamine toimub vaatleja vahetul tajutaval kujul. (kell, kraad). Protseduur, mille käigus vastavat õigust omavas laboris kontrollitakse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõudmistele- taatlemine. 10
ostukogukonna käibe pealt. Minu jaoks tundus see algul väga müstika, et kuidas see saab võimalik olla, aga süsteem on imelihtne. Siin on näiteks üks liige sina ei tunne teda. Ta sai kaardi kuskilt ma ei tea kust ja võib- olla ta elab Brasiilias. Ta võtab selle kaardi, läheb poodi, ostab midagi ja mis ta saab? Just, Cashbacki ja Shoping Pointe väga lihtne. Shoping point on Lyconeti liikme jaoks mõõtevahend, mõõteviis, kuidas arvutada kui suur on sinu ülesehitatud ostukogukonna käive. Ehk kui tema siin näiteks sai endale 5 shoping pointi dealide jaoks, siis sina saad endale 5 shoping pointi karjääri jaoks, lihtsalt käibe arvutamiseks. Ja iga kuu sa korjad kõik need shoping poindid terve enda ostukogukonna käibe pealt kokku. Ja nüüd tulebki siia karjääri slaid, siit ülevalt on ilusti näha, tase 1 on 5000, tase on 10000 ehk kui sinu ostukogukond näiteks genereerib
ostukogukonna käibe pealt. Minu jaoks tundus see algul väga müstika, et kuidas see saab võimalik olla, aga süsteem on imelihtne. Siin on näiteks üks liige sina ei tunne teda. Ta sai kaardi kuskilt ma ei tea kust ja võib- olla ta elab Brasiilias. Ta võtab selle kaardi, läheb poodi, ostab midagi ja mis ta saab? Just, Cashbacki ja Shoping Pointe väga lihtne. Shoping point on Lyconeti liikme jaoks mõõtevahend, mõõteviis, kuidas arvutada kui suur on sinu ülesehitatud ostukogukonna käive. Ehk kui tema siin näiteks sai endale 5 shoping pointi dealide jaoks, siis sina saad endale 5 shoping pointi karjääri jaoks, lihtsalt käibe arvutamiseks. Ja iga kuu sa korjad kõik need shoping poindid terve enda ostukogukonna käibe pealt kokku. Ja nüüd tulebki siia karjääri slaid, siit ülevalt on ilusti näha, tase 1 on 5000, tase on 10000 ehk kui sinu ostukogukond näiteks genereerib
19.5. Milline järgnevatest mõõtmistulemustest on korrektselt väljendatud? A)10N, B)F 10N, C)S 20 10 2 Mm, D)V 3m 3 , E)V3mcm3 19.6. Klots riputatakse dünamomeetri otsa. Dünamomeeter näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvutage hõõrdetegur. 13 20. P 20.1. Mõisted mõõtevahend, mõõteriist, mõõt. Tooge näiteid. Mõõtevahend- õõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, nihkkaliiber Mõõteriist- on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga, nt ampermeeter, voltmeeter Mõõt- Mõõt on keha või vahend mingi füüsikalise suuruse teatava suuruse taastekitamiseks. Niisiis joonlaud on pikkusmõõt, liiter on mahumõõt. 20.2. Otsene ja kaudne mõõtmine. Näited.
Emakeel, ajalugu,... Kaaslased, olulised teised... e.seisundid.. f.võimekus, väimus | spetsiifilisemad (igas valdkonnas eraldi) Ülemine tasand on stabiilsem, mida madalam aste, seda rohkem muutub see situatsioonist sõltuvaks ning ebastabiilsemaks. See mudel on alt-üles käistlus. Enesehinnangu eristamine: a) Globaalne vs spetsiifiline- mõlemale tuleks valida eraldi mõõtevahend, sest need on eri tasandid. b) Stabiilne vs situatiivne- loomupärane (trait) ja püsiv enesehinnang versus muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade
1. Terik: CoroDrill 870 870-2530-25-PM 4234 Terahoidja: CoroDrill 870 870-2500- 25L32-3 2. Sõrmfrees: Coromill Plura R216.33- 06040-AJ10U H10F Mõõtevahend: Digitaalne nihik 150/0,01 Koostas: Allkiri: Kuupäev: Kontrollis: Allkiri: Kuupäev: Ivo Hein 13.09.2017 Janis Piiritalo 6 TEHNOLOOGILISED REŽIIMID JA ARVUTUSED Töötlemiseks kasutatavad terikud, freesid ja terahoidjate leidmiseks kasutan „Sandvik“ tarkvara „ToolGuide“ [3]
Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendiga tajuriga mõõdetavat suurust ja muundab selle mõõteriistale arusaadavaks suuruseks
Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendiga tajuriga mõõdetavat suurust ja muundab selle mõõteriistale arusaadavaks suuruseks
mõõtevahenditööpõhimõtet, too näiteid antud mõõtevahendi kasutusalade kohta argielust) Millistes töökohtades või tegevustes on vaja mõõta mingil põhjusel jõudu ja mis põhjustel seda nad seal mõõdavad? Jõud – vektoriaalne füs. Suurus, väljendab ühe keha mõju teisele kehale, kutsub esile teisel kehal kiirenduse. (iseloomustab vastastikmõju tugevust) Tähis: F, Ühik: 1 N, Mõõtevahend: dünamomeeter - töö põhineb vedrus tekkiva elastsusjõu mõõtmisel – mida suuremaks muutub vedru deformatsioon (vedru pikenemine), seda suurem elastsusjõud tekib. Dünamomeeter argielus: traktori veojõu mõõtmiseks, materjali takistuse mõõtmiseks nt kui hästi suusad libisevad lumel Töökohad/tegevused, kus mõõdetakse jõudu + põhjus: Suurte jõudude, nt traktori veojõu mõõtmiseks. Lihaste jõudu käe kokkusurumisel saab mõõta käsidünamomeetriga.
annaabi.ee 
