Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH). See on värvitu kristalne aine või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida nimetatakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi.
Mõningaid aineid ja nende kirjeldusi: lubi (kustutamata ja kustutatud) Kasutatud kirjandus: · http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1558 · http://et.wikipedia.org/wiki/Lubi Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal. Lubi võib tehnoloogilises protsessis esineda kahe erineva keemilise ainena: · kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi, · kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) ehk kustutatud lubi, Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul
Nimetused · Püsiva o.-a.-ga metalli puhul: Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid · Muutuva o.-a.-ga metalli puhul: Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatriumhüdroksiid NaOH · magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 · vask(II)hüdroksiid Cu(OH)2 · alumiiniumhüdroksiidAl(OH)3
happesuse regulaatorina, suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit, sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana, insektitsiidina (putukamürk), koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul, lisatakse beetlile, et suurendada selle eufooriat tekitavat toimet Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. b) Ca(OH)2 Nimetused: Kaltsiumhüdroksiid, kustutatud lubi Leidumine: Lubjakivi põletamine, valmistatakse lubja kustutamisel Omadused: See on värvitu kristalne aine või valge pulber. Kuumutades laguneb
2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Aluseid kasutatakse mitmetes eluvaldkondades: Ehitus, keemia laboris ja
Keemia igapäevaelus ja tööstuses CaCO3 CaO Ca(OH)2 1. a) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat sool CaO Kaltsiuoksiid oksiid Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid alus b) CaCO3 Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. CaO Põletatud lubi ehk kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Ca(OH)2 Kustutatud lubi ehk kustutatud lubi, mida
CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid SOOLAD-liitained, mis koosnevad HAPPED-liitained, mis koosnevad metallkatioonist ja happejääkanioonist vesinikkatioonist ja happejääkanioonist Cl-kloriid (hapnikuta ja hapnikhapped) F-fluoriid H2S-divesiniksulfiidhape I-jodiid
Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×10-6 mmHg. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Soojuspaisumistegur on 3,92...6,73×10-5 /K. Kasutamine: Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt veega, nii et tekib kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (Ca(OH)2), mida kasutatakse mördi ja krohvisegu koosseisus kivistumise kiirendamiseks. Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. Kipsi (kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks. Puuduseks
lubi. Kasutatakse ehitusmaterjalide CaO valmistamisel. Raud(III)oksiid. Rauarooste peamine koostisosa. Hüdroksiidid Hüdroksiidid On liitained, mis koosnevad metalliioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Metalliioonid on alati positiivse laenguga, _ hüdroksiidioon OH negatiivse laenguga. Hüdroksiidioonide arv aines on võrdne metalliiooni laenguga: · Na+OH naatriumhüdroksiid · Ca2+(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Al3+(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Omadused Reageerimine hapetega NaOH +HCl=NaCl+H2O Reageerimine happeliste oksiididega 2NaOH+CO2=Na2CO3+H2O Reageerimine lahustuvate sooladega 2NaOH+CuSO4=Na2SO4+Cu(OH)2 reageerivad ainult vees lahustuvad alused Lagunemine kuumutamisel 2Fe(OH)3 = Fe2O3 +3H2O *Lagunevad ainult mittelahustuvad hüdroksiidid Hüdroksiidide tekkimine Leelised tekivad vastavate metallide reageerimisel veega 2Na+2H2O=2NaOH+H2
Lubi o Lubi võib esineda 2 erineva keemilise ainena: · kaltsiumoksiid (CaO) · kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) o Keemilised omaduse Reageerib veega. Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. o Levik Katab 10% Maa pinnast. Leidub suures osas maailma riikides. Enamasti võib leida Euroopas ja Põhja-Ameerikas. o Lisa Lubja kasutamine ehituses oli tuntud juba Mesopotaamias, Vana-Egiptuses, Vana-Kreekas jm. Egiptuse püramiidid on ehitatud lubjakivist.
Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; oksiid, alus, hape, sool 4. Aine valemi tegemine nimetuse andmine 5. Reaktsioonid a) Põlemine (+O2) Lihtaine + O2 OKSIID b) Oksiidi reageerimine veega Aluseline oksiid + vesi ALUS Happeline oksiid + vesi HAPE
Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid
kaltsiumhüdroksiidi termilisel lagundamisel ja muul teel. Võrrand: Ca + O CaO Valem: CaO Molaarmass: Mr(CaO) = 40 + 16 = 56g/mol Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees. · Ei lendu ning on lõhnatu. · Sulamistemperatuur on 2572 °C. · Keemistemperatuur on 2850 °C. · Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 · Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 · Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Koostas: Liis Ilves 8. klass
IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine · Leeliseid saab: Vee reageerimisel metalli või metalli oksiidiga. · 1) Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 · 2) CaO + H2O = Ca(OH)2 · Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saab leelise reageerimisel soola vesilahusega. Nimetused Püsiva oksüdatsiooniastmega: - KOH - kaaliumhüdroksiid - Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastnega: - Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid - CuOH - vask(I)hüdroksiid Rahvapäraseid nimetusi · NaOH seebikivi · KOH sööbekaalium · Ca(OH)2 kustutatud lubi
Keemia CaO - Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt veega, nii et tekib kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kaltsiumoksiidi omadused: on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. On kristalliline. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Molaarmass on 56,08 g/mol. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3
1. Vääveldioksiid + vesi SO2 + H2O = H2SO3 2. NAATRIUMOKSIID + VESI Na2O + H2O = 2NaOH 3. VASK(II)OKSIID + VÄÄVELHAPE CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4. SÜSINIKDIOKSIID + BAARIUMHÜDROKSIID CO2 + Ba(OH)2 = BrCO3 + H2O 5. KAALIUMOKSIID + VÄÄVELTRIOKSIID K2O + SO3 = K2SO4 6. VÄÄVELTRIOKSIID + VESI SO3 + H2O = H2SO4 7. KAALIUMOKSIID + VESI K2O + H2O = 2KOH 8. RAUD(II)OKSIID + VESINIKKLORIIDHAPE FeO+2HCl = FeCl2 + H2O 9. VÄÄVELDIOKSIID + NAATRIUMHÜDROKSIID SO2 +NaOH = Na2CO3 + H2O 10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13. RÄNIHAPE + NAATRIUMHÜDROKSIID H2SiO3 + 2NaOH = Na2SiO2 + (OH)2 + H2 14. VESINIKJODIIDHAPE + KALTSIUMKARBONAAT 2HI + CaCO3 = CaI2 + H2CO3 15. LÄMMASTI...
Ta reageerib veega ning põleb punakas-kollaka leegiga. LEIDUMINE Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi), kaltsiumkloriid ja kaltsiumsulfaat. Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal 3 KALTSIUMI OMADUSED Kaltsiumoksiid Ca + O2 CaO Kaltsiumkloriid Hcl + Ca CaCl + H2 Kaltsiumhüdroksiid Ca + H2O Ca(OH)2 Kustutamata lubi
Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena E509, kasutatakse jää kõrvaldamiseks teedelt Inimene ja kaltsium Luude ja hammaste kasvatamine Verehüübe tagamine Südamerütmi reguleerimine Lihaste ja neerude normaalse töö tagamine Vererõhu alandamine Allikad Piim, piimatooted Kala, mereannid Kapsad Apelsinid
Paljudega oleme kokku puutunud ka igapäevaelus ja tööstuses. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril klatsiumkarbonaat ( CaCo3) laguneb ja süsihappegaas lendub. CaCo3 CaO + CO2 sool Järele jääb kustutamata lubi kaltsiumoksiid ( CaO ). Kaltsiumoksiidi leidub lubjakivis ja on kasutatud ka klaasi tootmisel. Seda kasutavad ehitajad ning põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happelisust. Ca + O2 = CaO oksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2 . See tekib kui kaltsiumoskiid reageerib veega. CaO + H2O = Ca(OH)2 - hüdroksiid Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse igapäevaelus happemuldade paremaks muutmiseks ning tööstuses tahkete õlide valmistamiseks. Üks tuntumaid ja tugevamaid leelisi on naatriumhüdroksiid ( NaOH ). Rahvapäraselt on teda nimetatud seebikiviks, kuna keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi.
skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, sest sellest valmistatakse mitmesuguseid tarbe- ja dekoratiivesemeid(nt küünlajalad vaasid jms)ja seda kasutatakse ka mitmesuguste ehitusmaterialide koostisena(lubimört,krohv).Lubjakivi on lähtaineks lubja tootmisel. CaO ehk kaltsiumoksiid on kustutamata(e.põletatud) lubi. See on üks tähtsamaid metallioksiide argielus. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Ca(OH)2 ehk kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi. Kustutatud lubi leiab laialdaselt kasutust ehitusmaterjalide koostises. Segatult vee ja liivaga moodustab ta lubimördi, mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. Kokkuvõtteks, kõigepealt toimub lubja põletamine, siis kustutamine. Leelis (NH4OH) on 10 % ammoniaagi (NH3) vesilahus,väga tugevalõhnaline. Kasutatakse meditsiinis kainestamiseks ja ka juuksevärvides. Peamiselt tuleb seda kasutada meditsiiniliselt ja on
KL(BaSO4) = 1,1 10-10. (1,05 10-5mol/dm3 ; 2,45 10-3g/dm3; 2,45 10-4 %) 2. Arvutage Ba+2 BaSO4 küllastunud lahuses, millele on lisatud 0,01 mooli Na2SO4. Ruumalamuutust mitte arvestada. (1,1 10-8 mol/dm3) 3. Pliifluoriidi lahustuvus 25 °C juures on 0,64 g/1000 ml lahuses. Arvutage pliifluoriidi lahustuvuskorrutis. (710-8) 4. Arvutage kaltsiumhüdroksiidi molaarne lahustuvus (küllastunud lahuse molaarsus). Kl(Ca(OH)2) = 6,510-6. Eeldage, et kaltsiumhüdroksiid dissotsieerub täielikult. (1,210-2 M) 5. Arvutage kaltsiumfluoriidi lahustuvuskorrutis, kui ühes liitris tema küllastunud lahuses on 0,017 g kaltsiumfluoriidi. (4,14 10-11 ) 6. On 0,010 M MgCl2 lahus. a) Missugune peab olema lahuse pH, et sellest lahusest hakkaks sadenema Mg(OH)2 ? (9,4) b) Missugune peab olema lahuse pH, et Mg2+ -ioonide sadenemise võib lugeda täielikuks (kui tema kontsentratsioon lahuses on väiksem kui 10-6 M)? (11,4)
Alused on ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Liigitamine:Tugevad alused ehk leelised on NaOH, KOH, Ca(OH) 2 , Ba(OH)2Vees praktilist lahustumatud alused Cu(OH)2 , Al(OH)3 , Fe(OH)3 Nimetuse andmine: Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20
4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine. 1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks: 5. Iseloomusta naatriumhüdroksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi. Naatriumhüdroksiid (NaOH)- Valge tahke aine mis lahustub hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Seda nimetatakse ka seebikiviks, sest rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. Kaltsiumhüdroksiid - Lahustub vees suhteliselt vähe, veega segamisel moodustab lubjapiima. Segatult vee ja liivaga moodustab lubimördi mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine
Leelis RbOH Rubiidiumhüdroksi Rb+ id Leelis CsOH Tseesiumhüdroksii Cs+ d Leelis FrOH Frantsiumhüdroksii Fr+ d Leelis Mg(OH Magneesiumhüdro Mg2+ )2 ksiid Leelis Ca(OH Kaltsiumhüdroksiid )2 Ca2+ (vt 22.) ML BeOH Berülliumhüdroksii Be2+ Alus d ML Sr(OH) Strontsiumhüroksii Sr2+ Alus 2 d
Füüsikalised omadused - Kaltsiumoksiid on valge , hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine. Tähtusus - Ta on neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks. Leidumist looduses ja organismides info puudub Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid. Igapäevaelus seda ühendit nimetatakse kustutatud lubjaks. Kasutamine - Kustutatud lupja kasutatakse joogi- ja heitvee puhastamiseks, samuti metallurgia- ja ehitustööstuses. Omadusi - Välimus - Valge pulber, natuke vees lahustuv.Kaltsiumhüdroksiidi üledoosil võivad olla ohtlikud sümptomid, sealhulgas: Hingamisraskused, sisemine verejooks, madal vererõhk, ohtlik muutus vere pH-s, mis kahjustab siseorganeid
Kaltsiumoksiidi reageerimine veega on väga eksotermiline. Selle reaktsiooni käigus eraldub nii palju soojust, et tekkiv lahus võib kuumeneda keemiseni. Antud protsessi nimetatakse lubja kustutamiseks ja reaktsioonil tekkinud kaltsiumhüdroksiidi kustutatud lubjaks. CaO + H2O _ Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on tähtis sideaine ehituses ja teda kasutatakse veel gaaside ja vedelike kuivatamiseks Leelismetallide hüdroksiidid: *Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid on kustutatud lubi, sest ta tekib kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubja reageerimisel veega. CaO + H2O _ Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid lahustub vees vähe ja tema segamisel veega moodustub valge piimataoline mass, mida argielus nimetatakse lubjapiimaks. Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega nimetatakse lubimördiks Leelismetallide soolad: * MgCO3 magneesiumkarbonaat on kohev valge kristalne aine, mida kasutatakse hügieeni- ja
Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×106 mmHg. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Soojuspaisumistegur on 3,92...6,73×105 /K. Keemilised omadused Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kasutamine Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. Kipsi (kaltsiumsulfaati), mida
Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid Kus leidub? Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. koostises Kus kasutatakse?
Lupja põletatakse käsitsi murtud ning sorteeritud lubjakivist (paekivi) silindrikujulistes, pealt lahtistes, puudega köetavates ahjudes, mis põletamisel pealtkinni laotakse. Põletamine toimub kõrgetel temperatuuridel (10001300ºC) ning keskmiselt nädala jooksul saadakse põletatud lubi. Põletatud lupja kustutatakse rohke veega dreneeritavates basseinides, kus keemilise reaktsiooni käigus eraldub soojus. Saaduseks on kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid. Basseinides peaks lubi pastana laagerduma vähemalt 23 kuud, kuid pigem aasta. Lupja võib sellisel moel säilitada aastaid ning aja jooksul selle omadused vaid paranevad. Traditsiooniliselt on lupja kustutatud ka liivaga segatult. Sellise kustutusviisi eesmärgiks oli lubjapasta ja liiva omavahelise kontakti suurendamine, mis toimub kõige paremini kõrge temperatuuriga märjas keskkonnas. Samal eesmärgil klopiti ja tambiti segu tugevalt.
nad vahetavad vees sisalduvaid anioone (HCO3-, Cl-, SO42-) hüdroksiidioonide vastu Mis on kationiit, milline on tema tööpõhimõte. On katioone vahetavad ioniidid. Kareda vee voolamisel läbi katioonikihi seonduvad vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid katiooni koostisesse kuuluva Na+ ioonide vastu Anna ühenditele rahvapärane ja süstemaatiline nimetus ning nimeta, tema põhilisemad kasutusalad. CaO kaltsiumoksiid kustutamata lubi ehitus Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid kustutatud lubi ehitus NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi kosmeetikatööstus NaCl naatriumkloriid keedusool keemia-, toiduainetetööstus Na2CO3 naatriumkarbonaat sooda klaasitehas NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda toiduainetetööstus kergitusaine KCl, KNO3 kaaliumhüdroksiid väetis .
CaCO3·MgCO3. · Kaltsium esineb samuti põhiliselt CaCO3-na kui lubjakivi, kaltsiit ja kriit. Tuntumad ühendid: Leelismetallid: NaCl-keedusool, kasutatakse toidulisandina Na2CO3-pesusooda, kasutatakse pesu pesemisel, klaasi ja paberi tootmisel NaHCO3-söögisooda, kasutatakse Küpsetamisel, laguneb: 2NaHCO3 =t° Na2CO3 + H2O + CO2 NaOH-seebikivi, NaOH + rasv = seep Leelismuldmetallid: CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi, kasutatakse gaaside või vedelike kuivatamiseks Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (lubjapiim, lubjavesi), kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede krohvimisel, põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks), viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: lubjakivina, marmorina, kriidina, munakoortes, tigude ja karpide kodades Leidumine organismis: Kaltsium:
ALUSED EHK HÜDROKSIIDID. - OH Vees lahustuvad lahused ehk leelised. IA, IIA alates Ca - metalsed hüdroksiidid. Vees lahustuvad, sööbivad, käega katsudes libedad, valged, tahkes, kristalsed ained, muudavad indikaatorite värvuseid, nagu happedki. Rasklahustuvad hüdroksiidid/alused Vees mittelahustuvad, ei muuda indikaatorite värvuseid, mittesööbivad, mitme erineva värvusega ained. Püsiva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. II ( rühm) Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. 4+ - (laeng) Mn(OH)4 mangaan(IV)hüdroksiid 3+ - Kroom(III)hüdroksiid Cr(OH)3 INDIKAATORID JA PH. Ph on negatiivne kümnendlogarihm vesinikioonide konventatsioonist. 0 10 = 0 pH 0 1 10 = 10 pH 1 2 10 = 100 pH 2 3 10 = 1000 pH 3 SOOLAD. Püsiva oksüdatsiooniastmega soolad ( IA- IIA + Zn ) K2SO3 - kaaliumsulfit GaBr3 galliumbromiid
Tugevad alused ehk leelised – IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid – leelised; lahustuvad vees: NaOH, Ca(OH)2... Nõrgad alused – ülejäänud metallide hüdroksiidid; tavaliselt ei lahustu vees (va NH3∙H2O – ammoniaakhüdraat): Fe(OH)3, Cu(OH)2 Hüdroksiidide nimetused I,II,III A rühma metallide hüdroksiidide nimetustes ei märgita metalli laengut; näiteks Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Teiste metallide hüdroksiidide nimetustes tuleb märkida laeng rooma numbriga; näiteks Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3 o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe aniooni üks või mitu vesinikku alles: NaHCO3 naatriumvesinikkoarbonaat ehk
lubja. Reaktsioonis eraldub nii palju soojust, et lahus võib kuumeneda lausa keemiseni. · Imab ka aktiivselt niiskust, muutudes valgeks kohevaks hüdrooksiidimassiks. Tänu sellele saab teda kasutada ka gaaside ja vadelike kuivatamisel. · Reageerib nii hapete kui ka happeliste oksiididega (tugevalt aluseline oksiid) Hüdroksiidid · Tugevad alused leelised. · Valgete kristalsed ained, tugevalt hügroskoopsed. Enamikud nendest lahustuvad küllaltki hästi vees. Ainult kaltsiumhüdroksiid lahustub vees suhteliselt vähe, kuid niipalju siiski, et teda saab lugeda leeliseks. · Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi. · Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. · Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites
intensiivselt õhuniiskust, muutudes valgeks kohevaks hüdroksiidmassiks; süsihappegaasi sidumisel muutub karbonaadiks; kasutatakse lubimördi koostises, põllumajanduses) ja magneesiumoksiidid (reageerib kuuma vee või veeauruga) on aluseliste omadustega valged tahked ained, mis reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega. IIA rühma metallide hüdroksiidid on valged tahked ained, mis lahustuvad vees vähem kui leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge,
aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused: Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ning parem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel.
kiirgusallikas haruld. Võrreldes leelismetallidega on II A metallid tihedusega , sulamistemperatuuriga ja tunduvalt kõvemad. Kuna aatomraadius on pisut väiksem on nad ka natuke.......................... redutseerijad, kuid siiski keemiliselt.........................metallid Seega on naatrium .........................................aktiivsusega, kui magneesium ja kaltsiumhüdroksiid on................................ alus , kui kaaliumhüdroksiid. Berülliumhüdroksiid erineb oma omadustelt tunduvalt teistest. Vees ta ei lahustu ja kuulub amfoteersete hüdroksiidide hulka ning reageerib lisaks hapetele ka leelistega 2NaOH + Be(OH)2 = Na2[Be(OH)4] naatriumtetrahüdroksoberüllaat Väga halvasti lahustub,ka magneesiumhüdroksiid, mis vaevalt värvib fenoolftaleiini , kuid talle on iseloomulikud ainult aluselised omadused ja amfoteerne ta pole, st.reageerib....
tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad: NaCl - Naatriumkloriid Al2 ( SO4 )3 Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt
Kaltsium on läikiv, hõbedase värviga metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga. Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega. Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis. Ta reageerib veega ning põleb punakas-kollaka leegiga. Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid. Kaltsium kasutamine Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal. Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Looduses leiame seda
Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid (valkjas roheline) KOH kaaliumhüdroksiid RbOH rubiidiumhüdroksiid ühendid, milles süsinikahelas Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid (pruun) CsOH tseesiumhüdroksiid on 1 või mitu vesiniku aatomit Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid Ca(OH)2 -kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi asendunud aminorühmaga, AgOH hõbehüdroksiid (mustjaspruun) Sr(OH)2 strontsiumhüdroksiid näiteks Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid (sinine) Ba(OH)2 - baariumhüdroksiid CH3-NH2 ehk metüülamiin või jne aminometaan
Leelis RbOH Rubiidiumhüdroksi Rb+ id Leelis CsOH Tseesiumhüdroksii Cs+ d Leelis FrOH Frantsiumhüdroksii Fr+ d Leelis Mg(OH Magneesiumhüdro Mg2+ )2 ksiid Leelis Ca(OH Kaltsiumhüdroksiid )2 Ca2+ (vt 22.) ML BeOH Berülliumhüdroksii Be2+ Alus d ML Sr(OH) Strontsiumhüroksii Sr2+ Alus 2 d
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) -
· Kood E 500 tähistab naatriumkarbonaate. · Naatriumkarbonaadid reguleerivad toiduaine pH-d, on sekvestrandid ja kergitusained. · pH reguleerijad muudavad toiduaine happesust soovitud suunas, sekvestrandid moodustavad metallioonidega keemilisi ühendeid ning kergitusained tekitavad lagunemisel gaasi, mis suurendab toote mahtu. · pH reguleerijatena on kasutusel naatriumhüdroksiid (E 524), kaaliumhüdroksiid (E 525) ja kaltsiumhüdroksiid (E 526). · Kõik hüdroksiidid toimivad kui leelistajad, muutes toiduaine pH aluseliseks. · Koodide E 552...E 556 all reastuvaderinevad mineraalsed silikaadid (kaltsium-,magneesium-, naatriumalumiinium-, kaaliumalumiinium- ja kaltsiumalumiiniumsilikaat). · Need on paakumisvastase toimega ühendid, mis vähendavad toidu aineosakeste liitumist ja parandavad voolamist. Ohunimekiri E102 Tartrasiin · Sünteetiline kollane värv, mida leidub
ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine: 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist. Soolade saamine: sool + hape = uussool + uushape Sool + alus = uussool + uusalus Sool + metall =uussool + uus metall Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.
ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine: 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist. Soolade saamine: sool + hape = uussool + uushape Sool + alus = uussool + uusalus Sool + metall =uussool + uus metall Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest.
Hispaaniast. 5. Võrdlus Lubi ei ole halvem sideaine kui tsement, aga ta töötab aeglasemalt. Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jm. Lubi on ka tsemendist tunduvamalt kallim.
ühtlasemalt betoonile avaldatavaid surveid. Betooni purunemise või mõranemise korral paljastub metall aga keskkonnale, mida ähvardab korrosioon- tagajärjeks katkemine. See protsess ei ole nii keeruline kui eelnevad, aga on üheks enamlevinud probleemiks paljudes riikides. Korrosiooni põhjustavad keemilised reaktsioonid saavad toimuma peamiselt betooni pinnalähedastes metallstruktuurides, kus vastavad tingimused on täidetud. Tsementis sisalduv kaltsiumhüdroksiid, mis on kõrgelt aluseline, muudab metalli pinna aga küllalti passiivseks roostetamise suhtes. Tema omadusi võivad aga rikkuda saastatud õhk ja merevesi. Mõlemad soodustavad korrosioonireaktsioone, mida on võimalik näha betooni tekkinud pragude kaudu. Süsinikupõhjustatud korrosioon CO2 reageerib tormiliselt Ca(OH)2, mille tagajärjel langeb tsemendi pH tase, halvendades betooni omadusi. Reaktsioonid algavad pinnalt, liikudes järjest sügavamale tahkisesse.
Toidulisandi koostises võib kasutada järgmisi mineraaltoitaineid järgmiste ühenditena: 1) kaltsium – kaltsiumatsetaat, kaltsium-L-askorbaat, kaltsiumdiglütsinaat, kaltsiumkarbonaat, kaltsiumkloriid, kaltsiumtsitraatmalaat, kaltsiumtsitraadid, kaltsiumglükonaat, kaltsiumglütserofosfaat, kaltsiumlaktaat, kaltsiumpüruvaat, ortofosforhappe kaltsiumisoolad, kaltsiumsuktsinaat, kaltsiumhüdroksiid, kaltsium-L-lüsinaat, kaltsiummalaat, kaltsiumoksiid, kaltsium-L-pidolaat, kaltsium-L-treonaat, kaltsiumsulfaat; 2) magneesium – magneesiumatsetaat, magneesium-L-askorbaat, magneesiumdiglütsinaat, magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumtsitraadid, magneesiumglükonaat, magneesiumglütserofosfaat, ortofosforhappe magneesiumisoolad, magneesiumlaktaat, magneesium-L-lüsinaat,
Aktiivsed leelismetallid, aluselised oksiidid (O-²), hüdroksiidid (OH-¹) Li+¹-liitium Li2O-liitiumoksiid LiOH-liitiumhüdroksiid K+¹-kaalium K2O- kaaliumoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid Na+¹-naatrium Na2O-naatriumoksiid NaOH- naatriumhüdroksiid Aktiivsed leelismuldmetallid Ca+² -kaltsium CaO-kaltsiumoksiid Ca(OH)2- kaltsiumhüdroksiid Ba+²-baarium BaO-baariumoksiid Ba(OH)2- baariumhüdroksiid Vähemaktiivsed metallid Mg+²-magneesium MgO-magneesiumoksiid Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid Al+³-alumiinium Al2O3-alumiiniumoksiid Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid Mn+7-mangaan Mn2O7-mangaan(VII)oksiid Mn+4 MnO2-mangaan(IV)oksiid Mn+² MnO-mangaan(II)oksiid Mn(OH)2
annaabi.ee 
