seadmete (näiteks videokaamera) nõuetele. Seadmete ühendamine traditsiooniliste portidega on ebamugav Portide koguarv arvutis on piiratud. Enamusel arvutitest on 2 jadaporti (näiteks hiire või modemi ühendamiseks) ja üks paralleelport (näiteks printeri ühendamiseks). Viimastel aastatel on tänu Plug-and-Play meetodile sisend-väljundtehnoloogia kiiresti arenenud ja kaks uut jadasiini standardit on kasutusele võetud. Uued standardid võimaldavad kõrvaldada seadmete ühendamisel tekkivad probleemid ka ilma tehnilisi teadmisi omamata. USB (Universal Serial Bus) siin. See standard töötati välja firmade Compaq, Digital, IBM, Intel, Microsoft, NEC ja Northern Telecom ühistööna. Pakuti välja ühte porti ühendada uue ühtse pistikühenduse abil kõik tavalised sisend-väljundseadmed. USB pistikud ja kaablid sarnanevad telefonijuhtmetele ja pistikutele. See port võib funktsioneerida nii jada-,
kompaktsemaks, kaasaegsemaks ning loogilisemaks. Kindlasti ei puudu aga nende muudatuste taga ka suurtootjate kommertshuvid. Korpuste liigid: Korpuseid on kahte tüüpi tornikujulised (tower) ja desktop. Desktop tüüpi korpused on mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla. Torn tüüpi korpused paigutatakse aga üldjuhul põrandale nt. laua alla. Tavaliselt on torntüüpi korpused etemad, kui desktop tüüpi, sest nad on ruumikamad ja omavad suuremaid laiendusvõimalusi. Kuigi standardid korpuste suhtes puuduvad, võib siiski eristada 3 eri tüüpi tornkorpust: full-tower- see on kõige kõrgem korpusetüüp, olles 2-3 jalga kõrge, sobides oma ruumikuse ning suurte laiendusvõimaluste poolest hästi server tüüpi arvutitele. Need on ka kõige kallimad korpused.Tavaliselt on tal 2 3.5 tollist ning 4 või rohkem 5.25 tollist kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus 250-375 W või rohkem. mid-tower- see on samasugune nagu eelmine, kuid madalam
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid