kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, “neutraalne”), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone
elektrienergia edastamises. Tähis N, tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis –koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika- telemehaanika- vms seadmeist, iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge,enamasti alla 100 V. Otsepuude – inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis – vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti – arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada. PEN-juht – maandatud juht, mis nn TN-C- juhistikus, täidab nii kaitse- kui ka neutraaljuhi funktsioone. Tunnusvärv kollane-roheline. Varem nimetati seda juhti ka nulljuhiks. Pingealdis juhtiv osa – elektriseadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel.
Definitsioonid Kaitsejuht PE-juht, mis on ette nähtud ohutuse tagamiseks, nt kaitseks elektrilöögi eest Puutepinge pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osades kokkupuutes oleva inimese/looma takistusest. Potentsiaaliühtlustus juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Potentsiaaliühtlustuse tõhusus võib sõltuda voolu sagedusest ühtlustusjuhtides. Põhikaitse kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras Rikkekaitse kaitse üksikrikke olemasolul madalpingepaigaldistes ja -süsteemides Pingestatud osad - normaaltalitlusel pingestatuna ettenähtud juht või juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid vastavalt kokkuleppele mitte PEN-, PEM- või PEL-juht. Pingealtis juhtiv osa nt arvutikorpus, seadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kui võib pingestuda põhiisolatsiooni rikke korral PEN-ju...
· pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett · eemaldada seade kiiresti vooluvõrgust ja kustutada leegid · E-märgistusega kustutiga saab kustutada ka pinge all olevaid seadmeid. Kõige paremini aitab tulekahju ära hoida tulekustuti ja suitsuandur!!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4. kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool ületab35 amprit 5. üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis 3.Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis,mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Tehniline kontroll
kaitsva katuse all) või olla katmata. 2. Mida näitab pistiku liik? · Kui pistikupesad on õigesti paigaldatud, näitab ruumis oleva pistiku liik, millist elektritarvitit ja pikendusjuhet võib selles ruumis kasutada. Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata. 3. Millised on II liigi elektripaigaldised elektrivarustatuse järgi? · elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; · elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; · elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; · kuni1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; · üle 1000 -voldise nimipingega elektripaigaldis
Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. 1 Neutraaljuht võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, "neutraalne"), tunnusvärv helesinine. NSV Liidu eeskirjades nimetati seda juhti ka töönulljuhiks. Nõrkvoolupaigaldis elektripaigaldis, mis koosneb andmetöötlus-, side-, raadioelektroonika-, telemehaanika- vms seadmeist ja mida iseloomustab vooluahelate suhteliselt nõrk, enamasti milliamprites väljendatav vool ja madal pinge (enamasti alla 100 V). Otsepuude inimese või looma puutumine vastu pingestatud osi. Paigaldis vt elektripaigaldis. Peakaitselüliti arvestikapis paiknev kaitselüliti, mille klient võib pärast rakendumist ise uuesti sisse lülitada.
Elektrivarustsus Mõisted Elektriseade Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elekrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade. Elektripaigaldis Elektripaigaldis on elektriseadmete ja juhtide statsionaarselt paigaldatud talituslik kogum. Paigaldisse kuuluvad kõikvõimalikud elektriseadmed. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestusseadmed nagu akupatareid, kondensaatorid ja kõik muud salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigaldiseks on näiteks elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, elektriülekandeliin aga ka madalpingekilp koos väljuvate fiidritega, tootmishoone elektriseadmed, büroohoone elektriseadmed vms. Käit Igasugune, sealhulgas töötoiminguid sialdav tegevus elektripaigaldise talituse hoidmiseks. See hõlm...
■ paigaldise pingetuse kontroll, ■ maandamineja lühistamine, ■ juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvatele pingestatud osadele. Loa mingi töö alustamiseks peab töö juhtija(te)le andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse, tuleb kaitse-lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati, tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest, eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pingeindikatsioonivahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madalpinge korral
isoleerivad tangid kaitsmete isoleerivad restid vahetamiseks dielektrilised kindad >1000 V isoleerivad mõõtevardad dielektrilised kindad pingenäitajad kummisaapad isoleerivad ja mõõtetangid matid isoleerivad remondiseadeldised restid 11.2 Elektripaigaldiste liigid (MJMm RTL 1999, 84, 1033) Elektripaigaldised, mille kasutamisega kaasnevad kõrgendatud ohud, jaotatakse kahte liiki. 1. liigi elektripaigaldis on selline, millega kaasnevad ohud tingivad nende kasutuselevõtu kontrolli selleks volitatud asutuse poolt: · elektripaigaldis tervishoiu- või hooldusasutuse patsientide ravimenetlusteks kasutatavas ruumis, kus tehakse narkoosiprotseduure · elektripaigaldis plahvatusohutsoonis · suurõnnetusohuga objekti elektripaigaldis; 2. liigi elektripaigaldis on selline, mille kasutamisega kaasnevad kõrgemad ohud tingivad nende kasutuselevõtu kontrolli kas
Nimetatud eeskiri sätestab elektripaigaldise ohutu käidu ja elektripaigaldistes, nende juures või lähedal sooritatavate töötoimingute ohutusnõuded. Eeskiri kehtib nii elektritöödel kui ka mitte elektritöödel õhu- ja kaabelliinide läheduses. Käit on töö- jm.toiminguist koosnev tegevus elektripaigaldise talitushoiuks. Käidutoimingud hõlmavad lülitusi,juhtimist,kontrolli ja hooldamist,nii elektri- kui ka mitteelektritöid. 2. Käidu organisatsiooniline korraldus Iga elektripaigaldis peab olema antud kongreetse käidukorraldaja vastutusele.Üheaegseltööl kahes või enamas üksteisega seotud elektripaigaldises peavad nende elektripaigaldiste käidukorraldajad tegutsema koos. Juurdepääs paikadele,mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud,peavad olema piiratud.Iga töötoimingu eest vastutab töö juhtija. Tööjuhtija määrab käidukorraldaja.Töö juhtija ja käidukorraldaja võib olla üks ja seesama isik.
Peale TJA andmekogust kontrollimist, Kuhu kuulub: Pingestab võrguettevõte elektripaigaldise Andmed paigaldise sisaldava ehitise kohta (Kui vastab nõuetele) Tehnilised näitajad ja omanik Kontrolli teinud ettevõte Teatise allkirjastanud isiku kontakt Elektripaigaldis on kasutusele võetud hetkest, kui see pingestatakse ettenähtud otstarbel kasutamiseks. Võib kasutusele võtta ka osadena, mis eeldab siiski tehnilist kontrolli!
3 nõuet : 1: Rakendama mitte väiksemat kaugust kui D, seejuures tuleb ka arvestada elektripaigaldise iseloomu ja nimipingega. 2: Leida tööjaoks sobivad ja ohuteadlikud isikud kes valdavad seda tööd. 3: Rakendama meetmeid , et töötaja ei satuks pinge alla. 4: Kirjalikult vormistatakse ohutusjuhendid ja elektritöö teostavale isikule määratakse ohuteadlik inimene kes vaatab, et töötaja pinge alla ei satuks. 3.Hooldustööde üldnõuded. Hooldustöö mõte on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Hooldus võib sisaldada : a) Ennetavat hooldust, mis viiakse läbi vastavas korras ja mille eesmärk on vältida isolatsiooni läbilööki. b) Korrastavat hooldust, mille eesmärk on vigaste osade remont või asendamine. Kõik hooldustööd peavad olema kooskõlastatud käidukorraldajaga. Töö alustamisest ja töölõpetamisest tuleb teavitada lülitamiste juhtijat. Tuleb kasutada ohutusmeetmeid, tööd tohivad teha üksnes ohuteadlikud või
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid?
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid.
korral tuleb ka sinna lisada selgitused. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1. Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
Kui vastamisel on kasutatud enam kui üht allikat, tuleb viidata kõigile kasutatud allikaile. Vastamisel tuleks vastused läbi mõelda. Copy-paste tohib teha vaid seadusest ning vajaduse korral tuleb ka sinna lisada selgitused. Antud töö tuleb sooritada tunnis. Eraldi kaitsmine on vajalik. Antud küsimused võivad tulla ka arvestustöösse. 1 Mida loetakse elektripaigaldiseks ning kuidas neid liigitatakse? . V: Elektripaigaldis on elektriseadmete ja -juhtide statsionaarselt paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 (par 3), (par 4) 2 Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? . V: Elektriseadme andmesildil või kerel peab olema andmed elektripaigaldist sisaldava
elektrivõrguga ühendatud tarbimiskohtade kliente ,sõlmib nendega ja haldab võrguteenuste osutamise ja elektrienergia müügilepinguid ja arveldab klientidega neile osutatud võrguteenuse ning tarbitud elektrienergia eest. Elektrituru seadus nimetab turuosaliste nimetab turu suhete korraldamisel järgmisi lepinguid: 1.Liitumisleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel kui soovitakse võrguettevõtja võrguga ühendada uue tarbimiskoha elektripaigaldis või kui soovitakse muuta olemasolevaid tarbimistingimusi näiteks suurendada võrguühenduse kaitseaparaadi nimivoolu või muuta pingesüsteemi. 2.Võrguleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel, võrguteenuste, võrguühenduse kasutamise võimaldamise ja elektrienergia edastamise osutamiseks. 3.Elektrileping-mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud müüja vahel elektrienergia müügiks. Võrguettevõtja kohustused 1
· Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist. · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Mis on elektriohutus? · Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. · Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Kodus olevate elektritarvete võmsused Elektri tarbja võimsus 1. Triikraud 1. 2400W 2. Külmkapp 2. 700W 3. Veekeetia 3. 2000W 4. Tolmuimeja 4. 1800W 5. Arvuti 5. 600W 6. Elektripliit 6
lahedal, kust need hoonesse sisenevad. Peapotentsiaaliuhtlustusega uhendatakse ka telekommunikatsioonikaablite metallvarjed. Kaitse TN-susteemis Kõik pingealtid juhtivad osad tuleb ühendada jaotussusteemi maandatud punkti kaitsejuhtide voi PEN-juhtidega, mis tuleb maandada iga muunduri voi generaatori juures voi nende laheduses. Enamasti on toitesusteem vahetult maandatud punkt susteemi tahtuhenduse neutraalpunkt. Kui elektrivorguga liitunud elektripaigaldis saab toite vorgust, milles on kasutusel PEN-juht, tuleb liitumisel teha paigaldisele ka maandus. Hoonetest valjaspool olevas vorgus, milles kasutatakse PEN-juhti, tuleb maandus teha iga, vahemalt 200 m pikkuse, harundi loppu voi sellest maksimaalselt 200 m kaugusel. Jaotussusteemi kaitseseadmete omadused ja ahela naivtakistused peavad olema sellised, et toite valjalulitamine toimuks etteantud aja jooksul. See peab olema tagatud
SISUKORD 1Ettevõttest................................................................................................................ 2 1.1Üldinfo................................................................................................................ 2 1.2Ettevõtte missioon.............................................................................................. 2 1.3VKG visioon........................................................................................................ 2 1.4VKG väärtused.................................................................................................... 2 2Hetkeseis.................................................................................................................. 3 2.1Tegevusala.......................................................................................................... 3 2.2Tarbijad.............................................................
8) Andma tehnilisejärelevave ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi Kui elektripaigaldisele on määratud käidu korraldaja saab omanik enamiku käidunõuete täitmisele panna käidukorraljale või lahendada need temaga koos. Kui elektripaigaldis asub kaitsevööndi läheduses on elanikel ja omanikul tähtis teada kaitsevööndis kehtestatud piiranguid. Piirangud võivad olla tingitud nii võimalikust elektrilöögi ohust loomadele ja inimestele, kui ka elektripaigaldise ja keskkonna võimaliku kahjustamise ohust. Nõuete teadmine võibolla vajalik remondi või ranoveerimis tööde korral eriti kui sealjuures kasutatakse mehanisme. Tavaisik ei pruugi teada,et kõrgepingel võib tekkida ülelöök meetrite kaugusele või et mõnel
Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumite soovituslik maht. Sõltuvalt konkreetsest hoonest ja vajadustest võib ehitusprojekt olla käesolevas standardis kirjeldatust põhjalikum ja detailsem või väiksema mahuga. 2
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
7233 Küttesüsteemi ringluspump 1 tk 10,0 147,0 130,0 277,0 724 Ventilatsiooniseadmed 0 Ventilatsiooniagregaat 1 tk 19173,5 19173,5 7241 DV40 306 SV119173.50 725 Ventilatsioonitorustikud 600 jm 0,4 0,8 5,2 3600 73 Tuletõrjevarustus 734 Tulekustutusseadmed 7341 Tulekustutid 9 tk 230 2070 74 Elektripaigaldis 741 Elektri peajaotussüsteemid 7411 Jaotuskilp korrustele 3 tk 8,0 6800,0 104,0 20712,0 Elektri energiakilbid 4 tk 8,0 1573,0 104,0 6708,0 7412 (peajaotuskilp) 7413 Elektrikilp ventilatsioon 1 tk 6,0 526,0 78,0 604,0 7414 Liitumiskilp koos arvestiga 1 tk 5,0 524,6 65,0 589,61 Tuleohutusüsteemide 1 tk 8,0 772,0 104,0 876,0 7415 jaotuskilp
peab olema vähemalt 40 m. Palkide virnastamise platside kvartalid summaarse pinnaga kuni 10 ha eraldatakse üksteisest tuleohutuskujadega vähemalt 25 m. Juurdesõiduteed tuletõrje- ja päästetehnikale palkide virnastamise platsi kvartalitele peavad märja hoiutehnoloogia korral olema kahest küljest ja kuiva hoiutehnoloogia korral kolmest küljest. OHUTUSNÕUDED TOOTMISPROTSESSI TULEOHUTUS Elektriseadmed Puidutöötlemisettevõtte elektripaigaldis peab olema ehitatud “Ehitiste madalpinge elektripaigaldised” ning vastava osa puudumisel “Elektriseadmete ehituse eeskirjad” kohaselt (vt kirjanduse loetelust nr 19). Puidutöötlemisettevõtte elektriseadmete ekspluatatsioonil tuleks juhinduda “Elektriohutusseadus”, “Elektripaigaldiste käidu eeskiri” ja muude elektrialaste normdokumentide sätetest (vt kirjanduse loetelust nr 14 – 18).
812 Teed ja laod ajutised teed 300mm 930 m2 815 Piirded ja reklaamtahvlid Stend 1 tk Ehituse ajutise piirde ja värava paigaldamine 238 jm. 82 Ajutised tehnosüsteemid 821 Vesi ja kanalisatsioon 2 punkt 822 Elektripaigaldis 2 punkt 823 Ajutised valgustused ja liinid koos pärastise eemaldumisega 91 jm. 824 Sideseadmed 1 punkt 86 Energiakulu Komunaalteenused 7 kuud 87 Veod 874 Jäätmekäitlus 14 m3 jäätmekonteineri rent 7 kuud
TEHNOSÜSTEEMIDE ERINEVUSED PROJEKTIST. TEOSTUSJOONISED KOOSTAB EHITUSETTEVÕTJA 31 EHITUSJÄRK - ISESEISVALT KASUTUSELEVÕETAV EHITISE OSA STAADIUMITEKS JA JÄRKUDEKSS JAGAMINE MÄÄRATAKSE LEPINGUS TÜÜPILINE KAVANDI LIIGENDUS : · SELETUSKIRI · EHITISE ASENDIPLAAN · ARHITEKTUUR · SISEARHITEKTUUR · TARINDID (KONSTRUKTSIOONID) · KÜTE JA VENTILATSIOON · VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON · ELEKTRIPAIGALDIS s.h. AUTOMAATIKA JA NÕRKVOOLUSEADMED · TOOTMISTEHNOLOOGIA · EHITUSMAKSUMUS · KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID SELETUSKIRI A) EHITISELE TERVIKUNA B) EHITUSELE EHITISE ELEMENTIDE JA TÖÖLIIKIDE KAUPA ( SPETSIFIKATSIOONID ). MÄÄRAB ÄRA TELLIJA KVALITEEDINÕUDED MATERJALIDELE JA TÖÖDELE 32 SPETSIFIKATSIOONIDE, TÖÖMAHTUDE LOENDITE JA EELARVETE LIIGENDAMISEL KASUTADA ÜHTSET EESTI EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESKIRJA
kaasnevateks kuludeks ja ehitusplatsi üldkuludeks. Rajatiste ehitamisega kaasnevad kulud määratakse ehituse organiseerimise projekti alusel. 72. Tuua näited platsikulude koosseisu kohta Ehitusplatsi korralduskulud: Ajutised ehitised ehitusplatsil (soojakud ja olmeruumid, teed ja laod, kraanateed, seadmeplatsid ja töökohad, piirded ja reklaamtahhvlid, ehitiste kaitse, tööohutusmeetmed, tellingud, lavad ja tõstukid) Ajutised tehnosüsteemid (vesi ja kanalisatsioon, elektripaigaldis, valgustus, side ja infosüsteemid, ajutine küte) Masinad ja seadmed (betooni- ja segusõlmed, mobiilkraanad, tornkraanad, ehitusliftid, betoonipumbad) Tööriistad ja instrumendid Abimaterjal Energiakulu (elektrikulu, veekulu, gaasikulu, kütteõlikulu, kaugküte) Veod (materjalide vedu, seadmete ja masinate vedu, töötajate vedu, jäätmekäitlus) Ehitusplatsi üldkulud: Juhtimiskulud (palgad, kontori ülalpidamiskulud, proovide võtmine ja katsetamine, valve, esinduskulud, koolitus)
või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa. 24. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused. Kaldaomanik ei tohi talle kuuluva veekogu kasutamisel halvendada teiste kinnisasja seisundit ega kitsentada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutavates veekogudes ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist
põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa. 24. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused . Kaldaomanik ei tohi talle kuuluva veekogu kasutamisel halvendada teiste kinnisasja seisundit ega kitsentada selle kasutamise võimalusi. Kaldaomanik ei või avalikus veekogus ja avalikult kasutavates veekogudes ehitada sildu või muid rajatisi, mis võiksid takistada veesõidukite liikumist.
Kordamine asjaõiguse arvestuseks 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Asjaõiguste liigitus 3. Absoluutsuse põhimõte 4. Avalikkuse põhimõte 5. Abstraktsiooni printsiip 6. Asja liigitus, asja osad 7. Päraldise mõiste 8. Valduse mõiste, valduse liigid 9. Valduse kaitse (omaabi, omavoli, valduse kaitse nõuded) 10. Omandi mõiste, põhiseaduslik alus, omaniku õigused 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamat...
"IGAMEHEÕIGUSED": · Õigus kasutada kitsastes piirides võõrast kinnisasja · Seotud peamiselt loodusressurssidega: o Teede kasutamine o Veekogude ääres viibimine ja kasutamine o Metsas viibimine, metsasaaduste korjamine o Jahipidamine TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED: Ehitusseadus Mõiste: Kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis, surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis. Omaniku kohustus taluda olemasolevaid rajatisi ning lubada paigutada uusi; samuti teha hooldetöid EHITISE JAGAMINE: "... AÕSRS § 13 lg 4 pinnalt peaks mõistlikule seaduse lugejale olema selge, et ehitist saab jagada üksnes juhul, kui reaalosad moodustavad terviku, võimaldades eesmärgipärast kasutamist ilma teise reaalosata." Vt Riigikohus 3-3-1-70-04 (tsitaat pärineb ringkonnakohtu otsusest)
Kinnisasja omanik peab lubama jalg ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja kohalike tavade kohaselt, kui teise tee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. Tee määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Tehnovõrgud ja rajatised. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või rajatis (kütte, veevarustus või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni või elektrivõrk, nõrkvoolu, küttegaasi või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa. VESI Avalikud veekogud. Avalikõigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu on avalik. Riigi omandis on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud ning merepõhi, samuti muud seaduses nimetatud veekogud. Avalikku veekogu võib kasutada igaüks. Avaliku veekogu kasutamist võib seaduses või muu õigusaktiga piirata.
montaažvahuga. 176 Suhteliselt puudulik oli ka korstnate ja tulekollete puhastamine. Kui pidevalt kasutatavaid küttekoldeid peab puhastama kaks korda aastas ja hooajaliselt kasutatavaid kord aastas, enne kütteperioodi algust, siis harva oli elanikel ette näidata korstnapühkija akti korstna ja küttekollete korrasoleku kohta. 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis Puitkorterelamute ehitamise algajal oli elektripaigaldis üldiselt haruldus ja see oli pigem üksikute jõukamate inimeste „eralõbuks“ või olid elektriga varustatud suuremate tehaste juures olevate töölisasumite elamud. Enamik eeslinnade elamud said elektrivarustuse alles 1920. aastate jooksul. Enne seda valgustas elutuba ja köök-koridri pimedal ajal petrooleumlamp (Mäsak 1981). Vanemate korterite elektrifitseerimiseks on enamasti kasutaud kahesoonelist kaablit,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
