Lipiidid lahustatud 200 μl kloroformis, mis jagati kaheks, nii et mõlema paarilise ependorfi sai tõsta 40 μl lahust, kuna sea maksas on palju lipiide. Kloroform puhutud inertgaasiga pealt ära, lisatud 500μl 0,6N KOH lahust 90% metanoolis. Lahust kuumutatud 55-60°C 1,5-2h, jahutatud toatemperatuurini ja külmutatud -20°C. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine Lipiidilahusest ekstraheeritud hüdrolüüsimata jäänud materjal lisades 300μl heksaani, loksutatud segamini ning kihistunud lahusest eraldatud heksaani kiht. Korratud 3 korda. Vesilahus hapustatud 1N HCl-ga pH 3-ni. Rasvhapped ekstraheeritud lisades 300μl heksaani ning pärast kihistumist eraldatud heksaani kiht ning pandud teise ependorfi. Korratud 4 korda. Heksaani lahus kuivatatud Na2SO4-ga. Heksaani lahus kantud ümarkolbi ning roteeritud heksaan pealt ära. Rasvhapped lahustatud 200μl kloroformis. Hüdrolüüsitud rasvhapete analüüs TLC meetodil
Töö eesmärk Toorrasva sisalduse määramine krõpsudes Soxleti aparaadi abil. Seadmed ja töövahendid -kaalutopsid -kondenserid -pliit -analüütiline kaal -Soxleti aparaat Reaktiivid -heksaanilahus Töö käik Kaalusin kahte kaalutopsi ligikaudu 3g ainet, mille rasvasisaldust määrama hakkan. Seejärel viisin aine klaasist kaalutopsi(mis olin enne tühjalt ära kaalunud) ning valasin nendesse juurde heksaani. Asetasin proovid Soxleti aparaati ning ühendasin kondenserite külge. Panin aparaadi tööle. Aparaat tõstis temperatuuri kõigepealt nii kõrgele, et heksaan hakkaks auruma. Protsessi käigus kondenseerub põhja rasvakiht ning natuke heksaani. Allesjäänud heksaani väljaaurustumiseks asetasin proovid pliidile. Seejärel, kui klaasist kaalutopsi oli jäänud ainult toorrasv, kaalusin nad ära. Katsetulemused: Katse 1 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,81g
kastse käigus saadud tulemused on reaalsed ning katse õnnestus. Lahus 1 spekrtilt on näha ühte piiki ka 668, 50 nm juures, mis tähendab, et lahusesse oli jäänud klorofülle Töö käik: Väikesesse tilaga protselankaussi kaalutakse 20 mg vetikapulbrit. Pipetiga või muid lisandeid. lisatakse 4 ml heksaani ja hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Seejärel lastakse 2 minutit settida ning filtritakse läbi tihedast filterpaberist kurdfiltri väikesesse Lahus 2 spektrilt on selgelt näha, et see väljendab klorofüll a pigmenti. Seda võib mensuuri. Sama tegevust korratakse veel 2 korda à 4 ml helksaaniga. Filtrit pestakse järeldada sellest, et katsetulemustes nähtavad piigid langevad küllaltki täpselt kokku 1-2 ml heksaaniga, et saada 10 ml filtraati (Lahus 1)
NÄIDE 1 heksaan C6H14 peaahelas 6 C aatomit C aatomite ahel hargnemata nheksaan heksaan C6H14 peaahelas 5 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2metüülpentaan 3metüülpentaan heksaan C6H14 peaahelas 4 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2,2dimetüül 2,3dimetüül butaan butaan KOKKUVÕTVALT heksaani C6H14 isomeerid 2metüülpentaan 2,3dimetüülbutaan nheksaan 3metüülpentaan 2,2dimetüülbutaan NÄIDE 2 aine koostis C2 H6 0 ehitus on erinev ALKOHOL EETER omadused aine olek vedelik gaas on erinevad omadused keemistemperatuur 78,4° C 23,7° C on erinevad
1. Panime kokku statiivi ja asetasime statiivilie kinnitatud rõngale jaotuslehtri. Jälgides hoolikalt, et jaotuslehtri kraan läheks rõngast ilusti läbi ja ei puruneks paigaldamise käigus. 2. Valmistasime ette filtreerimiseks vajalikud vahendid. Lõikasime süstla sisse filterpaberist kaks rõngast, et tekitada süstla põhja kahekordne kiht filterpaberit. 3. Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks. 4. Valmistasime ~ 15ml heksaani ja etanooli (suhtes 2:1) ekstraheerimissegu ning lisasime selle uhmris olevale massile. 5. Filtreerisime saadud segu läbi süstla jaotuslehtrisse. Jälgides enne, et jaotuslehtri kraan on kinnises asendis. 6. Lisasime jaotuslehtris olevale segule ~ 10ml destilleeritud vett ja sulgesime jaotuslehtri korgiga. 7. Loksutasime jaotuslehtrit ettevaatlikult pikitelje suunas, hoides seda mõlema käega (ühega toetades korki ning teisega kraani)
spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata. Peenestatud massile lisasime ca 20 ml heksaani, segasime hoolikalt ning hakkasime filtrima lahust läbi voltfiltri 100 ml kolbi. Lahuse filtrimisel jälgisime, et sadet ei satuks filtrile. Kordasime protseduuri seni kuni peenestatud proov oli muutunud värvituks. Meie kordasime seda 5 korda. Saadud lahuse üldmaht oli 86 ml. 2. -karoteeni sisalduse kvantitatiivne määramine Töö käik: -karoteeni kvantitatiivseks määramiseks proovis mõõdetakase eelmises punktis saadud lahuse optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 450 nm
10 mg lahuselt puhusime kloroformi pealt ära, lisasime 500l 0,6N KOH lahust 90% metanoolis ning kuumutasime 55-60 C juures 1,5h, selle käigus toimus lipiidide aluseline hüdrolüüs. 3. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine Ekstraheerisime lahust heksaaniga 3 korda pH9 juures, et eemaldada hüdrolüüsumata jäänud materjal. Hapustasime lahuse HCl-ga pH3-ni ning ekstraheerisime rasvhapped (4 korda heksaaniga). Kuivatasime lahuse Na2SO4-ga, roteerisime heksaani pealt ära. Lahustasime rasvhapped kloroformis. 4. Rasvhapete analüüs TLC meetodil Analüüsisime õhukese kihi plaadil hüdrolüüsitud lipiidide lahust ning lipiidide alglahust. Elueerimisseguna kasutasime heksaan:etüülatsetaat:jää-äädikas (3:1:0,05) segu, ilmutasime aniisaldehüüd-ilmutiga. Hüdrolüüsitud lipiidide proovis on selgelt näha rasvhappe (AA) standardiga kokku langev plekk, lisaks on näha, et rasvhapete kontsentratsioon proovis on tunduvalt kõrgem, kui
Kodus: tutvuda Scanola Baltic-u kodulehega. Ekspeller – õlipress (pidevtoimeline tigupress/kruvipress): saadakse õli ja õlikook – õli väljub seina perforatsiooni või pilude kaudu. Ekspander – juhitakse pressitavasse materjali sisse vett ja kuuma auru, mis tõstab materjali veesisaldust ja parandab õlieraldumist. Hüdrotermiline töötlemine. Ekstraktor – õlieraldaja (heksaaniga). Ekstraheerimine – õlikoogis leiduv õli lahustatakse lahustiga. Tekib mistsell e. heksaani ja õli mass, millest eraldatakse šrott e tahke osa. Mistsell destilleeritakse, eralduvad õli ja lahusti. Õli saamine – külmpressimise (ei kuumutata üle 49 ºC töötlemise mkäigus) ja kuumpressimise meetod (temperatuur kuni 100 ºC). Kuumpressimist kasutatakse rohkem, sest see soodustab seemnetest õli kättesaamist. 3 3. KUUMPRESSITUD RAPSIÕLI
4. Kas neid on võimalik sulatada ilma lagunemiseta? Küsimusi keemiliste omaduste kohta 1. Kui hästi või halvasti nad lahustuvad vees? 2. Kas nad reageerivad veega? Küsimusi füsioloogiliste omaduste kohta 1. Milline on nende ainete maitse ja lõhn? 2. Kas nad võivad olla inimese organismile kahjulikud või isegi mürgised? 2 2. Heksaani isomeerid: a) n- heksaan, b) 2-metüülpentaan, c) 3-metüülpentaan, d) 2,2-dimetüülbutaan, e) 2,3-dimetüülbutaan. a) b) c) d) e) Märkus: tsükloheksaan ei ole heksaani isomeer! Miks? 4. Täielik põlemine: CH4 + 2O2 ® CO2 + 2H2O Osalisel põlemisel võib tekkida mitmesuguseid saadusi, mis erinevad süsiniku oksüdatsiooni- astme poolest, nt 2CH4 + 3O2 ® 2CO + 4H2O, aga ka
Jne. Süsivesinikest moodustunud radikaale nimetatakse alküüdradikaalideks. Radikaalideks võivad olla ka halogeenid: Kloro Cl Bromo Br Jodo I Fluoro F ÜLESANDED. 8) Mitu mooli O2 kulub 80g propeeni põlemiseks? C3H6 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O n=m/M=80g/42g/mol=1,9mol m=n*M=(3*12+6)=42g/mol x=8,55g/mol 9) Mitu dm3 propaani saab põletada 10 mooli hapnikuga? C3H8 + 5O2 3CO2 +4 H2O x=2mol V=n*Vm=44,8dm3 10) Mitu dm3 O2 kulub 5 mooli heksaani põlemisel? C6H14 + 5,5O2 6CO2 + 7H2O V=1064dm3 11) Mitu dm3 O2 kulub 224 dm3 pentaani põlemisel? C5H12 + 7,5O2 5CO2 + 6H2O n=10mol x=80mol V=1792dm3 12) Mitu dm3 CO2 tekib 200g butaani põlemisel? C4H10 + 6,5O2 4CO2 + 5H2O m=5,8g/mol n=3,5mol x=14mol V=313,6dm3 13) Mitu mooli etaani saab põletada 672dm3 õhuga, mis sisaldab 20% hapniku? C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O n=6mol x=1,7mol C2H6 Keemia 2012
Eeterlikud õlid Eeterlikud õlid saadakse veeaurudestillatsioonil. Paljud eeterlikud õlid sisaldavad terpeenseid süsivesinikke, mis kergesti auto-oksüdeeruvad ja polõümeriseeruvad. Eeterliku õli domineeriv komponent: 1) 1,8-tsineool eukalüptis 2) 1(-)-mentool piparmündis 3) Anetool aniisi seemnetes 4) Eugenool nelgis 5) Tsitraal (geraniaali ja neraali segu, mis on sidruni-või laimiõli komponendid) Ekstraktid, absoluudid Lahustina kasutatakse: 1) Heksaani 2) Atsetooni 3) Etanooli 4) Vett 5) Toiduõli 6) Toidurasva 7) Vedelat CO2 (saab hea saagise) Kui kasutatavat lahustit ei eemaldata, nimetatakse toodet ekstraktiks. Ekstrakti lõhna intensiivsus on võrreldes puhta eeterliku õliga 102-103 korda nõrgem. Destillaadid Puuviljamahlade aroomi komponendid on palju lenduvamad destillatsioonil kontsentreeritult kui suures koguses vees. Mikroobsed aroomid Toodetakse lipaaside ja Penicillum roquefort'i abil.
Benseeni toodetakse · Eraldatakse kivisöetõrvast ( 10000 C kuumutamisel eralduvad kivisöest lenduvad ained (koksigaas), veeslahustuvad ained (uttevesi) ja tekib paks õline vedelik (kivisöetõrv). Järele jääb urbne mass - koks, mida kasutatakse metallurgias · Saadakse etüüni (atsetüleeni) trimeerimisel (kõrge rõhk; katalüsaatoriks aktiivsüsi) 3 C2H2 à C6H6 · Heksaani ja tsükloheksaani (naftast) dehüdreerimisel Heksaanist C6H14 à C6H6 + 4H2 Võib ka oksüdeerivalt dehüdreerida näiteks tsükloheksaani C6H12 + 3/2O2 à C6H6 + 3H2O 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 33 CH =CH2 CH3 Benseeni alküülhomoloogid Metüülbenseen ( tolueen). Väliselt meenutab benseeni.
(pole reaktsioonitsentreid - kõik 6 süsinikku on täpselt ühesugused, samuti kõik 6 vesinikku) Benseeni toodetakse · Eraldatakse kivisöetõrvast ( 10000 C kuumutamisel eralduvad kivisöest lenduvad ained (koksigaas), veeslahustuvad ained (uttevesi) ja tekib paks õline vedelik (kivisöetõrv). Järele jääb urbne mass - koks, mida kasutatakse metallurgias · Saadakse etüüni (atsetüleeni) trimeerimisel (kõrge rõhk; katalüsaatoriks aktiivsüsi) 3 C2H2 C6H6 · Heksaani ja tsükloheksaani (naftast) dehüdreerimisel Heksaanist C6H14 C6H6 + 4H2 Võib ka oksüdeerivalt dehüdreerida näiteks tsükloheksaani C6H12 + 3/2O2 C6H6 + 3H2O Benseeni alküülhomoloogid CH3 Metüülbenseen ( tolueen). Väliselt meenutab benseeni. Molekul pole nii sümmeetriline, kui benseenil ja seetõttu on tolueen pisut reaktsioonivõimelisem Nitreerimisel asendub 3 aromaatse tuuma vesinikuaatomit ja tekib 2,4,6-trinitrotolueen 11
annaabi.ee 
