Teoreetiline mehaanika Eksam: 3 teoreetilist küsimust ja 2 lahendus ül. 1. Loeng Teoreetiline mehaanika uurib kehade liikumist. Absoluutselt jäik keha on keha, mille kahe mistahes punktivaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. Teoreetiline mehaanika jaguneb: · Staatika- uurib kehade tasakaalu tingimus ja neile mõjuvate jõudude süsteeme · Kinemaatika- vaatab mehaanilist liikumisi geomeetria seisukohalt · Dünaamika- uurib kehade liikumisi kui seda põhjustavaid jõude Mehaanika uurimisel kirjeldas Newton integraal ja diferentsiaal arvutust. Kujunes välja 2 uurimismeetodit: geomeetriline ja analüütiline Masspunkt- on keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub keha raskuskeskmes. Absoluutselt sile keha välistab igasuguse hõõrde. Kasutatakse aksiomaatilisi meetodeid (väited mis ei vaja tõestust) VEKTORID: Skalaarid -suurused mis on määratud täielikul...
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes
1. variant. 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 7. Sidemeteks nim. Iga keha mis piirab antud keha liikumisvabadust. Side mõju...
rt Ü tt r r rtsr süst r st rt ssts Põõst stt ts rtss s t s s r stst ä ss st rt õ õ õs tt r tsts s õts õsüs tst t t s ttrsst ssst üst s õss üs rts t trst s õts õ õ tt s ts strtss s tts äts tsstst sst t s ttäär s õ tr stst ä õ üs õ rrt tt õ r ät äär sst tr t ss t õ ss õt tst s stts ss õõt tüs õõtt t üss sttt õõt sts st s s st t rs tt õõrõ tss r s s · õäts ts ts ä s · strr r äts õr rts õü · tt r · tts üüs õ tr tt · tst tr rts · rs s P strrs stts stst tt t ss stt s õ t rööü r s tst tõst rts s t t P t st Põü s s ü ü ss õ õ ü Põüt süst süst sttr s ssr õ üü tr s õr ss ttt tr s ssr õ t ts t õ s ss 1 kg rs 1 sm2 tt tt s stst stts rts ts rst s ststs t õõs t õs t õ säärss t ss s ts õs rst s s s stst ä rt õ tss ss t ss õrsts õ s srt rsts s tss t õ s õ är ä...
Ühtlane liikumine Ühtlane liikumine on siis kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. · trajektoor on sirge - nihe ja teepikkus on võrdsed · ühtlane - kiirus ei muutu t - aeg 1s s - teepikkus, nihe 1m v - kiirus 1m/s Liikumisvõrrand näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast. · v>0 (positiivne), keha liigub x-telje suunas · v<0 keha liigub x-telje vastassuunas Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. x - keha koordinaat xo - algkoordinaat v - kiirus t - aeg Ühtlaselt muutuv liikumine Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel. (spidomeeter) Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ühes ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim. liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsete väärtuste võrra. · kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus Kiirendus näitab, kui palju muutub keha kiirus ühes ajaühikus. a - kiirendus 1m/s2 vo - algkiir...
16.09.2008 Jõuülekanne Mehhaanilise lülitusega käigukast Käigukast Ehitus ja tööpõhimõtte Jõuülekanne Seadmete paiknemine 1 16.09.2008 Käigukast Mehhaanilise lülitusega käigukast S299-013 Tehniline iseloomustus · Asetus: Pikki suunas · Õli kogus: 1,8l · Täis kaal: 60kg õliga · Õli mark: Sünteetiline 75W-90 Käigukastide ülekande arvud Käik VR6 R5-TDI Püsi Muutuv Ülekande Püsi Muutuv Ülekande ülekanne ülekanne arv ülekanne ülekanne arv 1 41:31 46:13 4,68 44:27...
1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus ning kuidas on need omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsul...
T=2/(0²-²) x=a0*e^(-t)*cos(t+) Q-hüvetegur Q=/=N(e-all) N(e-all)= /T=l/ 1.6.Lainete levik elastses keskkonnas 1.6.1.Lainevõrrand Võnkumiste levikut elastses keskkonnas nim.elastsuslaineteks. Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja lainepikkuse korrutisega. v= V= /T Vaakumis heli ei levi,kuna seal keskkonnaosakesed puuduvad. (0,t)=acos t (x,t)=acos (t- )=acos(t- x/v) V=S/t S=V*t t=S/V analoogiliselt =x/V k(lainearv)=2/ =2*T/T* = /V V= /T II . Vedelike mehhaanika 2.1.Vedelike staatika 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes Vaatleme seisva vedelikus mõttelist pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. =limt/S=dt/dS kui on tegemist vedeliku sambaga,mille kogus on h,siis selle poolt avaldatav hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga,mis mõjub ühikulist pinnaelementi,tema normaali sihis. =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh -vedeliku tihedus g-raskuskiirendus
x=a0*e^(t)*cos(t+) Qhüvetegur Q=/=N(eall) N(eall)= /T=l/ 1.6.Lainete levik elastses keskkonnas 1.6.1.Lainevõrrand Võnkumiste levikut elastses keskkonnas nim.elastsuslaineteks. Laine levimise kiirus v,elastses keskkonnas,on võrdne sageduse V ja lainepikkuse korrutisega. v= V= /T Vaakumis heli ei levi,kuna seal keskkonnaosakesed puuduvad. (0,t)=acos t (x,t)=acos (t )=acos(t x/v) V=S/t S=V*t t=S/V analoogiliselt =x/V k(lainearv)=2/ =2*T/T* = /V V= /T II . Vedelike mehhaanika 2.1.Vedelike staatika 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes Vaatleme seisva vedelikus mõttelist pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. =limt/S=dt/dS kui on tegemist vedeliku sambaga,mille kogus on h,siis selle poolt avaldatav hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga,mis mõjub ühikulist pinnaelementi,tema normaali sihis. =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh vedeliku tihedus graskuskiirendus
Sirgjoonelise liikumise puhul võib piirduda ühe koordinaadiga, nagu tegemist oleks skalaariga. Et liikumise kiirus üldjuhul muutub, siis iseloomustatakse seda kas keskmise kiiruse või hetkkiiruse kaudu. Keha liikumine ja materiaalse punkti liikumine Igal kehal on mõõtmed: keha eri osad paiknevad eri kohtades ruumis. Seetõttu liiguvad keha liikumisel selle eri osad üldjuhul erinevalt. Seda tuleb keha liikumise kirjeldamisel arvestada. Paljudes mehhaanika ülesannetes võib keha eri osade asukoha erinevuse arvestamata jätta. Kui keha mõõtmed on väikesed võrreldes kaugusega teistest kehadest, võib keha liikumist vaadelda nii, nagu liiguks üksainus punkt Niiviisi tehakse näiteks siis, kui uuritakse planeetide liikumist ümber Päikese. Kui keha kõik osad liiguvad ühtemoodi, siis sellist liikumist nimetatakse kulgliikumiseks. Ka kulgliikumise puhul võib keha liikumist vaadelda
3 Ptk. Kinemaatika £ 19. Mehaanika põhiülesanne KÜSIMUSED: 1. Mis on mehhaanika põhiülesanne? 2. Selgita milles seisneb liikumise suhtelisus. 3. Mis on punktmass? 4. Mis on trajektoor? 5. Nimeta liikumise liigid. 6. Mis on taustkeha? 7. Mis on koordinaarid? 8. Mis on taustsüsteem? 9. Mis on teepikkus? (tähis; ühik) 10. Mis on nihe? (tähis; ühik) 11. Millal nihe ja teepikkus langevad kokku? 1. Mehhaanika põhiülesanne on keha asukohta leidmine mistahes ajahetkel. 2. Liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda. Mõne esemega võrreldes võib ta seista paigal jne. (näiteks voodis lamav inimene siiski liigub koos maakeraga ümber päikese. 3. keha, mille mõõtmed võib vaatluse käigus arvestamata jätta. 4. Trajektoor - pidevjoon, mis koosneb keha (punktmassi) poolt läbitud punktidest. 5. Trajektoori kuju järgi – sirgjooneline
1.Klassikalise mehhaanika põhi ülesanne. 2.Soojusliku ja mehhaanilise maailma pildi erinevused ( mida uut tõi soojus maailma) . 3.Mida uurib termodünaamika? 4.Molekulaarkineetilise teooria põhialused. (3) 5. Nimeta mõned teadlased, kes uurisid soojusdünaamikat. 6.Termodünaamika 1. ja 2. seadus/printsiip. 7. Mis on entroopia? 8. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus, soojusülekanne, konvektsioon. 9.Mis on temperatuur? 10. Küsimuste lehelt ,,miks" küsimused. 1. Klassikalise mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht ruumis igal ajahetkel. 2. Mehhaanilises maailmapildis- keha tasandil, vastastikmõju, pöörduvad protsessid. Soojuslikuks maailma pildis- molekuli tasandil, välismõjutused süsteemi reageerimine, pöördumatud protsessid, iseeneslikud protsessid. 3.Termodünaamika uurib soojusnähtusi, soojusvoogude liikumist ja energia üleminekuid ühest vormist teise. 4.1) Kõik ained koosnevad molekulidest. Nt. asju saab peenestada purustada, katki teha.
vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad
*Statistiline mehaanika (kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist, näiteks termodünaamikas) *Erirelatiivsusteooria (on vajalik süsteemide puhul, mille kiirus on lähedane valguse kiirusele) *Üldrelatiivsusteooria *Kvantmehaanika (on vajalik mikromaailma kirjeldamiseks) *Hüdromehaanika ehk Voolamise mehhaanika *Hüdrostaatika *Hüdrodünaamika *Aerodünaamika Mehaaniline liikumine Liikumine ehk mehaaniline liikumine ehk mehhaaniline liikumine on füüsikas (mehhaanikas) kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk asukohavahetus ehk asukoha
Karl Friedrich Benz 1844-1929 Koostas: Kätlin Tammeveski Karl Friedrich Benz sünninimega Karl Friedrich Vaillant Saksa leidur Bensiinimootoriga auto leiutaja Auto Mercedes-Benz looja 1871- asutas rauavalu ja mehhaanika ettevõtte 1883- asutas ettevõtte Die Benz & Cie 1886- sai patendi kolmerattalisele ligroiinil töötavale- Velozipedile 1895- leiutas esimese veoauto. 1896- sai boksermootori patendi. Victoria leiutamine. 1906- asutas ettevõtte C. Benz Söhne. Müüt Carl Benzi kohta Legend, mis väidab et bensiin on saanud nime C. Benzi järgi on puhas vale. Aitäh!
Vastused 1. Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7. Millise avastuse poolest on tuntud Isaac ...
2.1.1. Sissejuhatus mehaanikasse Sõna mehaanika on pärit kreeka keelest ja tähendas algselt masinat. Uurimisobjekti järgi võib mehhaanika jaotada: Tahkete kehade mehhaanikaks Vedelike mehhaanikaks Gaaside mehhaanikaks Peenema jaotuse saame siis, kui arvestame teoreetilisi alusmõisteid: Klassikaline mehhaanika puhul jaotub järgmiselt: Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) (uurib kehade tasakaalu tingimusi) Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude) (uurib kehade liikumist, aga mitte selle tekkepõhjusi) Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude) (uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub.)
Füüsika 1.Mehhaanika(mõõtmine) p=m tihedus= mass V ruumala 2.Mehaaniline liikumine v=s kiirus = tee pikkus t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides p= p g h rõhk vedelikus= vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N kg 6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T ...
Füüsika. Töö ja energia. Energia jaotusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandubühelt kehalt teisele. Mehaaniline töö: Füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. A= Fs, tööühik on 1 J. Energia: Keha võime teha tööd. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W. 1 W= 1J/1s Kang: Lihtmehhanism. On tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Jõu õlga mõõdetakse kangi toetuspunktist kun...
Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada. 1. Tahkete kehade mehaanikaks 2. Vooliste mehhaanika 3. Vedelike mehaanikaks 4. Gaaside mehaanikaks Peenema jaotuse saame siis, kui arvestame teoreetilisi alusmõisteid: · Klassikaline mehaanika 1. Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) 2. Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude) 3. Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude) Mehaanikas kasutatavate suuruste põhiühikud SI-süsteemis on: pikkusühik - meeter (m)
Kiirust iseloomustatakse kiirusvektoriga, mis ristkoordinaadistikus lahutub kolmeks komponendiks. Keha liikumine ja materiaalse punkti liikumine Pikemalt artiklis Punktmass 4 Igal kehal on mõõtmed: keha eri osad paiknevad eri kohtades ruumis. Seetõttu liiguvad keha liikumisel selle eri osad üldjuhul erinevalt. Seda tuleb keha liikumise kirjeldamisel arvestada. Paljudes mehhaanika ülesannetes võib keha eri osade asukoha erinevuse arvestamata jätta. Kui keha mõõtmed on väikesed võrreldes kaugusega teistest kehadest, võib keha liikumist vaadelda nii, nagu liiguks üksainus punkt (materiaalne punkt). Niiviisi tehakse näiteks siis, kui uuritakse planeetide liikumist ümber Päikese. Kui keha kõik osad liiguvad ühtemoodi (igal hetkel on kõigil keha osadel ühesugune kiirus), siis sellist liikumist nimetatakse kulgliikumiseks
Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid.Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad.
''pärast''. Paljude mõtlejate puhul muutuvad need vastuolud nende elulugude teljeks, läbivaks jooneks. Need kokkupõrked toovad kaasa meeleliselt tajumatu maailmakeskme kõrvaldamise maailmapildist, füüsikaliste ettekujutuste, filosoofilste mõistete ja loogiliste normide ilmumise, kusjuures neile kuulub tulevik. Newtoni klassikaline maailmapilt taandab kõik loodusnähtused mehhaanikaseadustele. Mehhaanika haarab ajas toimuvaid ruumilisi muutusi, ta 8 on maailma neljamõõtmeline aspekt (kolm ruumilist koordinaati pluss muutused ajas). Tunnetuse pöördumatus rajaneb maailmapildi pöördumatul komplitseerumisel. Geomeetriliselt kujutatud maailm võib seega osutuda n- mõõtmeliseks, kusjuures n kasvab pidevalt. Newton astus esimese sammu teel maailmapildi järjekindlale ja
kui ta suunas aknaluugi avast tuleva päikesekiire läbi klaasprisma. Ta avastas, et seni homogeenseks peetud valge valgus koosneb kiirtest, mis prismas murduvad erinevalt. Katseliselt näitas ta, et ühevärvilist kiirt ei saa enam osadeks lahutada. Esemete värvust seletas Newton sellega, et (valgustamisel valge valgusega) peegeldab iga ese tugevamini tagasi just tema värvile vastavaid kiiri. Newtoni esmakordselt selgesti formuleeritud kujutlus kehade massist oli mehhaanika õige ülesehitamise aluseks (enne Newtonit olid massi ja kaalu mõisted samastatud). Newton tõi füüsikasse kujutluse massist kui mateeria hulgast kehas ja tõestas, et mass on keha inertsuse mõõt, ühtlasi aga ka gravitatsiooni allikas ja objekt. 2 Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses. Need seadused kirjeldavad ja ennustavad jõudude mõju objektidele. Nad
kust lugeda nende kohta täpsemalt. Nendega lähemalt tutvudes, hakkas mind see teema üha enam ja enam köitma. Isaac Newton, inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, on inimene, kes muutis meie jaoks füüsikas asjad lihtsamaks ning arusaadavamateks. Tema teooriad on põnevad, mis tekitasid ka töö valmistamisel palju huvi. Töö eesmärgiks seadsin endale saada ülevaade kuulsa füüsiku eluloost ning uurida lähemalt tema panust mehhaanika arengusse. Referaadi koostamisel kasutasin füüsikaõpikut ja teaduslikke raamatuid, mis käsitlevad Newtoni teooriaid. Töö käigus sain teada ka Newtoni panusest matemaatikateadusesse. Referaadis esinevad pildid on võetud Internetist. Lisaks eestikeelsetele raamatutele kasutasin Internetist leitud inglise keelset materjali, tõlkides selle eesti keelde. 3 1. Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton (vt. joonis 1.) sündis 4
Mehaaniline töö Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehhaanilist töd tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö suurus sõltub Kehale rakendatud jõust. Jõu mõjul läbitud teepikkusest. Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- dzaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Näited: 1. Traktor veab atra. 2. Kivi tõstmine lauale jne. Võimsus ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1
võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed) Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Vask karbonaadid ja vask kloriidid Tina ja plii Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga.
kuppel. 2)klassikaline maailmapilt laevad, osati navigeerida, maa oli keskpunktiks. 3)lõpmatu universumi maailmapilt päike keskel 4)relativistlik maailmapilt Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist. 2)füüsikaline uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 3)kosmoloogiline taevakehade arengu uurimine. Valdkonnad (harud): 1)Meetodi järgi: · Astromeetria asukoha ja liikumise mõõtmine kaardil. · Taeva mehhaanika uurib taevakehade liikumise arengut. · Astrofüüsika uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 2)Objekti järgi: · Platetoloogia maa uurimine · Tähtede füüsika uurib tähtedel toimuvaid protsesse. · Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. · Kosmoloogia üks osa astroloogiast, uurib universumi tekkimist ja arengut. Uurimismeetodid: 1)vaatlus (visuaalne, fotomeetrilised, spektromeetrilised). 2)katse 3)andmetöötlus.
LEONARDO DA VINCI (1452-1519) Leonardo da Vinsi sündis Vinci lähedal vallaslapsena. Ta ema oli vaene talutüdruk Caterina ja isa oli rikas notar ning maaomanik Ser Piero. Alates 5. eluaastast kasvas Leonardo isa juures, kes andis pojale hea hariduse. Juba lapsena ilmnes poisil kunstianne. 15.aastaselt asus õppima Firenze kuulsa kunstniku Andrea del Verocchio juurde (maali ja skulptuuri). Leonardo oli parim õpilane ja tihti maalis fragmente õpetaja töödele. (näit: ,,Kristuse ristimine"). 1472.a. sai Leonadro da Vincist Püha Luuka gildi liige. Peagi sai da Vinci Firenzes oma ateljee. Leonard oda Vinci oli väga nägus noormees, kes oskas hästi ratsutada, tundis huvi mehhaanika, geomeetria, anatoomia vastu. Da Vinci käis lahkamas laipu, et õppida inimkeha ehitust.ta leiutas jalgratta, lennukruvi ja palju muud. Kuna ta oli vasakukäeline ja kõik oma joonised täiendas märkmetega, siis leiutas ta peegelkirja, et mitte tinti laiali ajada. Samas o...
H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh hurtsik mahorka sahh hütt abstraheerima
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Töö nr. 7 Soojustehnika Töö nimetus: Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MAHB-51 Õppejõud: Töö tehtud:
karbonaad, pilotaaz, garderoob kardinal, inventar, talisman AGA... 8. h võõrsõnas on jälle ebamäärane, kuid sageli kehtib reegel, et: · kahekordse täishääliku järel on üks h psüühika, stiihia · lühikese täishääliku järel pikk/ülipikk h kahe tähega psühhoos, tsehh, krahh · aga erandeid on ikka mehaanika ja mehhaanika boheemlane, nahaalne, nihilist, sahariin
WB Maailmapank Maailmapank on arengupank, mis asutati 1944.a samaaegselt Rahvusvahelise Valuutafondiga Bretton Woods'is USA's, mille tõttu refereeritakse Maailmapanka ja Rahvusvahelist Valuutafondi tihti ka Bretton Woods'i institutsioonidena. Maailmapanga peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Maailmapank koondab 5 liikmesorganisatsiooni: Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Mitmepoolsete Investeeringute Kaitse keskus (MIGA) ja Rahvusvaheline Investeerimisdispuutide Lahendamise Keskus (ICSID). Eesti on Maailmapanga liige alates 1992 aastast. Eesti võttis viimase laenu Maailmapangast 2000. aastal. 2006. aastal muutis Eesti oma staatuse Maailmapangas laenaja-riigist doonor-riigiks...
Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud botaanikuna.Leidis,et kogu elav loodus jaguneb kolmeks:taime-,looma- ja kiviriigiks.Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse. Antoine Laurent de Lavoiser 1743-1794 Prantsuse teadlane,kes järeldas,et metalli oksüdeerumisel toimub küll metalli ühinemine õhuga,kuid mingit flogistoni,mida metall ära annab,ei eksiteeri.Väitis,et õhk koosneb
on ka tänapäeva kandunud edasi idee ehitada peaaegu igasse suuremasse Euroopa linna ning pealinna peaväljak, mida kasutada edaspidi kogunemispaigana, ürituste korraldamiseks või isegi turu jaoks. Kreeka keelest on kasutusele võetud ka paljud võõrsõnad : filosoofia, teoloogia, kriitika, apaatia, loogika, teoreem ja suur osa meditsiinitermineid: kirurg, geen ning ka sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused , et me nende päritolule ei mõtle: rütm, muusika, mehhaanika, skeem. Kogu kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul on näiteks ,,Kalevipoeg". Üle Euroopa levis ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile, sest kui mitte need siis kes veel? Kuid kindlasti üheks tähtsaimaks kultuuriliseks aspektiks mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana- Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. saj. ekr. Tragöödiate eesmärk oli
Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas. Antiikaja teaduses oli ainulaadne Archimedes. Archimedes ühendas endas ühtaegu andeka matemaatiku ja oivalise inseneri, tema oli ka sellel ajastul kõige lähedamal uusaja teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks- kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine, mis tõusis ülitähtsaks teguriks materiaalse tootmise arendamisel uusajal. Umbes samal ajal Aleksandrias sündis uus omanäoline tehnikaharu-pneumentika. Seda hakkas uurima Ktesibios(-3.saj.). Tema silmapaistvamaks leiutiseks on ka tuletõrjeprits. Ktesibiost huvitas ka sõjatehnika, tema antud on heitemasinate halkotoni ja aerontoni idée. Esimeses toimus vibu paigutamine pronksvedru abil, teises pani katapuldi hoovad liikuma sururõhk.
Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise iseloomu muutumise põhjustena vaadeldakse füüsikas jõude. Liikumise põhjustega tegelev mehhaanika haru on dünaamika. Kinemaatika uurib liikumist põhjustele tähelepanu pööramata. Koostas: André Purve Kuusalu Keskkool 11B 5 aprill 2012
pealinna peaväljak, mida kasutada edaspidi kogunemispaigana, näiteks ürituste korraldamiseks või isegi turu jaoks. Kreeka keelest on kasutusele võetud ka paljud võõrsõnad, näiteks filosoofia, teoloogia, kriitika, apaatia, loogika, teoreem ja väga suur osa meditsiinitermineid: kirurg, geen ning ka sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused ja tavaliseks saanud, et me ei oskaks isegi mõelda nende päritolule. Näiteks võin tuua rütm, muusika, mehhaanika ja skeem. Kogu Euroopa kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul võib näiteks tuua „Kalevipoeg“. Üle Euroopa levis „Ilias“ ja „ Odüsseia“ ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile. Kuid kindlasti üheks tähtsamaks kultuuriliseks aspektiks, mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana-Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. sajandist eKr. Tragöödiate eesmärk oli kodanikele
Maailmapilt mis see on? Referaat Koostaja: Raili Sepri, 12a Juhendaja: õp Tarvo Talvistu Põltsamaa 2009 SISUKORD 1. MAAILMAPILT MIS SEE ON?.........................................................................................3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt................................................................................................ 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria,............................................................................5 1.2.2
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on
Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused. Ka Alessandro Volta tegi olulise leiutise elektripatarei, mis võimaldas muuta keemilist energiat elektriliseks. Eespool nimetatud leiutisi võib pidada oluliseks, sest nad võimaldasid inimestel loodusest paremini aru saada ja maailma turvalisemaks muuta. Avarduv maailmapilt provotseeris teadlasi tegema katseid, mille käigus tehti mitmeid tähtsaid avastusi. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier (1743-1794) leidis, et õhk kooseb gaaside segust
Mina ja füüsika Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks, nagu näiteks mehhaanika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku. Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning
Mehhaanika kordamisküsimused: 1. Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib ja seletab loodusnähtusi. 2. SI-süsteemi mõõtühikud(7 tükki): 1) Pikkus. 2) Aeg. 3) Temperatuur. 4) Ainehulk. 5) Mass. 6) Elektrivoolu tugevus 7) Valgustugevus. 3. Mõiste: Punktmass: Punktmassiks nimetatakse sellist ala mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamatta. 4. Mõiste: Trajektoor Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. 5. Mõiste: Ühtlane liikumine: Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. 6. Mõiste: Kehade vastastikmõju: Kehade vastastik mõjuks nim. seda, kui ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. 7. Mõiste: Ühtlaselt muutuv liikumine: Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Mõiste: Keskmine kiirus: Keskmine kiirus on kogu teepi...
Kas insenerid ja teadlased suudavad päästa maailma? Juba päris väikesest peale olen näinud elu enda ümber, aga pole õigupoolest teadvustanud selle tähtsust. Nüüd tundub, nagu iga hetkega muutuks see järjest olulisemaks. Võib-olla olen suureks saanud. Üsna tähtsaks muutub inimeste elus teadus ning selle väärtustamine kõigil elualadel. Oleme jõudnud teelahkmele, kus on vaja teada, kas teadlased ja insenerid tõepoolest suudavad maailma päästa. Teaduse areng jääb aasta tuhandete taha, kui sai alguse kogu meie maailma jaoks vajalikud teadmised. Kõige suuremaks võib teaduse arengut pidada aga keskajal, kui Nikolai Kopernik avastas, et maailmaruum on heliotsentriline, aga ka sellest oleks vähe olnud. Järgnevaks suurmeheks võib lugeda inglise teadlast Isaac Newtonit. Ta töötas välja kõige üldisemad mehhaanika seadused, milleta me tänapäeval elu ettegi ei kujutaks. Ka tänapäeval sirgub tublisid ja noori insenere, kes on...
- CD Pilt Allikas: (www.emt.ee) Minu vajadustele vastab kolmest väljatoodud telefonidest kõige enam Samsung i900. Otsides telefoni, vaatan ma esiteks tema välimust, seejärel lisafunktsioone. Kolmest esitatud telefonist on Samsung i900-l kõige rohkem omadusi. Tugevad küljed Nokia 8800 CARBON ARTE-l on materjalide valik- süsinikkiust ning titaanist tipptehnoloogiline, dünaamiline ja töökindel, mehhaanika 1 täpsus on viimse detailini viimistletud. 3,2-e megapiksline autofookusega kaamera, 4GB kasutajamälu ja 3G ühendus. Samsung i900-l 5-megapiksline autofookusega kaamera, kiire andmeside valmidus, GPS-põhine navigeerimistarkvara ja 8GB kasutajamälu. Rahuldab kõiki multimeediavajadusi. LG KC910 on nn. tööriist, suure puutetundliku ekraaniga, 8Mpix kaamera erinevate pildistamis reziimidega, sisemise
väitsid, et inimene suudab avastada nähtuste loomulikke põhjusi. · Järeldasid, et maailm areneb iseenda seaduste järgi. · Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku (Kreeka oli põllumajanduslik maa - see oli elu). Milline oli nominalism? · Väitis, et reaalselt eksisteerivad konkreetsed esemed · mõisted on ainult nimed, mida me anname nendele esemetele. Milline oli mehhaaniline materialism? · Vaadeldi kui mehhaanilist konstruktsiooni, mis allub Newtoni klassikalise mehhaanika seadustele. Milline oli vulgaarne materialism? · Samastas inimaju tegevust teiste organite tegevusega. Millised on 2 idealistide põhiväidet? · Esmane on idee, teadvus ja kõik ülejäänud maailm on selle idee loodud · Maailm ei ole tunnetatav - me ei või teada midagi konkreetset või õiget maailma kohta. Kuidas jagunevad idealistid? · Objektiivsed idealistid · Subjektiivsed idealistid Mida väidab objektiivne idealism? · Maailm luuakse mingi
kogemusi ja eksperimendi tähtsust, avastas vabalangemise seadused ja inertsi. Rene Descartes- filosoof, inimhingel on kaks vabadust: mõistus-ja tahtevabadus, jagas teaduse 2te ossa: mateeriat uurivad ja hingega tegelevad, suur tähelepani oli pööratud inimmüistusele, pani aluse analüütilisele geomeetriale. Isaac Newton- füüsik, leiutas peegelteleskoobi, planeedid liiguvad ümber päikese elliptilisi trajektoore mööda, mehhaanika seadus, gravitatsiooni seadus,leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutusi. Karl Linne- botaanik, jagas taimed ja loomad sugukondadesse ja liikidesse, andis taimedele ladinakeelsed nimed. A.L Lavoiser- keemik, raamat´´Keemiaelemendid´´, metalli roostetamisel metall ühineb õhuga. Henry Cavendish- keemik,sünteesis vett, avastas vesiniku. Edward Jenner- pani aluse vaktsineerimisele, leiutas ravimi rõugete vastu.
Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 18901925. Fonograaf oli grammofoni eellane. See oli täpselt sama põhimõttega, ainult erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel. Algul olid nad mõeldud helisalvestuse jaoks. Hiljem hakkasid levima ka salvestatud vahatrummild. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid seal oli hoopis mehhaanika, mis lükkas nõela edasi vedrumehhanismiga. Sa olid seal juures ning tegid mängit häält. See sinu hääl pani membraani võnkuma ning membraan andis võnked üle nõelale, mis siis kirjutas heli vahatrummilie. Hiljem sai heli taasesitada. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
