Referaat Metanool Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Kasutamine: antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanool on mürgine ning see võib põhjustada erinevaid tervisehäireid:
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine......................................................................
Metanool Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite,
METANOOL JA MAALIM Metanool ehk puupiiritus on metüülalkohol valemiga CH3OH. See on värvusetu vedelik, mis lõhnab sarnaselt etanoolile. Metanool seguneb igas vahekorras veega, enamiku orgaaniliste lahustitega ning moodustab hapetega estreid. Metanooli ehk puupiiritust kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained ning karburaatorivedelikud. Metanooli müüakse ka niinimetatud salaviinana. Kuna metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Viimane suurem mürgitus leidis aset septembri keskel Tsehhis, kus hukkus selle tagajärjel 22 inimest ning kahjustusi said veel kümned inimesed. Tsehhist levis mürgitus ka Poolasse ja Slovakkiasse, kuna tarbiti Tsehhis valmistatud alkoholi. Probleem oli niivõrd tõsine, et Tsehhi tervishoiuministeerium keelustas alkoholi müügi kogu riigis määramata ajaks.
Etanool ja metanool Metanool ehk metüülalkohol (mitteteadusliku nimega "puupiiritus") on kõige lihtsam alkohol valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu mürgine tuleohtlik kerge alkoholilõhnaga vedelik. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Metanooli lammutavad inimorganismis samad ensüümid, mis nö tavalist alkoholi ehk etanooli, tekib happe liig organismis ehk atsidoos, okk, ajuturse ja muid taastumatuid koekahjustusi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle
Metanool ja etanool Metanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CHOH. Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite,
Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi
ALKOHOLIDE TUNTUMAD ESINDAJAD Kaspar Lind, Hendrik Heinman, Daniil Trofimov, Freddy Rohtla, Kristjan Risti, Aleksandr Maitak 11. Klass 2014 Metanool · Keemiline ühend · Füüsikalised omadused · Kasutusalad · Leidumine looduses · Mürgisus Etanool · Etanooli erinevad nimed · Füüsikalised ja keemilised omadused · Tootmine · Kasutusalad Mentool · Esinemine looduses · Kasutusalad · Jahutav mõju Butanool · Keemiline ühend · Kasutusalad · Mürgisus · Looduses esinemine Glütserool · Üldised omadused · Keemilised omadused · Kasutusvaldkonnad etüleenglükool · Füüsikalised omadused · Kasutusalad AITÄH KUULAMAST!
Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Tähtsamad alkoholeon metanool ja etanool. Metanool: · CHOH · Suurim süsinikuühendite rühma - alkoholide kõige lihtsam esindaja. · Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. · Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras. · Metanooli väiksemate koguste sisse võtmisel võib see põhjustada pimedaks jäämist jt raskeid tervisehäireid. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanool: · CHCHOH · Tähtsaim ja tuntuim alkohol.
tootmise algainena. Metanooli põletamine Metanooli on võimalik ka põletada, leekpunkt on 9-11 kraadi ja isesüttimistemperatuur umbes 440 kraadi juures. Metanooli leek on läbipaistev ja peaaegu nähtamatu. Järelikult on metanooli võimalik kasutada ka kütusena (kütteväärtus 22.7 MJ/kg). Kütusena kasutamise poolt räägivad suhteliselt vähesed ja ohutud heitegaasid (süsihappegaas, formaldehüüd...) võrreldes muude laialdaselt kasutatavate kütustega. Metanool on ka kergesti biolagunev, olles selle võrra keskkonnasõbralikum, metanooli on võimalik toota ka taastuvatest ressurssidest. (oksüdeerub veeks ja süsihappegaasiks) Kuigi metanooli leeki on raske märgata, on veega kustutamine lihtne, sest segunedes veega lahustub metanool vees ning kaotab oma põlemisvõime. Sama omadus on nõrkuseks kütusena kasutamisel, sest metanool seob ka õhuniiskust ning selle tulemusel langeb ta kütteväärtus. Mürgisus
Alkoholid(CnH2n+1OH)-hüdroksüülrühma sisaldavad orgaanilised ained (-OH asub üksiksidemetega C juures). Eetrid on orgaanilised ained, kus hapnik on seotud kahe süsivesinikradikaaliga (R1OR2). Metanool (CH3OH) füs om: vedel, värvusetu, kibe, terav lõhn, kibe maitse. Mõju organ: kahjustab maksa, neerusid; surmav; muudab pimedaks. Kasutus: lahustina keemiatööstuses, kütuseks, estrite saamiseks, meditsiinis, kütuse- ja plastide tööstuses. Etanool (C2H5OH) füs om: lõhnav, vedel, terav maitse. Mõju: kahjustab maksa, neerusi, aju jt; mürgine. Kasutus: kütuseks, termomeetrites, meditsiinis, ravimlahustes, jookides alkohol. Glütserool (CH2-CH-CH2 .. OH) om: põleb, vedel,
kogust kontrollitava isiku organismis. Etanooli regulaarne tarvitamine kuivatab naha rasvast. Süttimistemperatuur 13°C Arvan, et etanooli on ajalooliselt kõige kauem valmistatud. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc http://osh.sm.ee/training/data1/EST0044.HTM http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool http://www.liviko.ee/products/liviko-products/vodka/viru-valge-vodka/?verify_age=1 Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (CH3OH) Metanool on värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanooli mõju organismile on ohtlik. Kui organismis on nii etanooli kui metanooli, siis lammutavad ensüümid esmajärjekorras etanooli. Metanool ise tegelikult pole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml.
- Kahe vaba elektronpaari abil hapniku aatomil saab alkohol moodustada vesiniksidemeid teiste alkoholide molekulidega või vee molekulidega. - Vesiniksideme tõttu on alkoholid hüdrofiilsed > lahustuvad vees, ja keevad kõrgemal temperatuuril kui sama molekulmassiga alkaanid. - Alkohol lahustub seda paremini, mida lühem on süsinikahel ja mida rohkem on OH rühmi. CH 3 - OH lahustub paremini kui CH 3 - CH 2 - OH - Metanool, etanool, propanool lahustuvad vees piiramatult. Butanoolist alates lahustub juba kehvemini ent kõige paremini tertbutüül (kerakujulisim).Pentanoolide lahustuvus on juba veel halvem ning veel pikema alküülrühmaga alkoholid lahustuvad üpris vähe. Miks? Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vaheline tugev vastastikmõju (vesiniksideme moodustumine)
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad
Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etano...
Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3
vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Füüsikalised omadused · Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. · Soojendamisel vesinikside katkeb ning alles aurudes esineb alkoholimolekul üksikult. · Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad.
jagatakse joodud alkoholi mass(g) isiku kehakaaluga(kg). Mitu promilli alkoholi oleks sinu veres ühe 0,50 õlle joomise järel? Etanooli tihedus on 0,789g/cm3. Mass=ruumala * tihedus Töö esitamise tähtaeg:29.11.2010 Töö võib esitada nii paberkandjal kui elektroonselt aadressile: [email protected] Tähtaja ületamine alandab hinnet ühe hinde võrra! 1.Puupiiritus on teise nimega metanool, ehk siis metüülalkohol või sis karbinool.Metanooli on võimalik saada puidu utmisel või sis tänapäevasemal viisil CO redutseerimisel katalüsaatoritega. 2. Metanool on väga mürgine vedelik. See imendub läbi naha ja ka metanooli aurud võivad tekitada mürgituse. Kui metanooli juua, sis väike kogus teeb pimedaks kuid suurem kogus tapab(nt viinapitsi täis) 3. 5-10 ml metanoolist võib saada mürgituse või jääda hoopiski pimedaks. Kuskil 30-40 ml metanooli on juba aga surmav. 4
ALKOHOLID Autorid: Kennert Amberg Katrina Kaasik Edward Jõgi Metanool ja Etanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol Etanool ehk etüülalkohol on valemiga CH 3CH2OH; on üks tuntumaid alkohole. Metanool ehk puupiiritus H | H--C--O--H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik ja mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena
Metanool Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli võib saada metaan oksüdeerimisel. Lihtsam on metanooli saada CO redutseerumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika ma...
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Metanool Valem: CH3OH. Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Ohutegur Mürgisus Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud Väga tuleohtlik. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2
Sigareti koostis Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, ...
rühmaga. Alkoholi nimes on sõna lõpp alati OOL Alkoholi toodetakse teraviljast ja kartulist, suhkrute kääritamisel. Metanool (puupiiritus) (CH3OH) · On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Metanooli saadakse metaani(CH4) oksüdeerumisel. · 1 pits metanool tapab ära silma närvid ja inimene jääb pimedaks, suurem kogus on tavaliselt surmav. Etanool (viinapiiritus) (C2H5OH) · On vedelik, värvitu, põletava maitsega, iseloomuliku lõhnaga, veest väiksema tihedusega(seguneb veega), keemistemp. 78kraadi. · Kahjustab närvisüsteemi, põhjustab joovet, suurtel kogustel tekitab teadvuse kaotust ja mürgitust, võib tekkida sõltuvus e. alkoholism. · Kasutatakse kütuses, kosmeetikas, lahutina, meditsiinis.
Alkoholi mõju organismile Kaarel Vandler 11B Me kõik oleme kuulnud, et alkohol mõjub meie tervisele halvasti ja seda õpetatakse juba lapseeast saati. Kahjuks pole alkoholi kahjulikkusest ja mõjust meie organismile väga paljud inimesed veel aru saanud. Mida siis alkohol ikka meiega teeb? Alkohole on erinevaid. Meile on kõige tuntuim etanool, mis on alkoholidest üks vähemürgisemaid. Mürgiseimad alkoholid on metanool ja alkoholid, mille süsisnikusisaldus on rohkem kui C 5. Alkohoolsed joogid sisaldavad etanooli, mille keemiline koostis on CH3CH2OH. Viin on näiteks etanooli 40%-ne lahus. Lahustina kasutatakse enamasti vett, kuid see võib sisaldada ka muid maitseaineid. Ka kõik ülejäänud alkohoolsed joogid (rumm, viski, vein, õlu, siider jne) sisaldavad etanooli. Metanool, mille keemiline koostis on CH3OH, on inimesele üheks ohtlikumaks alkoholiks. Metanooli surmavad kogused algavad juba 100 mg-st
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väik...
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad
Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Füsioloogilised om: narkootilise toimega, mürgitusel kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neere; metanool ja pikema süsinikahelaga alkoholid kahjustavad pöördumatult nägemisorganeid. Metanooli 5-10 ml=pimedaks+mürgistus; 30ml= surm; imendub läbi naha, mürgitus ka aurude sissehingamisel. n=m(g)/M(g/mol) CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide
1) Mis on etanool? Etanool valemiga CH3CH2OH on üks tuntuimaid ja tähtsamaid alkohole. 2) Etanooli omadused Etanooli saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel. Seda kasutatakse seespidiselt. Etanool on samuti nagu metanool iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb vees igas vahekorras. Etanool keeb 78 kraadi juures. Ta on vähem mürgine kui metanool. Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus alkoholism. Etaanis kummagi süsiniku aatomi juures üks vesiniku aatom asendada OH-rühmaga, saame etaandiooli ehk etüleenglükooli HOCH2CH2OH. Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15
*oblikhape (rabarberis) 4) Alkaanid *metaan- CH4 *etaan- C2H6 *propaan- C3H8 *butaan- C4H10 Juergen Guido *pentaan- C5H12 *heksaan- C6H14 *heptaan- C7H16 *oktaan- C8H18 *nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22 5) Süsiniku oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis *C-H =-1 *C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool C3H7OH- propanool C4H9OH- butanool C5H11OH- pentanool C6H13OH- heksanool C7H15OH- heptanool C8H17OH- oktanool C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape) CH3COOH- etaanhape (äädikhape) C2H5COOH- propaanhape C3H7COOH- butaanhape C4H9COOH- pentaanhape C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape
...............................................................................................4 2.2. Füsioloogiline toime.....................................................................................................5 2.2.1. Promill ja joove......................................................................................................6 2.3. Kasutamine....................................................................................................................7 3. Metanool..............................................................................................................................7 3.1. Mis on metanool?..........................................................................................................7 3.1.1. Pärnu metanoolitragöödia......................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................
Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metanool ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Lõhn, maitse ning joove on neil samad. Ainevahetuse tagajärjel kuhjuvad organismi pika aja jooksul väga mürgised ained. Eluohtliku mürgituse võib saada juba 30 grammi joomisel. Sagedasti võib kaotada joomise tagajärjel ka nägemise. Nägemise kaotamiseks piisab kõigest 5ml tarvitamisest. See on suur eelis, sest sel juhul ei kulu metanooli palju ning jääb ka järgmiseks korraks, kui see üldse tuleb. Metanooli saadakse enamasti vingugaasist ja vesinikust. Tulevikus võib metanool olla üheks vedel kütuseks, kui naftavarud otsa lõppevad. Etanool Etanool ehk „viinapiiritus“ on iseloomiliku lõhnaga, kõrvetava maitsega ja veega igas vahekorras segunev vedelik. Etanool on joovastava toimega. Veega segunemisel esineb ruumala vähenemine. Destilleermisel ei saa etanoolist veevaba piiritust, vaid 96% piirituse sisaldusega lahuse. Toidupiiritust, mida kasutatakse meditsiinis ja parfümeerias, valmistatakse toiduainetest. Etanooli tooraineks on kartul või teravili
Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga. Metanool on mürgine aine, võib põhjustada pimedust. Propaantriool ehk glütserool- C3H8O3 on lihtne värvitu, lõhnatu ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses. Glütserool on magusamaitseline ja madala toksilisusega. Glütserooli kasutatakse ka anti-freezeis. Metahape ehk sipelghape- HCOOH on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik.
Enel Tubin Click icon to add picture Etanool (CH3CH2OH) Etanool Alkohol ehk piiritus Iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik Kasutusalad: Alkohoolsete jookide valmistamine Autokütus Lahusti (teatud määral) Valmistatakse põhiliselt: eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel sahhariidide kääritamisel puidutöötlemisjääkide töötlemisel Click icon to add picture Metanool (CH3OH) Metanool Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise 30 ml metanooli on aga surmav Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lähteaine
Kristin Sõber 10.e Alkoholid Etanool, metanool Ülesanne 5 Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav
tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. Kergemad alkoholid on vees lahustuvad ja neid saab kasutada kuivatamisprotsessides. Tavalisemad alkoholsolvendid on metanool, etanool, isopropanool, nbutanool, isooktanool, metüülisobutüülkarbinool, isoamüülalkohol, isobutüülalkohol, tsükloheksanool, metüültsükloheksanool. Alkohole kasutatakse laialdaselt ka teiste kemikaalide, näiteks estrite tootmisel. Alkoholid on mitmekülgsete kasutusvõimalustega solvendid. Kuna nad on kergelt polaarsed on nad head üldsolvendid apolaarsetele süsivesinikele, polaarsetele orgaanilistele ühenditetele ja isegi ioonsetele ühenditele
üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlaid. · Polümeere kasutatakse plastmasside, kummide, tekstiilikiudainete jt. materjalide valmistamiseks. · Polümerisatsioon on reaktsioon, milles väikesed molekulid liituvad pikaks ahelaks. ALKOHOLID · Alkoholid on sellised süsivesinikud, milles on üks või enam vesiniku aatomit asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. a) Metanool on alkoholide kõige lihtsam esindaja ja seda võib saada metaani oksüdeerimisel või CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis seguneb veega. Metanool võib põhjustada pimedaksjäämist. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina ja mootorikütusena. b) Etanool on tähtsaim ja tuntuim alkohol, mida saadakse kääritamisel. · Etanool on põletava maitsega, vähem mürgine, sõltuvust tekitav vees lahustuv aine.
3)Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel H Kergesti lenduv, värvitu, Kasut: antifriisi, | tuleohtlik, mürgine, nõrga lahusti ja kütusena. H--C--O--H alkoholilõhnaga vedelik. Metanool tekib | Keemis- ja sulamistemp. looduses mõningate H on vee omast väiksemad. anaeroobsete Metanool Metanool põleb praktiliselt bakterite ehk nähtamatu leegiga. On ainevahetuse puupiiritus lõhnalt ja maitselt sarnane tulemusena, etüülalkoholile ehk päikesevalguse
struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põlemine 6) Metanool (igapäeva nimetus, saamine, füüsikalised omadused, toime
Alkoholi füsioloogiline toime Organismi sattudes oksüdeeritakse järkjärgult aldehüüdid ja ketoonid Karboksüülhapped Süsihappegaas ja vesi Mürgised: Kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neerusid, vereloomet jne Narkootiline toime Suures koguses surmav Ärritavad närvisüsteemi Metanool ja pikema ahelaga kui 6 süsinikku alkoholid kahjustavad nägemist pöördumatult Vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid Metanool Ohtlikuim 30 ml on surmav Imendub läbi naha Mürgine ka aurude sissehingamisel Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase TÄNAN KUULAMAST!
vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad). Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform). 4. Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises vees hästi lahusutvad, hüdrofiilsed (kehtib ainult lühema süsinikuahelaga alkoholide kohta, nt metanool, etanool, propanool). Pika süsinikuahelaga alkoholid on vees vähe lahustuvad (nt pentanool jne). Füsiol.: Alkoholid ja nende vahesaadused on vähem või rohkem mürgised; üldiselt narkootilise toimega. Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine.
koostisega funktsionaalset rühma hüdroksiidrühmaks. Erinev nimetus rõhutab erinevust keemilises sidemes. Alkoholides on hüdroksüülrühm seotud kovalentse sidemega, hüdroksiidides aga ioonilise keemilise sidemega. Alkohol võib sisaldada mitut hüdroksüülrühma. Alkoholide valemeid on väga lihtne tuletada vastava süsivesiniku valemist, kui asendame viimase molekulis ühe vesiniku aatomi alkoholide funktsionaalse rühmaga. Alkoholidest tuttavamad on: · metanool CH3OH, mida rahvasuus nimetatakse puupiirituseks, sest varem toodeti seda puidu utteveest. Metanool on väga mürgine. Eksikombel tarvitatud metanool on juba väga väikestes kogustes põhjustanud nägemise kaotust või surma. · etanooli C2H5OH, mida nimetatakse ka viinapiirituseks, saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel pärmseente etanooli struktuurivalem abil ilma õhuhapnikuta.Tööstuses kasutatakse lähteainena
Alkoholid ja karboksüülhapped Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enam hüdroksüülrühmaga (-OH- rühmaga) Alkoholid ei muuda indikaatori värvi. R-alküülrühm (tuletatakse alkaani valemist lahustades ühe vesiniku aatomit) R-OH CH4 metaan ; CH3 metüül ; CH3OH metanool Metanool CH3Oh on suure süsinikuühendite rühm alkoholide kõige lihtsam esindaja. Metanooli võib saada metaani oksüdeerumisel: 2CH4 + O2 -> 2 CH3OH Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Vähene kogus metanooli võib põhjustada raskeid tervisehädasid, sealhulgas pimedaks jäämist. Etanool CH3CH2OH on tähtsaim ja tuntuim alkohol.
sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. [1] Ühendid Kui asendada etanooli iga süsiniku juures üks vesiniku aatom hüdroksiid rühmaga, saame etaanglükooli, ehk etaandiooli, mille valemiks on HOCH2CH2OH. Etanooli oksüdeerumise korral muutub see etanaaliks. 1) METANOOL ehk puupiiritus (CH3OH) Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). [4] CO + 2H2 CH3OH
KÜTUSEPIIRITUS autor Märt Kirik, B.S.A. ; B.A.Sc. Kütusepiiritus on tavaliselt etanool või metanool. See on põletusvedelik. Etanool on kasutatud jookides ja tööstuses. Metanool on rahvakeeles puu piiritus. Metanool mootorikütusena tekitab heitgaasid mis on kahjulikud inimese tervisele. Sellepärast mootorikütusena metanool vajab operaator kellel on sobiv õpetus. Etanool segatud bensiiniga on 2018 aastal enam levinud kütusepiiritus. Selle segu valmistamisel on tarvis etanool mis on veevaba (vähem kui 1%). (5) Teised kütusepiiritused on olemas kuid siin teema on ainult etanool. KÜTUSEPIIRITUS MOOTORITES Kütusepiiritus sai alguse leeklampides. Sellepärast oli see kergesti kättesaadav kui 1826 Samuel Morey ehitas sisepõletusmootori ja 1860 Nicholas August Otto tegi samuti. (1)
(C6H10O5)n ->(ensüm) (C12H22O11) C12H22O11 -vesi -> 2C6H12O6 kääritamine-> 2C2H5OH + CO2 b) Mittetoiduainetes 1) tselluloos C6H10O5 + H2O -> C6H12O6 kääritamine-> C2H5OH + 2CO2 2) eteenist H2C=CH2 + H2O -> C2H5OH Füüsikalised omadused: moodustavad omavahel vesikiksidet, ka veega, hüdrofiilsed, pikema C-ahelaga vees hästi ei lahustu, mürgised (eriti metanool), narkootilise toimega Kasutatakse: metanool - puupiiritus, etanool piiritus, etaandiool autojahutussegude koostises, estrite tootmisel, lahustina
14. Millised sidemed esinevad alkaanide molekulides? 15. Kirjuta etaani, propaani, metaani ja butaani valemid ning struktuurivalemid. 16. Millistest alkaanidest koosnevad maagaas ja nafta? 17. Nimeta tähtsamad naftasaadused? 18. Mitu sidet moodustavad süsinik, lämmastik ja hapnik? 19. Mitu erinevat olekut võivad oll süsiniku, lämmastiku ja hapniku aatomil? 20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
