vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis Jürgenile väga meeldis. Jürgeni ema võttis Steni perekonnanime (Suurhans), kuid nagu hiljem välja tuleb oli ema vastu Steni tahtmisele Jürgen adopteerida, seega jäi Jürgenile oma isa perekonnanimi (Moorast). 9aastasena kohtub Jürgen juhuslikult tänaval oma isaga. Nad vahetavad paar pealiskaudset lauset ning lähevad oma teed. Mõne aja pärast aga kihutab Jürgen rattaga trollipeatuses seisvale inimesele otsa, mispeale ta miilitsasse viiakse. Miilitsale annab ta aga paanikas oma pärisisa andmed, kes kohale kutsutakse. Mõlemad lahkuvad miilitsast. Tänaval pärib Jürgen
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud A13 Jürgen Ulla Virtualboxi kasutusjuhend Referaat Juhendaja: Valdo Nõlvak Uuemõisa 2013 Haapsalu Kutsehariduskeskus Jürgen Ulla Arvutid ja arvutivõrgud A13 Sissejuhatus Kui Sa laed alla või hangid endale mingi uue suvalise operatsioonisüsteemi, mida Sa tahad eelnevalt proovida ja katsetada ning mis ei saa esialgu olema Sinu esmaseks opsüsteemiks, siis võid teda proovida nn virtuaalmasinas (Virtual Machine). Üheks parimaks tasuta x86 ning AMD64/Intel64 virtualiseerimise tarkvaraks ongi VirtualBox
EESTI JAHIMEESTE SELTS [1] Karl Jürgen Jürman 2 Loomise aeg ja tegevus Jahiseaduse vastuvõtmine 1934 EJS moodustati 1967 aastal. EJS tegeleb avalike suhetega, seadusloome ettepanekutega, jahiturismiga, ulukihooldega, jahimehe koolitusega, jahilaskmisega, jahikoertega, korraldatakse kokkutulekuid jne. Üheks eesmärgiks koondada kõik Eesti jahimehed ühistegevusse. [2] Karl Jürgen Jürman 3 Peamised ülesanded Jahindusalase töö korraldamine ning jahinduse arengukava väljatöötamine ja ellurakendamine Jahindusalaste ürituste läbiviimine Jahindusega seotud spordialade ning jahindusorganisatsioonide tegevuse ja jahiteaduse arendamine Avalik-õiguslike asutuste poolt delegeeritud kohustuste ja õiguste täitmine avalikes huvides Seltsi liikmete abistamine Jahindusalase teabe kogumine ja levitamine
Põnev Maailm...? Kunagi minu naabruses elas üks poiss ja mul on üks jutt temast. Nimi oli tal Jürgen. Ta oli nii koolis kui ka väljaspool seda väga korralik poiss. Ta õppis viitele. Kuid tema elu muutus kui ta ükskord pidi minema vanaema juurde, et talle mingit tähtsat pakki viia. Ta oli juba jõudnud umbes poolele teele, kui äkki nägi paari klassivenda ennast süstimas. Jürgen, kui väga uudishimulik poiss, läks kohe vaatama mida nad seal täpselt teevad, sest kaugelt ei olnud nii hästi näha. Kui ta jõudis sinna, siis ta oli väga imestunud nähes klassivendi narkot tõmbamas. Teised poisid aga hakkasid kohe ilusti seda asja reklaamima. Nad tahtsid, et ka Jürgen prooviks selle asja ära ja ütlesid, et see viib mõtted tähtsatest asjadest(nagu kool,pere ja töö ) eemale. Jürgen ei olnud sellest huvitatud ja jätkas enda rännakut. Lõpuks ta jõudis vanaema
Raamat "Tee isa juurde" jutustab noorteprobleemidest, mis esinevad ka tänapäeval. Raamat sisaldab palju traagilisi ja ka igapäevaseid sündmusi. Raamatu tegevus toimub 70-ndatel Tallinnas. Peategelane on Jürgen Moorast, kes on raamatu algul 9-aastane ja raamatu lõpus 16-aastane. Jürgen käib ka koolis ja õpib peaaegu viitele. Jürgen on poiss, kes ei suuda otsuseid hästi teha - ka üheksandat klassi lõpetades ei tea ta, mida ta tahab teha tulevikus. Tema ema (Külliki Suurhans) ja isa (Eldor Moorast) lähevad lahku, kuna neil on juba tükk aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha
kogumisvahend, võrdleb laenudest saadava kasu ning kaasnevate kulutuste ja riskide vahekorda; 4) vastutab tema isiklikust valikust tulenevate kohustuste eest; 5) mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma valikuid ja seisukohti. • Tarbijad ja säästjad. Harjutus https://www.youtube.com/watch?v=2WpCsRno-w8 Tarbijad ja säästjad. Harjutus • Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu.
Kirjanduslik töö Ühest eesti kaasaegsest luuletajast Jürgen Rooste ja tema luulekogust „Higgsi boson“ Koostaja: M. Kõre Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste elust ja tegevusest: 1979- 31. juulil sündis Jürgen Rooste Tallinnas 1997- lõpetas Tallinna Reaalkooli ja asus õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli 1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp
Luulekogu analüüs „Higgsi Boson“ Jürgen Rooste Autorist Jürgen Rooste (sündinud 1979) on eesti luuletaja. Rooste on töötanud ajakirja Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Samuti on ta olnud eesti keele õpetaja Rocca al Mare Koolis. Alates 2014. aastat on Jürgen Rooste vabakutseline luuletaja. Rooste on saanud oma loomingu eest neli auhinda. Tema loomingusse kuulub 14 luulekogu ning 12 nendest on tema enda ning ülejäänud 2 on valminud koostöös mõne teise luuletajaga. „Higgsi Boson“ Antud luulekogus on 21 pealkirjaga luuletust ja mõned, millel pealkiri puudub. Luuletustest võib leida kosmoloogia või füüsika termineid. Teemadeks on: armastus, eestlaseks olemine, igapäevaelu. Esmamulje järgi saab öelda, et
suhteliselt otse öeldud ning humoorikas võtmes. Talle on väga tähtis ausus ning seepärast ei karda ta olla oma loomingus otseütlev. Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012. ,,Kõik tänavanurkade muusikud" See luulekogu on välja antud aastal 2013. See teos on järg 2012 aastal ilmunud teostele ,,Laul jääkarudest" ja ,,Hoggsi boson", mille eest Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitalilt kirjanduse sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist. Olles küll erinevad on meie eesmärk üks- saada märgatuks ning kui selleks on sulgunud vanad traditsioonilised võimalused, on tänapäeval loodud uus väljund - sotsiaalmeedia. Luulekogu sisu analüüs Jürgen Rooste luuletused on tänapäevastest probleemidest
Tallinna noored tegijad Algus : Tallinna noored tegijad alustasid ametlikult oma tegevusega 1998 aastal. Aluse panijad olid Ivar Sild, Jürgen Rooste ja Jaak Urmet (Wimberg). Tegevus Oma kolme tegevusaasta jooksul andis TNT hulga luuleõhtuid Tallinnas Tartus, Pärnus jm. Esinemised olid menukad, meelitades kohale rohkelt publikut ja teenides kiitvat tagasisidet nii kriitikutelt kui ka niisama kirjandushuvilistelt. Teiseks tähtsaks tegevussuunaks oli enda avaldamine trükisõnas, eriti TNT almanahhi "Mõned ei tahtnudki" väljaandmine. See ilmus lõpuks 2000. aasta kevadel kirjastuses Kupar, lisaväärtuseks teeneka toimetaja
........................................................9 4KOKKUVÕTE...........................................................................................................10 KASUTATUD LINGID................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS 22. oktoobril riigikogule tuleva aasta riigieelarvet tutvustanud ning õhtul ETV saates „Foorum“ osalenud rahandusminister Jürgen Ligi jagas oma muljeid suhtlusportaalis Facebooki lehel. Muu hulgas nimetab Ligi haridusminister Jevgeni Ossinovskit oma kommentaaris „sisserändaja pojaks roosast erakonnast“. Antud postitusest tekkis suur kära, avaldati palju omapoolseid arvamusi ajakirjanike ja ka riigikogulaste poolt. Osad kiitsid Jürgen Ligi tema pikaajalise hea töö eest ning tarkuse eest. Teised jällegi tegid Ligi maatasa, öeldes et Ligi ütlemised on liialt tihti
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on
EETIKACASE – Jürgen Ligi vürtsikas postitus (meediakajastuse alusel) 22. oktoobril 2014 läheb Eesti Televisioonis eetrisse poliitikasaade Foorum, teemaks 2015. aasta riigieelarve. Saates osalevad teiste seas rahandusminister Jürgen Ligi ning haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Saate lõpuminutitel antakse sõna Kadri Simsonile, kes väidab, et järgmise aasta riigieelarve ei tee midagi inimeste massilise väljarände peatamiseks. Sellepeale teatab Ligi, et kõiges on süüdi nõukogude võim ja et me ei ole piisavalt kiiresti jõukamatele riikidele järgi jõudnud ning inimesed lahkuvad, maailm on avatud. Ossinovski aga ei ole sellega nõus, et me võime veel 23 aastat peale
Jürgen Rooste luule Silvia ja Sandra 12b Jürgen Rooste Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee
Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal, nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisugi toekas. Peale Huma ringi kuulub Jürgen Rooste ka Tallinna Noorte Tegijate ridadesse, mis küll pole tema loomingut (minu teada) muudmoodi kui lihtsalt innustava impulsina mõjutanud. Tegelikke poeesia tagamaid tuleks tõesti otsida eesti luule kõrgaegadest. Kui palju nüüd just Sinijärve mainitud Rummo, Kaplinski, küll aga Henrik Visnapuu, Jaan Isotamm ja Toomas Liiv. Neid kolme nimetab oma teadvustatud ja teadvustamata eeskujudena autor ise kõhklematult.
Mille põhjal teha valikuid? 1. Sissejuhatuseks vaata reklaami aadressil http://www.youtube.com/results?search_query=p%C3%A4ikeselaen&aq=f Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu. Ta kirjutab alla kiirlaenulepingule (laenuleping lisa 2). Ülesanne 1: Millised kohustused võttis Jürgen? Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam?
teen endast suuri värvilisi pilte seda kümnevõistlusvärki, kus ükski iluviga ei jääks lausa kinnisilmi teeks, välja paistma kuid ma pehme nagu keeks. riputaks need linna laiali potentsiaalseid valijaid haistma lööks end kinni seinale kus ainuüksi mu vasak taevasinine silm Eile näen ma Eestimaad töötad kuskil koolmeistri tunnitasuga Autor: Jürgen Rooste: torumehe päevapalgaga eile näen ma eestimaad olge lojaalsed itaallaste ärikeskusi või pühkige omi tagumikke ameeriklase mõisa vanade ajalehtedega ostet odavamalt milline valik suzuki mootorrattastki nüüd lastakse matsid paganad näha eile eestimaad korra aastas tähendab valu mida tunneb valge
Raamat räägib ühest mehest nimega Jürgen. Ta oli 25-aastane ning selles jutus meenutas ta oma lapsepõlve. Lugu algab sellega, kui ta oli umbes 7-aastane ning tema vanemad lahutasid. Ema põhjenduste järgi olevat isa uue naise leidnud. Üsna peagi peale seda kohtus Jürgen oma uue kasuisa Steniga. Nad hakkasid teineteisega üpris hästi läbi saama, mees tahtis isegi poissi adopteerida, aga ema keeldus sellest. Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil
aprillil 2015. aastal PEAMINISTER TAAVI RÕIVAS Arto Aas on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 9.aprillist 2015. Ta kuulub Reformierakonda. RIIGIHALDUSE MINISTER ARTO AAS Urmas Kruuse on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. MAAELUMINISTER URMAS KRUUSE Jürgen Ligi on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda alates 1994. aastast. Aastatel 2014-2015 oli Jürgen Ligi Riigikogu XII koosseisu liige. Aastatel 2009-2014 oli Ligi Eesti Vabariigi rahandusminister. Aastatel 2007-2009 oli ta Riigikogu XI koosseisu liige. Aastatel 2005-2007 oli Jürgen Ligi Eesti Vabariigi kaitseminister. Aastatel 1995-2005 oli ta Riigikogu VIII, IX ja X koosseisu liige. HARIDUS- JA TEADUSMINISTER JÜRGEN LIGI Kristen Michal on Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda
Jürgen Rooste Jürgen Rooste Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja vihma ja külma kätte laulurästik jääb vihma imetlema tõmbab paar õllet naha vahele ja laulud kõlavad veel valjemini nõnda laulab ta end uksest sisse kamina ette kerra ja sisiseb ja sosiseb ja sõnub ja manab ja ütleb ümber mitut moodi mida ta tunneb rahvas ja riigis õlus ja elus une...
Liiklusohutus Koostasid: Norman Peks Marko Illus Jürgen Oolep Liiklusohutus · Liiklusohutus tagatakse eelkõige hea liikluskultuuriga, mille tagavad vastutustundlikud, viisakad ja sõbralikud liiklejad. · Riigi ülesanne liiklusohutuse tagamisel on: · teede korrashoid · hea liikluskorralduse ja järelevalve tagamine · liiklusohutusprogrammide väljatöötamine · laste liikluskasvatuse tagamine. · Liiklusohutus tagatakse liikluseeskirjas sätestatud reeglite järgimisega. Liiklusohutuse meetmeid
ILUSAKS INIMESEKS Jürgen Rooste JÜRGEN ROOSTE Sündinud 31. juuli 1979 1997. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997-2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh sündisin ilusaks inimeseks täiuslikuks perfektse keha ja vaimuga aga ühiskond - too väljamõeldis - sandistas mu võttis mult võime arm...
Sisu kokkuvõte Ira Lember ,,Kummuli kuu" Lugu algas sellest, et noorpaar, Irmel ja Jürgen, jätsid teineteisega hüvasti rongijaamas. Imrel pidi just täna soojale maale sõitma. Irmel ja Jürgen olid mõlemad heleblondid ning neid võis isegi õeks ja vennaks pidada. Hüvastijätmine oli mõlema jaoks väga raske. Nad ei tahtnud uskuda, et nüüd tervelt kaks nädalat peavad nad teineteiseta elama. Nad kallistasid viimast korda ning siis Jürgen lausus, et tahab midagi öelda. Järgmisena kõlasid ta sõnad: ,,Kas sa tuled mulle naiseks?" Irmel vastas, et kui ta on tagasi siis saabki Jürgen vastuse. Neiu oli
kirjas (bold)? a) Kuni 75 eurot; b) 76-150 eurot; c) 151-300 eurot. 8. Kas oleksite nõus sellist sülearvuti kohvrit/kotti sõbrale kinkima või soovitama? Palun märgistage sobiv vastus paksus kirjas (bold)? a) Jah; b) pigem jah; c) pigem ei; d) ei. 14 Lisa 3 Ankeetküsitlus 15 16 Lisa 4 Intervjuude tulemused Intervjueeritavad: 1. Jürgen Kukk (e-posti aadress [email protected]) 2. Martin Nassar (e-posti aadress [email protected]) 3. Sven Kask (e-posti aadress [email protected]) 4. Chris Lee (e-posti aadress [email protected]) 1. Puidu kasutamine aksessuaaride valmistamisel on muutunud üha populaarsemaks. Kas olete kursis Eesti brändidega nagu "Wooch" (puidust käekellad), "Wooden Lifestyle" (puidust kikilipsud), "ÜRG" (puidust
27.09.2010 Infokanalite võrdlus ÜLDISELOOMUST DELFI Eesti Päevaleht US Ülesehitus Kasutab teiste agentuuride Oma ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Edastab teiste artikleid, selleks koguvad infot elust arvamusi enesest ja on probleemi keskel. Inimtööjõud Hulk administraatoreid, kes Kõrgharidusega ajakirjanikud, kes otsivad erinevatest portaalidest peavad oma tööd hästi tegema, et nii infot ja panevad enda heas ajalehes püsida. keskkonda üles. Infoedastamis viisid Ainult interneti keskkond Interneti keskkond kui ka paber väljaanne. Esitamise eesmärk Meelelahutuslik, et infot ...
John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila Martin Buber Emmanuel Levinas
Viies rühm poeese. Varrak, Tallinn, 1999. -- Sobimus. Väljavõtteid ühes kindlustamata õhtust. (poeem) Artmiks, 1999. -- Artutart&39. Tuum, Tallinn, 2002. -- Vabana sündinud. Eesti Kirjanduse Selts, 2003. Muid teoseid ja ühisüllitisi -- Para-Estonia/Para-Viro. (Reisijuht inglise ja soome keeles, mitmed autorid) EÜS Kirjastus 1994. -- Eesti Reisijuht. 1995. 6 -- Poissmehe kokaraamat. Ilo, 2000. -- Neid vigu me ei korda. (Luuletused, koos Asko Künnapi ja Jürgen Roostega) Näö Kirik, Tallinn 2000. -- Kaardipakk. Koos Asko Künnapi, Jürgen Rooste, Triin Soometsi ja Elo Viidinguga. Näo Kirik, 2001. -- Kolme päkäpiku jõulud. Jõulusalme lastele ja lastemeelsetele. (koos Jürgen Rooste ja Wimbergiga) Huma, 2002. -- Puuduta oma ligimest. (postkaardiluulekogumik, mitmed autorid) Huma, 2003. -- Sigalahe suvi. (proosa, koos Jüri Pinoga) Varrak, 2005. -- Kaardipakk kaks. 5 aastat hiljem. (koos Asko Künnapi, Jürgen Rooste, Triin Soometsi ja Elo
Stuudios on suur televiisor, kuhu on kirjutatud"Mida teie arvate".Samuti näeb sealt lavastatud klippe antud saate teema kohta, mida esitavad eesti näitlejad. Me planeerime elu ette, ja sageli lähebki kõik justkui õlitatult,ent elul on meile alati varuks ka üllatusi. Piisab kohatust käepalumisest või titeuudisest ja elu ongi segi pööratud. Kuidas aga neis olukordades käituda? Nendele küsimustele vastavadki saate eksperdid-Maaja kallast, Ülli Kukumägi, Jürgen Rooste ning saate uued eksperdid- Merle Palmiste ning Indrek Stahl. Saates arutame kuidas teatada tähtsaid uudiseid. Esimene lavastatud klipp räägib sellest kuidas noor ülikooli tudeng teatab oma poisile et on rase. Uudis tuleb poisile nagu välk selgest taevast.Tüdruk arvab et poiss ei soovigi seda last ning läheb endast välja. Kuigi tegelikult oli probleem selles, kuidas tüdruk poisile rasedusest rääkis. Hetke pärast ilmnes et kui tüdruk oli tualetis oksendamas, tegi poiss talle
Eesti ministrid 2014 2014 aasta seisuga on Eesti ministrid järgmised: · Andrus Ansip Peaminister · Jaak Aaviksoo Haridus ja teadusminister · Hanno Pevkur Justiitsminister · Urmas Reinsalu Kaitseminister · Keit PentusRosimannus Keskkonnaminister · Urve Tiidus Kultuuriminister · Juhan Parts Majandus ja kommunikatsiooniminister · HelirValdor Seeder Põllumajandusminister · Jürgen Ligi Rahandusminister · Siim Kiisler Regionaalminister · KenMarti Vaher Siseminister · Taavi Rõivas Sotsiaalminister · Urmas Paet Välisminister
Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni. Me läksime koos koolist koju
Läänemere asend Jürgen Koll 31.01.11 Paiknemine maailmameres · Sisemeri, mis on ühendatud Atlandi ookeaniga Põhjamere ja Taani väinade kaudu Põhjameri an oke i o Taani väinad nd t la A Läänemeri Ümbritsevad riigid · Asub Skandinaavia poolsaare ja mandri Euroopa vahel · Läänemere äärsed riigid on: Soome Rootsi Eesti Venemaa Läänemeri Taani Läti Leedu Saksamaa Poola Haruline meri · Koosneb mitmest suurest lahest: Botnia laht Soo...
Madis Jürgen Kõik puha oma joped Valisin 3 lugu 1. Neli abieluettepanekut päevas Lugu räägib noorest tüdrukust, kes müüb Olde hansas mandleid. Oskab paljudes keeltes rahvast ligi meelitada ja oma tööga hästi hakkama saada. Vahest saab ta päevas mitu abieluettepanekut välismaalastelt. 2.Vanameistrid ja noored naised Lugu kahest mehest kes oskavad puutüvest paate teha ja neil on oma 30 aastat nooremad naised. 3. Stella K.Wadowsky tõsine töö Lugu ajakirjanikust, tema iseloomust ja lõik tema tööpäevast. Valisin need lood, sest need tundusid huvitavad ja kutsusid lugema. Raamat oli mitmekülgne ja vahelduseks midagi teistsugust lugeda. Meeldiv elamus!
Nerva Nervast · Kodanikunimega Koit Nerva · Sündinud 1972 · Õppinud erialalt heliloojaks · Ise ta end naivistiks ei pea, teised küll Jürgen Rooste arvamus · Kõige mõnusam oli neid pilte vaadata koos lapsega: kummalised öökullid ja rebased, kuu ja päike, millele tehakse pai või kalli valgus ongi siin pagana oluline ; veidrad pulkjad kaelkirjakud. Selline tegevus ravib stressi ja depressiooni! Sumedad, impressiivsed pildid, kuramuse soojad. Njah, kui väga ma ka vihast ja revolutsioonilist avangardi ja revolutsiooni ei armasta, kuskil peab olema laadimise ja puhkamise paik. Tänan, isand Nerva, Sa oled
Peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadus minister Jaak Aaviksoo Justiitsminister Hanno Pevkur Kaitseminister Urmas Reinsalu Keskkonnaminister Keit Penttus-Rosimannus Kultuuriminister Rein Lang Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister Taavi Rõivas Välisminiser Urmas Paet Euroopa Parlamendi president Martin Schluz Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir
Lugesin internetist veebileheküljelt terviseleht. ee, et poeesiat on palju analüüsitud, kuidas luule mõjub meie psüühikale. Kliinilised tähelepanekud näitavad, et mida tugevam on stress, seda suurem on inimesel vajadus välja reageerida oma tuliseid tundeid ja ärevaid rõhuvaid mõtteid. Heaks emotsioonide rahustamiseks on luule. Luuleteraapia aitab inimestel arendada elufilosoofiat, tugevdada lootustunnet ja kergemini suhelda. Olen idioot, kes ei saa tänapäeva luulest aru. Nagu Jürgen Rooste on öelnud oma raamatu ,,Tavaline eesti idioot" järelsõnas: ,,Kui sa teaksid, kes on Jürgen Rooste, siis ei loeks sa seda järelsõna. Ent sa loed, seega on sul alust kahtlustada, et sa oled eesti kirjanduse väärtuslikust osast kaugelseisev isik, võibolla koguni nendest, keda pigem kirjeldab kui tavalise eesti idioodina. Sul on õigus solvuda, sama hästi võid sa olla eriline eesti idioot." /.../
Navrátilová John Newcombe Pete Sampras Stan Smith Marija Sarapova Serena Williams Venus Williams Eesti tennisistid Naiste tennis: Maret Ani Kaia Kanepi Margit Rüütel Julia Matojan Eesti parim naistennisist WTA edetabelis üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 Maret Ani (karjääri parim koht WTA nr 63 15.05.2006), alates 28. augustist 2006 Kaia Kanepi (karjääri parim koht WTA nr 28 06.10.2008). Meeste tennis: Mait Künnap Toomas Leius Jaak Põldma Jürgen Zopp Vladimir Ivanov Eesti meeste esireket ATP edetabeli järgi: Mitu nädalat Parim edetabeli Nimi Alates Kuni Kokku järjest koht Mait 10. september 07. september ATP 705 52 52 Künnap 2007 2008 04.08.2008
Mulle öeldi, et tänasest asub tööle uus peatoimetaja – kes, mulle ei öeldud – ja ta alustab tööd uue meeskonnaga. See oli minu jaoks piisav põhjendus ja täiesti loomulik, see oli lihtsalt väga ootamatu,“ rääkis Kareva. • Doris Kareva kandideerib tänavu Eesti riiklikele kultuuripreemiatele. • „Eesti autorite luuleraamatutest valisid lugejad juba kolmandat järjestikust aastat oma lemmikuks Doris Kareva teose, sel korral koos Jürgen Roostega kahasse kirjutatud luuleraamatu „Elutants“. Teos saavutas ülekaaluka võidu, kogudes enam kui 1000 lugejate häält.“ • 21. jaanuaril luges Doris Kareva koos Jürgen Roostega Londoni Eesti saatkonnas luulet. … • Doris Kareva asub tööle ajakirjas Looming • „Kareva asub detsembri keskel poole kohaga Loomingusse ja ühtlasi toimetab ta töövõtulepingu alusel ka Sirbi tekste,“ ütles neljapäeval
Arvuti komponendid Alvar ja Tim-Jürgen 11.klass Arvuti komponendid 1. Emaplaat - trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võima...
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J. Jooks pööras tähelepanu halvale finantsolukorrale, mis piirab koolituse mahtu. OTSUSTATI: 1. Kiita heaks koolituse kava (lisatud).
Ares ja tema kujutamine kunstis Elvis Liivamägi, Jürgen Laas 10. c TÜG Ares Sõjajumal Peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg Sõja ja hävingu sümbol Vihatuim jumal Verejanuline, julm Iseloomuomadused Õudutekitav iseloom Jõhkrus Argpükslikkus Rumalus Tormakus Kiuslikkus Sümbolid Kilp Kiiver Ka oda, kui surmatoov relv Nelirakend Messingust raudrüü Arese kujutamine
Interaktiivne mäng Kes on Eesti rahandusminister? Jürgen Ligi Laine Jänes Rein Lang Vale vastus Õige vastus Mis on Rumeenia pealinn? Budapest Bukarest Bratislava Vale vastus Mitu liikmesriiki on Euroopa Liidus? 24 28 27 Vale vastus Õige vastus Kes neist on Eesti Vabariigi president? Vale vastus Õige vastus Mis aastal toimus esimene üldlaulupidu? 1861 1863 1869 Vale vastus Õige vastus Millist isikut on kujutatud kümne kroonisel? A.H. Tammsaare Lydia Koidula Jakob Hurt Vale vastus Õige vastus Mitme aastaselt saab kandideerida presidendi kohale? 40.a 41.a 50.a Vale vastus Õige vastus Milline valimissüsteem on Eestis? Proportsionaaln · e · Majoritaar · Personaalne Vale vastus Õige vastus Milline regionaalne julgeolekuorgan on Eesti jaoks ...
1. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Lõpeta laused. President esitab peaministri kandidaadi. Riigikogu valib presidendi. Peaminister moodustab valitsuse Valitsuse koosseisu kinnitab president 2. Mis valitsust kutsutakse koalitsioonivalitsuseks? mitme partei kokkuleppel moodustatud valitsus. 3. Mis parteid moodustasid koalitsiooni pärast 2011. Valimisi? reformierakond ja IRL 4. Valitsust juhib Peaminister, alates 2011. Aastast täidab eestis seda ametiposti Andrus Ansip. 5. Ministrit, kel pole oma ministeeriumi, kutsutakse... Portfellita minister 6. Ministeeriumi igapäevast asjaajamist korraldab... Kantsler 7. Mis on sinu arust valitsuse neli olulisemat ülesannet? viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Nimeta omal valikul 4 ministrit ministeeriumiga, mida ta juhib. 8. Haridus & Tea...
Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. aastal, mil rahandus- ja riigivaranduse ministriks sai Juhan Kukk. Tööd alustas see aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa sõjaväe lahkumist Eestist. Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid ) http://www.seb.ee/valuutakursid Eesti liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004.a. 1. jaanuarist 2011 on meil ametliku vääringuna käibel ELi ühisraha euro. Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused Maksu- ja Tolliamet Statistikaamet Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
,,De Stijl" Remo ja Jürgen Algus Sai alguse 1917. a. Hollandis Alguses oli selle nimeline ajakiri Ajakirja ümber hakkas koonduma samanimeline rühmitus kunstnikke, arhitekte ja disainereid. ,,De Stijl" Loodusvormid taandada vormi algelementideks Värvid taandada põhivärvideks Algelemendid sirgjoon, kuup, kolmnurk Ideaaliks neoplastitsism 3d vormi muutmine 2d-ks Liikmed Maalikunstnik Piet Mondrian Arhitekt Theo van Doesburg Arhitekt Gerrit Thomas Rietveld Pieter Oud Henri Petrus Berlage Gerrit Rietveld El Lissitsky The Rietveld Schröder House Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Punane ja sinine tool autor Gerrit Rietveld 1917 Muutke teksti laade Teine tase ...
Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses. Nagu peategelane Tom ostis hommikuti kioskides kõmu uudistega ajakirju, lootes, et ta näeb artikleid endast. Ta vihkas ajakirjanikke, kuid ta tahtis, et meedia räägiks temast. Tegelaskond Põhilisteks tegelasteks on Tom(ta vihkas, kui talle Toomas öeldi) ja tema parim sõber Jürgen. Nende sõpruse keskpunktis on seks, narkootikumid, alkohol. Nad pidutsesid koos ja neil on ühised tuttavad. Tegelaskonna tüüpilisuseks võib pidada sõltuvust rahast. Hämmastab, kuidas inimesed suhtuvad rikastesse. Tegelaste jagunemine gruppidesse: perekond, töö, sõbrad(isegi üks sõber Jürgen), prostituudid. Peategelasteks on Tom ja Jürgen. Ülejäänud on kõrvaltegelased: Toomase vanaema, vanaisa, Toomase exnaine Kateriin, sekretär Kaire,
harri on paljude lemmikparm vahel tuleb taga lihtsalt rääkida raske on muidugi sest harri haiseb joob ja ropendab (Jaak Urmet juuni 2007) 7 Luulekogu ,,Atlas" analüüs "Atlas" on õhuke kogu, mis sisaldab vaid 25 teksti ja raamatu toimetaja Jürgen Rooste järelsõna. Uus luulekogu tundub olevat läbimõeldum ja viimistletum. Kui rääkida stiiliotsingutest, siis need on teatud mõttes lõpule jõudnud: "Atlase" vabavärss on napp ja täpne, sageli on sel rohkem ühisjooni proosa kui luulega. Pole enam puhtalt ühele voogavale rütmile üles ehitatud luuletusi ja loobutud on ka riimist, mis veel eelmises kogus siin-seal sisse tikkus. Juba esikkogust alates on Andral teatud kindel
The head of the government is the prime minister. The legislative power belongs to the parliament which is the law-making body. The laws must be promulgated by the president. The government consists of ministers. The number of which is about of dozen. Every ministry is headed by a minister. The Estonian judiciary is completely independent, it is governed by the chief justice of the supreme court. The minister of interior is marko pomerants, -||- of finance is Jürgen Ligi, -||- of justice is Rein Lang, -||- of Social Affairs is Anno Pevkur, -||- of Culture is Laine jänes, -||- of Foreign Affairs is Urmas Paet.
Evald Okas. Kuna Evald on joonistanud väga palju naisi,siis mulle kõige enam meeldis sellel näitusel maalid ,,Õhtune olümpia" ja ,,Õine Pariis",sest need olid teisest erinevad.Nendel ei olndud kujutatud ühtegi naist.Mõlemad maalid olid küllaltki sünged ja mõlemad olid tehtud õlivärvidega.,küll aga ,,Õhtuses olümpias" oli kasutatud ka oranzi värvi,mis tegi pildi rõõmsameelsemaks. "Õises Pariisis" oli taeva värvimisel kasutadtud ka spaatlit.Nagu pildi nimigi ütleb,oli maal kujutatud ööses,sellest ka tuli see,et peale maja valena kujutamisel oli kõik muu kujutatud musta ja siniste toonidega. Spaatlit oli kasutatud ,,India tantsijatari","Noorte"," Kunstniku ateljee" värimisel.Nendel oli mõned kohad kaetud paksu värvikihiga.Minu meelest andis see maalile ruumilisema tunde ja lõi rohkem põnevust seda vaadata. Põhiliselt kus ma nägin heldedaid ja rõõmsaid toone,olid maalid kus olid kujutatud naised.Nen...
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul arm...
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
