Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Geograafia

Geograafia ehk maateadus on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal
Kategooriad
Faile
maailma loodusgeograafia ja geograafiliste avastuste ajalugu -
68
Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria - Eesti Maaülikool
11
Biogegraafia -
1
Biogeograafia - Tartu Ülikool
8
Demograafia - Tartu Ülikool
38
Demograafia - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
19
Demograafia - Tallinna Ülikool
3
Eesti loodus ja geograafia - Kutsekool
26
Eesti loodus- ja majandusgeograafia - Tallinna Ülikool
11
Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
30
Eesti turismigeograafia -
5
Ehitusgeoloogia -
1
Energiamajandus -
15
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid -
2
Euroopa -
13
Geodeesia - Kutsekool
2
Geodeesia - Akadeemiline
3
Geodeesia - Eesti Maaülikool
24
Geodeesia - Tallinna Tehnikakõrgkool
18
Geodeesia - Tallinna Tehnikaülikool
122
Geograafia - Põhikool
1395
Geograafia - Akadeemiline
36
Geograafia - Kutsekool
221
Geograafia - Keskkool
3665
Geoinformaatika - Tartu Ülikool
5
Geoinformaatika - Eesti Maaülikool
18
Geoinfosüsteemid - Tartu Ülikool
8
Geoloogia - Tartu Ülikool
42
Geoloogia - Eesti Maaülikool
9
Geoloogia - Kutsekool
1
Geoloogia - Keskkool
17
Geoloogia alused - Tallinna Tehnikaülikool
5
Geotehnika - Eesti Maaülikool
3
Geoökoloogia - Tallinna Ülikool
2
Globaliseeruv maailm -
35
Hüdrosfäär -
18
Inglisekeelne geograafia - Keskkool
39
Inglisekeelne geograafia - Põhikool
25
Inimgeograafia - Tartu Ülikool
30
Inimgeograafia uurimismeetodid - Tartu Ülikool
3
Kaardiõpetus -
11
Kalandus -
5
Kartograafia - Eesti Maaülikool
13
Kartograafia - Eesti Mereakadeemia
9
Kartograafia - Akadeemiline
1
Keskkonnageograafia - Keskkool
32
Kliima ja kliimamuutus -
6
Kliimav??tmed -
4
Kliimavööndid -
1
Kultuurigeograafia -
6
Litosfäär -
15
Loodusvööndid -
3
Läänemeri -
1
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia -
29
Maailma regioonid -
2
Maailmajagude geoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
2
Maateadused -
22
Maavarad -
1
Maavärinad -
1
Majandusgeograafia ja majanduse areng -
5
Metsandus, Kalandus, Põllumajandus -
1
Paleogeograafia -
1
Parasvöötme metsad ja rohtla -
3
Pedosfäär -
6
Pinnavormid -
5
Põllumajandus -
28
Rahvastik ja asustus -
13
Rahvastik ja majandus -
44
Riigi tutvustus -
1
Sissejuhatus geomaatikasse - Eesti Maaülikool
4
Teadusfilosoofia ja metodoloogia -
1
Usund -
2
atmosfäär -
4
mullateadused -
1
reisi planeerimine -
2
transpordigeograafia -
4
Ühiskonnageograafia - Tartu Ülikool
27
Ühiskonnageograafia õpetajatele - Tartu Ülikool
2


Kategooria geograafia populaarseimad õppematerjalid

Toiduainetööstus Birgit, Ingrid, Nora 11c Toiduainetööstus ? …tegeleb põllumajandus- ja kalatoodangu töötlemisega ja on töötleva tööstuse suurim haru. ? Toiduainetööstuse jaoks on väljakutseks rahuldada tarbijate kasvavaid nõudmisi nii tarbitavate toiduainete kvaliteedi kui ka sortimendi suhtes. ? Tarbimist mõjutab tugevalt tarbijate ostueelistuste muutumine – endiselt müüb peamiselt hind, ostetud kogused on vähenenud. Toiduainetööstus maailmas ? Kogu maailma ekspordist moodustas Euroopa Liidu põllumajandustoodete eksport 2006. aastal ligikaudu 46 protsenti. Aafrika vastav number oli 3,4 protsenti. ? Põllumajandustoodete kaubandust, nagu muudki maailma kaubandust, reguleerib Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. WTO pooldab võimalikult vaba kaubandust, mida ei tohiks piirata tollimaksude või tootmis- ja eksporditoetustega. ? Toll on maks, mida makstakse toodete maaletoomisel. Too
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- – keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne-gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madal
GEOGRAAF Kaasaegsed uurimis meetodid geograafias, mida teaduse edukaks toimimiseks vaja on. 1)Vaatlus (vahendid). 2)Katse (vahendid). 3)Analuusimine (vahendid). Kaugseire plusid 1)Suurt ülevaatlikust (pilt euroopast). 2)Tetailsust. 3)Operatiivsust. MÄRGID NII: ...*N...*W Kaugseirega saab mõõta vahemaid, opjekti kõrgust ja pindala, maa ja vee temperatuuri ja mäenõlva kallet. KOHA MÄÄRAMINE 1)Kompass 2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid) LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID: TALLINN 59*N29*E STOCHOLM 60*N19*E CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvutikaart on interaktiivne
kaart selgemaks. Kaardil on mitu toponüümi. QLWRY = Tallinn (1154?). Lisaks Pärnu ja Hanila. Keskaja lõpu kaardid Läänemere piirkonnast: • Mappae mundi – nimetatakse ka rataskaartideks ehk T-kaartideks, aga ka mungakaartideks. Pigem fantaasial põhinevad joonised, kuid tõelised kaardid. Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd – 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile
Millega tegeleb majandusgeograafia? Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut Millistel tasanditel saab majandust vaadelda? Majandust saab veedelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna (peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus) Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu igast sektorist Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete ja materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitööstus ja keemiatööstus. Teenin
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km²  rahvaarv 1 351 000 inimest km²­l rahvastikutihedus 30 inimest  EV asub Euraasia loodeosas Põhja­Euroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise  kliima üleminekualal.  Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht.  naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir – 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20.  PÕHIKAART Maa­amet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart­ kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV   põhikaart   jaguneb   1:   10 000   mõõtkavas   digitaalkaardiks,   1:   20 000   mõõtkavas   trükitud  paberkaardiks. aerofoto ­> töötlemine ­> kohanimed, reljeef  vektorkaart – koosneb punkt­ ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamin
• Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin. • Biogeo jaotamine: • Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia, ajalooline biogeograafia, ökoloogiline biogeograafia (Põhjuslik), looduskaitse biogeograafia Makroökoloogia • Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia on piiriteadus bioloogia ja geograafia vahel. On sünteetiline teadus. Jaguneb GIS, geoloogia, evolutsioon, paleontoloogia, süstemaatika, ökoloogia, molekulaarbioloogia. Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega. Biogeograafia meetodid • Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest võib rikkuda loodust. • Kasutatakse looduslikke eksperimente
Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel? 2tk -kagupassaadid toovad ookeanilt niisket õhku -mäestik takistab niiskete õhumasside liikumist sisemaale, õhk kerkib ja jahtub ning kondenseerunud veeaur sajab rannikul alla Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadele/äärealadele? -äärealadel on rohkem sademeid, keskel on kõrb Põhjenda lamba ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. -lambakasvatus levib kuivematel sisealadel, kus on väiksema taimekasvuga rohumaad -veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade, Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas? -seal on lambakasvatuseks suured rohumaad, villa on kerge kaugele transportida Tõene või väär -Euroopas on põhilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ektensiivsed teraviljatalud. V -Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V -Maailma kõige olulisemad kalapüügip
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine Sündimus langes,suremus aeglane, rahvaarvu kasv aeglane, rahvastik vananeb d) Kaasaegne ehk moodne rahvastiku tüüp Sündimus ja suremus madalad, rahvaarv püsib stabiilne 5. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid?(4tk) 1)sündimus 2
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mi
53,130 jate maksetest (kindlustuspreemiatest) fondi, inimarengu indeks - riikide arengutaset võrdlev millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st kahju. 126 ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise klaster e. kobar - vt. ettevõtlusklaster. eluea indeksist. 32 know -how - oskusteave: oskused ja teadmised, inim geograafia - vt. ühiskonnageograafia. vilumus, mis omandatakse toodet või tehnoloo­ innovatsioon - kasulik uuendus, mis mõjutab giat kasutades. Näiteks ei ole jalgrattasõitu või tootmist ja elukvaliteeti. 19 autojuhtimist võimalik selgeks saada õpikust, institutsioon - kitsamas tähenduses ühiskondliku vaid selleks tuleb harjutada. 115 korralduse üksus
Litosfäär – Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor – Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor – 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor – ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö – kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär – Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud
Kordamine geograafia tööks 1. Võrdle agraarajastut, tööstusajastut, infoajastut! Agaarajastu Tööstusajastu Infoajastu Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab Enamus inimesi töötab põllumajanduses tööstuses teenindussektoris Peamised majandusharud: Peamised majandusharud: Peamised põllumajandus, jahindus, maetalliurgia, masinatööstus, majandusharud: info kalandus tekstiilitööstus töötlemine, edastamine, transport Linnasi vähe, inimesed Tekib palju linnasid, sest oli Palju linnasid, linnade elasid peamiselt maal vaja saada palju inimesi, kes hulk suureneb, vastu töötaks tööstuses linnastumine Transport väga nõrgalt Transport hakkas välja
AGRAALÜHISKOND(PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND) TOODETAKSE TOITU INIMESTE JA LOOMADE TARBEKS. SOOJA SAAMISEKS KASUTATAKSE PUITU TURVAST KIVISÜTT ÕLGI JA PILLIROOGA. INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AM
Majandusgeograafia 1. Mõisted 1) Majandus- Teenuste ja toodete loomine, vahendamine, tarbimine ja kõige selle korraldamine. 2) Majandusgeograafia- Geograafia haru, mis uurib ja seletab majandus nähtuste ruumilist levikut. 3) Geograafiline tööjaotus- üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. 4) Kapital- Tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millelt saadakse tulu. 5) Tööjõud- ehk majanduslikult aktiivne rahvastik- inimesed, kes soovivad töötada
KLIIMAVÖÖTMED EKVATORIAALNE KLIIMA: • Alati soe ja niiske • Keskmine temperatuur: 27,5 °C • Sademeid aastas 1000-2000 mm. • Valitsevad tõusvad õhuvoolud • Aastaaegu pole võimalik eristada • Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: • Vihmane ja kuiv • Keskmine temperatuur 27,5 °C • sademeid aastas 1000-1500 mm • valitsevad passaattuuled • aastaaegu on võimalik eristada • talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: • Palav ja kuum • Keskmine temperatuur 23,42 • Sademeid aastas 10-15 mm • Valitsevad passaattuuled • Võimalik eristada suve ja talve • Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: • Kuum suvi ja pehme talv • Keskmine temperatuur 15,17 • Sademeid aastas 500-1000 mm • Valitsevad laskuvad õhuvoolud • Võimalik eristada suve ja talve • Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: • Keskmine temperatuur 9,08 •
Ferno de Magalhes Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja:  Fernao de Magalhaes 1480 1521 sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao jäi tee leidmine ihaldatud vürtside maale Kagu Aasias saavutamata Tuli korraldada uusi retki Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon Ta oli kindel et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale kuid asjatult Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse 20 septembril 1519 aastal lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13 detsembril Rio de Janiero lahte Sealt suundusid la
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: • magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) • soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: • Perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun