Kordamisküsimused Hüdrograafia I töö 2SS1/11 1. Hüdrograafia 2 mõistet: Loodusgeograafia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid Merenduse haru, mis selgitab merede ja suurte siseveekogude laevasõiduteid ja tingimusi ning tagab ohutu laevaliikluse. Tihe seos on kartograafia geodeesia arvutustehnika ning merefüüsikaga. 2. Maailmamere keskmine soolsus on 35 Promilli ja süvavee keskm temp on 2-4 C 3. Mõisted: Glatsiaalne: Liustikutekkeline, Fütogeenne: Taimtekkeline, Zoogeenne:
2. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m Projektsioonist tingitud mõõtkava moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste piirkonda jääb selles projektsioonis Lääne-Eesti. Baaskaarti kasutavad: loodusressursside ja keskkonnauuringutega tegelevad asutused, GIS, statistika ja rahvaloendus, riigikaitse, merelaevandus, transport, maareform jne Baaskaart võimaldab kiiresti toota satelliidifotodel põhinevaid kaarte, kasutades olemasolevat infot (reljeef, hüdrograafia, teed, kohanimed) Eesti Põhikaart Eesti Põhikaart on Eesti kaardisüsteemi alus ja selle eesmärk on katta kogu Eesti territoorium tervikliku digitaalse topograafilise andmebaasiga. Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. a. Kaardistamise lähteandmeteks on aerofotod, välitööde materjalid, olemasolevad kartograafilised ning statistilised andmed. Projekti algusaastatel 1991-1995 toodeti kaardid käsitsi ehk arvutit kasutamata. 1996
Põllumajandustootmiseks sobivad alad paiknevad Vihula, Sagadi, Annikvere ja Palmse külades [1]. Umbes 72 % valla territooriumist on kaetud metsaga. Metsamaad on vallas kokku umbes 26467 ha. Vihula vallas on üks metskond Loobu metskond. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil asuvate sihtkaitsevööndite metsades on majandustegevus keelatud, ülejäänud rahvuspargi alale jäävad metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse. Hüdrograafia Meri on vaadeldavas piirkonnas väga oluline. Randu uhuvad Soome lahe ja selle osade veed. Lahed on enamasti sügavad (60-90 m). Et lahed on sügavad ja tuulte eest varjatud, esineb rannaalal palju häid sadamapaiku. Soodne on ka asjaolu, et lahed külmuvad vaid 1-2 kuuks, mõnel aastal ei külmu aga üldse. Maismaavetest on olulisemas vooluveed. Jõed voolavad enamasti põhja või loode suunas ning suubuvad Soome lahte. Nende jõgikonnad on kitsad, lisajõgesid on enamasti vähe
teoreetiliste teadmiste ja faktidega. Lisades on võrreldud Raahe sadamat enne ja pärast süvendustööd. Uurimistöö alguses on antud ülevaade hüdrograafilistest protseduuridest, mida on kasutatud uurija praktika ajal Raahe sadamas. Tulemused on esitatud jooniste, tabelite, plaanide ja tekstina. Näiteks on joonised Raahe sadamast, tabel kajaloodi enim kasutatud süsteemist ja plaan 2008. aasta süvendamisest. Tulemused on edastatud erialalisel meetodil. Kirjeldatud on hüdrograafia olemust ja erinevaid töömasinaid ja süvendajaid. Analüüsitud on Raahe sadamas kasutatud seadmete positiivseid ja negatiivseid pooli. Kirjeldatud on praktikandi kohustusi, kasutatud meetodeid ja protseduure ning on võrreldud praktikandi ülesandeid Raahe sadamas töötavate hüdrograafide tööga. Töö tekst on küllaltki konarlik ja enim häirib numbrite ja lühendite vale kasutamine. Teksis esineb numbrilist väljendust valedes kohtades, kus reeglite kohaselt poleks õige neid
Ukraina territooriumil paiknevad järgmised kõrgustikud: riigi lääneosas Volõõnia-Podoolia, Dnepri, idaosas Aasovi, Donetsi kõrgustik ning Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas, Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ja Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vasakkaldal. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides, suurimad madalad on Musta ja Aasovi mere rannikul. Ukraina hüdrograafia: Ukraina rannikut ümbritsevad Must ja Aasovi mered. Nende merede valglatele kuulub suurim osa (üle 96%) riigi jõgedest. Ukraina jõestik kuulub Musta ja Aasovi merede valglatesse ning osaliselt (4%) -- Läänemere valglasse. Seda moodustavad Dnepri, Doonau, Dnestri,Lõuna-Bugi, Lääne- Bugi, Severski Donetsi jõgikonnad ning Musta ja Aasovi merede rannikualade jõgedest. Ukrainas voolab üle 23 tuhat vooluveekogu, nendest 2938 pikkusega üle 10 km ja 116 pikkusega üle 100 km.
Naasnud Peterburisse, määrati Wrangell 1836. aastal Laevaehituse departemangu üldsessiooni liikmeks ja direktori asetäitjaks. Wrangell loobus teenistusest pealinnas 1849. aastal ning siirdus Eestimaale, kus ta asus elama abikaasa kaudu 1840. aastal päritud Roela mõisa Virumaal. Pärast abikaasa surma 1854. aastal tehti talle ettepanek teenistusse tagasi pöörduda. Wrangell võttis ettepaneku vastu. Järgnes kolmeaastane mereväeteenistus erinevatel ametikohtadel (Hüdrograafia departemangu direktor, mereminister, mere kriminaalkoodeksi läbivaatamise komitee president, mereministeeriumi Õpetatud Komitee president, Balti laevastiku tüürimeeste korpuse inspektor). Mereministri ametis omistati Wrangellile kindral adjutandi ning admirali auastmed. 1857. aastast alates oli Wrangell Vene Riiginõukogu ja Ministrite Komitee liige. Mereministriks saamise aastal 1855 omandas Wrangell ühtlasi parunitiitli.
Loodusgeograafia Biogeograafia käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. Meteoroloogia & klimatoloogia uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist, arengut ja nüüdisaegset dünaamikat Glatsioloogia-jää uurimine Hüdroloogia & Hüdrograafia uurib Maa hüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Maastikuteadus käsitleb maastikke kui looduskomplekse Okeanograafia uurib maailmamerd Mullateadus käsitleb mulla tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, reziime, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes. Paleogeograafia uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikuid tingimusi
ja mõõtmise ehitamiseks. [7] Kalibreerimine leiti ka mõõteseadmete koos mitu allüksuste puhul mõned seadmed. [7] maailma esimene randuda Lothal (2400 eKr) asus kaugusel peamisi praeguse vältida sadestumist muda. [8] Kaasaegne oceanographers on märkinud, et Harappans peab olema omas teadmisi, mis on seotud loodete, et ehitada selline dokk on pidevalt muutuvatele käigus Sabarmati, samuti eeskujulik hüdrograafia ja veeteede ehitus. [8] See oli varem teada dock leiti maailma, mis on varustatud kai ja teenuste laevad. [8] Elanike Induse oru arendanud standardimise, kasutades mõõtühikute, ilmne poolt kaevamisi tehtud Induse oru saitidele. [7] Käesolev tehnilise standardimise võimaldas mõõteseadmetega tuleb efektiivselt kasutada Nurga mõõtmiseks JA mõõtmise ehitamiseks. [7] Kalibreerimine leiti dee mõõteseadmete Koos Mitu allüksuste puhul mõned Saadetise. [7] Maailma
Üleminek üksikobjekti kujutamiselt objektiklassi kujutamisele 61. Milline on generaliseerimise mõju leppemärkide disainimisele? Inimese füsioloogiast tulenevalt: minimaalne must tajutav pind 0,7 mm 2, värvuse tajumiseks peab pind olema üle 1mm2, mustriga täidetav pind aga 3/5-10mm2; eraldi märk loetav, kui on 1 mm; kiri loetav 1,2mm; kahe joone vahe 0,5 mm, et seda joonena tajuda; joone paksus 0,1 mm 62. Millised on hüdrograafia, asustuse, teedevõrgu ning reljeefi üldistamise põhilised reeglid? Hüdrograafia: · rannajoon säilitab oma geomeetrilised iseärasused · vooluveed moodustavad loogilise terviku · seisuveekogude valiku tsensus peab olema selline, et Min pindalaga järv oleks loetav Asustus: · säiliks asula väline kuju ja/või sisemine ruumiline struktuur
Mida soojem ja kuivem on õhk, seda kiirem on aurumine. Kui õhu suhteline niiskus on 100%, st kui õhk on veega küllastunud, vesi õhku auruda ei saa. Potentsiaalne aurumine näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus. Tegelik aurumine - reaalselt aurunud vee hulk antud kohas. Jõgede hüdroloogia 4. Jõgede hüdrograafia (Vesikond, valgla, jne) Vesikond Veekogu vesikond on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. See on üht või mitut naabervalglat koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala. Valgla maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab. Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal lisajõel on oma valgla, mis
Kogu tööde kompleksi kohta koostada koondeelarve; 4. Eelarve kuluartiklid on: töötasu +33% sots. maks ja ravikindlustus, sõidukulud,bürookulud, ettevõtte majanduslik kasum (10% üldsummast), mõõtmisel ja andmetöötlusel kasutatav inventar ja infotehnoloogia, materjalid märkide valmistamiseks ja punktide ehitamine, muud kulud. IV Projekti seletuskiri: 1. Maa-ala asukoha skeem, üldiseloomustus, teedevõrk, reljeef, kõlvikuline koosseis, hüdrograafia, jne; 2. Lähteandmete kirjeldus (punktide numbrid, nimetused, koordinaadid, asukohad jms); 3. Instrumentide ja mõõtmisvahendite kirjeldus; 4. GPS mõõtmiste sessioonide tabelid ja skeemid, punktide ringpanoraamid. 2. Aeropildistamine põhikaardi koostamiseks Põhikaart (ortofotod) tuleb koostada eelpool antud 1:50 000 mõõtkavas baaskaardi lehe ulatuses. Selleks on tarvis planeerida aeropildistamine, aerofotode sidumine,
kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m). Referaadis vaadeldav lõik on ligikaudu 2,5 km pikkune. Materjalidena kasutasin referaadi koostamisel erinevaid materjale Internetist. Suurima osa referaadi koostamisel kasutasin oma välivaatluse andmeid, mille läbiviimiseks kõndisin läbi oma vaadeldava jõelõigu, uurides kaldaäärset taimestikku ning jõe üldpilti. 2. Looduslikud tingimused 2.1 Hüdrograafia Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda, nagu ka Emajõgi, Piusa jõgi ja Ahja jõgi. Võhandu jõgi kuulub tüüpi II B heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (PHT 90%-ne väärtus alla 25mgO/l) jõed valgala suurusega >1001000 km2. Joonis 1. Lõuna-Eesti. Võhandu jõgi saab alguse Saverna lähistelt ja suubub Lämmijärve. Vaadeldav jõelõigu läbisin jalgsi mööda põhjapoolset kallast, kuna antud lõigu lõunapoolse
Üleminek üksikobjekti kujutamiselt-objekti klassi kujutamisele. 61. Milline on generaliseerimise mõju leppemärkide disainimisele? Inimese füsioloogiast tulenevalt: minimaalne must tajutav pind 0,7 mm 2, värvuse tajumiseks peab pind olema üle 1mm 2, mustriga täidetav pind aga 3/5-10mm 2; eraldi märk loetav, kui on 1 mm; kiri loetav 1,2mm; kahe joone vahe 0,5 mm, et seda joonena tajuda; joone paksus 0,1 mm. 62. Millised on hüdrograafia, asustuse, teedevõrgu ning reljeefi üldistamise põhilised reeglid? Hüdrograafia: · rannajoon säilitab oma geomeetrilised iseärasused · vooluveed moodustavad loogilise terviku · seisuveekogude valiku tsensus peab olema selline, et Min pindalaga järv oleks loetav Asustus: · säiliks asula väline kuju ja/või sisemine ruumiline struktuur
väärtus (x koordinaadi algväärtus koordinaatide alguspunktis) (Jürgenson, 1995). 3 Baaskaart Eesti baaskaardi moodustavad nii paberkaart kui arvutiandmebaas. Eesti baaskaardi aluseks on nn. ortofotokaardi idee, kus kaardi taustaks on kasutatavasse projektsiooni ja mõõtkavasse teisendatud satelliitpilt. Viimasele kantakse topograafiline situatsioon: hüdrograafia, infrastruktuur, reljeef jmt. Fotole kantava lisainfo hulk on minimaalne ja leppemärgid tagasihoidlikud. Eesti baaskaardil on fototaustaks must-valge SPOT satelliidikujutis nähtava valguse alas, mis on toonitud harjumuspäraselt. Eesti baaskaart katab kogu Eesti territooriumi 112-l kaardilehel. Kasutatud kaardiprojektsioon ja kaardilehtede numeratsioon on ühtne kõigile kolmele Balti vabariigile. Eesti baaskaardi andmebaasi moodustavad satelliidikujutised rasterandmetena ja teiselt poolt
Ameerika Kompanii koloonia-asjade juhatajaks ning 1840. aastal Vene-Ameerika Kompanii peadirektoriks, kus teenis kuni 1849. aastani. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis elama Virumaale Roela mõisa, mille ta oli oma perekonnale juba varem ostnud. Pärast abikaasa surma 1854. aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa keisririigi Mereministeeriumi Hüdrograafia departemangus, olles alates 18. maist 1855 kuni 1857. aastani selle ministeeriumi direktor. 1856. aastal määrati ta kindraladjutandiks ja ülendati admiraliks. Aprillist 1857. aastal suundus ta ravile välismaale ning juunist 1857. aastal vabastati Venemaa Keisririigi Mereministeeriumi valitseja ametikohalt ja määrati Venemaa Keisririigi Riiginõukogusse. Tervislikel põhjustel läks ta 1864. aastal lõplikult erru ja veetis oma viimased eluaastad
Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km2), Laugi peakraav (54,4 km2), Kaarma jõgi (46,4 km2), Irase peakraav (26,5 km2), Pähkla peakraav (22,2 km2) ja alla 10 km2 valgalaga Kudjape peakraav. Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km). Järgnevad Laugi pkr (17 km), Irase pkr (14 km) ja Kaarma jõgi (13 km). Ülejäänud vooluveekogud on alla 10 km (kaart 5. Hüdrograafia). Allikad Kaarma vallas on kaks looduslikku põhjavee väljavoolukohta maapinnal: Meedla ja Pähkla 9 külas. Meedlas on kolm 0,4-0,7 m sügavust tõusuallikat. Saaremaa kuulsaim ohvriallikas "Põhjatu allikas" paikneb Pähkla külas. 12 m läbimõõduga ja 2 m sügavune allikas on looduskaitse all ning arheoloogiamälestiste registris (lisa 1 ja lisa 5). Maavarad
Mõisteti eri maastike omanäolisust ja Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik, Vooremaa, Alutaguse jne C.F. Scmidt- uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ja Põhja-Eesti taimestiku kohta, Muhu saare uuringud C.C.A. Grewingk- Baltimaade geoloogiline kaart V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid, Narva ja Haapsalu muldade kujunemislugu J.C.Klinge- esimene soouurija, soode hüdrograafia rajaja, selgitas järvede kinnikasvamist H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija NB! J.G.Granö- Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija, Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti,
• aeronegatiividest positiivide valmistamine • positiivide skaneerimine • markeeritud mõõdistamispõhise punktide koordineerimine GPSiga • mõõdistamispõhise tihendamine aerotriangulatsiooni meetodil. Eesti põhikaart Mõõtkava: digitaalversioonil 1:10 000, trükiversioonil 1:20 000. Projekti eesmärgiks oli katta kogu Eesti territoorium tervikliku digitaalse topograafilise andmebaasiga. • Andmebaas sisaldab infot kommunikatsioonide (teed, elektriliinid jne), asustuse, hüdrograafia, reljeefi, toponüümide ja maakasutuse kohta. • Andmebaasi täpsus ning detailsus peab vastama kaardimõõtkavale 1:10 000. Vanemad topograafilised kaardid Endise Nõukogude Liidu aegsed topograafilised kaardid 1. 1963.a. koordinaatide süsteem – M 1 : 100 000 – M 1 : 25 000 – M 1 : 10 000 Vene 1 verstaline kart Linnaplaanid Mõõtkava: 1:2 000. Asulate vektorkaartide lähtematerjalideks on aerofotod, milledelt on stereofotogramm-meetriliselt kaardistatud
1994.a. asutati Soomaa RP ja Alam-Pedja LKA. EESTI JÄRVED Kirjandus: Eesti järved Koostanud A. Mäemets, H. Simm, E. Varep Tallinn1968 (150 olulisemat järve peale Peipsi ja Võrtsjärve) Eesti järved ja nende kaitse Koostanud A. Mäemets Tallinn 1977 (263 lk) Võrtsjärv toimetanud T. Timm 1973 (283 lk) Võrtsjärv Loodus, aeg, inimene 2003 Peipsi toimetanud E. Pihu, A. Raukas 1999 (264 lk) Järved on sisemaised veekogud inimesed tunnevad huvi vee pärast (hüdrograafia ja hüdroloogia) Mitu järve on Eestis? I. Kask Eesti järvede nimestik 1200 üle 1 ha suuruse järve On ka rabalaukad 20 000 laugast Kõige tihedamini on järvi Kurtna mõhnastikus Kirde-Eestis 30 km² 40 järve. Järvi on palju ka Haanja, Karula ja Otepää kõrgustikul. Tehisjärvi on200-300. Suuremad järved Eestis: 1. Peipsi 3555km² / 1529 km²Eesti osa. = Suurjärv, Lämmijärv, Pihkva järv 2. Võrtsjärv 270 km² 3. Narva Veehoidla 191/40 Eesti osa 4. Mullutu Suurlaht 14,4 5
Plaan 1809. a. (talurahva seaduse täiendus) 22. Milline on olnud Eesti kartograafia areng? a. 1805 aabits lugemik b. 1839 Liivimaa skeem c. 1854 Eüroopa ja Palästina d. 1859 Maa Kaardi ramat e. J. Kitzberg esimesed teadaolevad kloobused f. 1882-1883 esimene täpsem eestikeelne kaart !!! g. 1880-1919 Venestamise aeg h. 1920 sõjavägede (1929-1937 kaitsevägede) staabi topo-hüdrograafia osakond i. 1923 uus 1:25 000 topograafiline kaart j. 1935 1:50 000 topograafiline kaart k. 1:10 000 katastrikaardid 23. Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad? a. Analoogkartograafia (manuaalne tehnoloogia koos fotoprotsessidega) b. Digitaalkartograafia (digitaalne tehnoloogia) Keskendumine: uute tehnoloogiate rakendamine, uued joonestamise reeglid, standardite väljatöötamine,
Hüdrometeoroloogia teenistus- teadus, mis hõlmab andmete kogumise kliima, ilma, veeauru ja veekogude seisundi kohta ning nende andmete ja andmete töötlemise kohta. Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle hulka kuuluvad ka veel hüdro- ja agrometeoroloogiajaamad. Meteoroloogia on teadus, mis uurib 1 atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid protsesse ja nende vastastikkust seost aluspinnaga. Hüdrograafia- a) loodusgeoloogia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid. b) mereteaduse haru, mis selgitab merede ja suurte veekogude sõiduteid ja tingimusi ning kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses.Meteoroloogia seos teiste distsipliinidega: füüsikaline(uurimisobjektiks on optilised, elektrilised, elektromagnetilised, akustilisd, termodünamilised nähtused atmosfääris,atm
atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid süsihappegaasi ja teiste gaaside ning parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , struktuur ja tema füüsikalised omadused. protsesse ja nende vastastikkust seost veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Kelvini skaala 273 kraadi c null skaala, Päikesekiirguse liigid. aluspinnaga. Hüdrograafia a) Maaga.termin "atmosfäär" pärineb kreeka Celsiuse skaala meie 0. Atmosfääris toimuvate protsesside loodusgeoloogia haru, mis uurib ja keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera').Maa Rõhu taandamine merepinnale. energiaallikaks on Päike. Maapinnale jõuab kirjeldab siseveekogusid
· Asub parasvöötmes, kuid eri regioonides on klimaatilised tingimused erinevad · Maailma suurimaid sisemeresid o Väheseid riimveelisi meresid (8-10 promilli), ühendus maaimamerega läbi Taani väinade (maksimaalne sügavus 18 m) o Läänemere keskmine sügavus on 52 m, suurim 459 (Gotlandi süvik) · Poolsuletud sisemeri · Vertikaalne kihistumine (soe pinnakiht, külm ülakiht) Läänemere Eesti rannikumere hüdrograafia · Soome laht (piiriks mõtteline joon Hanko neemest üle osmussaare Põõsaspea neemeni) Sügavaim koht Keri saare lähedal (121 m) · Lahed: Narva, Lahemaa lahed, Kolga laht, Tallinna laht · Saared: Uhtjud, Vaindloo, Mohni, Kolga lahe saared, Keri, Prangli, Aegna, Naissaar, Pakrid · Suuremad jõed: Narva (393 m3/s) ja Neeva (2530 m3/s) Väinameri (varem kasutusel olnud ka termin Muhu väin) · Lavanduseks ebasoodne kant
3. Polaarnurga ja-kauguse järgi kanda plaanile situatsiooni punktid 4. Kantud sit.punktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon 5. Kirjutada plaanile sit.punktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega Topograafilise plaani sisu mõõtkavades 1:500-1:2000 1. Püsimärkidega kindlustatud geodeetilised punktid 2. Hooned 3. Rajatised sh. Teed ja nende päraldised 4. Hüdrograafia ja hüdrograafilised rajatised 5. Maastikul märgistatud piirid ja piirded 6. Taimkate (kõlvikud), pinnakatted ja reljeefivormid 7. All- ja pealmaatehnovõrgud 3.6 . Peamised kivimitüübid ja nende omadused. 23 Kivim- ühest või mitmest mineraalist koosnev maakoore tahke osa. Esinevad maakoores lasunditena. Kivimi koostis, ehitus, lasumistingimused on seoses neid sünnitanud geoloogiliste
annaabi.ee 
