Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer). Sambad Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid. Sammas oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus paika range korra kohaselt. Sambatüüpidest eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Komposiit kapiteel Et korintose kapiteeli veelgi toretsevamaks muuta, arendati välja komposiitkapiteel, millel oli akantuselehtede pärja kohal veel ka rikkalikult kaunistatud voluut. Komposiit kapiteel Pilaster Komposiit kapiteel Rooma foorumil
Lu Lo A= 100 Lo Lo – teimiku algmõõtepikkus Lu – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Servhüdrauliline tõmbekatse-masin, löökpendel, erinevatest materjalidest katsekehad (teras C20, komposiit II, komposiit X, polüestervaik, ABS, PMMA), arvuti. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Tõmbeteim Kiirused: ABS-l ja PMMA-l 5mm/min; terasel 30mm/min Tõmbeteimi tulemuste tabel Materjal b, t, S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, ρ, Rm/ρ Kasutusala mm mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3
toimus kompaundimise juhtimine. Selle abil saime valida masina temperatuuri ning teo kiirust. Antud juhul toimus segamisprotsess kaheteolises kompaunderis. Sealt läks toode edasi jagutamisesse, jahutada saab nii õhu abil kui ka veega, kuid antud juhul kasutasime õhuga jahutamist. Toote väljumisel kompaunderist läks toode lindile, kus ta jahutati ning sealt läks ta külmgranulaatorisse, kuna pikaks venitatud komposiit hakiti pisikesteks tükkideks. Töö käik: Esmalt valasime kompaunderisse LDPE-d, et puhastada masin eelnevalt toodetud komposiidist. Peale seda, asusime oma komposiiti tegema, selleks valasime masinasse segu, kus oli 30% tuhka ja 1% silaani. Komposiit, mis kompaunderist välja tuli oli pruuni värvi. Pintsettide abil venitasime komposiiti peenemaks ning suuasime lindile, kus ta jahutati ning seal läks segu külmgranulaatorisse, kus komposiit granuleeriti.
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega surve...
Titaani ja tema sulamite kõrge füüsikalised ja mehaanilised omadused teevad neid asendamatu ehitusmaterjalidena, mõnede osade ja jõuallikate tootmiseks kaasaegsetes lennukides. Eriti titaani kasutatakse lennukimootorite ehituses. 7 Joonis 5. Lennuki mootor Joonis 6. Propellerilabad 8 6. KOMPOSIITMATERJAL Komposiitmaterjal ehk komposiit on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal. Faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Komposiitmaterjal on heterogeenne, selle omadused (korrosiooni- ja kuumusekindlus, magnetilised omadused, jäikus, tugevus jne) on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks ja plastset - maatriksiks. Joonis 7. Komposiitmaterjali kihid
ROCKBAR HENRI KOMPUS EI-52 WHAT IS A ROCKBAR? • Glass fiiber+ plastic • Composite reinforcement COMPARISON COMPOSITE REINFORCEMENT STEEL REINFORCEMENT ROCKBAR 2 • Density 1000 (g/cm3) High • Tensile 0,56 7,8 strenght 550 (MPa) Low • Corrosion- & chemical 17 resistance • Thermal conductivity W(mC) FIELDS OF APPLICATION • Concrete walls, beams, pillars • Elements of chemical manufacturing facilities • Underground roadways THANK YOU FOR LISTENING! QUESTIONS?
Temperatuuritaluvus 300 180 600 C Korrosioonikindlus Väga kõrge kõrge madal elektrijuhtivus dielektrik dielektrik juht Tabel 4 Komposiit- ja klaasfiiberarmatuuri kaalu võrdlus terasarmatuuri A500HW-ga[6,8,9] Kaal (kg/m) Diameeter Komposiit Teras A- Diameeter Klaasfiiber (mm) armatuur IV (mm) armatuur 6 0,04 0,22 6 0,0774 8 0,08 0,395 10 0,159 10 0,2 0,617 13 0,2813 12 0,23 0,888 16 0,4271 14 0,3 1,208 19 0,6072
võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis antud pikenemine oli kogu teimiku suhtes (tabelis antud pikenemist arvestades oleks
Tõmbeteimide katsetulemused Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL , A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm kN MPa kN MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80 19,040 328 14,572 251 117,57 47 210 7,8 42 Poldid ja seibid Komposiit II 10 4 40 50 11,600 290 40,410 260 52,72 5 193 8-45 1,5-1,8 Komposiit X 10 4 40 50 14,538 363 14,443 361 53,17 6 242 Polüestervaik 10 3 30 50 0,969 32 -0,126 -4 50,88 2 2-4 1,1-1,6 29 Auto kere remontimine ABS 10 3 30 50 2,6...
Materjal b, t, mm S0, L0, Fmax, Rm, Fp, Rp, LL, A, % E, , Rm/ Kasutusala mm mm2 mm N MPa N MPa mm GPa g/cm3 Teras C20 20 2,9 58 80,0 19040 328±10 14572 251 90,8±2 14 210 7,8 42 Rasketööstus, (117,57) (47) konstruktsioonid Komposiit II 10 4,0 40 50,0 11600 290±10 10410 260 52,72 5 50-70 2,1 138 Lennuki-, raketitööstuses ja spordiriistade valmistamisel Komposiit X 10 4,0 40 50,0 14538 363±10 14443 361 5...
9* S0=58 Rm=19040 Rm=328.2 Rm Rm=Fm/S0 *b 20 mm /58 8 Rp0. Rp0.2=Fp/S Rp0.2=14572/5 Rp0.2=25 2 0 8 1.24 A=((Lu- A L0)/L0)*100 A=((113.57-80)/80)*100 A=41.96% Arvutustulemused: Tulemused Teras Komposiit Polüestervai : C20 Komposiit II x k ABS PMMA Rm 328.28 290 363.45 32.3 89 76.6 Rp0.2 251.24 260.25 361.08 -4.2 74.9 70.45 A% 41.96 5.44 6.34 1.76 56.94 11.8 Kokkuvõte/järeldused: Kuna habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise
1) Metallide, plastide, komposiitmaterjalide tõmbe katsetamine. Võrrelda erinevate materjalide tugevust ja plastsust. 2) Polümeersete omadustega materjali katsetamine survele, surve- ja tõmbetugevuse võrdlus 3) Metalsete omadustega materjalide katsetamine löökpaindele, pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Tõmbeteimi tulemused Materjal Plast Komposiit risti Komposiit piki Teras C60 b (mm) 10 10,3 9,7 20 t (mm) 4 2,9 2,7 3,0 S (mm ) 40 29,87 26,19 60 L (mm) 50 50 50 80 Fmax (N) 2597 1469 12247 29530
TTÜ MTM0010 Tehnomaterjalid Praktikum nr 1 Materjalide mehaanilised omadused Üliõpilane: XXX Matrikli nr: 061238 Õpperühm:MATB Juhendaja: Riho Tarbe Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda: 1. Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus-ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala...
Data-Videoprojektorid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PLC-XU4000 PLC-XU4000 on kompaktses vormis Intelligentne lambi juhtsüsteem muskelprojektor, mis pakub kasutajale Automaatne pildi seadistamine tuntud headuses LCD projektorite Turvafunktsioonid pildikvaliteeti. 4000 ANSI luumenit Projektoril on suurepärane 2000:1 Kontrasti suhe 2000:1 kontrastisuhe, lambi eluiga ulatub kuni XGA resolutsioon 5000 tunnini ja sealjuures on projektori ...
On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides
Kordamisküsimused õppeaines „Universaalsed seadmed ja rakised“ 1. Treipingi osad Spindlikast, kitarr, ettenihkekast, säng, padrun, lünett, terahoidja, ülemine pikikelk, tagapukk, supordi põll. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit. Töölaud) Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised, prismaatilised, kalasaba, veerejuhikud. 6...
V-kujuline 45 kraadi 180J Ligikaudu 20 Murdepind soon kraadi matt, ei läinud päris pooleks Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
küllaltki palju madalam terase omast. Löökpainde puhul oli väga hästi näha, kui palju hapramaks läheb teras temperatuuri langedes. -50 C juures oli umbes poole väiksemat jõudu vaja materjali purustamiseks, kui sama materjal +24 C juures. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
Hooratta konstrueerimisel on enim oluline selle kompaktsus, vastupidavus ning maksimaalne kineetilise energia salvestamine. Komposiitmaterjalide kasutamine hooratastest tagab kiirema pöörlemise ning suurema energia salvestamise. Hooratas on energiatoiteühik, mis salvestab energiat mehaanilisel kujul. Hoorattad salvestavad kineetilist energiat pöörlevas kodaratega rootoris või kettas, mis on valmistatud komposiit-materjalidest. Hoorattaid kasutatakse autodes juba ammu, neid kasutatakse kõikides tänapäeva sisepõlemismootorites energia salvestamiseks ja võimsuse edastamise silumiseks mootori järskude pulsside korral. Hoorattaid kasutatakse erinevates süsteemides, kuna hooratas suudab edasi kasna energiat stabiilselt, samas kui energiaallikas ei väljasta energiat ühtlaselt. Sel põhimõttel toimivad hoorattad sisepõlemismootorites stabilisaatoritena. Kui tavalised hoorattad on tehtud terasest, alumiiniumist, siis uueks oluliseks suunaks hoora...
Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E ...
luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid.
Küsimus 1 Mis on fibre? Vali üks või enam: a. vaik b. kiud c. komposiit Küsimus 2 Milline on TiC mahumurd komposiidis (60 massi% WC, tihedusega 15,77 g/cm3 + 40 massi% TiC, tihedusega 4,94 g/cm3): Vali üks või enam: a. 0,38 b. 0,32 c. 0,349 d. 0,68 Küsimus 3 Mitu korda klaas on elastsem kui nailon: Vali üks või enam: a. 26,25 b. 10,10 c. 7,65 d. 10,01 Küsimus 4 Milline on järgmise komposiitmaterjali tihedus (80 mahu% Al, tihedusega 2,7 g/cm3 + 20 mahu% Boorkiudu, tihedusega 2,36 g/cm3): Vali üks või enam: a. 2,632 b. 2,560 c. 2,651 d. 2,683 Küsimus 5
Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana- Rooma oluliselt erinevad võrreldes Kreekaga: kõrgenenud tohutu hulk suuri hooneid. Kõik see nõuab muudatusi tehniliste aluste ehitus. Tegemine väga keerulise ülesande abil vana tehnika on muutunud võimatuks. II mv kuni p. e. tekkiks uus tehnoloogia püstitamine monoliitsete seinte põhineb lahuste ja peene kivi-kohatäide.
Sellega saab ühendada mitut seadet ilma sünkroniseerimata. Tänapäeval haldab sinihammast Bluetooth Special Interest Group. HDMI ehk inglise keeles High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeedia kasutajaliides) on 2002. aastal loodud standard kõrge kvaliteediga pildi (nt 2160p) ja heli edastamiseks. See moodustab tarbijale digitaalse alternatiivi analoogstandarditele nagu raadiosageduse (RF) koaksiaalkaabel, komposiit video, S- Video , SCART, D-Terminal, või VGA. HDMI ühendab digitaalse audio / video allikaid - digibokse, DVD-mängijaid, HD DVD-mängijad, Blu-ray Disc mängijad, AVCHD videokaameraid, personaalarvuteid (PC), video mängukonsoole nagu PlayStation 3, Xbox 360, ja AV vastuvõtjaid - ühilduvate digitaalsete audioseadmetega, arvuti monitoridega, videoprojektoritega ja digiteleritega. SATA (inglise Serial Advanced Technology Attachment (Serial-ATA), Jada-ATA) on
PULBERMETALLURGIA Materjaliõpetus 2009 Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbrite valmistamist, komponentide segamist, toodete vormimist ning vajadusel täiendavat töötlemist (immutamine õlidega, pinnete pealekandmine jms). Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust). Sel teel on võimalik toota materjale ning tooteid nendest, milliseid teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbrite vormimiseks kasutatakse pulbermetallurgia tehnoloogias väga mitmesuguseid mooduseid. Pikki, suhteliselt õhukeseseinalisi torusid saab pulberte...
1.Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid.Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud. 2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks.Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulamei...
KOOLI_NIMI TV ja videostandardid. Kasutatavad kaablid. ÕPILASE_NIMI KURSUSE_NIMI Viljandi 2011 Sisukord Tiitelleht 1. Sisukord 2. TV standardid 3.-4. Videostandardid ja kasutatavad kaablid 5.-6. Kasutatud materjal 7. 2 TV standardid TV standardid on eri maailma piirkondades erinevad ja neid on 3 analoogstandardit ning vähemalt 8 erinevat üldlevinumat digitaalstandardit. Analoogstandardid on järgmised (sulgudes on peamised levimispiirkonnad): · PAL (Euroopa, Austraalia, Lõuna-Aasia, Ida- ja Lõuna-Aafrika) · NTSC (Lõuna- ja Põhja-Ameerika) · SECAM (Prantsusmaa, Põhja-Aasia) PAL ehk Phase Alternating Line (vahelduv faasi liin eesti k.) on ana...
Saavutatakse ühtlane kiht. e) Värvimine õhuta keskkonnas. Rõhu all ja eelnevalt soojendatud värv suunatakse düüsi, kus ta ületab kriitilise kiiruse antud tiheduse suhtes ja pihustub ning aurustub. 7. Komposiitmaterjalide tõmbetugevus ja millest see oleneb. Kuna maatriksi ja armatuuri omadused on erinevad, siis erinevad ka nende koormuskõverad. Kui maatriksi ja armatuuri side on tugev, siis on nende suhtelised deformatsioonid võrdsed ja komposiit deformeerub nagu armatuur-purunemiseni. Sellel juhul on komposiidile langev koormus võrdne armatuuri ja maatriksi koormuse summaga (segureegel). Aga armatuuri kiud purunevad ebaühtlaselt , maatriks sisaldab defekte, maatriksi ja armatuuri vaheline side pole piisav. Seetõttu annab arvutus segureegli järgi komposiidile tegelikust suurema tugevuse. Täpsema tulemuse saamiseks lähtutakse statistikast. 8. Õhusõidukitel kasutatavad kummist materjalid. a) Rehvid
Tulenevalt karkassi talade ristlõikest, tuleb arvestada ka nende kande ulatusega. Terrassilaua kinnitamiseks tuleb terrassi karkassi samm seada omakorda selliselt, et terrassi lauda saaks sobivalt kinnitada ja talade vahe oleks sobiv terrassilaua paksusele. Puit terrasside ehitamiseks kasutatakse enamasti süvaimmutatud või termotöödeldud puitu, millest on enamlevinumad sileda või rihveldatud pinnaga terrassi lauad. Aga kui terrassi laudise materjalidena on kasutusel plastik, komposiit, lehis või termopuit, võidakse teha ka terrassi karkass samast materjalist. Terrassilaudade paigaldus on terrassi ehitamise kõige lõbusam osa, mida märkame terrassi juures esmalt. Samuti hakkavad silma ka paigaldusel tehtud vead. Seepärast tuleks jälgida, et laudise vahed oleks ühtlased, lauad jookseksid sirgelt, laudade kogu laudis ei jookseks kiilu ja laudise jätku all olev laag oleks pealt loodis. Terrassi lauad paigaldatakse laagidele
paigutusest materjalis liigitatakse neid lineaarseteks ja ruumilisteks. Termoplastid on tooted mida on võimalik ümber sulatada, ümber vormida, on lahustuvad. Termoreaktiivsed söestuvad, ei saa ümber sulatada, kasutatakse mõõteriistade korpusena, valgustiste korpus. Vaigud kuuluvad ruumiliste termoreaktiivsete polümeride hulka, neid ei töödelda polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega Anorgaanilised materjalid Need on mineroloogilise päritoluga, tahked ained kasutatakse isoleermaterjalidena nii looduslikke- kui tehismaterjale isolaatorite valmistamiseks. 1. Vilk ehk vilgukivi on kihiline klaasjas lõhestuv kivi, millel on suur eritakistus ja
Karl Sepp MATERJALID LENNUKIEHITUSES Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: A. Koitmäe Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................................3 1. Puit lennukid ........................................................................... Error! Bookmark not defined. 2. Metallidest lennukid ..................................................................................................................5 2.1 Alumiinium ........................................................................................................................5 2.2 Teras .................................
3)marmor- viimistlusmaterjal 4)lubimört- telliste omavahel sidumiseks · ehitusvõtted (konstruktsioonid): 1)kaared- väravete ja uste avad 2)võlvid- (silinder)kitsaste ruumide katmiseks 3)kuplid- ringikujulise põhiplaaniga ruumide katmiseks 4) tugi- ja dekoratiivelemendid. Sambad komposiit kapiteel Ehitised. 1. teed- kiviplaatidest. Nt: Via Aspia, Via Nova 2. sillad, akveduktid; Pontee Gard 1. saj pKr- kaaristu e arkaad 3. termid- suured saunakompleksid. Diceletianuse ja Caracalla termid 4. amfiteatrid- Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus- kaarikute võidusõit 5
Tetrapakendid, mida kasutatakse toidu lühemaajalisel hoidmisel (näiteks piim), võivad mitte sisaldada alumiiniumist kihti. · Pakke,- katte,- laminaatkiled (LDPE) · toidu pakkekile (LDPE) · Pehmed pudelid (HDPE) · Traatide ja kaablite isolatsioon (LDPE) · Konteinerid (HDPE) · Torud ja voolikud · Kastid, karbid, nõud jt. survevalutooted (HDPE) · Mänguasjad 8. Kokkuvõte Polüetüleenil, kui komposiit tarbeplastil, on oma plussid ja miinused. Hea on see, et tooraine baas on kättesaadav, materjal on odav, ei ole eriti toksiline, kemikaalidele vastupidav, säilib omadusi ka madalattel temperatuuridel. Miinused on, et madal pehmemis temperatuur, madal ka adhesioon ja ta ei lagune ilma lisanditeta, näiteks, tärklis. 9. Kasutatud kirjandus · Introduction to physical polymer science. L.H.Sterling. 1992. · . . 1972. · . . . .1988. · http://www.physic
Lennuki leiutamise ajalugu Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Lennuk Lennuk ehk aeroplaan on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja ...
omadustega klaas. Pakettklaase kasutatakse peamiselt busside küljeakendeks. Sele . Pakettklaas Pakettklaasi halbadeks külgedeks võib lugeda välispinna jäätumise, tihendite deformatsiooni tulemusel klaasi sisepindadele kondentsi tekkimine, võimalikud optilised moonutused ning kohati liiga head akustilised omadused, mistõttu on välishelid summutatud ning ei pruugi kuulda ohusignaale. 1.4. Komposiit turvaklaas Komposiitklaas koosneb kahest klaasikihist, mille sisepindadele on liidetud kaks polüvinüülbutüraali (PVB) vahekihti, mis on omakorda liidetud polükarbonaadist (PC) kihiga. Sellise tehnoloogiaga valmistatud klaas on tugevam, heade isolatsiooniliste omadustega ning PC-kiht tagab kõrge UV kaitse. Sealjuures on see poole kergem lamineeritud klaasist. Komposiitklaase on võimalik kasutada sõiduauto kõikidel akendel kuid selle tootmine on kallis, mistõttu kasutatakse seda vähem.
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
T. Laigu 10 5 Erinevaid kandeskeeme 11 Erinevaid kandeskeeme 12 6 Karkassid Karkassi moodustavad: Postid, Talad, Vahelaepaneelid/plaadid, Jäikuselemendid. Materjali järgi: Raudbetoon (osaliselt ka kivi), Komposiit, Teras, Puit. 13 Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral), Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkassina, Toed, tõmbid, Tasapinnalised või ruumilised diafragmad, 14
Riik jaotatakse väejuhtide vahel · Kunstis on segunenud Antiik traditsioonid kohalike mõjutustega, oluliseks sai valitsejakultuse teema peamine idamaa mõjutustega ARHITEKTUUR · 353 ekr - Halikarnassose Mausoleum: põhiplaan on ristkülik 66x77m, kõrgus 46 m. Nimetus tuleb kohanimest ja haudehitis Mausolosele (asevalitseja e satraap) · Vähenes templite osatähtsus Olümpeion Ateenas 3. saj eKr: samba kapiteeliks korintose stiil ja komposiit · ehitati palju esindushooneid: losse, teatreid, raamatukogusid ja saunu · mitmed linnad said reeglipärase planeeringu (Aleksandria linn Egiptuses) · 3. saj eKr Aleksandria tuletorn Phasose saare tuletorn, oli 1 seitsmest maailmaimest, hävis 1. saj maavärina tagajärjel. · Pergamoni linn Väike-Aasias Zeusi altar SKULPTUUR · tunnete kujutamine · marmorkoopiatetehti väga väikesi või väga suuri kujusid
5.8 500 400 6.8 600 480 8.8 800 640 10.9 1000 900 12.9 1200 1080 Poldipeade kujud 1. Peitpea 2. Ümarpea 3. Kuuskant 4. Poolpeitpea 5. Silinderpea Materjal: • Teras – odav ehitusteras …roostevaba • Messing ja pronks • Titaan • Plast • Keraamika • Komposiit (sh süsinikkiud) • Alumiiniumi sulam (magneesiumist detailide ühendamiseks) Poltide ja mutrite materjal • Fosfaatimine – keemiline või elektrokeemiline kate, nõrk korrosioonitõrjevõime, autonduses mootori poldid ( keps ja plokikaas, kus nagunii korrosiooni pole). Hea hõõrdumisega. • Tsinkimine – elektrolüüsi teel (galvaaniline) või sulatsingi vannis. Galvaaniline tsinkimine on odavam ja rohkem kasutusel
Komposiidi kordamisküsimused 1. Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldomadused · madal molekulmass · funktsionaalrühmi sisaldavad oligomeerid · madala (kuni keskmise) viskoossusega, mis vajavad kõvnemiseks katalüsaatorit ja/ või kõvendit või kõrgendatud temperatuuri. · Sageli on mehaaniliste omaduste maksimaliseerimiseks vajalik järelkõvendmine, eriti siis, kui kõvenemine toimub allpool klaasistumistemperatuuri Tg. · Tulemuseks on ristseotud, välistingimustele ja lahustitele vastupidav, kõrgete mehaaniliste omadustega jäik maatriksvaik. Võrdlus termoplastidega. Tabel 5.osa lk 16. 2. Epoksüvaigu saamise klassikaline reatsioon: reak. võrrand 5.osa lk 2 (esimene). 3. Epoksüvaikude omadused: · Suur kõvadus ja tugevus · Hea adhesioon enamiku materjalidega ...
Tegelikkuses purunevad kiud ebaühtlaselt ja maatriks sisaldab defekte ning sidemete tugevus pole piisav. Seega ei saada teoreetilist tugevust kunagi. Tuleb kasutada statistilise purunemise mudelit, et reaalne tulemus saada. See arvestab seda et kiud võivad haprad olla ja purunevad kergemini. Arvestab ka kiu ebaefektiivset pikkust ja üksiku ja kimbus oleva kiu tugevuse erinevust. Komposiit tõõtab nihkepingetele. Iga kiud põhjustab hõõret. Mida rohkem kiudu, seda rohkem hõõrduvat pinda ja seda suurem vastupanu tõmbele. Kiu kriitiline pikkus on selline kiu pikkus, mille korral kiud on täielikult koormatud, toimub kiu purunemine ja see määrabki komposiidi tugevuse.Saab kasutada ROM-i. Teise variandi puhul ei ületata kriitilist tõmbetugevust ja kiud tõmmatakse lihtsalt maatriksist välja.
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
ZUUMtv pakkumist. ZUUMtv kasutamiseks on vaja soetada Starman’i ZUUMbox. ZUUMbox teisendab digitaalse signaali analoogsignaaliks ja muudab selle telepildiks. ZUUMbox paigaldatakse tavalise katuseantenni ja teleri vahele. Starman pakub võimalust boksi nii osta kui ka rentida. ZUUMbox’i tehnilised andmed: MPEG-2/MPEG4 ühilduv Standard Definition resolutioonile eesti- ja venekeelne menüü SCART RCA komponent RCA komposiit s/pdif (optiline) digitaalne heliväljund heli keele valiku võimalus võimalus ühendada teleriga, millel pole muid SCART või RCA sisendeid, pilt ja heli liiguvad antennikaabli kaudu Starman keskendub digiTV teenustes veebivälistele lahendustele. Hetkel pakub Starman eelnevalt kirjeldatud salvestavat digiboksi ZUUMbox. Starmani digiTV arengusuunad võiksid töö autori prognooside järgi keskenduda Apple TV-le sarnaste toodete arendusele. Viasat Eesti
Osaliselt lahendab probleemi, millega lisatakse peatamise jet veojõud, kuid eelistatuimad vedrustuse jäiga antud geomeetria, näiteks kevadel või torsioon. Ainult juhtudel kevadel tänapäeva autod, näiteks auto vedrustus Chevrolet Corvette ja mitu Volvo, on seotud nende kasutamine üksnes elastne element, geomeetriat sama peatamine samal ajal annab hoovad sarnased kasutada kevadel peatamine. Modern vedrud on sageli vähendamiseks tehtud mass Mittemetalsete ja komposiit materjalidest. 1.3 Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. 1.1 Vedrustuste Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
tehakse Soome mahakantud raketipaatidega Turku ja Helsinki. Aastatega on Soome väljatöötanud laeva klassid, mis lähtuvad just enesekaitse vajadusest ja rannajoone omapärast (k.a. saarestikud). Erinevalt maaväest ja õhuväest ei osta Soome sõjatehnikat välisriikidelt sisse vaid toodab selle ise. 90-ndatel kui soomlased plaanisid luua uut üksust eskadron 2000, planeeriti maabumisalusteks Tuuli klassi hõljukeid. Tehnoloogiline lahendus oli laenatud USA-lt. Laevakere oli alumiiniumist ja komposiit materjalidest. Jõuajamiks oli gaasiturbiini mootorid ja kaks õhupropellerit, kiirust arendas kõnealune alus kuni 50 sõlme. Kuna Botnia lahe põhja osa on peaaegu viis kuud aastast kaetud jääkihiga, siis oleksid Tuuli klassi laevad võimelised tegutsema ka jää peal. Esimene alus sai valmis aastal 1999. Relvastuseks oli planeeritud raketikompleksid RBS-15Mk3, mille tööraadius on 250 km ja on võimelised hävitama maa- ja veesihtmärke
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem ar...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
Lisades epoksüvaikudele kõvendit, mis on samuti mürgine, saame termoreaktiivsed epoksüplastid, mis pole mürgised. Neid käsutatakse elektri-, soojus- ja heliisolatsioonina, hermetiseeriva täitematerjalina, põrandate ja teekatete valamiseks jne. Kuna nad nakkuvad hästi metalli, klaasi ja keraamiliste materjalidega, käsutatakse neid ka liimidena. 37.Milliseid materjale nimetatakse komposiitideks ja milliseid tooteid kompaundideks? Komposiit paindub ja kompaun ei paindu vaid puruneb paindel st on rabe POOL- JA ÜLIJUHT MATERJALID 38.Milleks kasutatakse keraamilisi materjale ja klaasi elektrotehnikas? kondensaatoriklaase - kõrgepingefiltrite, impulsigeneraatorite, kõrgsagedus- võnkeringide jms. mahtuvuselementides: neil peab olema väike dielektrikuskadu ja suur dielektriline läbitavus; isolaatoriklaa.se - tugi-, läbiviik-, ripp- jm. isolaatorite
On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
