· TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine kulub energiat (energia neeldub) endotermiline
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahustunud aine on aine,mis lahustis on jaotunud üliväikeste osadena. Lahusti on aine,milles on jaotunud lahustunud ained Hüdrosfäär kõik maailma mered,ookeanid jms Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine polaarsete vee molekulidega Lahustumisel soola kristall jaguneb hüdraatunud ioonideks Aine lahustub vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Tugevad happed või alused esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine k...
Õ lk 85-116 1. Elektrolüüt on aine mille vesilahus või sulatud olek jaguneb ioonideks(H2SO4,NaCl) Mitteelektrolüüt on aine mille vesilahus ei sisalda ioone (CH4 , Cl2) Tugev elektrolüüt on tugev hape, tugev sool, tugev alus, aine milles on ioone (HCl,KOH) Nõrk elektrolüüt on nõrk hape, nõrk alus(H2SO3,NH3*H20) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine ioonideks jagunemine Hüdraatumine on keemiliste sidemete lõhkumine ja energia neeldumine pH on vesinikioonide sisaldus lahuses Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl laguneb ioonideks. 8
Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
molekulide ning aaatomitena tugevad nõrgad oksiidid, lihtained, gaasid, soolad nõrgad alused vesi, enamus orgaanilisi tugevad alused nõrgad happed aineid tugevad happed Dissotsatsioon aine jagunemine ioonideks lahustumisel vees Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine veemolekulidega Hüdraatumisel energia vabandeb (eksotermiline protsess) Aineklasside dissotseerumine: 1) Soolad NaCl Na+ + Cl 2) Alused KOH K+ + OH Mg(OH)2 OH + MgOH+ 2OH + Mg2+ 3) Happed HCl H+ + Cl H2SO4 H+ + HSO4 2H + SO42 METALLIDE KEEMILISED OMADUSED 1) REAGEERIMINE LIHTAINETEGA (mittemetallid) 4Al + 3O2 2Al2O3
Keemia mõisted 10 klassis Elektrolüüt- aine, mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (alused, happed, soolad) Ioon- laenguga aatom, või aatomite rühmitus (katioon on positiivne, anioon on negatiivne) Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine- lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Tugev elektrolüüt- jaguneb lahuses täielikult Nõrk elektrolüüt- jaguneb lahuses ainult osaliselt Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid Happe elektrooniline dissotsiatsioon happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temperatuuril. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitis ehk 1 dm3 lahuses. Tugev...
lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada. · Lahustuvus suspensioon · Emulsioon · Vaht · Aerosool · Elektrolüüt aine, mille lahus juhib elektrivoolu. Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. · Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär · Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi. · Soola hüdrolüüs 2. Oska eristada : · Elektrolüüte ja mitteelektrolüüte · Tugevaid ja nõrku elektrolüüte 3. Oska kirjutada elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandeid ja neid ülesannetes kasutada. 4. Vahetusreaktsioonide toimumise tingimused !!! 5
1. Selgitage mõisteid.Tooge iga mõiste kohta ka üks näide. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. Nt soola dissotsiatsioon:KCO 2K+CO² Mitteelektrolüüdid-ained, mille vesilahused ei sisalda ioone , ei juhi elektrivoolu.(Lihtained nt O-hapnik, oksiidid nt CaO-kaltsiumoksiid, paljud orgaanilised ained nt metaan-CH) Nõrk elektrolüüt-lahuses esinevad nii molekulid, kui ka ioonid.(nõrgad happed, nõrgad alused) Tugev elektrolüüt- esinevad lahuses ainult ioonidega( tugevad happed, leelised, soolad) Nt HCl H+Cl 2
Keemia. OKSIID- aine, mis koosneb 2-st elemendist, millest üks on hapnik. HAPE- koosneb vesinikust ja happejäägist. ALUS- koosnevad metallist ja OH rühmast. SOOL- aluse katioonist+ ja happe anioonidest- Elektrolüüt- vesilahuses või sulatatud olekus osaliselt või täielikult ioonideks.(happed alused soolad) Elektrolüütiline dissotsiatsioon- aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitte elektrolüüt- ained, mis neutr. molekulidena lahuses. Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid.(sool leelis) Molaarne kontsentratsioon. väljendab moolide arvu 1 liitris. Tugevad happed lahustuvad täielikult ioonideks. Tugevad happed aktiivsed ja ohtlikud. Elektrol. dis. on happe ja vee molekuli vaheline keem. reakts., milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrol. dis. lahuses on täielik. Nõrkadel pöörduv. Mitmeprooton. ainete dis. on astmeline. Nõrgad alused lahustuvad vähe...
Mõisted Aatom aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituum aatomi osa, kuhu kuuluvad prootonid ja neutronid Elektronkate aatomi osa, mille moodustavad elektronid Aatommass (Ar) ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone Orbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Sool kristalne aine, mi...
PROTSESSID LAHUSTES: Elektrolüütiline dissotsiatsioon: aine lagunemine ioonideks vees lahustumisel. (Ioon - laenguga aineosake, tekib aatomist siis, kui aatom liidab või loovutab elektrone.) Elektrolüüt: laguneb ioonideks vees lahustumisel või sulamisel.( Happed, alused ja soolad. Näiteks NaCl) Mitteelektrolüüt: ei lagune ioonideks (näiteks suhkur , eeter jt.) Keedusoola ( naatriumkloriidi) NaCl lahustumisel vees lähevad vee (H2O) molekulid Na+ ja Cl- ioonide vahele ja lammutavad kristallivõre laiali. Vee molekulidel on 2 poolust vesinik on + ja hapnik on - Positiivse osaga (H) on vee molekulid pööratud Cl- ioonide poole ja negatiivse osaga (O) Na+ ioonide poole. Toimub ioonide seostumine vee molekulidega ehk ioonide hüdratatsioon (hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt iseloomustada sellise suurusega nagu DISSOTSIATSIOONIASTE (ehk DISSOTSIATSIOONIMÄÄR) Dissotsiatsiooniaste näitab...
Pihussüsteemid Lahus: tõeline lahus: aineosakeste läbimõõt väike 10-7cm(destilleeritud vesi happed) Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks Tarre- vedel aine tärklis tarretis sült Hüdraatumine-aineosakeste seostamine vee molekulidega Elektrolüüt-aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit Endotermiline-eneriga neeldumine Eksotermiline-energia eraldumine Lahustuvus-suurim aine kogus mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses kindlal temperatuuril Küllastunud...
Ioonid, aatomid, Lahused molekulid Lahus koosned lahustunud ainest ja lahustist LAHUS=LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE Difusioon-ühe aine levimine teises aines, tänu osakeste soojusliikumisele Veemolekulis on polaarne kovalentne side Hüdraatumine-lahustunud aine osakeste seostumine veemolekulidega Elektrolüüdid Tugevad Lagunev ad täielikult Nõrgad Ei lagune täielikult Aine temperatuur tõuseb, kui hüdraatumisel eraldub rohkem energiat, kui kulub kristallvõre lõhkumiseks Aine temperatuur langeb, kui hüdraatumisel eraldub vähem energiat, kui kulus kristallvõre lõhkumiseks *Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline *Vedelike ja gaaside lahustumine on enamasti eksotermili...
ISESEISEV TÖÖ TEEMAL SÜSIVESINIKUD Koostas: Tenno Sirgi Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Klass: 11K1 1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad süsivesinikud? C ja H 2. Kuidas jaotatakse keemilise sideme kordusest lähtuvalt süsivesinikud? Küllastunud või küllastumata süsivesinikud 3. Kuidas nimetatakse kinnise e. tsüklilise ahelaga süsivesinike klasse? Alkaanid, alkeenid, alküünid 4. Märkige alkaanide, alkeenide, alküünide üldvalemid ja kolm esimest liiget homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (li...
Elektrolüüdid Elektrolüüdid-ained mis vesilahustes ja sulatatud olekus jagunevad täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3 Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2 N elektrolüüdid- n...
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole
molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on
sidemed ioonkiristallis(endotermiline, H>0, energiat eraldub) 2) Lahustuvad aineosakesed, seostuvad HO molekulidega, ehk toimub hüdraatumine (eksotermiline,H<0) Elektrolüüdid. tugevad, nõrgad ja mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid: lahuses esineb Elektrolüüdid: lahuses Mitteelektrolüüdid : ioone esineb ioone lahuses ei esine ioone
2) Nõrgad elektrolüüdid. Moodustavad lahuses ioone vähesel määral (nõrgad alused ja nõrgad happed). Mõisted: 1) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 2) Elektrolüütiline dissotsiatsioon aine jagunemine lahustumisel ioonideks. 3) Mitteelekrolüüt aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit. 4) Hüdraatumine e. hüdratsioon - lahustunud aineosakeste seostumine vee molekulideda. 5) Endotermiline sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. 6) Eksotermiline sidemete tekkel alati energia eraldub. Ainete jagunemine: I Happed jagunevad - positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks. HCl -> H + Cl H3PO4 -> 3H + PO4 II Alused jagunevad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks hüdroksiidioonideks.
Tehniline piiritus Kirsti Teedla Raili Essaul Üldiselt – Tehniline piiritus ehk etanool (C2H6O) – Värvuseta vedelik – Tuntuim alkohol – Leidub looduses – Leidub looduses nii vabalt kui ka seotult taimede eeterlikes õlides – Enamikes riikides peale araabia maade on etanool legaalne – 40-protsendilist lahust tuntakse viinana Millest? – Pärmseentest, mida leidub looduses vabalt, kui ka seotult taimede eeterlikes õlides – Puuviljades ja viinamarjades leiduv suhkur – Tärklis, mida sisaldavad kartulid ja teraviljad Tootmine – Pärmseentega kääritamine – Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Nafta krakkimisel (kuumal temperatuuril töötlemine) eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel (liitmine veega) Pärmseentega kääritamine – Suhkruid ja tärklist sisaldavate produktide kääritamisel kasutatakse pärmseeni – Vanim alkoholi tootmise meetod – Glükoos muundub etanooliks ja süsinikdioksiidiks – Toodetakse ka k...
Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahusest. Küllastunud lahus: kui rohkem ainet lahuses enam ei lahustu. Küllastumata lahus: kui ainet on veel võimalik lahuses lahustada. Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad positiivse laenguga molekuliosa poole
Mõisted: Lahus - ühtlane segu mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Küllastunud lahus - lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne. Hüdraatumine - aineosakesete seostumine vee molekulidega. Küllastumata lahus - lahus milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Teemad: Iooniliste ainete lahustumine vees. Iooniliste ainete lahustumine koosneb kahest protsessist ioonide üleminek lahusesse lahusti (vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste h...
ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSERO...
ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH)
omadus: C2H4+3O2=2CO+2H2O põlemine; liitumisreaktsioonid: 1)hüdrogeenimine (liitumine vesinikuga) C2H4+H2=C2H6 (tekkis etaan) 2)halogeenidega (F2,Cl2,Br2,I2) C2H4+Cl2=C2H4Cl2 (saab liituda, sest oli kordne side!) 3)vesinikhalogeenidega C2H4+HCl=C2H5Cl (tekkis klotoetaan) (vesinik liitub kaksiksideme juures sellele süsinikule, kumbal on vesinikke rohkem ja halogeen selle vesiniku külge, kummal vesinikke vähem) 4) hüdraatumine (vee liitumine üksiksidemele) C2H4+H20=C2H5OH (etanool) 5)polümerisatsioon-polümeeri (hiigelmolekul) tekke reaktsioon, mille käigus madala molekulmassida ühendid liituvad kõrgema molekulmassiga ühendiks; saadused eteenil: alkoholi, polüeteeni tootmisel, teflon,puuviljade järeltootmisel, meditsiinis narkoosiks · Etüün ehk atsetüüleen- füüs omadused: gaasiline olek, õhust kergem, värvusetu, lõhn
hapnikupoolne osa on nagatiivseks pooluseks, vesinikupoolune osa on positiivseks pooluseks). KNO3 lahustamisel vees lahus jahtub sellepärast, et tahke aine lahustumisel vees esineb osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva tahke aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). NaOH lahustamisel vees lahus soojeneb sellepärast, et aine lahustumisel vees seostuvad aineosakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Nii nagu keemiliste sidemete tekkimine, on ka hüdraatumine protsess, millega kaasneb soojuse eraldumine (eksotermiline protsess). Kaks võimalust, kuidas muuta küllastumata lahus küllastunud lahuseks: 1)lisada aineid, 2)madaldada temperatuuri. Kaks võimalust, kuidas muuta küllastunud lahus küllastumata lahuseks: 1)tõsta temperatuuri, 2)lisada lahustit. Süsinikdioksiidi lahustuvust vees saab suurendada neil viisidel: 1)temp langetamine, 2)rõhu tõstmine. Tõeliste lahuste ja kolloidilahuste sarnasus on see, et mõlema aine osakesed on ioonid,
vesi Tugevad Nõrgad Mitte Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tuleb ainult siis kui on vees lahustuv sool +2 -3 Ca3(PO4)2 = 3Ca + 2PO4 Elektrit juhib see, mis paremini lahustub!!!!!
sisaldav lahus. (vt. õpikust lk. 101, joonis 4.3) · Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks (CaCO3Ca2+ + CO32-). · Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO3). · Nõrgad elektrolüüdid lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO3, Fe(OH)3). · Elektrolüütide lahused elektriliselt neutraalsed, koosnevad ioonidest. · Ioonide hüdraatumine ioonide, molekulide liitumine vee molekuliga. Hüdraatumisel neeldub või eraldub soojust (eksotermiline ja endotermiline reaktsioon). 3. Molekulaarsete ainete lahustumisprotsess · Elektrolüütideks võivad olla ka polaarsete molekulidega ained (HCl, H2SO4). · Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes). H2SO4: I astmes H2SO4 H+ + HSO4-, II astmes HSO4- H+ + SO42-. H2SO4 kahe- prootoniline hape.
· kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi, · kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) ehk kustutatud lubi, Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jm. Kustutamata lubja tooteid kasutatakse terase tootmisprotsessides, sulfiidimaagi rikastamisprotsessides, paberimassi valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil.
alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees • Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine – vee molekulide seostumine ioonidega: Ioonsed ained – leelised ja soolad – on tugevad elektrolüüdid •Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- Polaarsed ained on tugevad happed, Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal Hapete dissotsiatsioon •Hapete dissotsiatsioonil moodustuvad positiivsed vesinikioonid ja negatiivsed happejääkioonid •Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes)
KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes ...
Cl- H2O Joonis 2.1 Keedusoola kristallvõre on tihe kuna vastastikulase laenguga elemendid tõmbavad üksteist Dissotsiatsiooni käigus vee molekulid kinnituvad kristallvõres olevale ioonile ja tirivad need kristallivõrest välja. (vt joonis 2.1) Elektrolüütide lahustes ei esine mitte molekulid vaid erinimelised laetud ioonid. Samaaegselt dissotsiatsiooniga toimub lahuses ka teine protsess – hüdraatumine, mille käigus vee molekulid liituvad välja kistud ioonidega. Soojusefekt lahustumisel Soolade hüdrolüüs TH – tugev Hape; NA – nõrk Alus; jne… Soola hüdrolüüs seisneb soolade lahustamisel vees toimuvates keemilistes protsessides, mille tagajärjel soola vesilahus saab kas happelise-, alulise- või neutraalse keskkonna. 1. TH + NA -> happeline H+ + Cl- = HCl TH CaCl2 -> Ca2+ + 2CL- H2O -> H+ + OH- Ca+ + 2OH -> Ca(OH)2 NA 2
glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega. Ioonilise aine dissotsiatasioon Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete dissotsiatsioon Ioonid on juba algselt kristallivõres olemas, dissotsiatsioonil Molekulaarsete ainete korral toimub aga kõigepealt rebivad vee (polaarsed ) molekulid lahustuva aine molekulide polariseerimine vee erinimeliste
http://www.abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektr...
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüü...
Elektrolüüdid 1. Mõisted: Mitteelektrolüüt- aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks (lihtained, org- ained, oksiidid) Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon...
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Martin Saar GAG 2007 1. REAKTSIOONI TÜÜBID · ÜHINEMISREAKTSIOON 2 Mg + O2 2 MgO Na2O + H2O 2 NaOH · LAGUNEMISREAKTSIOON Ca(OH)2 CaO + H2O CaCO3 CaO + CO2 · ASENDUSREAKTSIOON 2 Na + 2 HCl 2 NaCl + H2 · VAHETUSREAKTSIOON NaOH + HCl NaCl + H2O 2. ENERGIA REAKTSIOONIS · EKSOTERMILINE Energia eraldub, H < 0 Tavaliselt ühinemisreaktsioonid · (Lahustumisel: hüdraatumine ehk aineosakeste seostumine vee molekulidega (sidemete teke)) · ENDOTERMILINE Energia neeldub, H > 0 Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS · Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). mol/dm3s Reaktsiooni kiiruse kasvu põhjustavad tegurid: · Temperatuuri tõstmine · Segamine
Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine (vee molekulide seostumine ioonidega). Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik: HCl H+ + Cl- Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). ELEKTROLÜÜTIDE TUGEVUS Tugev elektrolüüt: · Tugevateks elektrolüütideks on kõik ioonilised ained. Nende
Elektrolüüt on aine , mis vesilahuses ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine lagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega.Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad aga on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool)
1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel 1. Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks Tänu vesinioksideme tekkele süsteemi energia väheneb tänu sellele lahustuvad vees polaarsed ühendid - toimub hüdraatumine. Seetõttu nim. vees lahustuvaid polaarseid ühendeid hüdrofiilseteks. Vees lahustuvad ka paljud orgaanilised ühendid (valgud kaasaarvatud), kus ülekaalus on polaarsed e. hüdrofiilsed omadused....
Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioonidega Ioonilised ained - vee molekulid rebivad ioonidkristallist välja Molekulaarsed ained - vee molekulide mõjul lahustuvaaine molekulid polariseeruvad ja lagunevad ioonideks ·Kristallivõre või molekuli lõhkumisel kulubenergiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat Elektrolüüdid jamitteelektrolüüdid Soolade ja hüdroksiididedissotsiatsioon
Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse Elektrolüütide lahused või sulatatud ained juhivad elektrivoolu. Tugevad elektrolüüdid on la...
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, keetmisel tekib katlakivi. - Mõõduvat karedust põhjustavad Ca(HCO₃)₂ Mg(HCO₃)₂ - Püsivat karedust põhjustavad CaCl₂MgCl₂ CaSO₄ MgSO₄ Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine. Mööduva kareduse eemaldamine - Destilleerimine - Reaktiivide lisamine Mg- ja Ca-ioonid. Na₃PO₄ Na₂CO₃ Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine –vee molekulide seostumine ioonidega. Kristallivõte lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub ja vastupidi. Ioonilised ained Molekulaarsed ained Dissotsatsioonivõrrandid Üheprootonilised Mitmeprootonilised NaOH → Na + OH ˉ HCl → H + Clˉ Vesiniksoolad dissotseeruvad katiooniks ja vesinikku
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Keemia kordamisküsimused 9.klassile 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: # tugevad happed- kõik happemolekulid jagunevad lahuses ioonideks N: ...
silos (15). Kips Tsemendi tardumisaja reguleerimiseks lisatakse jahvatamisel kipsi, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. 5. Võrdlus Lubi ei ole halvem sideaine kui tsement, aga ta töötab aeglasemalt. Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jm. Lubi on ka tsemendist tunduvamalt kallim.