Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevih...
Õhumassid-tohutu suur õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. - kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, siis tema omadused ka muutuvad.' -Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. Kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral kalduvad otsesuunaga võrreldes paremale. Lõunapoolkeral vastavalt vasakule. -Osata õhumasside liikumist ekvaatori ja pooluste vahel iseloomustada..igat etappi. -Jugavool-troposfääri ülaosas länest itta puhuvate tuulte vöönd.Õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu tüttu. -Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. -Maakera troposääris valitsevad tuuled: polaarne idatuul,läänetuul,kidepassaat,kagupassaat,läänetuul,polaarne idatuul -lõunalaius,idapikkus jms korrata -Passaadid:püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30.laiuskraadide vahel. Ka lääne ja idatuuled on püsivad tuuled -Kohalikud tuuled:Mussoonid,Briisid,Föön,Bora,Tromb ...
Liigub maismaalt merele. Sademed puuduvad. Suvel on suvemussoon, sest maismaa soojeneb kiiremini ning tekib madalrõhuala. Ja ookean on jahedam, järelikult seal on kõrgema rõhuga ala. Toob vihmad. Päike on siis seniidis järelikult päike soojendab väga intensiivselt. Briisid - tuuled, mis esinevad mererannikutel ja muudavad oma suunda kaks kord ööpäevas. Õhuringlus parasvöötmes Jugavoolu peal tekivad tsüklonid. Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360 km/h ja soodustab õhukeeriste - tsüklonite ja antitsüklonite teket. Jugavool - on oluline kokkupuutepiir külma ja sooja õhu vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub keskme suunas ja vastupäeva (keskel tõuseb õhk üles, kõige madalam õhurõhk - keskmes) Toob: pilvine taevas, vähe päikesepaistet, sademed, tuuline ja muutlik ilm, parasvöötmes talvised sulad, aastane väike temperatuuriamplituud.
Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil j...
haabuvad ekv. Konvergentsivöönd- ekvaatori piirkond, kuhu koonduvad passaattuuled, kust ohk touseb korgele ning valgub pohja/louna suunas laiali jugavool-Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja kulma ohu kokkupuutevööndis vaga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. Jugavool jargib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva ohuvoolu, kus ohu liikumise kiirus on suurim keskmes ja vaiksem voolu aareosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11 km korgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300 km/h. Jugavool on tingitud aarmiselt suurest ohurohugradiendist polaarfrondi kohal. · Selgitada moisteid mussoon, katabaatiline tuul, geostroofiline tuul- mussoon- pusiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seeparast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval maaral. Suvel on maismaa soojem, mistottu kujunevad seal valja tousvad ohuvoolud, mis moodustavad pusiva madalrohkkonna. Seetottu toimub pidev ohuvool merelt maale, mis toob
kõrgeimad aga ulatuvad ligikaudu 400 km-ni. Kõrgeimad pilved. Helkivad ööpilved ulatuvad atmosfääris kõige kõrgemale. Enamasti madalatel ja kõrgetel laiuskraadidel jälgitav kaunis ja haruldane loodusnähtus ilmneb 99,9% juhtudest umbes 80 km kõrgusel maapinnast. Helkivaid ööpilvi võib näha pärast päikese loojumist, kui päikesekiired neid kõrgel asuvaid moodustisi veel valgustavad. Arvatakse, et need koosnevad jääkristallidest ja meteoriiditolmust. Kõige tugevam jugavool. Jugavoolud on atmosfääri ülalkihtides esinevad tugevad suhteliselt kitsad õhuvoolud. Lausa uskumatult kiire jugavool kuni 500 km/h mõõdeti ühel talvel Jaapani kohal. Talvel liigub Põhja-Indiast pärit troopikaõhk üle Jaapani saarte kirdesse. 2 Kõrgeim vesipüks. Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16
Atmosfäär tunnused: · pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär · gaasiline, hõre keskkond (lämmastik 78%, 21% hapniku, argoon, süsihappegaas, veeaur (piirkonniti erinev), teised gaasid jne ) · väga liikuv (oluline keskkonnareostuse ja kaitse seisukohalt) · gaaside segu · kihiline ehitus · ulatus u.1000 km · leidub kõigis maa sfäärides( kivimites, mullas, veestikus, eluslooduses) Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus : Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks. Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks. Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reagee...
ulatuda -160km/h Föön - soe tuul mägede. Niiske jahe õhumass tungib üle mäaehliku õhk jahtub algab kondenseerumine ja kaotab sademetena niiskuse. Häeaheliku teist nõlva mööda laskudes toimub kuiva õhu kuure soojenemine. Rossby lained- kõrgemates troposfääri kihtides tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained tekivad polaarfrondis Jugavool - rossby lainetega kaasneb kitas sooja ja külma õhu kokkupuute vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu äreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11km kõrgusel ning tuule kiirsu ulatub 300km/h jugavool on tingitud äärmiselt suurest õhurõhugradienndist polaarse frondi kohal. õhumass - ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhuteperatuuri kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused.kujuneb vlja sarnase aluspinna kohal
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...
Missugune järgnevatest protsessidest võib muuta niiske stabiilse õhukihi madalateks kihtrünkpilvedeks? Segunemine 9 Üldine tsirkulatsioon: Läänetuul tähendab, et atmosfäär: liigub kiiremini kui Maa pöörleb Termiline tsirkulatsioonirakk on see, mis: on käima lükatud päikeseenergia poolt Vastavalt atmosfääri üldtsirkulatsiooni kolme raku mudelile ei leia me ekvaatorilt: kõrgrõhuvööndit Põhjapoolkera polaarne jugavool on tugevaim kui: õhk polaarfrondist põhja pool on palju külmem kui õhk polaarfrondist lõuna pool Troopikasisene konvergentsivöönd on piirkond, kus: Ferrelli rakk kohub Hadley rakuga Keskmised temperatuurid Euroopas oleksid palju madalamad ilma: Põhja- Atlandi hoovuseta Tugeva El Nino puhul: troopilises Vaikses Ookeanis leiab aset oluline soojenemine 10: Avatud lainetsükloni korral asetseb aluspinna ilmakaardil soe sektor:
Subtroopilise antitsükloni kohal KTÕ – cT subtroopiline jugavool; polaarfrondi kohal MTÕ – mT polaarfrondi jugavool. Suvel India, Aafrika Ekvatoriaalset õhku meieni ei jõua! ja Kagu-Aasia kohal tekib nn troopiline ida-jugavool Hoovused.
aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugenhnbvaid külmasi kuivi puhangulisi tuuli Föön: soe tuul mägedes 28. Tsirkulatsioon atmosfääri kõrgemates kihtides Tsirkulatsioon troposääri ülaosas (6-12km kõrgusel): Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, läänetuulte vöönd 29. Rossby lained ja jugavool Rossby lained: Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. Need tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Jugavool: Rossby lainetega kaasneb kitsa sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida nim jugavooluks. Jugavoolu kese paikneb sagel 10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud
muutuvad kiiresti,ideaalis hüppeliselt. Planetaarfrondid on kõige mastaapsemad, vöötades kogu planeeti piki paralleele. Neid ei tohi segi ajada tsüklonaalfrontidega , mis tekivad tsüklonites ja on “vaid” mõne tuhande kilomeetri pikkused. - 42 - Allikas : U.Veismann ja R.. Veskimäe - “ Universum valguses ja vihmas “ - 43 - JUGAVOOL Jugavool on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvad tugevate tuulte vöönd. See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100 m/s puhuvaid tuuli. Oma teel jugavool lookleb nii horisontaalselt (põhjast lõunasse) kui ka vertikaalselt (üles-alla) ja ühtlastab maakera temperatuuri
Laengute ärajuhtimise tõttu omandab lennuk sellise elektrilise potentsiaali nagu ümbritseval õhul ja välk ei otsi teda , aga juhuslikult võib tabada. Jugavool on mingi õhuvool mis on väga kiire .Paksus 2-4 km , laius 300-400km/h , tuulte kiirus on 200-300km/h ja rekord on 700km/h . Neid on lenduritel hea ära kasutada , kõva tagant tuul . Nii põhja kui lõunapoolkeral on kaks enam-vähem püsivat jugavoolu. 1) polaarfrondi jugavool pooluse umber oleva külma polaarse õhu ja sellest lõunapool asuva soojema parasvõõtme õhu piiril Tegijapoiss 2010 2) subtroopiline jugavool troopilise õhu ja jahedama parasöötme õhu piiril Suvel liiguvad jugavoolud veidike pooluste poole ja talvel ekvaatori poole. Ekvaatoril on tropopaus tunduvalt kõrgemal kui pooluste kandis ja seega tekib nö auk nende kohtumisel ( polaarfront) ja seal tekib pundar kus õhk kas liigub üles või alla need on jugavoolud
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, ...
2. Mis on Rossby lained? Rossby lained on troposfääri kõrgemas kihis valitsevas ühtlases läänevoolus tekkinud ulatuslikud lained. Need tekkivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass e nn polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele väiksematele laiustele ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub tsüklonaalse tegevusena - tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta. 3. Mis on jugavool? Jugavool on Rossby laineid järgiv suhteliselt kitsas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd troposfääri ülaosas (8-12 km kõrgusel). See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab äärmiselt suure õhurõhu gradiendi ja kuni 300-400 km/h puhuvaid tuuli. 4. Mis on külm front?
lõunapoolkeral kagust loode suunas Tsirkulatsioon troposfääri üleosas (6-12 km kõrgusel): Hadley tsirkulatsiooni ringist pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nimetatakse kõrgemates kihtides läänevooluks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd Rossby lained ja jugavool: Rossby lained – ulatuslikud lained, mis tekivad kõrgemas troposfääri kihis ühtlases läänevoolus. Need tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass (nn polaarfront). Kõrgemas kihis polaarses õhus tekkinud sopistused ehk madalrõhulohud väljenduvad aga maapinnalähedases kihis madalrõhkkondadena ja tingivad tsüklonaalseid torme
erinevail aastail atlandi ookeani põhjaosas Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? 30ndatelt laiuskraadidelt puhuvad ekvaatori suunas püsivad tuuled. Tuleneb coriolise jõust. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Maismaa ja ookean soojenevad erineva kiirusega. Suvel on aasias madalrõhkkond ja tavel kõrgrõhkkond Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ulatuslikud lained, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Kui on tsüklon, siis liigub õhk keskmest väljapoole ja õhurõhk suureneb, kui antitsüklon, siis keskmest väljapoole õhurõhk väheneb. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front
ülaosas ja stratosfääri alaosas. Jugavoolud on mõne km paksused, kuid pikkus küünib kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, tavaliselt aga 100-300 km/h. Maapealne vaatleja võib visuaalselt jugavoolu aimata teatud pilvede järgi, mis tekivad jugavoolu tsüklonaalsel poolel. Pilved kuuluvad ülemiste ja keskmiste pilvede hulka ja on väga kiiresti muutuvad välimusega. Jugavool tekib väga erinevate omadustega õhumasside kokkupuutealal ning see juhib tsüklonite ja antitsüklonite liikumist, kus need soodsate tingimuste tõttu sageli ka tekivad. Jugavoolu kohal on väiksem või suurem tropopausi katkestuspind, st et tropopaus kõrgus muutub hüppeliselt. Reljeefi jmt tegurite tõttu on jugavool sageli väga looklev, kuid õhu liikumine toimub põhjapoolkeral siiski läänest itta (kaldumist põhjustab Coriolise jõud). 6
Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained? Troposfääri kõrgemas kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. 4. Mis on külm front? külm õhk liigub sooja õhuga alale 5. Mis on oklusioonifront? külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Inversioon on meteoroloogiline nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates. Näiteks radiatsiooniinversioon: tuulevaiksel ööl jahtub õhk
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
