Analüütiline keemia Töö pealkiri: Taimelehtedest värvainete eraldamine
Töö teostamise kuupäev: 11.okt
2017 Protokolli esitamise kuupäev: 12.okt 2017
Töö
eesmärk: Taimelehtedest värvainete eraldamine ekstraheerimise
ja planaarkromatograafia abil.
Analüüsiks
kasutatavad katsevahendid:
Ained
ja segud:
Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: värsked taimelehed
heksaan (~3 ml)
heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml)
etanool (~5 ml)
destilleeritud vesi
Töövahendid:
Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia:
statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub
mõõtsilindrid planaarkromatograafiaplaat
uhmer ja uhmrinui voolutusnõu koos
kaanega süstal ja
filterpaber pliiats,
joonlaud , pintsetid,
spaatel jaotuslehter automaatpipetiotsikud
keeduklaas Kasutatavate kemikaalide füüsikalised omadused ja ohutus: Kemikaali nimetus ρ (g/cm3) Lahustuvus vees tkeem (°C) Heksaan 0.655
ei lahustu vees
68
Etüülatsetaat 0.897
lahustub vees
77.1
Etanool 0.789
lahustub vees
78.37
Ohutus: Vältida kõikide eksperimendis kasutatavate kemikaalide sattumist nahale ja silma ning nende aurude sissehingamist. Hoida oma töökohal puhtust ja korda. Kogu eksperimendi aja kanda kaitseprille ja
kaitsekindaid .
Analüüsi käik: Värvainete eraldamine taimelehtedest ekstraheerimismeetodil: Panime kokku statiivi ja asetasime statiivilie kinnitatud rõngale jaotuslehtri. Jälgides hoolikalt, et jaotuslehtri kraan läheks rõngast ilusti läbi ja ei puruneks paigaldamise käigus.
Valmistasime ette filtreerimiseks vajalikud vahendid. Lõikasime süstla sisse filterpaberist kaks rõngast, et tekitada süstla põhja kahekordne kiht filterpaberit.
Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks.
Valmistasime ~ 15ml heksaani ja etanooli (suhtes 2:1) ekstraheerimissegu ning lisasime selle uhmris olevale massile .
Filtreerisime saadud segu läbi süstla jaotuslehtrisse. Jälgides enne, et jaotuslehtri kraan on kinnises asendis.
Lisasime jaotuslehtris olevale segule ~ 10ml destilleeritud vett ja sulgesime jaotuslehtri korgiga .
Loksutasime jaotuslehtrit ettevaatlikult pikitelje suunas, hoides seda mõlema käega (ühega toetades korki ning teisega kraani ). Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid suunatud iseendast kui ka kaasõpilastest eemale. Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta.
Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et jaotuslehtris ei tekiks vaakumit ning vedelik sealt kraani kaudu välja saaks.
Lasime alumise kihi ehk veekihi ja 1-2 tilka orgaanilisest kihist jaotuslehtri all olevasse keeduklaasi.
Ülejäänud orgaanilise kihi ehk ekstrakti ehk planaarkromatograafia proovi lasime Eppendorfi tuubi.
Taimelehtedes leiduvate värvainete eraldamine planaarkromatograafilisel meetodil:
Valmistasime elueerimisnõusse (siin keeduklaas) heksaanist ja etüülatsetaadist (suhtes 3:1 ehk ~3ml heksaani ja ~1ml etüülatsetaati) eluendi. Jälgisime, et eluenti oleks keeduklaasi põhjas kindlasti alla 1cm ( ~0,5 – 0,7 cm).
Sulgesime elueerimisnõu voolutusnõu kaanega, et et keeduklaas saaks eluendi aurudega küllastuda (protsessi kiirendamiseks võis ka elueerimisnõud kaanega vaikselt loksutada).
Valmistasime ette planaarkromatograafiaplaadi. Tõmmates hariliku pliiatsiga plaadile ~1 cm kaugusele alumisest servast stardijoone ja märkides sellele väikese ristikesega punkti kuhu automaatpipetiotsikuga proov asetatakse. Planaatkromatograafiaplaati liigutasime sõrmedega puudutades vaid ääri või pintsettidega, et vältida väga rabeda silikageeli kihi kahjustamist.
Kandsime eelnevalt saadud ekstrakti automaatpipetiotsikuga stardijoonele märgitud asukohale.
Asetasime proovi planaarkromatograafiaplaadiga stardijoonepoolse otsaga eluendi sisse nii, et stradijoon oleks paralleelne eluendi nivooga nõus. Jälgides, et eluendi nivoo oleks stardijoonest allpool.
Sulgesime nõud uuesti voolutusnõu kaanega ja lasime eluendil tõusta ~1 cm kauguseni plaadi ülemisest servast. Seejärel võtsime plaadi elueerimisnõust pintsettidega välja ning märkisime koheselt pliiatsiga frondi ehk eluendi lõppnivoo asukoha ja tekkinud täppide asukohad plaadil.
Uurisime tekkinud laike ja nende keskpunkte. Skitseerisime planaarkromatogrammi oma protokolli.
Mõõtsime kromatograafiaplaadil stardijoone ja fondi vahelise kauguse ja laikude keskpunktide kauguse stardijoonest, kandes tulemused protokollis olevasse tabelisse.
Arvutasime igas laigu jaoks retentsioonifaktori
Katsetulemused :
Skitseeritud planaarkromatogramm:
Retentsioonifaktorite leidmine:
l0 (cm)
lr(A) (cm)
lr(B) (cm)
lr(C) (cm)
3
0.5
2
2.85
Arvutused:
Rf (A) = 0.5cm / 3cm = 0.17
Rf (B) = 2cm / 3cm = 0.7 Rf (C) = 2.85cm / 3cm = 0.95
Rf arvväärtused jäävad vahemikku 0....1 (0
Tulemused ja omandatud teadmised:
Millise füüsikalise suuruse alusel said otsustada, et antud töös oli jaotuslehtris ülemiseks kihiks orgaaniline kiht ja alumiseks veekiht ?
Ainete lahustuvuse põhjal. Orgaaniline aine tahab minna orgaanilise aine juurde jne.
Miks on vajalik jaotuslehtrit loksutades aeg-ajalt avada kraan?
Jaotuslehtrit loksutades on vaja aeg-ajalt avada kraan, et jaotuslehtrist välja lasta seal tekkinud ülerõhku.
Miks tuleb enne kihtide eraldamist eemaldada jaotuslehtrilt kork?
Enne kihtide eraldamist tuleb eemaldada jaotuslehtri kork, kuna muidu tekiks lehtrisse vaakum ning kihid ei saaks kraani pidi välja voolata.
Kas planaarkromatograafia on üldiselt kvalitatiivne või kvantitatiivne analüüsimeetod ? Põhjenda.
Planaarkromatograafia on üldiselt kvalitatiivne, kuna ainete eraldamise eesmärgiks on üksikute komponentide kättesaamine ehk aine olemasolu määramine, et nendega hiljem midagi edasi teha.
Kumb planaarkromatograafia faasidest (mobiilne või statsionaarne) oli antud töös polaarne ja kumb mittepolaarne ?
Planaarkromatograafias on statsionaarseks faasiks absorbendi õhuke kiht, milleks meil oli metall -lehele kantud silikageel ning kuna silikageel on suure polaarsusega ränidioksiid siis võib järeldada, et mobiilne faas oli siin juhul mittepolaarne.
Mida väljendab suurus Rf?
Rf on kromatograafia kõige olulisem parameeter, mis sõltub aine jaotumisest liikuva ja liikumatu faasi vahel ehk jaotuskoefitsiendist. See näitab kromatograafilisel plaadil liikuva faasi ja uuritavate ainete läbitud teepikkuse suhet, kindlates tingimustes saab selle abil tuvastada, mis ainetega on tegu,
Kuna Rf näitab kui polaarne on aine. Meil hoidis polaarne silikageel rohkem polaarseid aineid plaadi alumises osas ja mittepolaarne eluent viis vähem polaarsed ained plaadi ülemisse ossa ehk Rf‘i suurus näitab kui polaarne on aine.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hapukurgid007
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid