● vägivald (terrorism) ● tööõnnetused 6) Miks on summaarne sündimuskordaja parem näitaja kui sündimuse üldkordaja? Summaarne sündimuskordaja on parem näitaja, sest siis arvutatakse keskmine sündinud laste arv naise kohta, aga üldkordaja puhul mõjutab seda ka meeste, laste ja vanade naiste arv. 7) Miks ei tohi riigi suremuse üle otsustada ainult suremuse üldkordaja põhjal? Sest seda näitajat mõjutab palju rahvastiku vanuskoosseis. 8) Demograafiline üleminek: graafik! traditsiooniline rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, nüüdisaegne rahvastiku tüüp. Sündimuse suremuse võrdlemine ja miks? Rahvastikupüramiid kuju järgi ära tunda a. Nimeta ja kirjelda demograafilise siirde etappe ning too riikide hulgast igaühe kohta 3 näidet. TRADITSIOONILINE RAHVASTIK- sündimus kõrge; suremus kõrge(arstiabi pole, olukord paraneb); iive on nullilähedane; rahvaarv on stabiilne; keskmine
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Selgita globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele. Selgita globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult kõrgelt arenenud riikidele. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine, kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri! Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine?
Küll oleks vaja piirijoone väga keerulist kulgu kohati õgvendada. Venemaa vastuseisu tõttu ei ole meil idas veel rahvusvaheliselt tunnustatud piiri. Piir Lätiga on üsna noor. See tõmmati alles 1920. aastal, kui mõlemad riigid iseseisvusid. Lepiti kokku, et piir on etniline, s.o. järgib eestlaste ja lätlaste asualade piiri. Ent ajaloo jooksul oli palju lätlasi asunud kunagi eestlastega asustatud aladele ja oli kujunenud segarahvastikuga riba. Selle kuuluvuse pärast tekkis mitmeid tülisid, mis siiski õnnestus rahumeelselt lahendada. Lõplikult kinnistus Eesti-Läti maismaapiir 1927. aastaks. See elas muutusteta üle Nõukogude okupatsiooni ega ole tekitanud olulisi vaidlusi ka pärast taasiseseisvumist. Merepiirid. Mereriigina on Eestil ka merepiir. Iga mereäärne riik tohib kuni 12 meremiili (1
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
aidanud inim tegevus(metsa rai jne.) Väga suurt mõju on avaldanud globaalne kliima soojenemine, jõgede paisutamine ja kanalite rajumine. Mered ja okeanid mailma meri jaguned 5 okeaniks ja enam kui 60 mereks neist on kokku umbes 97% kogu maakera veekogudest. Mered ja eriti ookeanid kujundavad mailma kliimat, akumuleerivad päikese energiat ning pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi.Okeanide vesi on pidevas liikumises mis tõttu ta kannab soojust külmadele aladele ning jahutab palavaid piirkondi samuti toodavad ookeanis elavad vetikat suure osa maakera hapnikust. Ookean Pindala(km2) Keskmine Suurim(m) sügavus(m) Vaikne ookean 166241740 4639 11034 Atlandi ookean 86557800 3927 8607 India ookean 73426500 3964 7726
.............................. 97 13.1.7. Millised tegurid on elanikkonna tervist kõige enam mõjutanud:................97 13.1.8. Haiguste sotsiaalne jaotus: Klass ja tervis...................................................98 13.1.9. Sugu ja tervis............................................................................................... 99 13.1.10. Kontrolliagendid......................................................................................100 14. Linnastumine .......................................................................................................... 101 14.1. Linnaelu vs maaelu...........................................................................................101 14.1.1. Maailma TOP linnad populatsiooni alusel.............................................. 102 14.1.2. Linnastumine ............................................................................................ 103 14.1.3
Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle. 33 Portugali rahvastik Aasta Kokku Muutus Aasta Kokku Muutus 1864 4,188,419 - 1950 8,510,240 10.2% 1890 5,049,729 20.5% 1960 8,851,240 4.0% 1911 5,969,056 18,2% 1970 8,648,369 -2.3% 1920 6,032,991 1,1% 1981 9,833,041 13.7% 1930 6,825,883 13
2008. aasta alguses elas Eestis 1,34 miljonit inimest, neist 617 410 meest ja 723 525 naist. 2007. aastal oli iive -1634 inimest, eestlastel -177. 1. jaanuari seisuga 2009. aastal elas Eestis 1,340415 miljonit inimest. 2008. aastal oli loomulik iive -647 inimest, eestlaste loomulik iive 595. Arvatakse, et 2010. aastaks elab Maal 8 miljardit inimest, 2030 a-ks 10 miljardit inimest. Arvatakse, et rahvaarv stabiliseerub käesoleva sajandi keskpaigaks ja inimesi elab siis Maal 1215 miljardit. Linnastumine Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a. 33%, 1970. a. 46% ja 2000. a. 47%. Tänapäeval elab linnades üle terve maa 2,84 miljardit inimest, arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks New York, kuid juba
maakitsuse kaudu. Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand, rahvastiku suure osa äärmine vaesus ning püüdes Aafrika mahajäämust ületada ja probleeme lahendada. Aafrika põhjaosa Vahemere äärde jäävad riigid on oma looduslikelt tingimustelt ning peamiste turismimagnetite osas sarnased. Kliima on vahemereline, domineerivad kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest. Regioonis on vanade kõrgkultuuride mälestised (nt. egiptuse, foiniikia, kartaago, kreeka, rooma ja araabia mõjutused). Turismiinfrastruktuur on üldiselt hea ja riikide poliitiline stabiilsus rahuldav. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest
marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe
Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega.
kuluefektiivsuse analüüs ja ettepanekud metoodikate rakendmiseks vastavalt kaitstava objekti eripärale ning eesmärkidele. Süsteemne ja metoodiliselt välja arendatud külastusseire aitab kaasa kaitsekorraldusele, investeeringute planeerimisele, loodusharidustööle ning selle kõige juures võimaldab otstarbekamalt juhtida külastuskorralduse ja kaitsetegevuste ressursse – spetsialiste, vahendeid, raha. Suunates külastajad koormustaluvamatele ja külastusteks kohandatud kaitstavatele aladele vähendatakse külastuskahjustuste riske teistel, koormustundlikumatel aladel. Seirama! Kalev Sepp, prof EMÜ 4 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Autorid tänavad kõiki juhendi koostamisel osalenud nõustajaid ja konsultante: Kaili Viilma Keskkonnaamet Murel Merivee Keskkonnaamet Agu Leivits Keskkonnaamet
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
-rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse korrapäratus) -skoop uurimisriist larüngoskoop (riist kurgu vaatamiseks) -skoopia uurimine riista abil gastroskoopia (mao vaatlus) -tsentees pistma torakotsentees (torge rinnakorvi) 17 Kokkuvõte Meditsiiniterminoloogia ei ole omaette meditsiiniharu. Ometi on see hädatarvilik kõigile tervsihoiu aladele. Ka kiirabis peavad erakorralise meditsiini tehnikud terminoloogiat tundma, kuna nad peavad suhtlelma nii arstide kui ka patsientidega. Me saame üksteisest aru ainult siis, kui me räägime ühte ja sama keelt. Iseseisva töö ülesanded 1. Lugege mis tahes artiklit meditsiiniajakirjast ja kontrollige oma oskust terminoloogiast aru saada. 2. Harjutage sagedasmini kasutatavaid ees- ja järelliiteid, mille abil moodustatakse meditsiinilisi oskussõnu. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
