Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks),
eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende
vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning
meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad , värssromaan).
Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-,
tundeluuleks jm.
Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine
Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli-
(abba) ja ristriimiks (abab).
Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel
Värss- luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks
Stroof- salm , mida iseloomustab sisuline terviklikkus
Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei
jagune stroofideks
Piltluuletus-selline luuletus , mille eesmärk on eelkõige
vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit . See on
luuletuse sisuga seotud.
Luuležanrid:
Haiku -koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti.
Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
m p
Õppematerjali autor
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel.
Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe.
[epiteet, võrdlus, metafoor, personifikatsioon, sümbol, retooriline küsimus. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kasutatakse piltlikustamiseks ja imestamiseks Lugulaul - jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. Lõik - tekstiosa taandreast taandreani. Lüroeepika - kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule [ kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan] Lüürika - üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete , tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust : riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles
+++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest elamustest, näiteks Anna Haava (18641957) "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi (18621950) "Metsateel", Gustav Suitsu (18831956) "Ühele lapsele". Näiteks: Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela te süü? Eks ise toetanud siis te türannide võimu ja valdust pakkudes teenima end. Orjuses ohkate nüüd. (Solon.)
selga vesi; nagu kana takus; kops läheb üle maksa. 1.Mis on rahvaluule? 2. kuidas rahvaluule jaugneb?(skeem) 3. regivärsilise rahvaluule tunnused?(algriim jne) 4.Mainasjutt, selle tunnused?(8 tükki) 5.Muistend ja selle jagunemine?(aja jne) 6. Mis on naljand jam is pajatus? 7.Rahvaluule väikeliigid mõistend?(näide) Kirjandus Eepika Lüürika Dramaatika (jutustav kirjandus) (luulekirjandus) (näitekirjandus) Eepos ood tragöödia Romaan pastorad komöödia Jutustus sonett draama Novell ballaad Reisikiri poem Päevik haiku Miniatuur lüüriline luuletus
Anton Hannsen Tammsaare (1878-1940) – elas järvamaal, Tammsaare talus. Töötas ajalehtede juures. Õppis tartu Ülikooli õigusosakonnas. 1920. saab temast vabakutseline kirjanik. Tõlkis raamatuid. Esimene romaan oli „Kõrboja peremees“. Järgmine raamat on viieosaline „Tõde ja Õigus“, mis on autobiograafiline teos. Romaane: „Elu ja Armastus“, „Ma armastan sakslast“, „Põrgupõhja uus vanapagan“ Lüürika tööleht: Lüürika on üks kirjanduse põhiliike. Võrreldes teiste kirjandusliikidega, iseloomustab lüürikat luulevorm ning see, et ta on mahult lühem. Mõiste „lüürika“ tähendas algselt lüürika keelpilli lüüra saatel esitatavat luulet. Vanimas luuletused pärinevad 3000aasta tagant. Keskajal oli luule keeleks ladina keel, sest... Sisu järgi võib luulet liigitatda mõtte-, tunde- ja võitlusluuleks. Mõtteluules on esikohal aated ja filosoodilised mõtisklused, tundeluule eleegia
romaanist tagasihoidlikum soneti värsiskeem on näidend · ei keskendu ühe peamise 4+4+4+2 · keeruline konflikt sündmuse kujutamisele · eluline sündmustik · ei ole sedavõrd LÜROEEPIKA - · ühendatud koomiline ja pingestatud nagu novell Ilukirjanduse segaliik, traagiline · tegelasi kujutatakse milles põimuvad lüürika ja · uuritakse tegelaste arengus eepika; jutustava sisuga psühholoogiat · miljöö võib hõlmata pikki lüüriline luule. · kõige hilisem dramaatika ajavahemikke ja erinevaid zanr (kuj alles 18. saj) tegevuskohti · Eduard Vilde ,,Tabamata · Oskar Luts ,,Kevade", LÜROEEPIKA ZANRID: ime"
c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). Kirjanduses: Kolm kirjanduse põhiliiki: eepika e jutustav ilukirjandus; dramaatika e näitekirjandus; lüürika e luule. Eepika põhitunnused on süžee e tegevustiku, karakteri e inimloomuse ja miljöö e keskkonna olemasolu. Eepika alla kuuluvad romaanid, novellid, eeposed, jutustused, muinasjutud, miniatuurid, valmid, anekdoodid jt. Romaan – proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgne elu kujutamine, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Jaguneb: seiklus-, armastus-, ulme-, õudus-, ajalooline, psühholoogiline jms romaan. Jutustus – proosažanr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid