Tripoli Koostas:(nimi) Asukoht ● Tripoli- Liibüa pealinn ja sadam. ● Tripoli asub Põhja serva Sahara kõrbes oaas Vahemere lõunakaldal. Ajalugu ● Tripoli linnas on säilitanud tugev Araabia traditsiooniline stiil ja tunnused, vanalinna suurim ajalooline mošee ehitati 10. sajandil, ümber ehitatud 17. sajandil. ● 7.sajandil araablased vallutasid linna. ● Aastal 1951, Liibüas kuulutatud ametlik iseseisvumine määrati pealinnas Tripolis. ● Tänapäeva Tripoli kohale asutasid foiniiklased 7. sajandil eKr Oea linna. Hiljem läks linn kreeklaste koloonia Kürenaika, seejärel Kartaago võimu alla. Linna Tutvustus ● Tripoli on kapital, Liibüa, ja majandus-, kultuuri-
Islam ja kalifaat. Mõisted 1. Araabia rändkarjakasvatajad - beduiinid 2. Jumala saadik ja sõnumitooja, Muhamedi tiitel - prohvet 3. Araablasest prohveti Muhamedi rajatud usk - islam 4. Islami järgija - moslem 5. Prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kalifaadi ehk islamiriigi kõrgeim juht - kaliif 6. Islami usuõpetuses püha sõda usu kaitseks, relvavõitlus uskmatutega - džihaad Islami kultuur Mõisted 1. Islamiusuliste palvepaik - Mošee 2. Mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse - minarett 3. Islamiusuliste vaimulik, juhatab mošees ühispalvust - imaam 4. Islami pühakiri-koraan Millistel teadusaladel olid moslemid eriti edukad? 1. Arstiteadus 2. täheteadus 3. Astronoomia 4. Matemaatika 5. Filosoofia 6. Ravimiteadus
Mussa - Mooses Issa - Jeesus 5 ususammast: Usutunnistus, 5x palvetamine ööpäevas, almuse andmine, paastumine sh. 30-päevane ramadaan, soovitatav palveränd Mekasse Hadzi – palveränaku läbi teinud usklik Mufti – kõrgem vaimulik Medrese – kõrgem vaimulik õppeasutus Šariaat – islami õigussüsteem, mis põühineb muistsete araabia nomaadide õigusel Imaam – vaimulik, eespalvetaja Mulla - külavaimulik Minarett – mošee kuulutustorn Mošee – islami palvekoda Muezzin – palvele kutsuja Palvepäev mošees on reede
● "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Usukombed Palvetamine ● Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole ● Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg ● Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga ● Palvuse ajal ei kanta jalatseid. ● Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvekohad ● Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas ● Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett ● Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega ● Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. ● Mošeesse peab sisenema paljajalu Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas:
pühakoda või võib ka piirduda • Palvus seisneb erinevas hulgas palve palvevaibaga. kummardustes mille • Palvuse ajal ei kanta käigus loetakse jalatseid. usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvekohad • Islami pühakoda on • Mošees ei ole pilte mošee, kus moslemid ega skulptuure. käivad palvetamas ja • Mošeesse peab jutlusi kuulamas. sisenema paljajalu. • Tihti on mošeel • Mošees on vähe kuppelkatus ning mööblit, kuna pühamu kompleksi palvetatakse kuulub kõrge torn põrandal minarett , kust palvemattidel. moslemeid palvetama kutsutakse(enamasti • Tihti asub mošee õuel on tornid valgustatud purskkaev või
10.Sajandil laguned riik kolmeks kalifaadiks, mille pealinnad olid Bagdad, Kairo ja Cordobas. Islami usk Nagu ka viis sammast ütleb, peavad moslemid 5 korda päevas Allah’I poole palvetama Seda tehakse sageli mošees, kuid võib teha ka seal, kus ollakse. Tähtis on see, et enda ümber oleks kõik puhas ja sellepärast ongi kõigil oma vaip, et palvetamise ajal oleks puhas. . Palvetamine Allah’i poole Islami ehituskunst O Kõige tähtsamad ehitised on mošeed. O Mošee juurde kuuluvad ka kõrged tornid ehk minaretid. O Mošeesid kaunistati sammaste, kuplite, tekstidega koraanist, geomeetrilistekujunditega ja mošeed oli sageli marmorist. Mošee Islami teadus, meditsiin ja kirjandus O Araablastel olid head kaardid, head saavutused täheteaduses ja võtsid kasutusele kümnendsüsteemi. O Meditsiin oli kõrgelt arenenud, tehti keerulisi operatsioone leiutati tuimestus. O Islami vastuvõtmisega kaasnes suur kirjakultuuri areng.
palvuse ajal. Palvekohad : Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mošeesse peab sisenema paljajalu. Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Palveesemed : Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. A'baia - moslemimeeste riietusese. Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. Islami Pühad : Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha: Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu
1. Millal sai alguse Bütsants ja millise sündmusega? 395-Rooma jagunes Lääne-ja Ida- Roomaks 2. Bütsantsi pealinn- Konstantinoopol 3. Nimeta keiser Justinianuse tähtsamad tegevused! (vähemalt kolm) Tugevdas sõjaväge ja laevastikku, vallutas tagsi Põhja-Ameerika, Lõuna-Hispaani ja Itaalia, tema käsul koondati kõik Rooma seadused kokku 4. Mis näitab seda, et oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas? (vähemalt kolm iseloomulikku joont) Käsitöö, kaubanduse, teaduse ja kultuuti õitseng, korraldati ümber sõjavägi ja riigivalitsemine, vallutati tagasi palju vahepeal kaotatud alad 5. Millised olulised sündmused Bütsantsi ajaloos toimusid aastatel 1204 ja 1453? 1204-ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli ja rüüstasid linna 1453-Bütsantsi ajaloo lõpp 6. Nimeta Bütsantsi ühiskonnakihid! Riigiametnikud, kaupmehed ja käsitöölised, talupojad 7. Miks said riigiametnikeks ka madalamate ühiskonnak...
Punane meri asub Araabia poolsaare ja Aafrika ranniku vahel. Ta pikkus ulatub ligi 2000 kilomeetrini. Suurim laius on 305 kilomeetrit. Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia. Araabia maadeks loetakse samuti Jeemenit, Omaani, Araabia Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini. Meka Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Araablased tegelesid ka veel astronoomia ja astroloogiaga. Araablaste väga tähtis loom oli kaamel. Mošee Minaretid Araabia naised Araabia mehed Muinasjutukogum Kunagine Saudi-Araabia kuningas Koraan Koraan on islami püha raamat.
Tuntuim on Moskva Kreml, kus kuni 18.sajandi alguseni elasid Moskva suurvürstid ja tsaarid. Pärast Esimest Maailmasõda sai Moskva Kremlist Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa valitsuse ja/või presidendi asupaik. Seepärast kasutatakse sõna ”Kreml” ka lihtsalt Venemaa juhtkonna tähenduses. 19)Kes olid kaks tuntuimat ikoonimaalijat? Theophanes - kreeklane, kes rajas ikoonimaali koolkonna. Andrei Rubljov. 20)Mida tähendavad mošee, minarett, mihrab ja medrese? Mošee on pühakoda. Minarett on saledad kõrged tornid, mis kuuluvad tavaliselt mošeede juurde. Mihrab on poolkaar mošeedes, mis on suunatud Meka linnas asuva Kaaba Templi poole. Medrese on ehitustüüp, mis ühendab mošee ja teoloogilise õppeasutuse. 21)Mis on romaani stiili põhiliseks tunnuseks? Ümarkaared. Massiivsus. 22)Mille poolest erinevad kreeka ja ladina rist?
Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega Islam ● Islamimaailm ● On üks maailmareligioonidest ● 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit ● Kõrgeim jumal Allah ● Islami viis sammast ● Islami pühakoda mošee ● Islami sektid Islami levik maailmas Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured
*karjatamine *ehitus *tööstus ja teenindus, kaubandus Eksportkaubad: *toornafta *kohv *kuivatatud ja soolatud kala *maagaas Ekspordipartnerid: 1.Hiina 2.Tai 3.India Peamised importkaubad: *toit ja elusloomad *masinad ja seadmed *kemikaalid Impordipartnerid: 1.Šveits 2.Hiina 2.India Enamkasutatavamad transpordiliigid: laevad tallatakso Kaugus Tartust Kliima: Läänerannikul niiske, muidu kuiv ja kuum kliima. Hooti mussoonid. Vaatamisväärsused 1. Sana´a vanalinn 2. Al Saleh mošee 3.Al Kathiri palee inimarengu indeks: 0,567 Arengurühm:
Sõit jätkub läbi La Mancha, kurva kuju rüütli kodumaa. Meie teele jäävad ka kuulsad tuuleveskid, millega Don Quijote võitles. Puerto Lapice linnas külastame kõrtsi, kus Don Quijote rüütliks löödi ning võimalusel naudime siin ka lõunasööki. Jätkame sõitu ning jõuame La Manchast Andaluusiasse. Majutume Cordobas hotellis****. 9. päev CORDOBA - ANDALUUSIA PÄRL SEVILLA, LEND MALAGA- TALLINN Hommikusöök hotellis. Cordoba kuulsaim vaatamisväärsus on kunagine mošee - La Mezquita. Mošee ehitamist alustasid Hispaaniasse tunginud moslemid 8. sajandil. 16. sajandi keskel, peale rekonkistat, ehitati aga mošee keskele hiiglaslik katedraal. Mošee palvesaalis on 850 graniit- ja marmorsammast, mis kaunistatud puna-valgete triipudega. Sõidame Andaluusia tähtsaimasse keskusesse, Sevillasse. Legendikohaselt asustas Sevilla linna Herakles. Sevilla oli ka tähtis mauride keskus. Linn asub rahulikult ning
mosaiigid. Ukraina. 11.saj Miikael. Ikoon. 16.saj. algus Ikoon hobudte kaitsjate, Pühade Flori ja Lavriga. 15.saj. ISLAMI KUNST (7. Saj-17.saj) Etniline kirevus Ehituskunst Kõige olulisem ehitis on pühakoda- mošee.muhameedlane peab päevas viis korda palvetama. Mošeesid hakati ehitama juba 7.saj Mutavakkili Suur mošee ja spiraaltrepiga al-Malvija minarett Samarras (Iraak) 9.saj. Koosneb enmasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuset, igast küljest piiravad
Euroopa-osa idapiirkonnas. Riiki peetakse üheks ”kõige enam majanduslikult arenenud riigiks Venemaa Föderatsioonis”. Kaasan on moodne miljoni elanikuga linn Volga ja Kazanka jõe ristumiskohas. See on üks paljudest Venemaa linnadest. Üks Kaasani vaatamisväärsusi on selle kuulus kreml. See vana 16. sajandist pärit kindlus koos hoonetega on ainuke praeguseni säilinud tatari kindlus Venemaal. Kaasani kremli kivimüüride vahel on ka Sjujumbeka torn, Tatarstani valitsushooned, mošee ja õigeusu kirik. Rahvas ja keel Tatarlased on Venemaa suurim turgi rahvaste populatsioon. Neid öeldakse olevat kokku 5,5 miljonit. Kuid see, kui palju neid sel hiiglaslikul maal tegelikult on, pole teada. Tatari keel kuulub turgi keelehõimkonda. Selles hõimkonnas on ka aserbaidžaani, baškiiri, jakuudi, kasahhi, kirgiisi, nogai, turkmeeni, tõva, türgi ja usbeki keel. Mõningad neist keeltest on sedavõrd
Kalifaat - vastloodud riiki kutsuti nii ● Nimeta varakeskaja kolm kalifaati (kui võimaliks, siis koos pealinnadega). 1. Abbassiidide Bagdadi kalifaat 2. Umaijaadide Damaskuse kalifaat 3. Rashiduni kalifaat Selgita järgnevaid mõisteid: I Džihaad - islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega II Koraan - muhamedlaste pühakiri, millest lähtuvad põhilised islami tõekspidamised III Mošee - islami pühakoda. IV Medrese - islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus.
Reliikvia – Pühakutega seostatud esmed, mis arvati kandvat Jumalikku väga Kerjusmungaordud: Rändasid ja pidasid jutlusi Langus Kuningavõim tugevnes Suur skisma Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
Kaaba tempel - moslemite tähtsaim pühamu kus käiakse palverännakutel koraan - islami pühakiri kalifaat - islamiriik mošee - moslemite palvepaik 1) Araabia poolsaar oli kuiv ja kõrbene, poolsaare lõunaosas ja Punase mere rannikul sai põldu harida ja vilja kasvaada. Enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. 2) 1 usutunnistus - tuleb tunnistada ainujumalat Allahit 2 palvetamine - viis korda päevas Kaaba poole palvetamine 3 paast - ramadaanil ei tohi päeva ajal midagi süüa ega juua 4 annetamine - tuleb annetada nõrgematele 5 palverännak - kord elus tuleb ära käia Mekas 3) Meka ja Mediina olid kaubateede ristumiskohtadesse tekkinud jõukad kaubalinnad, samuti tähtsad usukeskused. 4) Moslemid peavad oma ajaarvamise alguseks seda kui Muhamed oma kaaslastega kiusamise tagajärjel Mekast Mediinasse põgenes, sest seal loodi ka esimene islami põhimõtete järgi elav koolkond. 5) Vana-Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladi...
esivanemate maa ära võtma. Filmis lähtu põhjal tegin järelduse, et Jeruusalemmas tehakse väga paljudele liiga ning olukord ei paista laabuvat. Jeruusalemmas käib tihe üksteise kohtusse kaebamine ning teiste alavääristamine. Selline seis ei ole enam kaua rahulik ning see võib väga kergelt sõjaks paiskuda. Ka filmis arutleti võimalike lahenduste üle ning peamiseks arvamuseks jäi, et Templimäele tuleks ehitada kolmas mošee, mis rahuldaks kõigi kolme usundi vajadused. Pühapaikade hävitamine tooks kaasa terve rahva viha ning sellega ei ole mitmed sealolijad arvestanud. Kõrvaltvaatajana on olukorda küll lihtne hukka mõista, kuid olukorra parandamiseks tuleb midagi ka ette võtta. Teada on, et ükski rahvus ei kavatse Jeruusalemmast lahkuda ning teistele võitu loovutada, ning sellest võibki saada nende hukatus.
ARAABLASED ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ARAABIA KULTUUR Dairi Reinvart 10.A TTG ARAABLASED ● Semiidi päritolu rahvas ● Araabia maad: (sealhulgas ka juudid), kes iidsest ajast on elanud Araabia poolsaarel. ● Araabia poolsaar on üks suuremaid poolsaari. Enamust osa poolsaarest katab kõrb või poolkõrb. ISLAMI KUJUNEMINE JA LEVIK ● Islam tekkis 7. sajandil, kui Meka kaupmees Muhamed hakkas levitama uut usku. ● Muhamed sündis 570.aastal Mekas. Sai juba noorelt väga jõukaks kaupmeheks ja oli üldse väga edukas. ● Ainus jumal pidi olema Allah, kõik teised jumalad (ebajumalad) tuli hüljata. ● Muhamed kuulutas end Allahi prohvetiks. ● Mekalased suhtusid uude...
Kalifaat-riik Kaliif - valitseja džihaad - püha sõda islami levitamiseks emiir - riigi eri piirkonna valitseja koraan - islami püha raamat Toimusid eri suguvõsade ja huvigruppde võitlus - 661. jagunes islami kogukond kaheks: sunniidid, šiiidid . Muhamed sündis 570 Mekas, oli kaupmees. 40aastasena sai ilmutuse Jumala saadikult, kes käskis tal hakata kuulutama usku ainsasse jumalasse. Islami kultuur Raamatukultuur. Kalligraafia. Armastusluule. Elusolendeid kunstis väga ei kujutatud. Mošee - hoone palvetamiseks. Medrese - mošee + õppeasutus Islam - antiikkultuuri talletaja ja vahendaja Araablased vaimustusid kreeka kultuurist, õppisid keelt, filosoofiat, matat jpm. tõlkisid araabia keelde. Hiljem eurooplas tutvusidki kreeka autoritega tänu araabia tõlgetele. Araabia mõju eu kultuurile on suur, nt keeltes sõnad alkeemia, algebra. Ibn Sina - tuntuim islami õpetlane Keskaegse Euroopa sünd Rooma tsivilisatsiooni hääbumine Miks (Lääne-)Rooma tsivilisatsioon hääbus?
Bütsantsi kunst. Tsentraalehitis- kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel. Hagia Sophia kirik- Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik, ehitatud 6. saj lõpul. •Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mošee ja ehitanud külgedele neli minaretti •See on omapärane tsentraalkirik •Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mošeeks. Bütsantsi mosaiik- Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Peamiselt võeti eeskuju
42) Läänistamine – maatükkide jagunemine ustavatele sõjameestele, kes on valmis sõtta minema 43) Hospidal – haigla 44) Raekoda - hoone, kus toimusid rae istungid 45) Tsunft – käsitööliste ühendus 46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast: Usutunnistus Viis korda päevas palvetatakse näoga Meka poole Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool 51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas
• budism 376 miljonit • traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas šamanism jmt) 300 miljonit jne. 4) Milliste religioonidega on seotud järgmised mõisted : Jeesus Kristus – Kristlus Muhamed – Islam Allah – Islam Šariaat – Islam Koraan – Islam Mooses – Kristlus, Judaism, Islam Toora – Kristlus, Judaism, Islam Sünagoog – Judaism Mošee – Islam Vana-Testament – Kristlus Uus-testament – Kristlus 5) Mis on piibel – Piibel on ristiusu kanoniseeritud pühakiri. 6) Selgita mõistet ateism – Ateism võib tähendada usku jumala(te) mitte- eksisteerimisse või teismi eitamist. Samuti võib ta tähendada usu puudumist jumalasse või jumalatesse – n-ö mitteusku. 7) Mis perioodist alates me võime usulisi liikumisi lugeda uususunditeks – Alates 17
Ülikool Bagdadis 11.s. Reaal-ja loodusteadused. Kartograafia (maa-alade kaardistamine) Al Idiris; meditsiin (Ibun Sina entsüklopeedia); astronoomiakoolid, tähetornid; araabia numbrid Indiast. Lisasid nulli; malemäng. Leiutised: tulleveskid, 3-nurkne abipuri, astrolaab (vahend taevakehade vaatlemiseks ja mõõtmiseks), mussoontuulte kasutamine, klaasläätsed. Aiakunst, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, purskkaevud. Ehituskunst- paleed, mošeed (Jerusalemma Kaljutempel, Sinine mošee Istanbulis, Cordoba mošee, Damascuse Suur mošee). Seinu ja legesid kaunistati ornamentidega (pehmesse kivisse raiuti taime motiivid) ja glasuurplaatidega (sinine ja roheline). Islamiusu levik: mittemoslemite lisamaksustamine, araabia keel, selged reeglid. Muhameedi elu (570-632): jäi 6.a orvuks, karjane, karavanikaupmees Mekas. 40-a ilmutused, pidas end Moosese ja Jeesuse järeltulijaks. Kuulutas usku ainujumalasse Allahisse, kirjaoskamatu. 622 lahkus Mediinasse- jüngrid, relvastatud salgad
Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid Keskajal oli põllumajanduses kasutusel kolmevälja süsteem, kus maa jagunes talivilja, suvevilja ja kesa vahel. Kõrgkeskajal võeti põllumajanduses kasutusele ratas-ader, künniloomadeks olid härg ja hobune Kõrgkeskajal kasvas rahvaarv Lääne-Euroopas peaaegu 10 korda. Kõrgkeskajaks peetakse perioodi 11-13 sajandil. Majandussüsteemi, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise, nimetatakse Naturaalmajanduseks.
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
saj ei toonud Indias kaas märgatavat kultuurilangust. Kuigi muhameedlased kehtestasid Indias ajutiselt ülemvõimu ning esines vägivaldseid kokkupõrkeid ka religiooni tunnistajate vahel, suudeti omavahel ka rahumeelselt läbi käia, mis tõi enesega kaasa india ja islami kultuuri mõningase segunemise. Dehli sultanaadi ja Suurmogulite riigi aegadest pärinevad paljud tänapäevani India sümboliteks olevad ehituskunsti tippteosed nagu mošee – mauseleum Tadž Mahal, Punane kindlus Dehlis jne. Keskajal oli India olulisel kohal tolleaegses maailmakaubanduses. Läbi India läänerannikul asuva Calikuti (Kalkutta) sadama veeti india päritoluga vürtse, kalliskive ning käsitöötooteid araabia kaupmeeste vahendusel edasi Vahemere äärde, kust need liikusid edasi juba Euroopa suunal. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer
madonna, jumalaema — ristiusus Jeesus Kristuse ema Maarja; kunstis Maarja kujutis koos Jeesus-lapsega. mastaba — vanaegiptuse lameda katusega haudehitis. mausoleum — suur haudehitis; nimetus tuleneb kuningas Mausolose haudehitisest, mis püstitati 4. saj. e.m.a. Väike-Aasias. meander — kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. menhir — pronksiaegne usulistel eesmärkidel püstitatud kivisammas. minarett — islamiusuliste templi, nn. mošee torn. miniatuur — 1) keskaegne raamatu-maal; 2) väike pilt. monument- mälestussammas, ausammas. mosaiik — erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks. motiiv —kunstiteose ainestiku koostisosa. muusa — kunstidega teaduste kaitsjanna vanadel kreeklastel. mustafiguuriline stiil — kreeka vaasimaalistiil, mille puhul punasele vaasipinnale maaliti mustad figuurid, levinud 6. saj. e.m.a.
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
kaldail; lääne-euroopa, iisraeli ning ameerika turistid kalduvad külastama randu ning ajalooehitisi; ida-euroopa turistid lähevad aga Istanbuli või Musta mere rannikule ostma või kaupu vahetama; iraani või muude kesk- aasia turistide meelispaigaks on samuti suured linnad nagu Istanbul või Bursa ning nemad lähevad sinna tihti lihtsalt tooteid ostma. Türgi suurimas linnas, Istanbulis, on suures hulgas turistide atraktsioone linna pika ajaloo tõttu- Sultan Ahmedi mošee, Hagia Sophia, Dolmabahçe palee jne. Istanbulist on viimasel ajal saanud Euroopa suurimaid ostukeskusi oma poodide ning kaubanduskeskustega. Samuti asub Istanbulis Euroopa suurim ning maailma suuruselt teine ostukeskus “Cevahir’i poekompleks”. Rannakompleksid on praegusel ajal Türgi ühed tähtsaimad “turismimagnetid”. Enamus puhkekeskusi paiknevad Egeuse mere ning Vahemere rannikuil. Antalya on tunnistatud Türgi turismipealinnaks. Turistide arv kasvas oluliselt 2002. ja 2005
Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele. Olulised on ka araabia numbrid, mida kasutatakse peaaegu kogu Euroopas. Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11. sajandil Ibn mansur koostas Kairos 13.sajandil esimese entsüklopeedia. 37) Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil Islami hariduse aluseks oli Koraan. Esimene islami kool tekkis Mediina mošee juurde juba Muhamedi eluajal. Põhiliselt tegeleti nendes koolides Koraani päheõppimise, Muhemedi elu ja tegevuse uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes koraanikoolides õpituga. Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid mošeede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia
2) inimesed, kes võtsid vastu islami usu, vabastati maksude maksmisest. Pärast Muhamedi surma valisid araablased talle järglase – ilmaliku valitseja ja usujuhi – kaliifi. Vastloodud riiki hakati kutsuma kalifaadiks, mille pealinn oli Mediina. Islami kogukond jagunes kaheks: 1) Suniidid – järgivad Koraani kõrval ka sunnat, peavad Muhamedi järglaseks ka Muhamedi sõpra; 2) šiidid – peavad Muhamedi järglaseks veresugulast. Islami pühamu on Mošee. Kaliifidest kujunesid välja päritava võimuga ilmalikud valitsejad, usuküsimuste üle hakkasid otsustama teoloogid ja õigusteadlased. Pühakiri e koraan- Muhamedi ilmutused sh. Rituaalsed eeskirjad ja õiguslikud sätted. Koosneb 114. Peatükist e suurast, mis on reastatud pikkuse järjekorras. Kui islam ületas Araabia poolsaare piirid. Levis ta esmalt Lähis – Idas ja Iraanis (piirkondades kus oli juba aastatuhandeid olnud kõrgkultuur).
Mis on neist esimene ja tähtsaim? Usu aluseks on nn viis sammast (peamist ettekirjutust). (1) Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. (5) Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid?
34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? 1. Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. 2. Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab muezzin pühakoja torni minareti otsast. Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja šiiitideks
Pühakiri on koraan-Jumala poolt Muhamedile ilmutatud sõnum, mis pandi kirja alles peale Muhamedi surma, koraan on ka esemena püha, peatükid reastatud pikkuse järgi-pikemad ees, lühemad taga. Sunna-seletavad koraani kommentaarid. Islami aluseks on 5 kohustust/sammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Pühakoda on mošee, mille juurde kuuluvad minaretid. Nende kaudu kutsutakse inimesi palvusele. Peasuunad: 1. Sunniidid-tunnistavad 4 esimest kaliifi (prohveti asemikku), tunnistavad peale koraani ka veel sunnat, imaam juhib ainult palvust. 2. Šiiidid-usuvad, et kaliif saab olla ainult Muhamei suguvõsast (nt. Ali- Muhamedi väimees), usuvad, et koraani ja sunna kõrval on ka veel uus
• Feminism püüab mõtestada ja analüüsida naise rolli ühiskonnas (ka usundites) • Feministid on loonud ainult naistele mõeldud religioone, mis väidavad, et jumal on naine 8. Islami usutavad ja kombed, voolud • Viis tugisammast • Reguleerivad moslemite elu 1. Usutunnistus 2. Määratud palved 5 korda päevas (koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul, öö hakul) näoga Kaaba (Meka mošee keskmes asuva pühamu) poole. Eelnevalt tuleb ennast pesta, puhas koht. 3. Igapäevane paast ramadaanikuul (9. kuu), mil päevavalguses loobuvad moslemid toidust ja joogist arendades enesekontrolli ja kogudes vaeste kannatusi. Lõppeb Aid al-Firiga ehk paastu lõpu pidustusega, mil peetakse kogudusepalveid ja vahetatakse kingitusi. 4. Heategevus (paastu ajal), oma varade jagamine. 1/40 oma aasta sissetulekust annetatakse vaestele ja heategevuseks 5
varastati neid, müüdi, kasutati ehitusmaterjaliks jne. Niimoodi päästeti marmor paratamatu hävingu käest. 78.Selgitada Ateena Akropolise ja selle ümbruse saatust antiikajale järgnevatel ajalooperioodidel. Miks on Akropolis kujunenud üheks tähtsamaks antiikaja sümboliks? 6.sajandil suure slaavlaste invasiooni ajal rüüstati Akropolise ümbrus. Türklaste ajal olid agoraal elamud ning Parthenonist sai mošee. Parthenon on olnud ka kristlik kirik. Propüleedest sai väejuhataja residents. Veneetslaste rünnaku ajal tegid türklased Parthenonist püssirohulao, mis lendas õhku ja koos sellega enamik ehitisi Akropolil. 19.sajandil hakati Parthenoni uuesti üles ehitama. Akropoli võib pidada antiikaja sümboliks sellel asuva Parthenoni tõttu, mida peetakse oma aja tähtsaimaks ehitusmälestiseks 79.Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; Milline oli
610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks. Mediinas lasi ta püstitada Allahi maja ehk mošee, kus ta hakkas usku jutlustama, mis peagi leidis palju poolehoidu. Hõimude toel pöördus Muhamed 630. Mekasse tagasi. Seal ta n-ö puhastas Meka. Kõik see, mis varem oli olnud, kadus. Ka Kaaba tempel, mis varem oli olnud paljude jumalate teenimiskoht, muutus ainult Allahile pühendatud paigaks. Uus usk pääses võidule kiiresti. 632. aastal, kui Muhamed suri, oli ta uue usu abil ühendanud enamiku Araabia poolsaare hõimudest. Lisaks pani ta aluse ka araablaste ühtsele riigile.
Mali valitsejad võtsid vastu islami usu ja 11. saj üritasid korraldada palverännakuid. Malist pärit kuld jõudis Euroopasse, täpsemalt Inglismaale. Seega oli tegu impeeriumiga, mida tunti ka keskaegses Euroopas. Mali sattus lõpuks aga Songhai vallutuste objektiks. Timbuktu linn avastati kõrbeliivade alt 1827. a Rene Calier, Prantsusmaa maadeuurija, poolt. Arvati, et tegu on äärmiselt rikka kohaga. Tegu oli kultuuri ja teaduse linnaga. Selles asus silmapaistev Sankore mošee. Kongo riik Kongol tekkisid 16. saj tihedad sidemed Portugaliga. 1482. a jõudis sinna esimene portugallane, 1494. a võeti ette ka ekspeditsioone. Eurooplaste kohtumine Kongo valitsejaga oli heatahtlik ja küllaltki sõbraliku vastuvõtmisega. Põhjuseks võib olla, et suulise pärimus, sest enamik aafriklasi polnud näinud valget inimest ja folklooris oli ettekujutus, et inimesed surnute maailmas on valget värvi ja surnute maailma ümbritseb vesi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
