Aeglema tillima, hngima Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron Pruunlane mustanahaline inimene ehk neeger Pulktuhlid friikartulid Rahard rahakas ja lbe inimene Tuulu tolmuimeja Vabakaasa elukaaslane rgplahvak Suur Pauk tsik indiviid TI lithtis inimene ehk VIP
Ø Sébastien Loeb is a French rally driver currently driving for the Citroën World Rally Team in the World Rally Championship Ø He has won the world championship a record eight times in a row, and also holds several other WRC records, including most points, wins and podium finishes. Personal information Ø Sébastien Loeb born 26 February 1974 in Haguenau, Alsace Ø He grew up in Oberhoffen-sur-Moder. He competed as gymnast and became a four-time Alsatian champion, once champion of the French Grand East, and fifth in the French championship. Ø He broke off school in 1992 but resumed taking classes in 1994, aiming at a professional formation in electrical engineering. On 12 September 1994, in parallel with his classes, he started working as an electrician at the Socalec company near Haguenau Airport.
Essay Wonders of the modern world Wonders are different. I am sure that today's world wonders are not the same that they were years ago. World has gone on and so the same way is with wonders. In my opinion, the most needed wonder is Internet. It has developed quite quickly. Most of young people can not live without it. Youth can communicate each other and they can also find some necessary information. There are also some elderly people who need the Internet. Usually they use it to do work, but older people also use it to communicate with other people like friends or colleague. Some elderly people may use the Internet even more than some youth. I guess that next wonder can be mobile phone. It is also very needed thing. People can call wherever they are. Mobile phone does not have any cables. There are very different phones and each people can choose mobile wh...
Reljeef oli lainjas tasandik. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bmt-C. Määratud muld oli KI ehk leetjas muld (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks sinilinne, sest mullaprofiilis on eluviaalne ja savikumulatiivne Bt horisont ning gleistumine puudus, aga mulla veehoiuvõime oli piisav, et taimi varustada. Huumusprofiil värske moder mull. . Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta. Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta. Kolmas kaeve Joonis 3. Kolmanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Kolmanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. Esimeses puurindes oli mänd teises puurindes oli kask. Tegemist oli kultuurpuistuga. Alusmets: pohl, mustikas, piibeleht ja võsaülane. Metsa vanus oli üle 100 aasta
sisaldavad savikamaid vahekihte. (Tüüpiliste) leedemuldade huumuskate on moor-tüüpi (koosneb erinevatest metsakõduhorisontidest ja sellele järgneb vahetult väljauhte- ehk täpsemine leethorisont. Selgelt kolmekihiline metsakõdukiht kujuneb välja keskmiselt ja tugevasti leetunud leedemuldadel, kusjuures tüseduse kasv toimub keskmiselt lagunenud viltja ehitusega fermentatiivse kihi arvel. Huumuslikele leedemuldadele on iseloomulik moder-moor huumusprofiil, mis on niiskusoludelt tavaliselt värske, kuid kohati ka kuiv. Huumuslike leedemuldade huumuskattes võib eristada ketsakõdu kihtide all huumushorisondi, mis aga ei ole sellise selgusega välja kujunenud, et võiks eristada leetunud mulla. Sekundaarsete leedemuldade huumuskatte kujunemisel asendub rohurinne surnud katte ehk metsavarise kihiga, millest moodustub 2-3 kihiline metsakõdu. Rohurinde asemele
Kuusk, vähem mänd, kask ja haab ülemine (3080 cm) kiht kergema (sl, ls1) ja alumine 12 astme võrra raskema lõimisega Rohumaad pärisaru- või palurohumaad (lss) Lõimiste piiril selgesti nähtavad sügavad keeled Moder-mull huumusprofiil, mille all A Hu 3,8 4,2%, põllul 2,5 3% Nüld 0,15 0,16% 6% kogu maafondist, 15% põllumaadest C:N metsas 14 15, põllul 10 11 Peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal Hu varu 90 100 Mg ha-1 Bioloogiline aktiivsus loodulikes m. väiksem eelnevatest Ülemise kihi tüseduse ja profiili ehituse järgi saab eristada:
sigare(t, tt), tabure(t, tt), (b, p)alkon, (g, k)arantiin, silue(t, tt), sii(n, nn)e tava, trafare(t, tt), (h)üperbool, interj(ö, öö)r, sa(h, hh)ariin, (b, p)iitlid, bisni(s, ss)men, kokak(o, oo)la, karr(y, i), (v, f)änniklubi, hä(ck, kk)er, (b, p)etank, (b, p)ubi, integrats(i, j)oon, i(m, mm)igratsioon, impul(s, ss)i ajel, komplek(s, ss)ne, ko(m, mm)ünikee, ku(sh, š)ett, mater(i, j)al, mateer(j, i)a, maf(i, j)ooso, ma(hv, ff)ia, moder(n, nn)e, motivats(i, j)oon, pens(i, j)onär, potents(i, j)aal 2. Kirjutage õigesti ajaloosündmused, üritused ja tähtpäevad. valge kepi päev; jaanipäev ehk Ristija Johannese päev; madisepäev; Madisepäeva lahing; puuraidurite võistlus Hõbedase Mootorsae auhinnale; Viieteistkümne Rummipudeli regatt, konverents “Eestimaa laps”; Trooja sõda; heategevuskontsert “Elu viisid”; X rahvusvaheline
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50..
Huumus Humiinained Huumus Nonliving, finely divided organic matter in soil, derived from microbial decomposition of plant and animal substances. Humus, which ranges in colour from brown to black, consists of about 60 percent carbon, 6 percent nitrogen, and smaller amounts of phosphorus and sulfur. As humus decomposes, its components are changed into forms usable by plants. Humus is classified into mor, mull, or moder formations according to the degree of its incorporation into the mineral soil, the types of organisms involved in its decomposition, and the vegetation from which it is derived. Humiinhape Keemiline valem Humiinhape Humic acid has the average chemical formula C187H186O89N9S1 and is insoluble in strong acid (pH = 1). One of two classes of natural acidic organic polymer that can be extracted from
KONSONANTÜHENDI ÕIGEKIRJAREEGLID 1. REEGEL KONSONANTÜHENDIS KIRJUTATAKSE KÕIK HÄÄLIKUD ÜHE TÄHEGA. nt raske, vendade · kaks tähte võib olla liitsõna liitumiskohal (nt pannkook, metallraha, võrkkiik) liite -gi/-ki ees (nt lillgi, kammgi, kappki) liidete liitumiskohal, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb sõna (nt õhk+kondõhkkond, moder+nemodernne) l, m, n, r-i järel oleva ülipika s-i märkimiseks (nt pulss, pimss, kirss) 2. REEGEL KONSONANTÜHENDIS KIRJUTATAKSE HELITU HÄÄLIKU KÕRVALE K, P, T. · g, b, d võib olla liitsõna liitumiskohal (nt algseis, umbsõlm, kuldsuu, laudtee) liidete ees (nt jalgsi, kuldsed) sõnade käänamisel või pööramisel (nt kärbes : kärbsed, jõudma :
Mullaelustik aktiivne, bakteriaalne lagunemine. Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede (LPg. Lkg, L(k)g, Lg)- LPg pH üle 5,6. Liikuvate toitainete sis. väike. 35- 45hp Vaja parandada Ca ja Hu seisundit. Lkg on 1,9% har.maadest. Kagu-E. ning Põhja-E. Ajutiselt liigniisked, ülaosas kerge lõimisega. Mets: mustika või jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi. Rohumaad: niisked palurohumaad. Huumuskate: niiske moder. Pärast kuivendamist kergesti haritavad kuid õrnad. Suur väetistarve väheste liikuvate toiteelementide tõttu. Lg- üksikteralise strukt. Hästi õhustatud, toitainetevaesed, tugevald happelised, ei sobi põllukultuuride kasvatamiseks. Gleimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud, leede(Gh, Gk, G0, G(0), LG, LkG) - Alaliselt liigniisked e. märjad mullad, reljeefi madalamatel osadel pealmiseks kihiks AT, metsas OT, ka T alla 10cm
Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti oluline nõlvadel. Kõdu on suure veemahutavusega. Kõdu lagunemise kiirus oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on: 1) õhustatus; 2) kõdu koostis; 3) niiskus; 4) temperatuur. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Mida väiksem on C/N vahekord seda kiiremini kõdu laguneb. Metsahuumuse tüübid: Eristatavad vormid on järgmised: 1) mull; 2) moder; 3) moor. Mull – tekib laialehiste puude ja põõsaste varise kiirel lagunemisel. Moder - omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Moor - kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel lämmastikuvaese varise lagunemisel. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. 5.6. Mets ja alustaimestik. Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda
(Ko) on sinilille ning valdavaks huumuskattetüübiks värske metsamull. Koreserikastel muldadel (Kr) on valdavaks metsakasvukohatüübiks leesikaloo ning valdavaks huumuskattetüübiks kuiv mull või värske kaltsimull. Rähkmuldadel (K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske kaltsimull. Leetjatel muldadel (K1) on valdavaks kasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske moder-mull. Õhukesel paepealsel rähkmullal (Kh“;K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks kas kastikuloo (Kh“) või sinilille (K) ning valdavaks mulla huumuskattetüübiks kas kuiv mull (Kh“) või värske kaltsimull (K). Sellel põllumassiivil oli kõige rohkem leostunud muldasid, seega on see põld tervikuna siiski hästi haritav, kuna leostunud mullad võivad küll sisaldada rähka, aga mullaharimisel pole see takistus.
– detriitsed metsakõdud – purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Metsahuumus- lisaks mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, metsakõdu mineraalse huumushorisont on sageli väga raskesti eristatavad Org aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tav kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi: 1. mull e pehme e neutraalne huumuslik kõdu 2. moder e keskmiselt huumuslik, nõrgalt happeline kõdu 3. moor e toorhuumuslik kõdu Mull- tekib viljakates kasvukohtades, peam lehtpuumetsades • org aine lagunemine väga kiire • tüüpilist metsakõdukihti reeglina ei teki • mullafauna väga rikkalik (vihmaussid) • mullas palju lagundavaid baktereid • reaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline • alustaimestikus iseloomulik laialehiste rohttaimede esinemine Moor
sisseveetud tööjõuga, ning nende Nõukogude ajal päris uutena toodang veeti välja. Sellega kas rajatud suurettevõtete arv oli siiski tahtlikult või tahtmatult praktiliselt väike, enamasti oli tegu hävitati eesti tööliskond, mis osaliselt olemasolevate laiendamise ja moder- säilis vaid mõnes üksikus ettevõttes niseerimisega. Tüüpiliseks näiteks on (näit. Tartu põllutöömasinate tehases Loksa Laevaremonditehas. Selles “Võit”). Teiseks valmis 1980. aastal juba 1905. aastal alguse saanud 87,1% Eesti tööstustoodangust ettevõttes oli 1940. aastal 30 töölist.
metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud. Orgaanilise aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). Huumusprofiili nimetused (moder, moor, mull) on kasutusele võetud Taani metsamullateadlase P. E. Mülleri poolt huumusprofiili ja/või orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide kompleksi, kui dünaamilise terviku ökoloogiliseks iseloomustamiseks. See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine
seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud. Orgaanilise aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) varise kiirel lagunemisel, intensiivse bioloogilise aineringe ja humifikatsiooni tingimustes. Kiire lagunemine on põhjustatud toitaineterikkast varisest ja lagundajate kõrgest bioloogilisest aktiivsusest. Tüüpilist kõdukihti seejuures ei teki, iga- aastane varis laguneb ja mineraliseerub järgmise vegetatsiooniperioodi jooksul
erotiken är viktiga element i denna dikt, I episteln återfinns - som så ofta hos Bellman - dels iakttagelser, referat, dels direkta tilltal med uppmaningar och delvis frågor. Referat och tilltal kombineras i långa stycken. Båda sorterna av talhandlingar hjälper till att skapa ett intryck av att diktens jag befinner sig mitt i ”allting”- tidsmarkeringar, detaljerad, fokusväxlingar; "N:o 23: "Ach du min Moder!"- han är bakfull tills kroget öppnas och anklagar sina föräldrar, moder är skyldig, fadern tackas; N:o 34: "Ach hvad för en usel koja" Huset brinner- djurvärldet vs. människovärldet. Fattiga har mer frihet, inga bekymmer över det materiella. Dödsmotivet, förgänglighets- och fåfänglighetsmotiven, kända från 1600-talslitteraturen, 14 spelar en stor roll hos Bellman och har en betydelse även i denna epistel- motivet kommer ofta in i kombination med Movitz
b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a. mull ehk pehmehuumuslik iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus- horisont (sinilille kasvukoht) b. moder ehk keskmine huumuslikkus iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast: · madalsooturvas põhjaveelise toitumisega · rabasooturvas sademete toituvusega · siirdesooturvas nende vahepealne
b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil - tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1. orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide järgi (huumusprofiil): a. mull ehk pehmehuumuslik - iseloomulikud on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumus-horisont (sinilille kasvukoht) b. moder ehk keskmine huumuslikkus - iseloomulikud on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont c. moor ehk toorhuumuslik - kogu orgaaniline aine on koondunud mullapinnale (mustika kasvukoht) d. turvas (eutroofne, mesotroofne, oligotroofne) orgaanilise aine kiht on üle 10 cm Vastavalt tekketingimustele jaotatakse turvast: · madalsooturvas - põhjaveelise toitumisega · rabasooturvas - sademete toituvusega
aftonen (see) õhtu aftn-ar õhtud 10 Ühesilbilised en-sõnad, mis lõpevad vokaaliga: Ainsus Mitmus en bro (üks) sild bro-ar sillad en fru (üks) proua fru-ar prouad Samuti tüvevokaalimuutusega sõnad: Ainsus Mitmus en moder (üks) ema mödr-ar emad en dotter (üks) tütar döttr-ar tütred 3. Mitmuse määramata vormi lõpuks on er Ühesilbilised en-sõnad, mis lõpevad kaashäälikuga või kaashäälikuühendiga: Ainsus Mitmus en bank (üks) pank bank-er pangad en vas (üks) vaas vas-er vaasid
Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on
jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). 12. Kirjeldage isehõrenemise protsessi puistus? Millest on see tingitud? Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). 13. Mets ja valgus. Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi?
Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka keskmiselt ja hästilagunenud metsakõdu, sest selle ja huumushorisondi vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk neutraalne huumuslik kõdu ehk mull; 2) moder (keskmiselt huumuslik kõdu); 3) moor (toorhuumuslik kõdu). See klassifikatsioon põhineb huumushorisondi morfoloogial, milles peegelduvad orgaanilise aine moodustumise peamised protsessid - mineralisatsioon ja humifikatsioon. Tähtsaim on siinjuures bioloogiline tegur - mikrobioloogiline aktiivsus ja mullafauna (vihmaussid jt.). Vastavalt organomineraalsete komplekside moodustumisele eristatakse kaht huumushorisonti: 0 ja A. Esimene neist on
kahjustuste tõenäosus palju suurem lagunemis- ja muundumisastmes olevate aineringe ja Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on humifikatsiooni tingimustes. omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui Moder on keskmiselt huumuslik huumusprofiil, mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm- omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib kehvematel kasvukohtadel (see on seotud ni. mesotroofsetes tingimustes. aastarõngaste laiusega ja sügispudu osakaaluga 03 amorfse metsakõdu kiht (amorfne kujutu, Moor e
1993. Meat Freezing—Why and How? Meat Research Definition of the optimum freezing rate. 1. Institute Symposium No 3, edited by C. L. Cutting. Investigation of structure and ultrastructure of beef M. Langford, UK: Meat Research Institute. Longissimus dorsi frozen at different freezing rates. Buts, B., M. Casteels, E. Claeys, and D. Demeyer. 1986. Meat Science 33:301–318. Effects of electrical stimulation, followed by moder- Gortner, W. A., F. Fenton, F. E. Volz, and E. Gleim. ate cooling, on meat quality characteristics of veal 1948. Effect of fluctuating storage temperatures on Longissimus dorsi. Meat Science 18:271–279. quality of frozen food. Industrial Engineering Cornforth, D. 1994. Color—Its basis and importance In Chemistry 40:1423–1246. Advances in Meat Research Series, Volume 9, Quality Harrison, D. L., J. L. Hall, D. L. Mackintosh, and G. E.
annaabi.ee 
