Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks!
Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis
käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus.
Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia.
Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks.
See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus
enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on
empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel.
Isiksusepsühholoogia distsipliinid:
Kaks ditsipliini – Cronbach:
1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel.
2) Eksperimentaalne psühholoogia – proovib leida seoseid inimeste
psüühikat mõjutades.
Kolmas distsipliin – Pervin:
3) Kliiniline (üksikjuhtumitel põhinev) lähenemine
Suur osa õpikutraditsioonis tegelt kliiniline psühholoogia.
Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis – eripalgelised jutustused inimese
olemusest, hakati nim. Isiksuseteooriateks:
1) Psühhoanalüüs , psühhodünaamiline käsitlus
2) Humanistlik & eksistentsialistlik psühholoogia
3) Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, arenes sotsiaal-‐kognitiivne
lähenemine
4) Dispositsionaalne lähenemine (joonepsühholoogia)
Psühhodünaamiline käsitlus:
• Charcot’ uuringud hüsteeriast; Prince “lõhestunud isiksus”
• Freud: psühhoanalüüs
– teadvustamatus, lapsepõlvekogemuste tähtsustamine, seksuaalsusel
keskne tähendus, psüühika struktuur (id-‐ego-‐ superego );
psühhoseksuaalne areng (oraalne, anaalne, falliline, latentsiperiood,
genitaalne staadium); ego kaitsemehhanismid (repressioon), unenäod,
ärevus (objektiivne, neurootiline, moraalne )
• Jung: analüütiline psühholoogia
– vabad assotsiatsioonid, kollektiivne teadvustamatus, psüühika
struktuur – arhetüübid; individualisatsioon, psühholoogilised tüübid
(mõtlemine, tundmine , aistmine, intuitsioon ), mütoloogia ja alkeemia
• Adler: individuaalpsühholoogia
– sotsiaalne huvi, ühistunne; eesmärkide tähtsus, teleoloogia,
sünnijärjekord, alaväärsustunne, üleolekukompleks
• Erikson: egopsühholoogia
Humanistlik ja fenomenoloogiline käistlus:
• Rogers : kliendikeskne teraapia
– aktualiseerimine, tingimatu positiivne vaade, positiivne enesevaade,
empaatia, olulised teised, fully functioning person.
• Maslow: eneseaktualisatsioon
· Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutraditsioonis on rõhk tõestamata (kohati põhimõtteliselt tõestamatutel) teooriatel Kuidas isiksusepsühholoogiast rääkida? · Isiksusepsühholoogia õpikutraditsiooni on palju kritiseeritud. · Mõned õpikud püüavad kajastada ka isiksusepsühholoogia tänapäevast seisu. Isiksusepsühholoogia kaks distsipliini · Lee Cronbach: Two disciplines of scientific psychology (1957) · Korrelatiivne psühholoogia: otsib seoseid vaadeldud tunnustevahel · Eksperimentaalne psühholoogia: üritab leida põhjuslikke seoseid inimeste käitumist / psüühikat mõjutades · Cronbachi meelest tuleks neid kaht meetodit paremini integreerida Lawrence Pervin lisab siia kliinilise (üksikjuhtumitel põhineva) lähenemise, mida Cronbach ilmselt ei pidanud teaduse nime vääriliseks. Suur osa õpikutraditsioonist on tegelikult kliiniline psühholoogia ning isiksuseteooriate traditsioonilised
Bioloogilised protsessid - Ajukuvamised - Farmakoloogia - Geenid Teadmised, arvamused oskused - Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid - Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta
Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? • Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). • Evolutsiooniline perspektiiv. Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi ja ideed, et „Suur viisik“ kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone (difference-detecting mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. • Kultuure võrdlev psühholoogia (cross-cultural psychology). Arutlege, mida tõestab või ei tõesta asjaolu, et „suure viisiku“ omaduste päritavuskoefitsiendid on eri maades üsna sarnased. Mida tähendab „kultuur“ kultuure võrdlevas psühholoogias? • Etnopsühholoogia (indigenous psychology). • Kultuuripsühholoogia. Märksõnad ja teemad loengust Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: – “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; – käitumise
Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes- ankurdamine- teiste võrdlemine endaga, eelmise vastusega võrdlemine tipu ja lõpu reegel- sündmuste meeldivuse retsospektiivsetes hinnangutes - kui halb protseduur ja seda pikendada 2min mis on ainult kergelt ebameeldiv, siis mäletatakse kogu sündmust lühemana kui tegelikult oli Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm- võrdleme end teistega. Referentsgrupp- võib olla võrreldamatu kui mõjutatud kult vah erinevuste poolest Skaala kasutamine, vastamisstiilid- Sagedus- madala sagedusega ja kõrge sagedusega skaalad vastus- valimine+ sots soovitavusest ja enese privaatsuse kaitsmise tahe päriolekukalduvus- kalduvus nõustuda väitega, olenemata selle sisust. Seletus: mälust saab leida kinnitust ka vastandlikele abstraktsetele enesekohastele väidetele. Nõustumine kogn lihtsam, sest väitest arusaamine tähendab algstaadiumis sellega nõustumist. Vastupidine kalduvus tuleb ülikriitilisest kaalutlemisest.
Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb Kõik on võrdsel määral isiksused Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle endale: Johari aken Avatud ala MINA TEAN + TEISED TEAVAD Pime ala MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala MINA TEAN + TEISED EI TEA Tundmatu ala MINA EI TEA + TEISED EI TEA Johari aken Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta MINA TEAN + TEISED Pime ala TEAVAD MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED EI MINA EI TEA + TEISED EI TEA TEA
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht)
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik) *sangviinik – veri (sel
liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast
Kõik kommentaarid