vähene teravus, ja kuna ei ole pilt selge siis pingutab silm ning tekib silmalihaste ülepinge Kes oli tänapäevase arvuti idee autor · Tänapäevase arvuti idee looja on Gottfried Wilhelm Leibniz Millist väljundseadet kasutate kõige enam · Kõige sagedamini kasutan kõlareid Mis on ENIAC ja millal ta valmis · ENIAC on USA-s valminud elektronarvuti · ENIAC valmis 1946. aastal Infotöötlus info levitamise ja talletamise protsessis · Inotöötluse abil on · Infotöötluse abil saab võimalik jagada indot salvestada, informatsiooni üle muuta salvestust. maailma. 1991 aasta globaalses mõttes, kas Eesti oma ühe ühendusega pani interneti mühinal kasvama · 1991 Hakkas Internet üle maailma levima.
elektromehaaniliste arvutuste tegemiseks. Tuntuim neist IBM täiustas elektromehaaniliste seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati Census Machine). 8 Perfokaartidega töötajad Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC omasid tööpõhimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri, nagu nüüdisaegsed arvutidki. Elektrooniline ajastu (1940...) Esimesed katsetused Esimesed katsetused luua täiselektroonilist arvutit, mis ei peaks info salvestamise ja töötlemise protseduurides sõltuma mehaanilistest osadest algasid juba 1940ndate algul. Tol ajal kõige suuremaks probleemiks oli arvutite massiivsus nad võtsid terve ruumi enda alla. Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946
teda. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum - elektronlambist. ABC erines eelnevatest arvutitest ainult sellevõrra, et see kasutas loogilisi operatsioone, et teostada liitmist ja lahutamist erinevalt vanadest arvutitest mis kasutasid otsest lugemist. Esimese elektroonilise digitaalse arvuti projekti alustati 1943.aastal ja see valmis 14.veebruaril 1946.aastal Pennsylvanias ning hinnaks oli peaaegu 500 000 dollarit. Selle tulemuseks oli arvuti ENIAC, mille lõid John Mauchly ja John Presper Eckert. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ning võttis enda alla terve toa. Nimelt ENIAC sisaldas endas 17 468 elektronlampi, 7200 kristalldioodi, 1500 releed, 70 000 takistit, 10 000 kondensaatorit ja umbes 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust. See kaalus 27 tonni ja võttis enda alla 70 ruutmeetrit põrandapinda ning selle koguvõimsus oli umbes 150 kW. Kuid ENIAC polnud just kõige töökindlam masin, sest
aastail, kui leiutati elektronlamp ning töövõimelise elektronarvuti jaoks vajalikud osad muutusid kättesaadavaks. (1:52) 1920. ja 1930. aastail õpiti koostama seadmeid, mis olid suutelised arve väljendavaid elektrisignaale vastu võtma, vastavalt programmile neid töötlema ja väljastama tulemusi. Kuulsamaid elektronarvuteid on inglaste Colossus, mis loodi 2. maailmasõja ajal, et sakslaste Enigmakoode(vt lisa2.lk.8) avada, ja ameeriklaste ENIAC(vt lisa3.lk.8). Neil arvutusmasinail olid hiiglaslikud mõõtmed, programmeerimine tähendas neis kaableid kokku ja lahti ühendades lülitusahelate muutmist. (1:52) 1953. aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi kiiremaks ja töökindlamaks. (2) 1954. aastal edenes arvutimüük juba jõudsalt. IBM 650 tüüpi arvuteid müüdi 450 tükki aastas. Arvutid olid tunduvalt kiiremad ja andmed kergemini kättesaadavamad. (2) 1957
Hollerith'i firmast tekkis IBM Hermann Hollerith · Hollerith'i laud Konrad Zuse · Leiutas releedega digitaalarvuti Konrad Zuse · 1936-1938 Z1, ehitatud vanemate kodus · ... · 1941 Z3 Z1-Z3 hävisid pommitabamustega · ... Z4 Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti · esimene programmeeritav arvuti ameerikas · Suutis arvutada 23 kohaliste arvudega +- 0,3 sek * 4 sek / 10 sek John Mauchly, Presper Eckert · 1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti · Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse · Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega ENIAC, 1943 -1945 John von Neumann 1946. aastal sõnastas alljärgnevad printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis (ainult numbrite 1 ja 0 abil) 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad · 0. põlvkond 1642 -1945 mehhaanilised arvutid · 1. põlvkond 1945 -1955 Elektroonlampidega arvutid · 2
Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store (andmete hoidmine)mill (andmete töötlemine) · Hermann Hollerith-1884 leiutas perfokaartide sorteerimise · Konrad Zuse · Leiutas releedegadigitaalarvuti 1941-1947 · Howard Aiken · 1944 Mark1 · elektromehhaaniline arvuti· esimene programmeeritav arvuti ameerikas · John Mauchly, Presper Eckert-1943 1945 loodi ENIAC · Puhtalt elektrooniline arvuti; Ümberprogrammeerimiseks tõsteti juhtmed teise ühendusse; Suutis arvutada 20 kohaliste arvudega · John von Neumann - 1946. aastal sõnastas järgmised printsiibid: 1. arvud tuleb esitada kahendsüsteemis 2. töö juhtimiseks tuleb kasutada arvuti mälus säilitatavat programmi Arvutite põlvkonnad 0. põlvkond 1642 - 1945 mehhaanilised arvutid 1. põlvkond 1945 - 1955 Elektroonlampidega arvutid 2
hakkas levima paber ja kirjutamine. Ajalugu Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Eesti ja arvutid Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli
üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Esimese generatsiooni arvutid 1. Mis aastal leiutati esimene elektronarvuti(EA)? Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi? Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). 3. Palju kaalus ja kui suure pindala (ruutmeetrites) võttis enda alla esimene EA ? See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t. 4. Esimene arvuti, mis kasutas programmi (nimi ja valmistamise aasta) ? ABC, 1942 Teise generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene teise generatsiooni arvuti ? Aastal 1947 leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori. Selle leiutise avastamine oli alguseks teise generatsiooni
ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned *Christian Dior Edusammud*tuumafüüsika *Vesinikupomm*Lennundus kosmonautika, arvutite loomine*Arvutitehnika arendusele andis tõuke muukida lahti sifrisüsteem Enigma*Eniac ameerikasIdeed ja suhtumine *eksistentsialism*õigustatud stalinlikud massirepressioonid*Inimene loob ennas tise*George Orwell nägi kommunismi läbi
1. Mis on arvuti tema töö põhimõte?-Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade , mis töötleb või genereerib informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele 2. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda?-Mida põlvkond edasi seda uuem tehnoloogia. 3. Millist tüüpi (tööpõhimõte) arvuteid on aja jooksul tehtud?-Taskuarvuti,sülearvuti,lauaarvuti 4. Arvutite ajaloos on tähtis koht arvutil ENIAC, miks? Kirjelda seda arvutit!-Sest see oli esimene usa laiaotstarbeline,elektrooniline digitaalne arvuti,mida oli võimalik programeerida lahendamaks paljusid erinevaid arvutiülesandeid. 5. Mis on transistor tema olulisus?-On kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. 6. Mis on protsessor? Milles seisneb tema olulisus? -Protsessor on arvuti osa, mis täidab
Need ongi elektronlambid. Raadios-televiisoris pole neid üle kümne- paarikümne, Elektronarvutis oli neid aga umbes paarkummend tuhat. Elektronlambi tööeaks loeti kuni 10 000 tundi. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. Aastatel 1943-1945(1946) töötasid ameerika teadlased J. William Mauchley ja J. Presper Eckerti juhtimisel Pennsylvania ülikoolis välja (leiutasid) esimese programmeeritava elektronarvuti ENIAC (ingl k Electronic Numerical Integrator Analyzer and Computer). Esimeseks elektronarvutiks loetaksegi ENIACi. Selle arvuti pikkus oli üle 30 m (30-50 jalga), kaalus 30 tonni, paiknes 150 m2 suuruses saalis, sisaldas 40 paneeli, umbes 18 000 vaakum-elektronlampi (17480) arvutuste teostamiseks kiirusega (töökiirus) 5 000 operatsiooni (tehet) sekundis (op/s) ja 1 500 elektromehaanilist releed. ENIAC tarbis võimsust 150 kW. Elektronlampide kasutuselevõtt
Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmisarvuti . Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse teadlase Konrad Zuse saksamaal poolt välja töötatud - Z3 - 1941. aastal ja -Z4 -1944 ning 1944 Briti salateenistusele poolt loodud Colossust , ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured , hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju, ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Eestisse jõudis esimene elektroonarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu riiklikus ülikoolis käivitatud elektron arvutite seeria .Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine. Et inimesed saaksid
Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer e Elektooniline Numbrite Arvutaja Ja Kompuuter) (PILT 1.), mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO (Lyons Electronic Office), loodi Inglismaal 1951. aastal. 1953 aastal täiendati LEO mudelit veelgi. 1954. aastal oli arvutimüük juba päris hästi arenenud
Sama võimsusega arvuti võib kaasajal olla juba matemaatiliste funktsioonidega kalkulaator. Kiipide tootmise tehnoloogiaid. Esimesedkiibid loodi enamasti vaakumaaurustamise teel. Kaasajal kasutatakse söövitamist ja peenkeemilisi protseduure läbi vastavate maskide. Laserite abil saab luua veelgi peenema struktuuriga kiipe. Praegu suudetakse luua transistore, mis mahuksid ära grafiidiaatomisse. Esimese elektronarvuri ENIAC 1945, protsessoris oli 18000 elektronlampi. Nüüd mahuks sama võimsusega protsessor 0,5mm2 Kokkuvõte Siirdekiht p ja n-tüüpi pooljuhi vahel. Pn siire juhib voolu ainult suunas p-poolelt n-poolele, mis muudab siirde alaldavaks vaheldusvoolule. Siirdekihile vastav pooljuhiseade on diood. Transistor on pooljuhtseade elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks, genereerimiseks. Kaasaja elektroonika põhielement on kiip e terviklõlitus., milles mõne ruutsentimeetri pinnale
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud
Alan Mathison Turing (1912 1954) Tuntud kõigile küberneetika tõsisematele huvilistele. Turingi masin (1936 a.) Abstraktne masina idee. Põhimõtteliselt võimalik automaatselt lahendada ükskõik, kui suuri arvutusülesandeid. Turing (2) Turingi arvuti on idealiseeritud arvuti. Lõpmatu sisemälu ja eksimatus Lõpmatu lint, lugev ja kirjutav pea, sisemälu ja käskude tabel Osales inglaste projektis ULTRA ning tänu temale sündis BOMBE. ENIAC 1945 USA, Pennsylvania. Gabariit: 3 korruseline maja. Kasutati vesinikpommide testimisel Käitati 17 468 elektronlambi abil 4% ajast oli töökorras, 96% ajast vahetati elektronlampe. 19511960 1951 UNIVAC (Universal Automatic Computer). Esimene seeriatootmises olev arvuti. 1951 IBM 701 1951 EDVAC (Electronic Discreet Variable Computer). 1958 jaapanlaste arvuti NEAC 1101 19611970 1963 a. ASCII kood. (American Standard
Teise maailmasõja ajal hakati ehitama esimese generatsiooni arvuteid, mis kasutasid arvutuste teostamiseks elektronlampe. Füüsikaprofessor John V Atansoff ja Clifford E.Berry alustasid elektroonilise arvuti ehitamist, kuid sõja tõttu oli see raskendatud. Oluliseim uuendus nende poolt oli loogiliste operatsioonide kasutamine nende ABC arvutites otsese lugemise asemel liitmise ja lahutamise teostamiseks. J.Presper Eckert ja William Mauchley töötasid välja ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator), mis suutis arvutada 5000 tehet sekundis. Tänapäevaste arvutitega ei saa seda kiirust muidugi võrrelda, aga tolle aja kohta oli see siiski väga hea saavutus. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer), mis kasutas John von Neumanni ideed, kuidas binaarkoodprogrammi saab elektrooniliselt arvutisse salvestada ning mis aitas arvutil muuta operatsioone sõltuvalt
Clifford Berry Esimese Generatsiooni arvutid Teise maailmasõja ajal alustasid füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. 1939- Lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). J. Presper Eckert ja William Mauchley 1945 -John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 1947- ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed. 1951- Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et
jäi ära ka kolmas maailmasõda. Siis kui NSV Liit andis oma pommi valmimisest teada 1949.a siis teadlased juba teadsid et on võimalik luua palju võimsam relv ehk vesinikupomm. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Siis kui inglased oma arvuti Colossus'e valmis said valmis ameeriklastel juba võimsam arvuti ENIAC. Olulise panuse sellesse andis masstootmiseks sobiva ränitransistori valmimine 1950.a ja samal aastal võttis kiipide tootmise üle Jaapani firma Sony. 1953.a lahendati DNA struktuuri mõistatus, mis avas geneetikale enneolematud võimalused.
EI Millised alljärgnevatest ei ole ".ee" domeeni serverid? 78.24.199.2, 93.188.40.108, 217.71.32.126, 209.85.227.99, 193.40.5.73 Milline on serveri itcollege.ee IP aadress? 193.40.194.205 Milline on webct.e-uni.ee poolt kasutatava sertifikaadi avaliku võtme algoritm ja pikkus? RSA 1024 Mis täht vastav kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Q Asciitable.com Progr.masinad: Z1 (36-38 mehhaaniline), Z3,Z4 (41-44 mehh.), MarkI (39-44 elektr.), Enigma, Colossus (43) ja Eniac (43-46) osaliselt. ABC (37-42) 1st elektrooniline, aga mitte programmeeritav Ajalugu: 48 1st arvuti, mis loeb programmi (SSEM=Baby), 49 EDSAC, 51 UNIVAC (1st kommerts PC), 53 701 (IBM), 55-56 (1st transistored comp), 56 1st hard disc (IBM), 57 FORTRAN (imperative), 64 BASIC for PC, 69 1st chip, 75 Microsoft, 77 Apple, 80 1st hard disc, 1st worm, 81 OsborneI (1st laptop), 84 MAC, 85 CD-ROM, 85 Excel.
Esimesed elektronarvutid loodi Ameerikas 1940-datel aastatel. Nad olid suured, võttes enda alla suuri saale, nende jaoks ehitati terveid arvutikeskusi. Elektritarbivus oli väga suur, samas arvutuskiirus oli üsna madal võrreldes tänapäeva arvutitega. Selle suure arvuti külge oli ühendatud mitukümmend töökohta (terminali) ja kõik kasutasid arvutit (tööjaama) samaaegselt. Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid olid inglaste loodud "Colossus" ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC. 70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest tööjaamast eristamiseks hakati seda ühe töökoha arvutit nimetama personaalarvutiks (Personal Computer). Esialgu kasutati neid arvuteid põhiliselt matemaatika tehete sooritamiseks, sest polnud vaja teha mahukaid arvutusi käsitsi. Töötav arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast
maailmasõda. Siis kui NSV Liit andis oma pommi valmimisest teada 1949.a siis teadlased juba teadsid et on võimalik luua palju võimsam relv ehk vesinikupomm. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Siis kui inglased oma arvuti Colossus'e valmis said valmis ameeriklastel juba võimsam arvuti ENIAC. Olulise panuse sellesse andis masstootmiseks sobiva ränitransistori valmimine 1950.a ja samal aastal võttis kiipide tootmise üle Jaapani firma Sony. 1953.a lahendati DNA struktuuri mõistatus, mis avas geneetikale enneolematud võimalused. Balti rigid Teises maailmasõjas: Balti rahvad lootsid,et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada.23.juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu
Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnud nad ka seda lõpetatud. (Web zone, 2014) 3.2 Esimesed elektronarvutid Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 1941. aastal ja Z4 1944. aastal ning 1944 Briti salateenistusele GCHQ loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju, ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1. (Taimi dreier, 2014) 6 Joonis 3. Ural-1 (2014) 3
43.Kus rakendatakse positsioonjuhtimist? 44.Mida kujutab endast lineaarne juhtimine? 45.Kus rakendatakse lineaarset juhtimist? 46.Mida kujutab endast kontuurjuhtimine? 47.Kus rakendatakse kontuurjuhtimist? 48.Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme interpolaatori tüübi järgi? 49. Mis on interpolaator? Vastused 1. Lugeda jooniseid (CAD-joonised), Kasutada CAM programme, Luua/muuta NC-koode, Kasutada CNC-tööpinki 2. Esimene arvuti ENIAC ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis 3. 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA, 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE, 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus. 4. 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke. 5. 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõusis pinkide automatiseeritustase: toorikute, detailide
teostada arvutusi, mahuteist, et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt, mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone, et teostada liitmist ja lahutamist. 5 Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need varasemad arvutid kasutasid elektronlampe, et teostada arvutusi.
liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita (Arvuti ajalugu 2009). Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. saj. loodi mõiste loogikatehe matemaatikas. Tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe sifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides
Arvutiriistvara testid 1.test Arvutustehnika ajalugu 1)Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad,ikoonid ja hiired? V: Xerox 2)Mille eest said Shockley,Brattain ja Berdeen 1956.aastal Nobeli preemia? V:Transistori leiutamise eest 3)Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? V: CERN 4)Milliste sõnade lühend on ENIAC? V:Electronic Numerical Integrator and Computer 5)Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? V: 4004 6)Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)?-,,640K mälu peaks olema piisav kõikidele" V:Bill Gates 7)Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? v:Compaq 2.test Arvuti, mis see on? 1)Kas PATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? V: Õige 2)Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? V: IBM 3)Mis on Cache? V: Vahemälu
Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need varasemad arvutid kasutasid elektronlampe et teostada arvutusi. Aastal 1945 John von
Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. Teine maailmasõda Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need varasemad arvutid kasutasid elektronlampe et teostada arvutusi. Aastal 1945 John von
Pomm valmis 1945 a R. Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis. Teadlased teadsid juba, et võib ehitada veel võimsama pommi, vesinikupommi. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, ameeriklastel valmis veidi võimsam arvuti Eniac. Arvutirevolutsioon oli alanud. Teine suursaavutus oli 1953 a. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine. Kirjandus. Üheks kõige võimsamaks filosoofiks kujunes J-P Sartre, kelle 1945 aastal peetud avalik loeng eksistentsialismist tekitas sensatsiooni. Sartre omandas justkui prohveti maine. Vihkas USA kodanlikku ühiskonda, kiitis NSVL'i kõiki tegusid. Georg Orwell - ,,Loomade farm", ,,1984". 1948 aastal ilmus Ameerikas teaduslik teos, kus
d.). Abakuse abil tehti arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Arvatavasti olid esimesed abakuse kasutajateks kaupmehed. Arvelaud aga kaotas oma tähtsuse, kui levima hakkas paber ja kirjutamine. Järgmiseks suureks leiutiseks oli Blaise Pascali liitmisarvuti 17. sajandil, kahjuks võimaldas see masin ainult liita. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergendada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Tadolder ja Tänav 2001). Masinat ehitati neli aastat, lõplikult valmis 20. sajandi keskpaigaks. See arvuti kaalus umbes 30 tonni, võttes enda alla 70 ruutmeetrise põrandapinna. Pärast viiekümnendaid võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet märkimisväärselt, pärast mida loodi ja koostati uusi arvuteid pidevalt. Eestisse jõudis esimene arvuti viiekümnendate lõpus (Wikipedia 2013) Arvutisõltuvuse mõiste on eksisteerinud juba aastaid
Õige vastus on: National Semiconductor. Küsimus 9 Milline nendest firmadest tõi kasutusele esimesena aknad, ikoonid ja hiire? Õige vastus on: Xerox. Küsimus 10 Milline nendest firmadest tootis esimese kõvaketta? Õige vastus on: IBM. Küsimus 11 Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG kontseptsiooni? Õige vastus on: Xerox. Küsimus 12 Kes nendest on Inteli asutajad? Õige vastus on: Robert Noyce, Gordon Moore. Küsimus 13 Milliste sõnade lühend on ENIAC? Õige vastus on: Electronic Numerical Integrator and Computer. Arvuti, mis see on? Küsimus 1 Millised nimetatud komponentidest on kasutusel ainult laptop arvutites (tavaliselt)? Õige vastus on: Aku, Mini PCI liides. Küsimus 2 Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? Õige vastus on: IBM. Küsimus 3 Kas PATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? Õige vastus on 'Õige'. Küsimus 4 Kas tavaarvuti (s.t praegu arvutipoest ostetava laiatarbearvuti) SATA liidese külge saab
Sigaba: USA, 1930, erinevalt ENGIMAst ei olnud selle krütogramme lihtne lahti murda m-100: NSVL, 1934, sakslased ei suutnud selle krüptogramme lahti murda. ENIGMA murdmise lugu Enigma koodi murdis Poola krüptograaf Rejwski 1930tel aastatel, aga seda käsitsi teha oli mahukas. Golossus · Loodi 1943 inglismaal Traditsioonilise krüptograafia lõpp Traditsioonilise krüptograafia lõpetas elektronarvuti ilmumine 1940tel (COLOSSUS,ENIAC), mis tegid arvutamisvõimaluse sadu ja tuhandeid korda kiiremaks Sellega lõppes arvutieelsete krüptoalgrotmide ajastu ja lõppes traditsiooniline (arvutieelne krüotgraafia) Alates 1940test kasutatakse nii sifreermisel k ui krüptoalgoritmide murdmisel elektronarvuti abi. Diplomaatide ja sõjardite käsutuses Traditsioonilise krüptograafia (kuni 1940ndad) ajastul oli sellel väga kitsas kasutusvaldkond: diplomaatia ja sõjandus
vesinikupommi. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste siftrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, kus info liikus bittides, see tähendab digitaalselt nagu tänasteski arvutites. Umbes samal ajal valmis ameeriklastel mõnevõrra võimsam arvuti ENIAC. Arvutirevolutsioon oli alanud, ehkki see hakkas nähtavaid vilju kandma alles 1960.aastail. Teiseks tohutu tähtsusega edusammuks, mille tagajärjed hakkasid ilmnema alles aastakümnete pärast, oli DNA struktuuri mõistatuse lahendamine 1953.aastal. See avas geneetikale enneolematud võimalused. Sõjajärgsetel aastakümnetel tulid esile ka igasugused filosoofid. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neis ehk kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib
kodeerimise, info Eksamotsingu Eksamalgoritmid Zuse Eksam– Eksamprogrtavate. arvutite pioneer saksamaalt, ehitas palju arvuteid (1936–50 – EksamZ1 Eksam– EksamZ4) (1950-67 - Z5 Eksam- EksamZ64) esimesed Eksamprogrtavad Eksamarvutid(1941-) Eksam– EksamZuse, ABCS, Colossus, Harvard Mark I – IBM, ENIAC 2 Eksamiks: Eksam transistor(1947) Eksam– Eksamkolme elemendiga Solid State device elektrisignaalide võimendamiseks ja kontrollimiseks, 1. vool liigub emitterist Eksam→ Eksamcollectorisse 2. Switching Eksam– Eksambaasvool EksamON Eksam→ Eksamcollectori Eksamvool Eksamvoolab Eksamkuni EksamOFF 3. Amplification Eksam– Eksambaasvool Eksamreguleerib Eksamsuurt Eksamcollectorisse Eksamkogunenud Eksamvoolu
1939-1942: esimene elektronarvuti Enigma: alates 1920 aastatest Lorenz SZ 40 and SZ 42 ja eheimfernschreiber: Saksa lennu ja merevägi Colossus Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks,Alan Turing. Lorenz-sakslaste krüpteerimismasin Howard Aiken IBM'i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944 Viis esimest operatiivset digiarvutit: Zuse 1941 mai, AtanasoffBerry Computer Summer 1941, Colossus 1934/1944, Harvard Mark I IBM 1944, ENIAC 1944 1947 William Shockley, Walter Brattain, John Bardeen Bell Telephone Laboratories-st leiutasid point-contact transistor võimendi 1949 Maurice Wilkes EDSAC esimene praktiline programm, mille tehnoloogia põhines vaakumtorudel 1950 ERA esimene avalikult esitletud arvuti 1951 UNIVAC I esimene arvuti, mis võitis avalikkuse tähelepanu 1962 võidab esimest korda programm inimest kabemängus. 1952 Heinz Nixdorf asutas Nixdorf Computer corp.
Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel Anti Lepik 2010/2011 CNC- tööpingi operaatori oskused · Lugeda jooniseid (CAD-joonised) · Kasutada CAM programme · Luua/muuta NC-koode · Kasutada CNC-tööpinki CNC pinkide ajalugu ja areng · Esimene arvuti ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) · Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja
Sama võimsusega arvuti võib kaasajal olla juba matemaatiliste funktsioonidega kalkulaator. Kiipide tootmise tehnoloogiaid. Esimesed kiibid loodi enamasti vaakumaurustamise teel. Kaasajal kasutatakse söövitamist ja peenkeemilisi protseduure läbi vastavate maskide. Laserite abil saab luua veelgi peenema struktuuriga kiipe. Praegu suudetakse luua transistore, mis mahuksid ära grafiidiaatomisse. Esimese elektronarvuti ENIAC (1945) protsessoris oli 18000 elektronlampi. Nüüd mahuks sama võimsusega protsessor 0,5mm2 suurusele ränikristallile. Kokkuvõte. Siirdekiht p ja n tüüpi pooljuhi vahel, pn-siire juhib voolu ainult suunas p-poolelt n-poolele, mis muudab siirde alaldavaks vahelduvvoolule. Siirdekihile vastav pooljuhtseade on diood. Transistor on pooljuhtseade elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kaasaja elektroonika põhielement on kiip e
sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita (Arvuti ajalugu 2009). Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. saj. loodi mõiste loogikatehe matemaatikas. Tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe sifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides
Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. 6 Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need varasemad arvutid kasutasid elektronlampe et teostada arvutusi. Aastal 1945 John von
Samas, kõik modeled. MTBF = MTTR + MTTF osade ootele nende eellased on planeeritud ja lõpetanud oma töö. Isolation: No user should see intermediate states ENIAC. MTBF: 7 minutit (18000 elektronlampi) panemist või seiskamist List Scheduling of Ajalooline areng
Colossus Kes lõi(d) C programmeerimiskeele? Dennis Ritchie Mille eest said Shockley, Brittain ja Bardeen 1956. aastal Nobeli preemia? Transistori leiutamise eest Milline nendest firmadest valmistas esimese 32 bitise protsessori? National Semiconductor Milline nendest firmadest tootis esimese kõvaketta? IBM Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? Compaq Milliste sõnade lühend on ENIAC? Electronic Numerical Integrator and Computer Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? – „640K mälu peaks olema piisav kõikidele.“ Bill Gates Milline firma lõi XENIX operatsioonisüsteemi? Microsoft Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG kontseptsiooni? Xerox Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? CERN 1 Arvuti, mis see on?
1937 Bulgaaria päritolu insener J.V. Atanasoff (USA-s) alustas tööd matemaatilise füüsika võrrandite lahendamiseks mõeldud arvuti loomisel, jäi pooleli 1941 Saksamaa K. Zuse - maailma 1. programmjuhtimisega universaalarvuti Z3 (telefonireleedel) 1937-44 USA H. Aiken Mark-I (põhistruktuur nagu Babbage'i arvutil; programm perfolindil) 1943 dets. Inglismaa Colossus - 1. programmjuhimisega elektronarvuti, kuid mitte universaalne 1943-45 USA ENIAC - universaalne elektronarvuti (18 000 elektronlampi, 30 m pikk; programm pistikutega) 1951 USA Univac - 1. seeriaarvuti 1951 NSVL 1952 8000 t/sek (tol ajal Euroopa kiireim) Mõned sündmused 1938 Konrad Zuse valmistab esimese arvuti, mis töötab binaarkoodil 1953-69 IBM 650, esimene seeriatootmises arvuti, müüdi umb 1500 masinat. 1956 IBM loob esimese kõvaketta RAMAC 1958 Texas Instruments loob esimese integraalskeemi
Tilk, T. Martens, A. Mägi, J. Pihlau jt., ajakirjas Arvutimaailm avaldatud artikleid, EMA õppejõu M.Kirikali poolt koostatud materjale jne. Arvuti tuleneb inglisekeelsest sõnast Compute(r), mis tähendab arvutama e. arvuti. Siit siis ka eestikeelne sõna arvuti. Paar aastakümmet tagasi kasutati eesti keeles ka sõna raal. Seda seoses tolleaegsete suurte ja kohmakate arvutite (nn. Mainframe) nimetusena. Rääkides elektronarvutitest, mille esiisaks oli arvuti ENIAC , siis nende tööprintsiibid töötas välja ja esitas 1945.a. kuulus USA matemaatik John von Neumann. Vaatleme lühidalt neid printsiipe. Neumann'i järgi koosneb arvuti järgmistest seadmetest: aritmeetika - loogika seade - täidab aritmeetika ja loogikaoperatsioone juhtseade - organiseerib programmi täitmise mäluseade või mälu - programmide ja andmete hoidmiseks sisend-väljundseadmed - info sisestamiseks ja väljastamiseks
Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi aluse moodustasid transistorid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 6×10 3 kuni 3×106 operatsiooni sekundis Arvutite põhimälud valmistati ferriitsüdamikel, mälude infomahutavus jäi vahemikku 6 kB kuni 1,3 MB Programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega
EMP Electro-Magnetic Pulse EMR Electro-Magnetic Radiation + Enhanced Metafile Record EMS Electronic Mail System + Electronic Message Service + Energy Management System + Enhanced Messaging Service + Expanded Memory Specification [LIM] EMSAPI Extended Messaging Services Application Programming Interface EMWAC European Microsoft Windows NT Academic Centre .ENC Encoded (file name extension) ENDEC Encoder/Decoder ENDS Ends Segment ENIAC * Electronic Numerical Integrator Analyzer and Computer (First fully electronic digital computer) ENQ Enquiry ENSS Exterior Nodal Switching Subsystem [Internet] EOA End Of Address EOB End Of Block EOC End Of Conversion EOF End Of File + Enterprise Objects Framework [Next Computer] EOI End Of Interrupt + End Or Identify EOJ End Of Job EOL End Of Line + End Of List EOM End Of Message EOR Exclusive OR (Also XOR)
Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. 1945 Konrad Zuse began work on Plankalkul (plan Calculus). The first algorithmic programming language, with an aim of creating the theoretical preconditions for the formulation of problems of a general nature. John von Neumann wrote "First Draft of a Report on the EDVAC." Grace Hopper recorded the first actual computer "bug." 1946 In February, the public got its first glimpse of the ENIAC, a machine built by John Mauchly and J. Presper Eckert that improved by 1,000 times on the speed of its contemporaries. Fully programmable (Turing complete) all-electronic computer Initial versions required rewiring to reprogram. Used for ballistic calculations for the military & for calculations for the thermonuclear bomb. START OF PROJECT: 1943 COMPLETED: 1946 PROGRAMMED: plug board and switches SPEED: 5,000 operations per second INPUT/OUTPUT: cards, lights, switches, plugs
annaabi.ee 
