Avastajaks oli prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen Kasutamine: jahutamiseks (nt. LHC), õhupallides, Teadusteatris NEOON Keemiline element järjenumbriga 10 Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranžilt Heeliumi järel kõige kergem element Õhus sisaldub normaalolukorras 0,0012% Kasutamine: neoonreklaamide tuledes, laserites, televiisorites ARGOON Keemiline element järjenumbriga 18 Tähtsaim füüsiline omadus on inertsus Argooni (Ar) keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki vaid ülimadalal temperatuuril Argoon moodustab umbes 0,9% Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana. Kasutamine: Argooni keskkonnas sulatatakse, lõigatakse ja keevitatakse
Keemilised omadused: A) reaktsioonil mittemetallidega on redutseerija: Cl2+H2=2HCl; 2H2+O2=2H2O. B)reakt. Metallidega on oksüdeerija: 2K+H2=2KH. Vesiniku kasutamine:kütusena,ammoniaagi tootm.,metallurgia,energeetiks. Väärisgaasid(VIIIArühm)-välis kihil8el.üheaatomilised,värvusetud gaasid toatemp., ei lahustu vees, toodetakse õhust(va.He). He-õhupalli täitmiseks, tuumareaktorites. Radoon-radioakt.,indikaatorina gaasisegude kiiruse määramisel. Neoon-neoonvalgustuses,telev, lennundus. Argoon-metallurgia, valgustehn. Krüptoon-välklampides
Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline. arv - 22 Pilt on Wikipediast. Avastamine Henry Cavendish algselt kahtlustas argooni olemasolu õhus. (1785) Aastal 1894 Lord Rayleigh ja Sir William Ramsay poolt. Argoon on esimene avastatud väärisgaas. Üldomadused Keemiliselt Lõhnatu ning mitteaktiivne. värvitu. ➔ Välja arvatud kõrge rõhu ja temperatuuri Kõrgelt inertne. mõjul. (Katalüsaatoris) ➔ Ei moodusta stabiilseid Tugev elektriväli ühendeid ärritab argooni. toatemperatuuril. (enamikel
Johannes Müür 8B klass
Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ Erinevate gaaside iseloomustus ja rakendamine Juhendaja: 2012 Argoon (Ar) · Värvitu, lõhnatu ja mittereaktiivne gaas · Suurte kontsentratsioonide juures lämmatav · Molekulmass: 39,948 · Keemistemperatuur 1,013 baari [oC] -185,87 · Tihedus 1,013 baari, 15°C, [kg/m³] 1,691 · Süttivus: mittesüttiv · Erimaht 1,013 baari juures, 15°C, [m³/kg] 0,591 · Märksõna: WARNING · H-laused: Kokkusurutud gaas => H280 sisaldab rõhu all olevat gaasi, võib kuumutamisel plahvatada
Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp
8 5.7 5.7 5.7 5.5 5.3 Kahekordne klaaspakett Vaheliistu laius, mm 6 9 12 15 18 20 4/õhk/4 3,3 3 2,9 2,8 2,7 2,8 4/õhk/4K 2,7 2,2 1,9 1,7 4/õhk/4SN 2,5 2,0 1,6 1,4 1,4 1,4 4/õhk/4S3 1,9 1,6 1,4 4/argoon/4 3 2,8 2,7 2,6 2,6 2,6 4/argoon/4K 2,3 1,9 1,6 1,5 4/argoon/4SN 2 1,6 1,3 1,2 1,1 1,1 4/argoon/4S3 2 1,6 1,1 4/krüptoon/4K 1,5 1,5 1,5 11 Klaasiosa soojusjuhtivus Kolmekordne klaaspakett Vaheliistude laiused, mm
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma
t. mingite vaatame parem "pisikeste" vastavad BAX9/BAY9 (diam. paranduskoefitsentidega neid omavahelist vahekorda. 21W 9mm) standardile, see korrutatud pole. Tabeli halogeen on 21W harilikust Viking Window AS on puit- ja ümberkorraldamine, moodsad õhust raskema gaasiga (nt Energia kokkuhoiule tuleb puitalumiiniumaknaid ning seadmed ja argoon, krüptoon) täidetud mõelda juba vundamenti, välisuksi tootev ventilatsioonisüsteemide paketid; seinu, katust, põrandaid, ettevõte. Viking´i aken on varustamine soojusvahetitega kolmekordne pakett või lagesid ja ka aknaid traditsioonilise väljapoole on aidanud energiat säästa. kaks paketti; kavandades.
VÄÄRISGAASID • 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sest nad on haruldased. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 8 elektroni 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Mitte ühtegi 4. Kuidas avastati argoon? Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? PtF6 + Xe oranz kristalne aine,F2 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 63 m3 He kulub . 7
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel; elementide ringkäik looduses Mittemetallid Mittetallide hulka kuuluvad ained, mis ei sisalda metalli ega poolmetalli. Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side
Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93% · süsihappegaas 0,03% · teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline? lämmastik 78% Orgaanilise aine lagunemisel Taimedele toitained hapnik 21% Fotosünteesi kõrvalsaadusega Hingamiseks, põlemiseks Hingamisel, fossiilsete kütuste
ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik Esindajad Metallid Alumiinium Kroom Raud Vask Poolmetallid Germaanium Arseen Antimon Telluur Väärisgaasid Heelium Neoon Argoon Radoon Mittemetallid Vesinik Boor Süsinik Lämmastik Lantanoidid Lantaan Tseerium Praseodüüm Neodüüm Aktinoidid Aktiinium Toorium Protaktiinium Uraan Minu ilus töö
Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum Plii Pb Plumbum Nikkel Ni Nickel Kuld Au Aurum Lehekülg 1
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta atmosfääri kihid Eksosfäär, termosfäär, mesosfäär, sratosfäär, troposfäär 2. Nimeta atmosfääri koostises olevaid gaase Lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas 3. Mis on primaarsed, mis sekundaarsed kliimatekketegurid? P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada)
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH
Atmosfäär Atmosfäär maad ümbritsev õhkkond Õhu koostise peamised osad: 1) Lämmastik 78% 2) Hapnik 21% 3) Argoon 0,93% 4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi
kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas .Niiskunud elektroode kuumutatakse ahjus mille temp on 200 C . Sellist keevitusõmblust töödeldakse nii nagu gaaskeevituse puhulgi. Parimaid tulemusi annab alumiiniumi argoon kaarkeevitus. Tsingi sulamite keevitamine Tsingi sulamil on head valuomadused , seetõttu valmistatakse neist karburaatorite ,kütusepumpade jne detaile.Tsink detailid valmistatakse keevitamiseks ette sarnaselt alumiinium detailidega . Oluline on detailide puhtus . Detailid kuumutatakse vahetult enne keevitamist 100-150 C , ning puhastatakse terasharjaga .Lisa metallinna tarvitatakse detaili materjalist (purunenud detailidsest) valatud vardaid ,
Armosfääri koostis ja ehitus Armosfääri koostis ja ehitus Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Argooni, CO2, muud. Argooni, CO2, muud. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. 02 tuleb fotosünteesist. 02 tuleb fotosünteesist. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur soojusmahtuvus) soojusmahtuvus) Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed.
Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www.astronoomia.ee/ www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://www.rak.edu
valmistamiseks (hea lahusti õlidele ja vaikudele). Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH a) Füüsikalised omadused siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik pole mürgine lahustub hästi vees b) Kasutamine kosmeetika toodete valmistamiseks polümeeride lähteainena Väärisgaasid Elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma. He kuulub s- elementide hulka (elektronvalem 1s2 ). Teised väärisgaasi on p-elemendid ning nende aatomite väliselektronkihti iseloomustab valem xs2xp6 . Seega on väärisgaaside aatomites väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside
Vedelik + Tahke lahustunud aine = aurustumine(tahke aine kättesaamiseks), destilleerimine (vedeliku kättesaamiseks) Füs. nähtus - ainega toimuvad muutused,kuid aine jääb samaks. Keem.Nähtus - ühest ainest saab teine. 1.Vesinik (H) 2.Heelium (He) 3.Liitium (Li) 4.Berüllium (Be) 5.Boor (B) 6.Süsinik (C) 7.Lämmastik (N) 8.Hapnik (O) 9.Fluor (F) 10.Neoon (Ne) 11.Naatrium (Na) 12.Magneesium (Mg) 13.Alumiinium (Al) 14.Räni (Si) 15.Fosfor (P) 16.Väävel (S) 17.Kloor (Cl) 18.Argoon (Ar) 19.Kaalium (K) 20.Kaltsium (Ca) 30.Tsink (Zn) 82. Plii (Pb)
Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu Pinnavormid Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Üldiselt tasane Suurim kõrgustevahe 12 km Pinnalt on leitud 100000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Suur hulk meteoriidikraatreid Üsna sageli toimuvad maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat Atmosfäär Temperatuur planeedi pinnal 480°C Atmosfääri rõhk 9 MPa Koostis: süsinikdioksiid 96,5%, lämmastik 3,4%, argoon 2%, hapnik 0,1% Vähesel määral sisaldab vingugaasi, vääveldioksiidi, veeauru (kokku 0,1%) Atmosfäär on nii tihe, et öö ja päeva vahet peaaegu ei ole Pilved Kollakasvalged Liiguvad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvkiht on 20 km paks ning ulatub 60- 70 km kõrgusele Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, sest taevas on kogu aeg pilves Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline
4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit.
intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. Laseri tüübid Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. · alalislaserid · välklaserid (impulsslaser) o neodüümlaser · tahkislaser o rubiinlaser o kristall-laser · gaaslaser o argoon-laser o heelium-neoon laser o krüptoonlaser · süsinikdioksiidlaser · eksimeerlaser · vedeliklaserid o värvlaser · pooljuhtlaser (dioodlaser) · kemolaserid Gaaslaserid Gaaslaserid on enamasti alalislaserid. Ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega
hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglampide kiirgavusmaksimum on spektri infrapunases osas, seepärast saab neid kasutada mitte üksnes valgus-, vaid ka soojuskiirgureina. Valguseks muundatakse vaid 5-10% võimsusest. Hõõglambi valgustundlikust suurendab kolvi sisepinna katmine soojust peegeldava kihiga. Kuna hõõglambi töötemperatuur on kõrge, siis on siin probleemiks hõõgniidi aurustumine, mille
Väärisgaasid 1. Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? Sellepärast, et väärisgaasid on haruldased ja neid on vähe. 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? Väärisgaaside väliskihil on 8 elektroni, va. Heelium. 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? Neil on juba oktett, mis tähendab, et nad ei loovuta ega ei võta juurde elektrone. 4. Kuidas avastati argoon? Rayleigh juhtis mitme tunni vältel õhus olevast lämmastikust ja hapnikust läbi elektrisädemeid, mis sidusid nad kokku NOks, alles jäi aga tundmatu aine mida oli 1/120 õhu massist seda tundmatut gaasi hakati alates 1894a. nimetama argooniks. 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? Flooriide, oksiide ja ka floriidioksiide ( nt. XeF6, XeO3 ja XeF4O) 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? Minu üles tõstmiseks kuluks umbes 60m3 heeliumi. 7
valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt täpselt ja minimaalse verejooksuga. Laserkiire abil saab ka
1.Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? 4. Kuidas avastati argoon? 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He? 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2
Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka nt süsihappegaasi vääveloksiidi jne. Hapniku sisaldus õhus on püsiv, sest 2Mg + 02 -- 2MgO ----- redoksreaktsioon Mg Mg , o.-a. Kasvas, Mg = redutseerija O O , o.-a. Vähenes , O2 = oksüdeerija Mg - 2e -- Mg 2+ / / 2
Vanaadium V 23 Vask Cu 29 Volfram W 74 Metall (vedel) Elavhõbe Hg 80 Poolmetallid Antimon Sb 51 Arseen As 53 Mittemetallid (tahked) Boor B 5 Fosfor P 15 Räni Si 14 Süsinik C 6 Väävel S 10 Mittemetallid (gaasid) Argoon Ar 18 Hapnik O 8 Heelium He 2 Kloor Cl 17 Lämmastik N 7 Vesinik H 1
Hapniku oa ühendis on alati II A-rühmade metallid on kindlalt oa-d, mis võrduvad rühma numbriga (elektronide arv väliskihis = rühma numbriga). Oa määramine ühendis (hapniku või vesiniku kaudu) (akna meetodiga). Õhu koostis: õhk on gaaside segu; kõige enam leidub õhus lämmastikku (78%); teine peamine õhu koostisosa on hapnik (21%) kõigist õhus esinevatest gaasiliste ainete osakestest on hapniku molekulid; kõik ülejäänud õhus leiduvad gaasilised ained argoon, süsihappegaas (0,03%), veeaur ja veel mõned moodustavad kokku vaid umbes 1% õhu koostisest. Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Järelikult on niisuguste omadustega ka õhu peamised koostisained hapnik ja lämmastik. Eluslooduse jaoks on õhu tähtsaim koostisosa hapnik. See koosneb kaheaatomilistest O 2 molekulidest. Hapnikku vajavad elusorganismid, nii loomad kui ka taimed, hingamiseks. Milleks on vaja igapäevaelus ja elusorganismidel?
Fluor 1. Fluor, elemendi tähisega F, on levinuim halogeen maakoores. See on värvuselt kahvatukollane. Fluor on õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. 2. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis. Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. 3. Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. 4. Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. 5
vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks. Paljud elektrisoojendusriistad on varustatud termoregulaatoriga, mis teatud temperatuuri juures katkestab vooluringi.
Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%). Fossiil ehk kivistis on mistahes elusvormi vi selle elutegevuse mineraliseerunud jljend. Ilm on pidevalt muutuv atmosfri seisund. Ilmaelemendid on atmosfri seisundit iseloomustavad andmed. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline ja korraprane vaheldumine. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena maapinnale judev pikesekiirgus. Hajuskiirgus on pikesekiirgus, mis juab maapinnale prast pilvede ja tolmu ja mnel muul phjusel tekitatud hajumist hus.
53 Jood I 13 Alumiinium Al ~?L Neptuunium Np 14 Räni Si 54 Ksenoon Xe 15 Fosfor P 55 Tseesium Cs E~-- Plutoonium Pu ~ Ameriitsium Am l6VääveI S 56 Baarium Ba 96 Kuurium Cm 17 Kloor CI 57 Lantaan La 97 Berkeelium Bk 18 Argoon Ar 58 Tseerium Ce 98 Kalifornium Cf 19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm 21 Skandium Sc 61 Promeetium Pm 101 Mendeleevium Md 22 Titaan Ti 62 Samaarium Sm 102 Nobeelium No 23 Vanaadium V 63 Euroopium Eu 103 Lavrentsium Er 24Kroom Cr 64 Gadolinium Gd 104 Rutherfordium Rf
võrkkestale. Hõõglamp on valgustusseade, mis helendub siis kui elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini on kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit on valmistatud volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina, et mahuks see väikesesse ruumi. Selle traadi pikkus on umbes ühe meetri pikkune ja umbes 50 μm jämedune. Klaaskolb on täidetud väärisgaasiga (argoon ja krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Nende puuduseks on väike kasutegur, lühike eluiga ja eralduv soojus. Neid kasutatakse enimalt sellistes kohtades, kus nõutakse suurt valgustugevust – hoiatus- ja avariisignalisatsioonis. Vedelkristallkuvar ehk LCD (Liquid Crystal Display) on kuvari tüüp, mis kasutab vedelkristalltehnoloogiat. Vedelkristallid ise otseselt valgust ei kiirga. LCD’sid kasutatakse
Deimos on väiksem ja välimine Marsi kahest kuust, väikseim teadaolev kuu Päikesesüsteemis. Phobos on suurem ja sisemini. Phobos on oma planeedile lähemal kui ükski teine kuu Päikesesüsteemis, samuti on ta üks väiksematest kuudest. Deimos ja Phobos on loodud süsinikurikkast kivimist nagu C-tüüpi asteroidid ja jääst. Mõlemate pind on täis kraatreid. Marsi atmosfäär Süsinikdioksiid (95.3%) Lämmastik (2.7%) Argoon (1.6%) hapnik (0.15%) vesi (0.03%). Kas Marsil on elu? Marsi kanalid Kanalite ajalugu sai alguse 1877.a Canali(it.k) looduslik väin/kunstlik kanal Kanalid ilmutasid end ühe või kahekaupa Illusioon Miks on Marssi raske vaadelda? Kasutatud materjalid Internet: http://www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mar ss.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Marss http://vaatleja.obs
Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuolues ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MIG-MAG keevitusMIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näiteks AGAMIX-20, kus argooni on 80% ja 20%. 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga.
Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MIG-MAG keevitusMIG – metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG – metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise
- Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil , mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine moodustavad populatsiooni. Populatsiooni iseloomustavateks näitajateks on arvukus ja asutustihedus 9. Õhu koostis hapnik 21% lämmastik 78% argoon 0,93 % 10. Taimede liigitamine valgusnõudluse alusel * valguslembesed * varjulembesed * varju taluvad 11. Miks on eluks Maal tähtis selline atmosfääri koostis ? * kõige optimaalsem koostis hingamiseks * muidu langeksid Maale taevakehad 12. Vee kareduse näitajad Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ?
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse
*Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud *Õhk(78% N2, 21% O2, 0,03% CO2, 0,9% argoon, teised gaasid, Lisaks VEEAUR, TOLMU- ja SOOLAOSAKESED) * atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär *TROPOSFÄÄR(ulatub umbes 16 km-ni) - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. T° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima.
Atmosfäär maa õhukiht, maalt kaugenedes hõreneb, piiriks loetakse 1200 Front on ülemineku ala erinevate omadustega õhumasside vahel. Jäide tekib km. Õhk koosneb lämmastikust (78%, satub õhku orgaanilisel lagunemisel), sooja frondi saabumisel (soe õhk kergem ning asub üleval, kus niiskus hapnik (21%, satub õhku fotosünteesi käigus), argoon (kuni 0,9%, satub kondenseerub ja jäätub külmas frondis) ning kaua ei püsi, sest varsti jõuab õhku atmosfääri radioaktiivsel lagunemisel) ja süsihappegaas (0,03%, satub järele ka soe front. Külm front on järsem ning liigub kiiremini kui soe, kui õhku raku hingamisel ja põlemisel, vajalik fotosünteesiks). Veel on õhus jõuab soojale järele, tekib keeris. Madalrõhkkond e. tsüklon toob kaasa veeauru (0,5-4%) ja aerosoole (soolad, tahmaosakesed, tolmuterad
Destilleerimine on vee aurumine ja seejärel kondenseerumine. Keemilised elemendid Vesinik (H) Heelium (He) Liitium (Li) Berüllium (Be) Boor (B) Süsinik (C) Lämmastik (N) Hapnik (O) Fluor (F) Neoon (Ne) Naatrium (Na) Magneesium (Mg) Alumiinium (Al) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Kloor (Cl) Argoon (Ar) Kaalium (K) Kaltsium (Ca) Raud (Fe) Tsink (Zn) Hõbe (Ag) Tina (Sn) Kuld (Au) Elavhõbe (Hg) Liht ja liitaine, segud on näiteks: Vesi on liitaine. Hapnik on lihtaine. Õhk on segu. Lihtaine molekulis on aatomid samad. Liitaine molekulis on aatomeid eri liiki. Segu koosneb mitme aine osakesest. Molekulvalem Hapnik on O2 Vesi on H2O Süsihappegaas on CO2 Vingugaas on CO
Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallidesse tagasi. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimendkristalli. Esimese laseri leiutas 1960. aastal USA füüsik Theodore Maiman. Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi alalislaserid välklaserid (impulsslaser) * neodüümlaser tahkislaser * rubiinlaser * kristall-laser gaaslaser * argoon-laser * heelium-neoon laser * krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid * värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Laserkiire omadused 1. Monokromaatilisus 2. Koherentsus 3. Vähene hajuvus 4. Suur võimsus Laseri kasutusvaldkonnad 1. Tööstuses - materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks 2. Elektroonikas - CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites 3
silinder umbes 1899. aastast Thomas Alva Edison ja tema leiutised Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elekrtrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist , kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Varasematel aegadel on kasutatud ka söepulki ja bambusevõrseid, mille vahel tekkis elektrivoolu toimel kaarleek, mis oligi valgusallikaks, kuid neid kasutati rohkem prozektorites. Esimene Edisoni poolt leiutatud hõõglamp Thomas Alva Edison ja tema leiutised Thomas Alva Edison leiutas ka süsimikrofoni mida kasutatakse tänapäevani. 19
annaabi.ee 
