ALKOHOLID (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Keemia: Metanool ja Etanool

· Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik. · Keemis temperatuur 65° · Seguneb veega igasuguses vahekorras. · Metanooli väiksemate koguste sisse võtmisel võib see põhjustada pimedaks jäämist jt raskeid tervisehäireid. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanool: · CHCHOH · Tähtsaim ja tuntuim alkohol. · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele, seda nimetatakse alkoholi käärimiseks. · Etanool on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega. · Seguneb veega igas vahekorras. · Keemis temperatuur 78° · Etanool on vähem mürgine kui metanool. · Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvuse kaotust ja mürgitust, mis võib lõppeda surmaga.

Keemia

10

doc

Alkoholid

ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (­OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid.

Keemia

5

odt

Referaat alkoholid

Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.

Keemia

8

odt

Lihtalkoholide referaat

Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) 3 METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena

Keemia

7

docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

· Kasutatakse autode raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises (antifriisides), polümeeride valmistamisel. HOCH2CH(OH)CH2OH propaantriool (glütserool) · Füs om.: siirupitaoline, värvitu, magusamaitsega vedelik, pole mürgine, seguneb veega. · Saadakse kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel (seebi keetmisel) · Kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ja polümeeride lähteainena. Alkoholid on veesõbralikud ühendid. Alkoholid ei ole alused- nad ei lagune vees ioonideks. 2. Karboksüülhapped- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) R--C--OH--O HCCOH metaanhape (sipelghape) · hapu lõhnaga, söövitav ja mürgine vedelik, seguneb veega. CH3COOH etaanhape (äädikhape) · hapu lõhnaga, söövitav vedelik, tahkub 17o C lähedal ja seguneb veega, pole mürgine. · Kasutatakse toidu maitsestamiseks ja marineerimiseks. · Nõrk hape Saadakse alkoholi aeglasel oksüdeerumisel.

Keemia

10

pdf

Alkoholid

Alkoholid Markos Herm, Kert Tute 9.a  Alkohol • Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. • Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. • Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.  Alkohole • Lihtalkoholid • Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH • Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH • Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH • Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH • Mitmealuselised alkoholid • Glütserool, C3H5(OH)3

alkoholid

4

doc

9. klassi keemia

4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, mootorikütusena jne. Etanool(CH3CH2OH) e. piiritus · saadakse: pärmseenekeste toimel suhkrule · iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega,värvitu, veest väiksema tihedusega(seguneb hästi) ( keeb 78C juures) · kasutatakse:alkohoolsete jookide valmistamiseks,vedelate ravimite

Keemia

2

docx

Alkoholid ja karboksüülhapped

R-OH CH4 ­ metaan ; CH3 ­ metüül ; CH3OH ­ metanool Metanool CH3Oh ­ on suure süsinikuühendite rühm ­ alkoholide kõige lihtsam esindaja. Metanooli võib saada metaani oksüdeerumisel: 2CH4 + O2 -> 2 CH3OH Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Vähene kogus metanooli võib põhjustada raskeid tervisehädasid, sealhulgas pimedaks jäämist. Etanool CH3CH2OH ­ on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Etanooli saadakse glükoosi lagunemisel: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Etanool on värvitu, põletava maitsega, lahustub hästi vees, keeb 78C juures, joomine tekitab sõltuvust. Kasutatakse ravimite valmistamisel, desinfitseerimiseks. Etaandiool HOCH2CH2OH : on veest tihedam, värvitu, magusa maitsega, mürgine. Kasutatakse raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises. Propaantriool HOCH2CH(OH)CH2OH: Saadakse rasvade lagundamisel nt seebi keetmisel.

Keemia

Kommentaarid (0)