Facebook Like
Hotjar Feedback

Ajalugu II kursuse kokkuvõte (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid.
- Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne- Rooma .
Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms.
- Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista .
- Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist . Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut . (Antiiki ja renessanssi)
- Keskaega jaotatakse nii:
1)Varakeskaeg 5.-11. saj
See periood jaguneb veel omakorda kaheks:
1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes .
2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. ( viikingid ja araablased )
2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj
Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.
Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu)
Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb.
3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss ) ja 16 saj varauusaeg
Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid , Attila, germaani hõimud
- Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt , lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud ( idagoodid , läänegoodid, vandaalid , frangid , svealased, saksid , anglid , götalased, langobardid ). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele . Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid.
- Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused .
- Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius , kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451.
- Germaani hõimud rajavad oma riigid:
vandaalid - Põhja-Aafrikasse.
läänegoodid - Hispaaniasse
idagoodid - Itaaliasse
frangid - Galliasse
anglod ja saksid - Britanniasse
2. Bütsants (§3): püsimajäämise põhjused, kõrgaeg, lagunemise põhjused, Bütsantsi õigeusu kirik (õpikust lk.18), bütsantsi kultuuri tähtsus. keiser Justinianus , Kyrillos

- Ida-Rooma jäi püsima tänu kahele olulisele tegurile. Esiteks soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik , maismaatee Euroopast Aasiasse ) ja teiseks rikkad materiaalsed ja inimressursid. Nii oli hõlpsam riiki kaitsta ja vastulööki anda. Oluline oli ka võimalus sõdida merel, sest roomlastel oli seal kindel ülekaal. Sätestati seadus, et igaüks, kes barbaritele meresõitu õpetab, hukatakse. Et kaitsesõjas edukas olla, on vaja suurt armeed ja armee ülevalpidamine nõuab head maksusüsteemi, mis omakorda vajab hästitoimivaid võimustruktuure ja tegusat ametnikkonda. Sõjaväkke ei võetud germaanlasi. Elav kaubandus ja Bütsanti kuldmündi suur kasutusala. Maksud ja toll võimaldasid sõjaväge üleval pidada.
- Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj). Sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse. Armee tuumikuks olid vabad talupjad, said teenistuse eest pärandatava maatüki. 11. sj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile). Justinianus surus maha Nika ülestõusu, lastes surnuks raiuda üle 30 000 inimese aastal 532. Võidukates sõdades vallutati uusi maid, nt Itaalia, Aafrika põhjarannik jms. Kaubandus tõi sisse tohutuid kasumeid (orjade, siidi, sameti , klaasi, relvade jms arvelt). Koostas Euroopa seadusandjatele aluseks 3-köitelise "Tsiviilõiguste kogumi" - kokku koondatud õigusaktid ja lisatud kommentaarid.
- Tekib alaline vaenlane Bulgaaria riik 6. saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054 . Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased , türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp).
- Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust. Populaarsed olid pühakute elulood . Raamatukogud jõukamael bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel. Kõnekunst oli kõrgelt arenenud. Oluline oli mõista anda vihjates, ümber nurga rääkides. Riigi amtelik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli. Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas. 5.saj asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool. Geograafias olihästi tuntud Idamaad , head looduskirjeldused, kuid Kosmas Indiassesõitja arvab , et maa on lame nelinurk. Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne_euroopasse üleolevalt ja vaenuga. Slaavi maadele (Bulgaaria, Serbia , Venemaa) avaldas Bütsants iseäranisti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavitähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid , mosaiigi ) ka kunst ireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju.
- Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik . Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh . Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul ).
- Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia .
- Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär.
3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid , frangid, ( Chlodovech , Karl Martell ), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt. merovingid , karolingid, karolingide renesanss , Verduni kokkulepe
- Kõigepealt asustasid tänapäeva Prantsusmaa alasid keldid. Nende ala on hiigelsuur - Atlandi ookeanist Musta mereni, nende laienemisele panevad piiri roomlased . neil ei olnud ühtset riiki ning samuti olid nad kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid , kesu preestrid . II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele.
- Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast , kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote. Samal ajal pani ta aluse Frangi kuningriigile ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajalugu II kursuse kokkuvõte #1 Ajalugu II kursuse kokkuvõte #2 Ajalugu II kursuse kokkuvõte #3 Ajalugu II kursuse kokkuvõte #4 Ajalugu II kursuse kokkuvõte #5 Ajalugu II kursuse kokkuvõte #6 Ajalugu II kursuse kokkuvõte #7 Ajalugu II kursuse kokkuvõte #8 Ajalugu II kursuse kokkuvõte #9
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 198 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clementine Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (1)

Laural147 profiilipilt
Laural147: enam-vähem ok.
21:00 11-02-2009


Sarnased materjalid

19
odt
Keskaeg ja varauusaeg
88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
14
docx
AJALUGU - KESKAEG- PÕHJALIK KOKKUVÕTE
35
doc
11-klassi ajalooeksam
50
doc
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
6
doc
Inimene-Ühiskond-Kultuur II - Ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun