Harjutus ülesanded (3)

Overview

tiitelleht
Sissejuhatus
mõisted
geomeetria
üks-ja hulkiikmed
varia

Sheet 1: tiitelleht

Pärnu Niidupargi Gümnaasium
Koostas: KAJA ORAV
Töölehed VIII klassile
2002/2003 õppeaasta

Sheet 2: Sissejuhatus

Antud elektroonilised töölehed on mõeldud VIII klassi matemaatika mõistete,
geomeetria ülesannete ning tehete kohta üks-ja hulkliikmetega kursuste
iseseisvaks kordamiseks või teadmiste kontrollimiseks. Iga küsimuse lõpus
oleva rohelise kastikese täitmine õige vastuse ees oleva tähega annab
järgmisele reale liikumise korral tulemuseks ÕIGE. Kui Te ei leidnud esimesel
korral õiget vastust, siis võite uuesti proovida.
JÕUDU TÖÖLE!
Küsimused ja kommentaarid on oodatud aadressil
[email protected]

Sheet 3: mõisted

Mõisteid, mida ei defineerita nimetatakse

a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) tundmatuteks; e) eeldusteks. a ÕIGE!
Lauseid , mida pole keegi tõestanud, aga mille tõesuses pole põhjust kahelda nimetatakse

a) algmõisteteks; b) teoreemideks; c) aksioomideks; d) eeldusteks; e) Thaleese teoreemideks.
VALE!
Kolmnurga mediaan on kolmnurga

a) nurgapoolitaja ; b) keskristsirge; c) kõrgus; d) alus; e) küljepoolitaja.
VALE!
Trapetsi kesklõik on alustega

a) risti; b) lõikuv ; c) paralleelne; d) võrdne; e) ühtiv.
VALE!
Kõrvunurkade summa võrdub

a) põiknurgaga; b) kaasnurgaga; c) täisnurgaga; d) lähisnurgaga; e) sirgnurgaga.
VALE!
Kolmnurga sisenurkade summa on

a) 100°; b) 360°; c) 90°; d) 180°; e) 50°.
VALE!
Tippnurgad on

a) risti; b) 180° ; c) paralleelsed; d) võrdsed; e) teravnurgad.
VALE!
Korrapärase n-nurga sisenurkade summa on

a) 180°; b) 180°(n-2); c) (n+2)180°; d) 90°; e) 360°.
VALE!
Ringjoonel ja selle puutujal on ühiseid punkte

a) 1; b) 2; c) lõpmata palju; d) 0; e) vähemalt 3.
VALE!
Ringjoont , mis läbib kolmnurga kõiki tippe nimetatakse kolmnurga

a) siseringjooneks; b) kõõluks; c)sektoriks; d) ümberringjooneks; e) kaareks.
VALE!
Ringjoont, mis puudutab kolmnurga kõiki külgi nimetatakse kolmnurga

a) tipuks; b) haaraks; c) siseringjooneks; d) ümberringjooneks; e) küljepoolitajaks
VALE!
Sirget, millel on ringjoonega kaks ühist punkti nimetatakse selle ringjoone

a) lõikajaks; b) sektoriks; c) puutujaks; d) pindalaks; e) pikkuseks .
VALE!
Ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk on

a) nürinurk; b) teravnurk ; c) sirgnurk; d) täisnurk; e) nelinurk.
VALE!
Prisma põhjade vahelist kaugust nimetatakse

a) põhjaks; b) tipuks; c) pinnalaotuseks; d) põhiservaks; e) kõrguseks.
VALE!
Prisma ruumala on samasuguse põhjaga ning sama kõrge püramiidi ruumalast

a) kaks korda suurem; b) väiksem; c) kolm korda suurem; d) võrdne; e) kolm korda väiksem
VALE!

Sheet 4: geomeetria

Rööpküliku iga külje lähisnurkade summa on

a) 180°; b) 90°; c) 100°; d) 200°; e) 1°.
VALE!
Kui üks kõrvunurkadest on 50°, siis teine on

a) 40°; b) 50°; c) 100°; d) 360°; e) 130°.
VALE!
Kui üks tippnurkadest on 50°, siis teine on

a) 50°; b) 60°; c) 130°; d) 90°; e) 40°.
VALE!
Kui täisnurkse kolmnurga üks teravnurk on 50°, siis teine teravnurk on

a) 50°; b) 60°; c) 130°; d) 90°; e) 40°.
VALE!
Kui kolmnurga kaks sisenurka on 40° ja 70°, siis kolmas nurk on

a) 90°; b) 40°; c) 70°; d) 360°; e) 180°.
VALE!
Kui võrdhaarse kolmnurga tipunurk on 20°, siis alusnurk on

a)140°; b) 80°; c) 160°; d) 100°; e) 170°.
VALE!
Kui võrdhaarse kolmnurga alusnurk on 80°, siis tipunurk on

a) 100°; b) 60°; c) 140°; d) 20°; e) 50°.
VALE!
Kui kolmnurga ümbermõõt on 50dm, siis kesklõikudest moodustatud kolmnurga ümbermõõt on

a) 2,5m; b) 50cm; c) 25cm; d) 100dm; e) 50m.
VALE!
Kui kolmnurga üks külg on 20cm, siis sellele küljele vastav kesklõik on

a) 4m; b) 40cm; c) 30cm; d) 4dm; e) 1dm.
VALE!
Kui rööpküliku üks nurk on 100°, siis selles rööpkülikus leidub nurk suurusega

a) 50°; b) 60°; c) 130°; d) 80°; e) 40°.
VALE!
Kui rööpküliku kahe nurga summa on 300°, siis selles rööpkülikus leidub nurk suurusega

a) 90°; b) 300°; c) 180°; d) 60°; e) 30°.
VALE!
Kui trapetsi alused a=12mm ja b=18mm ning kõrgus h=4mm, siis trapetsi pindala S on

a) 30dm2; b) 6mm2; c) 80mm2; d) 0, 6 cm2; e) 15cm2.
VALE!
Kui trapetsi alused on 30cm ja 4dm, siis kesklõik on

a) 17cm; b) 35cm; c) 12dm; d) 34dm;) e) 7dm.
VALE!
Kui trapetsi kesklõik k=20dm ja kõrgus h=40dm, siis trapetsi pindala S on

a) 30dm2; b) 8m2; c) 80dm2; d) 600 dm2; e) 15cm2.
VALE!
Mediaanide lõikepunkt jaotab mediaani pikkusega 60mm lõikudeks pikkustega

a) 20mm, 40mm; b) 30mm, 30mm; c) 1dm, 5dm; d) 10mm, 50mm; e) 25mm, 35mm.
VALE!
Kui ringi pindala on 100pm2, siis ringjoone raadius on

a) 50m; b) 10pm; c)10m; d) 10dm; e) 20m.
VALE!
Kui ringjoone raadius on 15dm, siis ringi pindala on

a) 15pdm2; b) 225pdm2; c) 15dm2; d) 30dm; e) 225pdm.
VALE!
Kui ringjoone raadius on 7cm, siis ringjoone pikkus on

a) 49pcm2; b) 49dm2; c) 14dm; d) 3,2dm; e) 14pcm.
VALE!
Kui piirdenurk on 100°, siis vastav kesknurk on

a) 100°; b) 150°; c) 360°; d) 200°; e) 50°.
VALE!
Kui mitu nurka on korrapärasel hulknurgal, kui tema sisenurk on 60°

a) 6; b) 11; c) 9; d) 3; e) 8.
VALE!
Kui korrapärase kümmenurga külje pikkus on 16mm, siis kümmenurga ümbermõõt on

a) 8mm; b) 32cm; c) 160mm; d) 32mm; e) 1,6mm
VALE!
Kui korrapärase kolmnurga ümberringjoone raadius on 10dm, siis selle kolmnurga pindala on

a) 100dm2; b) 130dm2; c) 20dm2; d) 5m2; e) 100cm2.
VALE!

Sheet 5: üks-ja hulkiikmed

Avaldise (2x-3y)+(4x-6y) väärtus on

a) 6x-3y; b) 6x-9y; c) 2x-3y; d) 4x-9y; e) 6x+9y
VALE!
Avaldise (-5t+6u)-(2t+3u) väärtus on

a) -3t+9u; b) -7t+3u; c) -3t-3u; d) -7t+3u: e) -3t+9u
VALE!
Avaldise (-2a4x5)3 väärtus on

a) –2ax2; b) –8ax2; c) 8a12x15; d) –2a7x8; e) –8a12x15.
VALE!
Hulkliige 8a+4b-4a-8b+11 on pärast sarnaste liikmete koondamist ja korrastamist

a) 4b-4a+11; b) 4a+12b+11; c) 4a-4b+11; d) 27ab; e) 16ab+11
VALE!
Tegurdades kaksliiget 4x2-16 saame tulemuseks

a) 2x-8; b) (2x-4) (2x+4); c) (2x-4) (2x-4); d) 20x; e) ei ole võimalik tegurdada
VALE!
Avaldis (3x+y)(y-3x) on sama, mis

a) 9x2-y2; b) (3x+y)2; c) (3x-y)2; d) y2-9x2; e) (y-3x)2.
VALE!
Avaldis (2x-3)2 on sama, mis

a) 2x2-9; b) 4x2-9; c) 4x2-12x+9; d) 4x2+12x+9; e) 2x2+9.
VALE!
Avaldis (3a+b)2 on sama, mis

a) (3a+b)(3a+b); b) (3a+b)(3a-b); c) 9a-6a+b; d) (b-3a)(b+3a); e) 3ab.
VALE!
Korrutise 3ax(2a2x-4ax3) väärtus on

a) 6a2x-8ax3; b) 8a3x2-16a2x4; c) 6a3x2-12a2x4; d) 2a3x2-4a2x4; e) 24ax.
VALE!
Jagatise (9x2y-15xy3): (-3xy) väärtus on

a) 3x-5y2;b) –3x3y2+5x2y4;c) –3x+5y2; d)-27x3y2+45x2y3; e)-x3y2+5x2y3.
VALE!

Sheet 6: varia

Hulkade K=Æ ja L={Mihkel; Karl; Maali} ühend on

a) {Mihkel; Karl; Maali}; b) {Maali}; c) {Karl; Maali}; d) tühi hulk; e) hulk M.
VALE!
Hulkade A={1; 3; 7; 11} ja B={1; 2; 3; 11} ühisosa on

a) {1; 3; 7}; b) {1;3;7;11}; c) {1; 3; 11}; d) {1; 2; 3; 7; 11};e) Æ.
VALE!
Lineaarfunktsiooni graafikuks on

a) hüperbool; b) sirge; c) parabool ; d) ringjoon ; e) punkt
VALE!
Ruutfunktsiooni graafikuks on

a) sirge; b) hüperbool; c) punkt; d) ringjoon ; e) parabool
VALE!
Positiivse diskriminandiga võrrandil

a) on kaks erinevat lahendit; b) ei ole lahendeid ; c) on kaks võrdset lahendit; d) on lõpmata palju lahendeid
VALE!
Negatiivse diskriminandiga võrrandil

a) on kaks võrdset lahendit; b) on lõpmata palju lahendeid; c) ei ole lahendeid; d) on kaks lahendit
VALE!
Ruutvõrrandil ax2+bx=0 on alati

a) kolm lahendit; b) neli lahendit; c) null lahendit; d) lõpmata palju lahendeid; e) kaks lahendit
VALE!
Võrrandit kujul x2+px+q=0 nimetatakse

a) lineaarvõrrandiks; b) taandamata ruutõrrandiks; c) taandatud ruutvõrrandiks; d) vabaliikmeks; e) ruutliikmeks
VALE!
68cm on sama, mis

a) 680m; b) 6,8mm; c) 6800mm; d) 0,68mm; e) 680mm.
VALE!
26dm2 on sama, mis

a) 260cm2; b) 26m; c) 2600cm2; d) 260cm; e) 2,6cm2
VALE!
Kui korrapärasel prismal on 6 tippu, põhjaserva pikkus on 8dm ja prisma kõrgus 10dm, siis tema külgpindala on

a)480dm2; b)48m2; c) 60dm2; d) 460 dm2; e) 65cm2
VALE!