Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahh...
Taimede mitmekesisus avaldub erineva ehituse, paljunemisviisi, elutsükli, eluvormi ja elukestuse näol. Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljal käb...
P - fosfor mullast nukleiinhapetes S - väävel mullast aminohapetes K, Ca, Mg mullaveest Mikroelemendid: Fe, Mn, B, Zn, Mo mullast, neid vajab taim vähem. TAIMEDE OSA LOODUSES: 1. Heterotroofsete organismide jaoks orgaanilise aine allikad. 2. Aineringed: süsinikuringe, lämmastikuringe, P- ja S ringe. 3. Muld sünnib taimedest. TAIMEDE MITMEKESISUS lk 38-46 Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma: I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid *levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline) *helviksamblad (helvik), kõdersamblad tallus taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks. * lehtsamblad - keerukama ehitusega (metsakäharik, palusammal, laanik, turbasammal). Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus)
Sissejuhatus Bioloogiline mitmekesisus ehk Biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Bioloogiline mitmekesisus Eestis
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst.
TAIMEDE MITMEKESISUS 1. Taimeriik on väga mitmekesine. 2. Taimed erinevad üksteisest: · ehituse · paljunemisviiside · elukestvuse · keskkonnaga kohanemise poolest 3. Taime süstemaatika on sama nagu teistel organimidel: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, ...
1722 avastati erodeerinud muldadega, ilma ühegi puuta saar, kus elasvaidligi 200 vaenutsevat koopaelanikku. Neil polnud isegi paati, et kala püüda... kannibalism. Kaasaja põllumajandus peab ära toitma ligi 7 miljardit inimest. Igal aastal toodetakse Maal 6 miljardit tonni toiduaineid. ¼ maismaast kasutatakse põllumajanduses. 80% inimkonnast sõltub vaid 3 põllukultuurist nisu, riis, mais. Uued tehnoloogiad.... GMO-taimed aitavad saagikust tõsta, kuid väheneb genotüüpide mitmekesisus... Suur sipelgaõgijad hävivad, sest rohtlad tehakse põllumaaks. Vihmametsi raiutakse ka õlipalmide ja soja põldudeks. Laisiklase liha on söögiks ja küüned iluasjadeks. Kariloomade arv kasvab sama kiiresti kui inimeste arv, sest inimesed tahavad süüa :D Metsade raie põhjustab erosiooni viljaka pinnase ärakandumise tuulte või vooluveega. Erosioonile järgneb kõrbestumine. Muldade erodeerumisel, kõrbestumisel kaob 6 miljardit ha maad igal aastal. Tammid. 3.TÖÖSTUS
.............................................6 5.Inimrass.........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................7 Sissejuhatus Ehkki kõik inimesed tervikuna moodustavad ühe liigi, Homo sapiens, ei ole võimalik leida kahte täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani. On unikaalseid, s.t. indiviiditi kordumatuid tunnuseid. Näiteks sõrmeotste papillaarkurdude mustrid ( nn. Sõrmejäljed), mis erinevad mõningal määral isegi ühemunakaksikutel. 1. Värvus Valdaval enamikul imetajaliikidest on isendite naha-ja karvavärvus üsnagi ühesugune. Inviidide
Kordamine III arvestus 1. Mõisted: bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Inimeste mitmekesisus Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................2 Kasv...........................................................................................................................................3 Levik.................................................................................................
Usside klassifikatsioon ja kirjeldus Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 - 2005 Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus
Keeleline mitmekesisus Kas meie, ühiskond, peaksime keelelist mitmekesisust pigem eemal hoidma või vastupidi, kasutama selle häid külgi ning olema rahul sellega, mis meil olemas on? See on iga kultuuri, riigi, iga üksikult loetava inimese põhimõtete ja eesmärkide edastaja. Meie Maailm on kujunenud nõnda, et igas piirkonnas Maal on erinev, oma laadi keel. Täpselt see paneb eristama meid teistest. Keeli on hoopis erinevaid või teinekord sarnaseid. Esiteks on keeleline mitmekesisus väga oluline ja annab inimestele midagi, mida õppida ja arusaada. On väga hea omandada emakeelt ning kindlasti ka võõrkeeli. Need tagavad meile võimaluse tulevikus areneda ja elus midagi suurt luua. Igal keelel on oma kultuur, nägemus, vaated ja hoiakud ehk kogu keelelise taust. Meil on mugav reisida ja tööd teha kui me oleme teadlikud teiste keelte eripärasustest ja mõistame neid. Keelte mitmekesisus arendab ka meie mälu ja arendab mõtlemist
Putukate mitmekesisus KAHETIIVALISED Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised. Kärbsed, sääsed, parmud ja teised kahetiivalised kasutavad lendamiseks vaid esimest tiivapaari, tagatiivad on muutunud nuiataolisteks sumistiteks. Kahetiivalised on nobedad lendajad, kes oskavad lennata tagurpidi, küllili ja isegi selili. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakeh...
Rakkude mitmekesisus Taimerakk- eukarüootne rakk, millest taimed koosnevad. Võrreldes loomrakuga on tal mõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: 1. Plastiidid 2. Tsentraalvakuoolid 3. Rakukest Plastiidid on organellid taimerakus, mis akumuleerivad päikeselt tulenevat valgusenergiat suhkru molekulidesse keemilise energia näol. Sellist protseduuri nim fotosünteesiks. Plastiidid jagunevad : 1. Kloroplast 2. Kromoplast 3. Leukoplast Fotosüntees on protsess , mille käigus muudetakse energia keemiliseks energiaks. Päikeseenergiat kasutatakse energiaallikana, et lähteainetest saadakse lõppproduktid suhkur ja hapnik. Graanum on tülakoidide kogum, mis asub taimerakkude kloropastis Strooma- kloropasti poolvedel sisemus, milles on lahustunud valgud Leukoplast on värvusetu organell, mille ülesanne on varuaine, eelkõige tärklise talletamine Vakuool on taimerakus olev organell, mill...
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus e. elurikkus – eluvormide rohkus Maal, mis on kujunenud evolutsiooni käigus (3,8milj. a.) Elurikkuse tasemed: Geneetiline mitmekesisus – geenide, geenialleelide mitmekesisus ühe liigi piires. Tagab liigi kohanemisvõime erinevates tingimustes (keskkonna muutused, haigused, uued vaenlased jne.) Mida väiksem populatsioon ja väiksem geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti?
Rakkude mitmekesisus 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Raku avastamine sai võimalikuks mikroskoobi abil. 3. Sõnasta rakuteooria 3 põhiteesi. 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 4. Kuidas jaotatakse rakku rakutuuma ehituse alusel. Näited. · Eeltuumsed ehk prokarüoolid bakterid ...
Tallinna Teeninduskool Referaat Inimeste mitmekesisus Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Süvaökoloogia platvorm 3. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Inimeste mitmekesisus loob äärmiselt teineteist rikkaliku ja toetava õppimiskeskkonna. Hea meel, et mitmed osalejad on oma organisatsioonis või kogukonnas algatanud pisemaid või suuremaid kaasamisprotsesse. See on siiras kutse inimestele jagada neid teadmisi ja oskusi, mis igaühe rikkalikus varasalves olemas on. Koosloomine on võime ja valmisolek kaasata erinevaid osapooli ühiselt õppima. Koolituse kontekstis on tegu huvitava
Lk 53-Rakkude mitmekesisus 1. Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Üherakuliste hulka kuuluvad bakterid, protistid. 2. Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta. Üks väiksemaid rakkudest on mükoplasma ja üks suurimaid on munarakk. 3. Miks on kõik üherakulised organismid väikemõõtmelised? Sest üherakulistel organismidel on aine-,energia-ja infovahetus on seotud ümbritseva keskkonnaga. Oluline on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe ja mida väiksemaks see muutub, seda rohkem häiruvad eelnimetatud protsessid. 4. Tooge näiteid hulkraksete organismide kohta. Inimene, karu, puravik, nisu 5. Millised kujuga on bakterid? Bakterid on ümara, kruvi kui ka pulga kujulised või niitjad. 6. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Sõltub, millise koega on nad seotud, sest iga raku kuju ja ehitus on kooskõlas tema talitusega. 7. Tooge näiteid rakkudest,...
Viis suurt bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine üritusi on registreeritud alates algusaegadest planeedi ajalugu. Üks neist on toonud kaasa põhjalikke muutusi eluvorme Maal. Teadlased viitavad, et me võiks nüüd äärel kuuendalt bioloogilise mitmekesisuse kriisi tõttu inimtegevus. Bioloogilise mitmekesisuse kriisi Loodus on haihtub enne meie silmad. Me näeme murettekitav kiirendust väljasuremise määr taimede ja loomade ja dramaatiline erosiooni looduslikke elupaiku. Bioloogiline mitmekesisus on ressurss elu. Me sõltume ta meie toit, puhas õhk ja vesi, peavari, soojus ja erinevaid ravimeid, rõiva-ja ehitusmaterjalid, rääkimata nende immateriaalseid aspekte meie elu nagu rõõm looduse ilu. ÜRO määrab bioloogiline mitmekesisus "elusorganismide kõikidest allikatest, muu hulgas ka (muu hulgas), maismaa-, mere-jt veeökosüsteemides ning ökoloogilistes kompleksides need kuuluvad; see hõlmab mitmekesisust liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemide mitmekesisust. "
Bakteritoksiin-väliskeskkonda eritav mürkaine.On valgulise ehitusega ja kaitseb b-t teiste org. eest.Biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru, mis kasut mitmesuguste org.-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,p...
" 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla
putukakoosluse reservuaariks. Muld-on kompleksne ja dünaamiline süsteem, mis koosneb anorgaanilistest mineraalsetest osadest, elusorganismidestja surnud või lagunevast orgaanilisest ainest. ·Muld on tekkinud elusaja eluta looduse vastastikusel pikaajalisel toimel. ·Muld on osa loodusest, mis on seotud aineringega, energiavoogudega, soojusvahetusega. Muld on asustatud mikroorganismide ja selgrootutega, lisaks taimede juured, seened ja seemned. Mitmekesisus koosneb 3 omavahel seotud elemendist: geneetiline, funktsionaalne ja taksonoomiline mitmekesisus.KATEGOORIAD: Mikrofloora- <10m:bakterid,seened,kiirikbakterid, Mikrofauna10...100m:algloomad,nematoodid, Mesofauna-0,1...2,0mm:hooghännalised,lestad,valgeliimuklased, Makrofauna >2 mm: putukad jt lülijalgsed (kakandid, hulkjalgsed jne), limused, Megafauna üle 20 mm.FUNKTSIONAALSED GRUPID: Risosfääriorganismid-
Maailma keelte mitmekesisus Maailma keelte mitmekesisus on inimkonna peamisi rikkusi ja iga keele hääbumine on inimkonnale suur kaotus.Iga keel ja murre on omapärane, mis peegeldab omal viisil keeletarvitajate välis- ja sisemaailma. Teiselt poolt hääbuvad suurkeelte survel paljud väikekeeled ja -keelkonnad, kui väikerahvad omandavad suurrahva massikultuuri- ja keele. Samas oleks hea, kui kõigil oleks ühine keel. Siis saaksid kõik inimesed üksteisest aru, tänu millele saaks teiste maade inimestega suhelda vabalt.
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Konlased Eestis ja Venemaal Autor: Kuido Kiudorv RHB I Tartu, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Materjal.......................................................................................................................................4 Tulemused ja arutelu...................................................................................................................5 Ohutegurid................................................................................................................................10 Kokkuvõte.............................................................................................................
BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE. KAS SEE ON VÕIMALIK? AUTOR: ARINA BORISSENKO 2015 155400KAKB TTÜ MIS ON BIOLOOGILINE MITMEKESISUS? Elurikkus Biodiversiteet Looduslik mitmekesisus Elustiku mitmekesisus BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE TÄHTSUS Võimaldab pakkuda Pakub puhkamis-, loodusharidust ja suhtlus- ja parandada lõõgastumisvõimalusi Pakub keskkonnateadlikkust ökosüsteemiteenus eid Parandab
Eukarüoot organism (ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, käävini...
ressurside gradientidest. Gradient taimekoosluse kasvukoha ehk ökotoobi või mingi koosluse muutlikkuse rida. Gradient võib olla muutuv ajas, ruumis. Kui ajas, siis rütmilised/mitterütmilised muutused (päevarütm, sessoonne tsükkel). Suunatav muutus. Või korrapäratu muutus, nt tulekahjud, rahetormid, taifuunid. 3. üht tüüpi organismi lisamine mingisse kasvupiirkonda muudab selle otsekohe mitmekesisemaks. Ka teiste organismide jaoks. looduslike koosluste sisene mitmekesisus võib tuleneda kõigist ülal loetud heterogeensuse tüübist. tõdemused 1. ühes koosluses elavad liigid erinevad üksteisest mingil viisil, kuigi iga liik sobib sellesse keskkonda, kus ta elab sellepärast, et keskkond ise on heterogeenne. 2. niisugust differentseerumist on kergem ära tunda sugulas liikide puhul, sest seal paistavad need erinevused paljude ühiste omaduste taustal palju paremini välja. ( nt hülged).
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1. muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet 2. koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid 3. väljastada metsamajandamiskava 4. kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut 5. anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks 6. anda projekteerimistingimusi 7. anda ehitusluba Looduse mitmekesisus Looduse mitmekesisus - mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutatavate erinevate organismide paljusust. Mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlaselt. Üldiselt on soojemad alad liigirikkamad, liikide arv väheneb troopilisest vöötmest parasvöötmete suunas ja mägedes kõrguse suurenedes. Üleminek liigirikastelt aladelt vaesema suunas ilmneb ka mandritel, kui liikuda niiskematelt aladelt kuivematele aladele.
Mitmekesisus muudab maailma rikkamaks Tänapäeva ühiskonnas on tähtsal kohal teadmised ja lai silmaring. Tuleb osata lisaks kooliharidusele ennast ka kooli ja töö kõrvalt täiendada, koguda informatiooni. Mida rohkem inimene teab mitmetest valdkondadest, seda huvitavam on tema elu ja seda parem suhtluskaaslane ta on. Tema prioriteetideks on mitte argitöö, vaid näiteks võimalikult tihti reisimas käia ja erineda hallist massist. Üks võimalus oma maailma pilti mitmekesistada ja silmaringi laiendada, on olla pidevalt kursis maailmas toimuvast. Kui lugeda ja vaadata või kuulata palju uudiseid, siis on maailma kohe avaram. Tähtis oleks valida selline ajaleht või uudistesaade, mis käsitleb meie lähedal toimuvat, kuna see mõjutab meid kõige rohkem kuid siiski ei tohiks ainult sellega piirududa. Tuleb jälgida, mis toimub ka meie riigist väljaspool. Kõige tähtsam on maailma suurriikides nagu näiteks USAs ja Vene...
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. ...
RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni
Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle kujunemise teel. c)rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Rakkude mitmekesisus (mõõtmed ja kuju) Valdav osa rakke on mikroskoopilised ning neid saab näha vaid mikroskoobis. Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on mütoplasma. Mõned mükoplasma vormid võivad inimorganismi sattudes esile kutsuda hingamisteede raskusi. Suurimad on lindude (nt. jaanalinnu) munarakud e. munarebud. Rebu suurus ja kaal on munast umbes kolmandik. Pikimad rakud on vöötlihasrakud. Arvestatavad on närvirakkude jätked. Nende läbimõõt on aga mikroskoopiline
Diversity in organization: the case of Office of Naval Research Human Resources Management and Organization Behaviour homework Darja Kristina Vester My work is mostly based on a book "Building a Diverse Work Force: Scientists and Engineers in the Office of Naval Research, which was written by Committee to Study Diversity in the Scientific and Engineering Work Force of the Office of Naval Research, National Research Council in 1997. The Office of Naval Research has for 50 years been in the forefront of research and development in the USA, especially in the physical sciences and engineering. Predating the National Science Foundation, ONR is one of the oldest federal agencies whose mission is to fund external research and development in support of national security needs. It continues today to be viewed as a premier R&D organization where the best science and engineering is ident...
· Milline tähtsus oli eletromikroskoobi leiutamisel? Sai uurida uusi struktuure. · Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust raku jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada. Eeltuumne rakk: bakter o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja
Rakkude ehitus, talitlus ja mitmekesisus Ülesanded 11.klassile 1. Lahenda ristsõna! Viited ristsõnas esinevatele sõnadele on järgmised: ---------------(nr....) täiustas valgusmikroskoopi ning võttis kasutusele raku mõiste ---------------(nr....) ehk rakuteadus ---------------(nr....) on seade rakkude uurimiseks ---------------(nr....) on Tartuga seotud loodusteadlane ---------------(nr....) sõnastas teesi: ,,Taimed ja loomad on rakulise ehitusega" ---------------(nr....) tekivad rakkudest (üks rakuteooria põhiseisukohti) ---------------(nr....) olid esimesed organismid, keda mikroskoobiga nähti 1 2 3 4 5 6 7 2. Rakuteooria üks alusväidetest on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel k...
Seened Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Vaid osa seeni moodustab silmaga nähtavaid viljakehi. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seente tähtsus Seened orgaanilise aine lagundajatena
Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus ...
Elui mitmekesisus avaldub mitmetel tasemetel 1. Bioloogilise mitmekesisuse tasemed on 1. Ökosüsteemide mitmekesisus , 2. Liikide mitmekesisus , 3. Liigisisene ehk geneetiline muutlikkus 2. Mis on ökosüsteem? 1. Ökosüsteemide erilisus ja mitemekesisus põhinevad eluta looduse , nt aluspõhja ja pinnase , soojus-,valgus-ning niiskustingimuste erinevusel. 2.st mingis piirkonnas elevate liikide arv ja isendite rohkus 3. See tähendab sama liigi isendite omavahelist erinevust 2. Ökosüsteemi all peetakse silmas samal ajal elevate organismide vastastikuseid suhteid
põletamisega. Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud mitmekümned tuhanded hektarid. Kaasnevad põlevkivi põletamisega tuhamäed. Suurt saastet tekitab elektrijaamate korstendest väljuv lendtuhk.95% Eestis toodetakse elektrit põlevkivist. Saaste vähendamiseks tuleb piirata kaevandamist, sellel põhinevat elektritootmist. Peaks kasutusele võtma taastuvaid energiaallikaid. 3. Bioloogoline mitmekesisus ehk bioversiteed on kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide, ökosüsteemide kogusumma. Iseloomustab maakera taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust.Geneetiline mitmekesisus on geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus.Liigiline mitmekesisus on liikide paljusus antud alal. Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda rohkem liike on seal võimelised koos elama
(luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi ühtseks tervikuks sidumine. 3.2 Rakkude mitmekesisus Kogu eluslooduse võib jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Väikseim üherakuline organism on mükoplasma ja suurim jaanalinnu muna. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine,energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Oluline on raku välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Mida suuem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond AÜEP1 LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Miniuurimus Juhendaja: spetsialist Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Liikide hävinemine........................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.............................................................................
Vladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel
Looduskaitse. 1. Bioloogiline mitmekesisus. 2. Kaitsealused liigid. 3. Kaitsekategooriad 4. Kaitstavad maastikud Eestis, Ida-Virumaal. Looduskaitse 1)bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks
10. klass 17.03.2012 Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus Maailm on suur ja lai. Selles on väga palju erinevaid paiku ja kultuure ning inimesi, kes räägivad mitmesuguseid keeli. Keeleline mitmekesisus on uskumatult suur. Maailmas on umbes 7000 keelt. See arv on aga pidevas muutumises, sest keeled tekkivad, kaovad või arenevad omakorda välja uuteks keelteks. Samuti võib leiduda veel palju keeli, mida pole veel avastatudki või keelteks liigitatud, sest jooned murde ja keele vahel on väga hägused. Nii paljud erinevad keeled võivad inimestevahelise suhtlemise väga keeruliseks teha. Kas poleks parem kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt?
Tolerance and diversity. People from different nationalities living in our country, they are obviously already a quarter of our population. Therefore our country´s population has several diversities. Firstly, I am going to discuss about how a minority in the population of our country. almost 20 percent of all the people in Estonia are Russians. Many of them live on the east side of our country near the Estonian-Russian border. It often happens that they do not speak our language. This creates tensions between people our country. Secondly, since there are differences in the population inside our country, there are differences in the language, aswell. For example, there are regions on bigger towns where in the streets I can hear only Russian. most older and middle aged people can speak in russian. Since there are main language in our society, most jobs inquire speaking them, too. Young Russian- E...
intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, eriti lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid. Kõige suuremaks probleemiks on kalastiku kesine arvukus. Taustinformatsioon Üldandmed Läänemere kohta: Veevahetus on ligikaudu 2% aastas (jõgedest), vesi vahetub ligikaudu 25
Maailma keeleline mitmekesisus hüve või nuhtlus? Keeled on inimkonna üks suuremaid saavutusi. Keelte vahendusel saame suhelda, emotsioone väljendada ning kanda edasi oma riigi kultuuri. Maailmas on hilisemate andmete kohaselt umbes 6000-7000 keelt, seega saab väita, et maailm on keeleliselt väga mitmekesine. Siiski on võimalik vaielda, kas suur keelte arvukus on ühiskonna jaoks pigem hüve või nuhtlus. Maailma keeleline mitmekesisus on hüve. Osates kõnelda erinevates keeltes, arendatakse erinevate väljendusviiside kasutamise oskust ning tehakse tutvust erinevate kultuuridega, mis laiendavad silmaringi. Teadusuuringud on tõestanud, et rohkem kui ühte keelt kõnelevad inimesed kasutavad rohkem avastavat ehk divergentset mõtlemist, on loovamad ja suhtlustundlikumad. Sellest saab järeldada, et maailma keeleline mitmekesisus on ühs oluline loomingulisemate ja sotsiaalsemate inimeste põhjus.
Suurema mitmekesisusega suudab meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ohus. Viimasel ajal on märgata paljude kahepaiksete väljasuremist, samuti väheneb mitmekesisus meredes, surevad välja kalad, vaalalised ja korallid. Inimtegevuse tõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus üle maailma. Mitmekesisuse vähenemise peamisteks põhjusteks on inimpopulatsiooni kasv, loomade elukeskkonna hävitamine, saaste, põllumajandus, globaalne soojenemine ja liigne küttimine ning kalapüük. Tänu polulatsiooni kasvule on vaja rohkem toitu ja vett, elupaiku, puitu, naftat jm resursse. Loomade elupaikade hävitamine on suuresti seotud populatsiooni kasvuga nt.
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
