Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse 2. Bütsants (§3): püsimajäämise põhjused, kõrgaeg, lagunemise põhjused, Bütsantsi õigeusu kirik (õpikust lk.18), bütsantsi kultuuri tähtsus. keiser Justinianus, Kyrillos - Ida-Rooma jäi püsima tänu kahele olulisele tegurile. Esiteks soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) ja teiseks rikkad materiaalsed ja inimressursid
Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid - Britanniasse . 3. Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453). Keiser ehk basileus. Konstantinoopoli patriarh oli kirikupea. Justinianus I (527-565) ajal oli Bütsantsi esimene õitseng. Vastuolud Lääne- Euroopaga süvenesid ning 1054. aastal toimus kirikulõhe, mil kristlik kirik jagunes kaheks: ida- ehk õigeusu kirikuks ja lääne- ja katoliku kirikuks. Bütsantsis tegeldi antiikkirjanduse ja Rooma õiguse süstematiseerimise ja edasiarendamisega. Kirjaoskus oli Bütsantsi
kord germaanlased. Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. 11) Nimeta germaanlaste loodud riike (nt frangid lõid Prantsusmaa). Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse, läänegoodid Hispaaniasse, idagoodid Itaaliasse, frangid Galliasse, anglod ja saksid Britanniasse. 12) Mis oli Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid.
seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Vandaalide riik Aafrikas (429-534) Vandaalid elasid gootide poolt väljatõrjutuna Slovakkias ja Transilvaanias. Koos kvaatide, sueebide ning alaanidega tungisid nad üle piiriks olnud Reini jõe, mille STILICHO oli jätnud Rooma leegionide kaitseta, siirdusid edasi Galliasse. Pärast Hippo Regiuse vallutamist asusid vandaalid Tunise ümbruskonda ja 435 a. Tunnustas Rooma neid föderaatidena. 438 a.
Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid nad sinna oma riigid. · vandaalid - Põhja-Aafrikasse · läänegoodid - Hispaaniasse · idagoodid - Itaaliasse · frangid - Galliasse · anglod ja saksid Britanniasse Rahvasterändamise põhjused- · Gremaanlased pidid liikuma "eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest · Kliima jahenemine (300 ja 500) · Rahvastiku kasv Germaanlased- · tänapäeva sakslaste, inglaste ja skandinaavlaste esivanemad · elasid hõimudena · põlluharimine, karjakasvatus, raudesemed · roomlastega sõdinud ammusest ajast, enamasti lüüa saanud · Rooma riigi nõrgenedes alustasid rüüsteretki Hunnid-
Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. - Attila on hunnide kuulsaim vähejuht. Tõsiseks vastaseks talle on Aetius, kelle vastu kaotatakse ka Katalaunia väljade lahing aastal 451. - Germaani hõimud rajavad oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse. läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Idast tulid Läände hunnid elupaika otsima, keda ennast oli minema kihutatud ja kes nüüd teisi tagant sundisid. Hunnidest sai alguse rändude ahelreaktsioon, mida germanistid nimetasid Suureks rahvasterändamiseks ja romanistid barbarite sissetungiks. Inimhulgad, mis liikusid Rooma riigis ja selle ümbruses küündisid mõnesajast mõnekümne tuhandeni. Tõi endaga kaasa olulised muutused, barbarid tungisid sisse Rooma aladele ning tekkis ka
annaabi.ee 
