Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia mõisted (2)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Religioon
  • Religioonseotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis.
  • Müüt – omamoodi iidsete aegade teadus.
  • Animism – hing, kogu ümbritsev on hingestatud. In. on ühtne kõige ümbritsevaga.
  • Totemism – kõik ei ole hingestatud.
  • Esivanemate kultus - inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev)
  • Šamanism – on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda . Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi.
  • Dogma – alustõed, ei diskulteerita.
  • Polüteistlikud usundid- mitu jumalat
  • Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus , islam .
  • Kaasaja usundite 3 usundirühma:
    maailmausundid - levinud ülemaailma
    pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga
    hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut.
    Kristlus
  • Apokriivad- ajaloolised, kirjanduslikud tekstid N! Juudit
  • Katoolne e üleilmne- peetakse silmas, et tolle aegne kristlik kogus tunneb end ülemaailmsena.
  • Skisma- kiriku lõhenemine.
  • Rooma paavst - kehastab eneses Jeesus Kristuse jüngrit Peetrust.
  • Protestantism - reformeeritud kirik . Jaguneb: 1)lutherlus2)kalvinism3)anglikaani4)presbüterlus
  • Prohvet – usu kuulutaja, kes kõneleb Jumala nimel, enamasti ilmutuse kaudu.
  • Pühak – isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu ees ja kelle kaudu seetõttu Jumal avaldub.
  • Ristija Johannes- viimane prohvet, Jeesus Kristuse ristija.
  • Kagiograafia- pühaku elulugu, mis on kirja pandud kindlate reeglite järgi.
  • Atribuut – pühakute oma sümboolne tunnus.
  • Hagiograafia – pühakute elulugu
  • Reliikvia – pühakute säilmed.
  • Ikoonid – pühakutele pühendatud pildid.
  • Märter – isik, kes isikliku läbielatud füüsilise ja psüühilise kannatuse läbi tunnistas ristiusu.
  • Diakon- vaimulik, kelle õigused on sakramentide läbiviimisel piiratud, võib olla abiks.
  • Preester - vaimulik, kellel on õigus läbi viia missat ja sakramente.
  • Piiskop- kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja.
  • Vaimulik amet- on kas koguduses või ordus kindlate tööülesannete täitmine.
  • Rituaal- on usundi teostamine mingisugusel viisil.
  • Ordu – kindlate reeglite järgi organ. kinnine ühing.
  • Ristiusu sakrament – pühitsemine, saadakse kiriku liikmeks. (ristimine)
  • Meeleparanduse sakrament – antakse andeks in. patud. (pihtimine)
  • Armulaua sakrament – (ohvri sakrament).
  • Abielu sakramentlaulatus .
  • Vaimuliku seisuse sakrament – sellega pühitsetakse vastav in. vaimulikkuu seisuse liikmeks.
  • Haigete salvimise sakrament e. viimane võidmine
  • Usulahk – ususekt on õpetlike, rituaalsete ja kiriku halduslike erimeelsuste põhjal kujunenud põhikirikust erinev suund.
  • Sektantlus – usulahku kuulumist.
  • Baptism – in. tuleb ristida täisealisena, vee alla, looduslikus kohas.
  • Methodism – range, eetiline doktriin . In. elu peab olema allutatud 10käsule.
  • Adventism – taastulek, ootasid Jeesuse teist tagasitulekut.
  • JehovistidJehoova tunnistajad.
  • Evangeeliumi kristlased – olulisel kohal muusika , mustanahalised, transis olek.
  • Mormoonid – USA mormoonide raamat. Polügaamia.
  • Uus usund – 20saj. teine pool tekkinud religioosseid liikumisi , mis ei kasuta traditsioonilisi pühakirju ega rituaale.
  • Spiritismvaimude väljakutsumine.
  • Teosoofia – teoloogiast lähtuv maailma seletamise viis: saientoloogia – toetuvad teadusalustele.
  • Newage – „ühepajatoit“
    Isalm
  • Islam – selge org. käsuusund + müstitism.
  • Mošee-pühakoda, tohivad siseneda ainult mehed.
  • Nomaadid – rändrahvas.
  • Imaan – vaimulik.
  • Umma – kogukond.
  • Šariaat – seadus, moslem järgib.
  • Salat – igapäevane palvetamine, 5x kindlatel aegadel .
  • Šahadausutunnistus , ühelauseline avaldus.
  • Saum – rituaalne paastumine , 9ndal kuul ei tohi süüa ega juua.
  • Šakat – vaeste abi.
  • Hadž – palverännak. Kord elu jooksul peab tegema.
  • Šiiididtunnistab Muhhamedi järglast, väimeest Alid..
  • Sunniidid – ei tunnista järglast. Parim kogukonna liige peaks olema Muhamedi asemel.
  • Sufism – ise vaja tundma õppida usundit.
  • Dervišid – erakud, kes kuskil ise õpivad ja otsivad religioosset kogemust.
    Judaism
    Lineaarne maailma tunnetus – algus ja lõpp.
    Hinduism
  • Hinduism – tsükliline maailmatunnetus – on kordused.
  • Indra – äikese ja sõjajumal.
  • Varuna ja Mitra – kaksikute paar. Ül. Maailmakorra hoidmine.
  • Agnitulejumal .
  • Jamasurmajumal .
  • Ganga – jõujumalanna
  • Trimurti:
  • Brahma – looja
  • Višnu – kaitsja, hoidja.
  • Šiva – hävitaja.
  • Kaali – surma ja hävingu jumal
  • Veedad – jumalatele pühendatud hümnid.
  • Upanišadid – filosoofilised vestlused õpilaste ja õpetajate vahel.
  • Mahabharata ja Ramajaana – india eepos .
  • Puraanad - lihtsamale rahvale hinduismi põhivarad kirja pandud.
  • Suutra – mõttesalm, käsiraamat, õpik.
  • Tantra – salaõpetus.
  • Brahman – on isikuühtne maailmahing.
  • Atman – igas olendis individuaalne mina.
  • Sansaara – alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas.
  • Mahša – ehk vabanemine . Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga.
  • Dharma seadmus , ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili.
  • Karma – tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel.
  • Puudža – austusavaldus või ohverdus jumalatele.
  • Mantra loits , lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi.
  • Mandala – ringikujuline põhiplaaniga kahe – või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides.
  • Jooga – ühendamine.
  • Karma jooga – igapäevane tegutsemine.
  • Džnjaana jooga – individuaalne sisevaatlus, eraldumine teistest.
  • Bhakti jooga – täielik pühendumine väljavalitud jumalustele
  • Radža jooga – füüsilised asendid, hingamisi ja sinna kuuluvad vormelid.
    Budism
  • Buddha – virgunuks saamine.
  • Siddharta – kõikide soovide täitumine.
  • Nirvaana – vabanemine elurattast, teadvuse seisund, mida iseloomustab kokkupandmatus.
  • Bodhisattva – in. kellel oleks võimalik astuda nirvaanasse ja saada buddhaks.
  • Hinajaana – eeldab, et peab hakkama mungaks/nunnaks pühenduma ainult usuelule.
  • Mahajaana – rõhutab, et buddha – dharma on universaalne, st. kõik võivad praktiseerida.
  • Stuupa – sakraalehitis, mis sisaldab säilmeid või teksti, kuplikujuline, kupli keskel teravik kolme rõngaga.
  • Meeleplekid- on kannatusi põhjustavad emotsioonid , millest olulisemad on: nõmedus( teadmatus ), iha, viha, kadedus, ülbus.
  • 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu.
  • 1.õige vaade 2. õige kavatsus 3. õige kõne 4. õiged teod 5. õige eluviis 6. õige püüdlemine 7. õige järelemõtlemine 8. õige keskendumine
  • Meeleharjutused- alusharjutuseks on meelerahu, mille käigus teadmus keskendatakse ühele objektile.
  • Analüüsiv vaatlus - objekti mõistuslik analüüs
  • Kujustamine- kujundlikul mõtlemisel põhinevat objekti visualiseerimist.
  • Keskendumine- ehk täielik kujustamine s.t, et objekt ja kujustaja samastuvad.
  • Mõtlus- abstraktse mõtlemise teel keskendumine abstraktsele objektile selle mõistmiseks.
  • Järele vaatamine- enesevaatlus , mille ülesandeks on oma väärarvamustest ja –harjumustest vabanemine.
  • Tripitaka- (kolmikkorv) hinajaana põhitekst Kirjutatud paali keeles.
  • Pagood - stuupa nimetus Hiinas ja Jaapanis .
  • Filosoofia mõisted #1 Filosoofia mõisted #2 Filosoofia mõisted #3 Filosoofia mõisted #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marie Järvet Õppematerjali autor
    maailma usundite mõisted

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Maailma usundid. Mõisted

    Animism ­ Anima = hing. Kõigel on hing, kõiki tuleb kohelda hingeliste olenditena ja enda sarnasena. Rituaal ­ usutalituse, tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. Prohvet ­ Kristlus. Usukuulutaja, kes enamasti ilmutuste kaudu kõneleb Jumala nimel, sageli tulevasi sündmusi ette kuulutades. Pühak ­ Kristlus. Isik, kelle elu on seotud eriliste teenetega usu suhtes ja kelle kaudu Jumal avaldub. Inimeste eestkostja Jumala ees. Kanoniseerimine ­ Kristlus. Pühakuks kuulutamine kindlate reeglite alusel, millest kõige tähtsam on imetegude olemasolu kas eluajal või pärast surma. Ordu ­ Kristlus. Kindalte reeglite järgi organiseeritud kinnine vaimulik või sõjalisvaimulik ühing. Patriarh ­ Kristlus. Õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik. Vaimulik seisus ­ Kristlus. Kirikliku organisatsiooni töötajaskond, kes pühitsuse läbi saab ühendatud kirikuga ja kelle ülesandeks on rituaalide läbiviimine. Uususund ­ Kristlus.

    Filosoofia
    thumbnail
    12
    rtf

    Religiooni eksami kokkuvõte

    JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siinari leping, 10käsku ehk dek

    Religioon
    thumbnail
    12
    odt

    Üldine usundilugu

    Sintonism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude ja surnute hingede austamine. Rajajat ja pühakirja ei ole. Jumalusi nimetatakse kamideks, keda arvatakse olevat umbes 8 miljonit. Peajumalanna on päikesejumalanna Amaterasu. Jaapanlaste tähtsaim kutuskeskus on Ise pühamu. Jaapanis on üle 80 tuhande templi. Õpetuse järgi on inimene põhiloomult hea ja kurjus tuleb pimedusest. Ent hea ja kuri on suhtelised mõisted. Halvad teod häbistavad tegijat. 4.saj võeti Hiinast üle konfutsianistlik eetika, mis täiendab sintoismi. Tähelepanu pööratakse ennekõike siinpoolsele elule, mitte teispoolsusele. Inimesed elavad edasi vaimude maailmas. Kultustalitusi toimetavad templites preestrid, ka igas kodus on altar. Tähtsal kohal on rahvapühad ja avalikud kultusüritused. Loodus on püha ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Eriti püha mägi on jaapanlastele Fuzi

    Üldine usundilugu
    thumbnail
    8
    odt

    Maailma usundid

    teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). Vt ka alcheringa, arhetüüp, astraalmütoloogia, binaarne opositsioon, euhemerism, kollektiivne alateadvus, legend, mütoloogia, riitus. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne - Mõiste "püha" sünonüüm. Vt püha. profaanne (ld profnus `pühitsematu') Ebapüha, tavapärane ­ kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti. Vt ka rüve, sakraalne, tabu. 5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism (ld animatus `hingestatud, elustatud') Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi

    Maailma usundid
    thumbnail
    12
    doc

    Maailma usundid

    (2) Religiooni komponent kui riituse loomulik kaaslane – püha sõna püha toimingu juures. M ja riitus on tekkinud usundis enam-vähem ühel ja samal ajal, nad on tihedalt põimunud ja täiendavad teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina, kommunism kui inimkonna helge tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne). 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“? sakraalne – mõiste “püha” sünonüüm. Nähtused, olendid, paigad ja esemed, mida inimene peab olevaks täidetud üleloomulikust väest ja millel on usundiline kaitse. On kaks seisukohta: (1) pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud eriliste keeldudega) ja muutunud religioosseks mõisteks; (2) pühadus on kohe algul olnud puhtreligioosne mõiste, mis tähistas midagi jumalikku valdkonda kuuluvat, erilist ja puutumatut

    Usundiõpetus
    thumbnail
    14
    doc

    Usundite konspekt

    Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (Iidsed jumalused nagu Indra ja Soma =)) · Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: ­ Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine) · Jadzurveda (Pühasõnadeteadmine) · Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.)

    Üldine usundilugu
    thumbnail
    8
    xls

    Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik

    Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah

    Üldine usundilugu
    thumbnail
    8
    docx

    Kordamine maailma usundite kursuse eksami jaoks

    3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? Müüt on: Religioosse pärimuse liik, mis seletab muistse inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust ­ teaduseväline maailmaseletus. Religiooni ühe komponendina riituse loomulik kaaslane ­ püha sõna püha toimingu juures. Mingil ajal ühiskonnas levinud käibetõde. Müüte on kahte liiki: päritolu- ja saatusemüügid. 4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted ,,sakraalne" ja ,,profaanne"? Sakraalne ehk püha ­ nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Profaanne ­ tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Kõik, mis ei kuulu sakraalse või tabusse hulka, kuid mis ei ole rüve. 5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism ­ maailmakäsitlus, mille järgi maailm on elus ja seda täidab ebaisikuline vägi. Seda peetakse vanimaks ürgusundiks

    Maailma usundid




    Kommentaarid (2)

    volt profiilipilt
    Kris Kris: Newage ei ole 'ühepajatoit', vaid esoteeriliste teadmiste nime all pähemääritav, moonutatud, ridade vahelt nopitud ja rüvetatud iidsete tarkuste 'õpetused' e. uuema ajastu valeõpetused. Filosoofia mõisteid peaks defineerima keegi, kes on suuteline mõistma filosoofiat sügavuti ning ei tõlgiks neid vastavalt oma uskumistele ja isiklikele arvamustele. Mõni võiks selle 'ühepajatoidu' all mõelda, et kui keegi õpetab või uurib vanu teadmisi ristkultuurselt ning leiab ühendusi ka teadusest, kunstist ja mujalt, on see newage õpetused, aga ei ole nii. Kes on maailma filosoofiaga kursis ja kes tõesti uurib ja otsib, lugedes kõiki maailma kultuuride iidseid tekste, leiab, et kõik on omavahel ühenduses (mitte tänapäeva autorite poolt). Ei soovita, defineeritud ainult maavillase maausu uskliku vaatenurgas.
    03:07 22-04-2017
    desertrose profiilipilt
    desertrose: Hea!
    08:01 18-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun