Aarne Saluveer . Sündinud 28. juulil 1959.a Lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku
Üksküla ema oli kodune ja kasvatas oma kolme last. Aarne Üksküla mäletas oma elust 1944. aasta märtsipommitamist. Nende maja tabas samuti pommikild ja nende naaber oleks peaaegu pihta saanud. Õuest oli kuulda hirmsat lennukite ja pommide vilinat. Tookord seletati talle, et kui pomm tuleb vilinal, pole vaja pommi karta, kuna siis läheb ta mööda. Aga kui pomm tuleb susinal, siis võib pihta saada. Ta vanemad olid kodunt ära ja väike Aarne oli koos vanaemaga põrandal maas ning ootasid, kuni pommisadu lõppes. Hiljem nad evakueeriti Tallinnast maale, sest kardeti uut pommitamist ja rinne hakkas samuti lähenema. Nad sõitsid rongiga Torisse, kus nad mõnda aega ajutiselt olid. Seal sai ta aga kurva teate: teatati ta isa surmast. Ta isa sai surma rongiõnnetuses. Ta oli parajasti toomas rongiga haavatuid ja kuna rongid ei tohtinud olla valgustatud, põrkas vastutulev rong nende rongile pihta, isa suri silmapilkselt.
Kodukirjand (tegelaste lühitutvustus) ''Hüvasti Kollane kass'' autor : Mari Unt Aarne on kaheksateistkümne aastane noormees, kellele meeldib Maia. Noormees on äsja kolinud oma tädi Ida juurde Tartusse. Aarne on kangekaelne , tal puudus tahe midagi teha ta oli laisk ,ainuke asi mis Arnet tõsiselt huvitas oli Maia aitamine aga kuna poisil puudus järjepidavus läks ka tüdruku aitamine luhta. Aarne oli tubli poiss kes sai kõigega hakkama ja tal olid head hinded aga kui tema ellu tulid tüdrukud ja õhtused väljas käimised läksid koos sellega ka tema hinded ja see muudab tema suhted oma tädiga halvemaks, kuna tädile ei meeldi et poiss hilja väljas käib ja õppimise asemel tüdrukutega väljas musitab. Aarne suhtub oma kaaslastesse tolerantselt. Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi
Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saa...
Alvar Aalto. Orgaaniline disain. Kohalik materjal. Aarne Jacobsen. Mööbel, tarbeesemed. Orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool. Kosmoseajastu mõju. Alvar Aalto oli Soome arhitekt ja disainer. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas”.Aalto esindab funktsionalismi. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks Paimio Sanatooriumiga, ajalehe Turun Sanomat kontorihoone ja Viiburi raamatukoguga. Turun
Hüvasti, kollane kass. Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna. Aarne avastab , et Maia on hea joonistaja, kuid tüdruk ei pea end selleks. Aarne viib ta oma töödega Esta Liigeri juurde, kes on Aarne tuttav. Esta ütleb, et Maial on annet, kuid ta arvab, et ta tööd on koledad
Hüvasti kollane kass Autor: Mati Unt Käes oli viimane suvepäev. Aarne valmistus kooli minekuks. Viimasel õhtul ei suutnud ta kuidagi kodus olla ning läks välja värsket õhku hingama. Väljas kohtus ta sõpradega ning nad läksid koos kinno. Sprade seltsis oli ka Eda, kes Aarnele väga meeldis, kuid Eda ajas liini juba Tiiduga. Tädi Ida juurde jõudes soovis ta esimese asjana välja minna. Värsket õhku hingama. Aarne kurvastas üsna tihti tädi Idat. Kord oli Aarnel tüdrukutega jama ja koolis probleemid. Ta ei õppinud koolis. Klassijuhataja Karneliga oli neil konflikt. Koridori peal vastu tulles ei teretanud nad kordagi. Aarnele hakkas ka Maia meeldima. Tüdruk joonistab väga hästi, kuid tal pole seda julgust nii palju. Kord võtab Aarne ta käeotsa ning viib oma sõbra juurde näitama. Kõik on ühel meelel, et temast võib asjagi saada. Maia teeb seda kõike
M. Unt "Hüvasti kollane kass" 1. Kass - mis kass? Miks kollane? Miks hüvasti? Kass-Tädi lemmikloom Kollane-Ta tädi kass oli kollast värvi ning maja oli ka kollane Hüvasti- kuna teose lõpus kolis Aarne tädi juurest minema ja oma asju minema viies ütles ta kassile hüvasti kollane kass 2. Mati Undi aja Aarne kool ja 21. sajandi Liisa kool - erinevused, sarnasused? Erinevused: Liisa kool- vaba õhkkond, saad ise palju otsustada, keegi ei sunni õppima, see on sinu enda vaba tahe(ega õpilane õpib vaid iseendale, mitte ei pea õpetajad sundima) Aarne kool- õpilased peavad olema korrektsed ja viisakad, ei käi õhtuti hilja väljas, ei õpi kahtedele, on üldiselt viisakas. Aarne pidi ka kolhoosis käima sügisel, klassiga koos tasuta vabatahtliku tööd tegema, antud juhul siis kartuleid korjama.
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus
ERLE MAIDO 7 19.09.2014 Kodutöö: lugemisülesanne 1. Analüüsi teksti pealkirja seoseid sisuga. Teksti peakiri oli seotud Maia kahe kõige olulisema küsimusega Aarnele, et kas tema on see tüdruk, keda Aarne on otsinud ning mida Aarne elult õigemini otsib (rida 36; 96). Maia ja ka Aarne peas on nii palju küsimusi, millele nad soovivad vastuseid leida. 2. Iseloomusta Maiat ja Aarnet ning nendevahelisi suhteid. Põhjenda tekstinäidetega. Maia on kartlik (rida 23). Ta kardab tulevikku ja tahab kindel olla, et Aarne teda ikka armastab (rida 30). Maial on madal enesehinnang (rida 14-18). Aarne on naiivne ja ei tea, mida elult tahta. Ta tahtis Maiat muuta ja ei
Lugemiskontroll 8. Klassile M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) 4. Kus elas tädi? 5. Kes veel elas tädiga? 6. Kes on Linda? 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima. Aarne uueks ja ainukeseks asjaks, mida ta viitsis teha oli Maia aitamine.
Küsimused: 1. Iseloomusta Aarnet. Kas sulle meeldib Aarne? 2. Kas pead õigeks Aarne katset Maiat ümberkasvatada? 3. Miks ütleb teose lõpus Aarne tädi Idale, et just tema on teda ära rikkunud? 4. Millised olid nõukogude aja ootused noortele? 5. Millised on teose põhiprobleemid? 6. Iseloomusta Undi kirjutamisstiili? 7. Millised olid Aarne ja õpetaja Korneli suhted? 8. Mida arvad teosest sina? Vastused: 1.Mulle ei meeldi Aarne, sest ta oli väga kangekaelne, ta ei viitsinud ja tal puudus tahe midagi teha, kuid siiski talle meeldis Maia, ainult tema aitamist ta tõsiselt võttiski. Kuid tal puudus järjepidevus ja lõpuks läks ka neiu aitamine luhta. Kunagi ei hakanud Aarne vastu oma tädile ja ta ei püüdnudki naisest aru saada, end muuta või õigustada. 2.Aarne üritas Maiaga olles ja teda õpetades enda probleemid tahaplaanile jätta ja Maia läbi ka ennast aidata.
Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe.
Mati Unt “ Hüvasti kollane kass” Teose kohta on autor kasutanud väljendit naiivne romaan. See oli psühholoogiline teos ja samas ka armastusromaan. Intriig: Teose põhiline intriig on see, et keskkooli õpilane Aarne kolis maalt tädi Ida juurde. Tädiga Aarne üldse läbi ei saanud ning naine manipuleeris temaga ning ajas oma põhimõtted taga. Selle tagajärjel muutub Aarne ükskõiksemaks koolitöödega ning ka koolis tekivad mõningad probleemid. Samuti mõjutas see tema eraelu ja suhtlemist teistega. Konfliktid, mis kohe ilmsiks tuli, oligi see, et Idaga oli võimatu ühe katuse all elada. Autor kruttis tema käitumist koguaeg üles ning oli varakult aimata, et Aarne sealt varsti jalga laseb. Teos lõpebki sellega, et koolis sai poiss asjad korda. Maiat ta enam ei armastanud ning pani ennast maksma ning ütles tädile mis ta temast arvab ning kolis välja
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib
Minu arutlev lõik Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljööst ja muud säärast Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljöö on vägagi koolilik, sest kogu tegevus koosneb iseseisva elu lävel seisva nooruki minajutustustest. Veel enne seda kui peategelane Aarne läheb Tartusse õppima, on autor kujutanud kõigile õpilastele tuttavat, aga samas väga kurba tunnet – suve viimased päevad. Raamat ilmutab lugejale ühikaelu, hängimist sõpradega ja pingelist armuelu. Konservatiivne vanatädi Ida teeb Aarnele pärast tegusat suve, vägagi imelikult, kiire ruumituuri. Aarnele ema eest olev Ida oli, kuidagi põlgavalt, puhtaks teinud ainult Riiuli ja otsinud mõned üksikud riidepuud. Ida ei jätnud märkamata Aarne suvega saavutatud
Ta stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autor ei paku konkreetset lahendust, seetõttu on Undi loomingust raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. Mati Unt pole mitte ainult eesti kirjanduse elav klassik, vaid ka omapärane ja tunnustatud lavastaja. ,,Hüvasti, kollane kass." Ilmunud 1963. aastal, oli ta esimene romaan, mille autor kirjutas keskkooliõpilasena. Lühiromaan, kus kujutab maalt pärit abiturient Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaisega tädi Idaga, tüdrukutega, sõpradega ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on ,,eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees, vastavalt oma aja ettekujutusele. Aarnet ei rahulda väikekodanlik idüll ning ta satub tädiga korduvalt konfliktidesse. Ta süüdistab Aarnet koolist
Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Eakohase tõsimeelsusega avastavad abituriendid elamise ja inimese-olemise põhitõdesid. Maksimumi kartmata püüavad nad määrata oma ideaale. Sügavalt elab tundliku loomuga nooruk läbi konflikte ja pettumusi suhetes kaaslastega. Raamatu lõpus lööb Aarne lahku väikekodanlikust elu- ja mõttelaadist. Mida esindavad tema tädi Ida ja kooliõde Maia. Märgatava sammu objektiivsema proosalaadi poole astus Unt jutustusega "Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi". Kui seni oli ta loomingus olnud minakeskne jutustaja, siis see teos kujutab välisilma.70-ndate aastate keskpaigast on Unt tegelenud peamiselt dramaturgia ja teatriga. 3 Tunnustused
Hüvasti, kollane kass Lugesin Mati Undi raamatu ,,Hüvasti, kollane kass". See oli noorteromaan, mis rääkis maapoisi Aarne viimasest keskkooliaastast Tartus, tema elust ning suhetest ümbritesevate inimestega. Üks peategelane on veel tädi Ida, kes on selle korteri omanik, kus Aarne elab. Ida üritab Aarnest korralikku kodanikku kasvatada, kuid Aarnele see ei sobi ning seetõttu tülitseb ta Idaga palju. Mulle meeldis see raamat, kuna see oli kuidagi teistmoodi üles ehitatud kui teised noorteromaanid, mida ma varem lugenud olen. See rääkis palju Aarne sisemistest tunnetest ja tema muredest, mis olid reaalsemad, kui paljudes teistes raamatutes olevad inimeste mured. Ka tegelased ei olnud kuidagi erilised, vaid oli täitsa sarnased tänapäeva noortele
VASTSELIINA GÜMNAASIUM JAHTLAEVA LENNUK ÜMBERMAAILMAREIS REFERAAT KOOSTAJA ANETTE PILT 7. KLASS VASTSELIINA 2013 SISUKORD 1. JAHTLAEVA LENNUK MEESKOND Lennuki põhimeeskond on kuueliikmeline: kapten Mart Saarso, vanemtüürimees Aarne Tuisk, hiljem oli tema asemel Meelis Saarlaid, teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein, madrused Tiit Pruuli ja Kaido Kama. Nende meeste vanus jääb 32 ja 47 aasta vahemikku. Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil
Vald Surju Tori Asuja Nimi Vald Telefon Merilaid Arnold Asuja 5056572 Mets Kaivo Asuja 5410935 Müürsepp Raili Asuja 5010964 Parre Selma Asuja 5096644 Petrov Meelis Asuja 5192173 Pulk Aadu Asuja 5194784 Randla Aasa Asuja 5654344 Ilves Tom Surju 5491681 Mäger Karl Surju 5095125 Meister Anton Surju 5744042 Oks Aarne Surju 5111918 Oks Kristiina Surju 5064516 Okspuu Reijo Surju - Kana Kalju Tori 5167468 Kuusk Maria Tori 5777718 Mänd Olav Tori 5555866 Marmor Aare Tori - Müller Tarmo Tori 5685829 Paulus Madis Tori 5431825 Sarapik Evi Tori 5618468 Isikukood 35408240148 36203030988 45104120460 46709190988 38211130833 34204170615 44012150956
Retsensioon ,,Truu naine" Vaatasin 9. juunil etv2-e arhiivist William Somerset Maughami komöödiat ,,Truu naine," mis oli salvestatud aastal 1982. Komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Inglise keelest eesti keelde tõlkis Ants Viir. Helirezissööriks oli Britta Jaanimägi ja kuntsnikuks Tiiu Übi. Osades olid Kersti Kreisman (Constance), Aarne Üksküla (John), Mati Klooner (Bernard), Ita Ever (pr. Culver), Külliki Tool (Martha), Maret Mursa (Marie-Louise), Tõnu Aav (Mortimer), Helle-Reet Helenurm (Barbara) ja Ain Jürisson (Bentley). Peategelaseks lavastuses oli Constance - intelligentne, kaval, rahulik, ennastvalitsev naine. Tema abikaasaks oli edukas Londoni arst, kellel oli salasuhe Constance parima sõbranna Marie-Louise-ga.
tolleaegses ideoloogias. ,,Kollane kass" kujutab endast arutelu demokraatliku ja sotsialistliku reziimi vahel. Kirjanikku on kasvatatud suhteliselt kommunistlikus vaimus ja temasse ei ole süstitud isamaalisust. Näiteks kui ta läks kodust ära linna kooli, hoiatas isegi ta isa teda Vene võimule vastu astumast. Tuleb välja, et noor Unt oli päris umbusklik. Täiskasvanuna kirjutas ta isegi alla ,,Neljakümne kirjale". ,,,,Ole tasa," sosistas Aarne. Aga Ivol oli siiski õigus. Võib hulluks minna, kui päevad, nädalad ja kuud on aina vaikne, rahulik ja kultuurne, kui puuduvad mured ja ajalehti loetakse valjusti ette. On siis kommunism selline?" ,,Kollases kassis" käsitleb Unt probleeme, millega tänapäeva nooruski maadeb, nagu näiteks (vastamata) armastus, tülid vanematega, ,,mõistmatu" ühiskond ning raske, ja, noore inimese vaatepunktist, kohati mõttetu elu. Tundliku hingega noor kirjanik samastab ennast romaani
valdade lõikes 6 kogus liikide - müüjate lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 37003260243 Muld Reijo Abja 11 36512210549 Naaber Paul Abja 15 34811280456 Salu Argo Abja 8 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 46709190988 Parre Selma Asuja 2
05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla. "Vigased pruudid " erines Eduard Vilde eelnevatest töödest väga. Vilde raamatutest olen ma lugenud romaani "Külmale maale", mis on hoopis tõsisema sisuga ning "Vigaste pruutide" täielik vastand. Väga omapärase huumori, kuid klassikalise lõpuga lugu jutustab Lipuvere talutütardest. Lipuvere peremees Mart on tüdrukutele valinud Mulgimaa sugulased kosilasteks. Tüdrukutele on omale tekkinud austajad Lipuvere sulane Joosep ja tema sõber Kärje Juhan
valdade lõikes 6 kogus liikide - müüjate lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 37003260243 Muld Reijo Abja 11 36512210549 Naaber Paul Abja 15 34811280456 Salu Argo Abja 8 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 46709190988 Parre Selma Asuja 2
Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu ,,Ainus, mis alati käes" ja ,,Sule silmad...", mis on pärit tsüklist ,,Kolm laulu Doris Kareva sõnadele". Värskust ja energiat tõid
staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus. Lavameister Ahto Matt on teinud teosega lihtsalt mõistetavat, kuid samas oskuslikku tööd. Ainsaks lavakujunduseks võetud antiikne mööbel pärineks justkui poole sajandi tagusest ajast, mis lisab teosele õige jume. Omapärane on aga lahendus, et enamik rõhust
Retsensioon Käisin 29.märtsil Kuressaare Linnateatris, kus esitati Ameerika kirjaniku Arthuri Milleri draamat ''Hind''. Loo lavastajaks oli Heiti Pakk ning teatritükk ise rääkis kahest vennast ning ühest pärandusest, mida nad kuidagi jagatud ei saa. Teose lavastajatöö oli mitmeti omapärane, kuid moodustas siiski lõpp kokkuvõttes ilusa terviku. Näitejuht oli käsitlenud Arthur Milleri teoses olevaid teemasid ja probleeme ülletavalt hästi. Hea lihvi nädendile lisasid iselaadsed ja konteksti igati sobivad näitlejad. Nad justkui täiustasid üksteise rolle, kuid samas ei jäänud kellegi isiksust tahaplaanile. Seda oli mõnus vaadata ning oli tunda, et lavastaja oli oma tööga ilusasti hakkama saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suu...
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6
................3 Kirjanik ja tema looming................................................4 Teose sisu......................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................7 2 Sissejuhatus Tegemist on esimese postmedernistliku metsavennaromaaniga kirjanikult Aarne Ruben. Raamat räägib kuidas kaks Eestist pärit seersanti saadetakse Nõukogude tagalasse, et koguda seal luureandmeid sõjaliste objektide kohta, kuid mis ei kujune just eriti lihtsaks ja luuretulemused on üsna viletsad. Raamatu tegevus toimub aastatel 1954-1961. 3 Kirjanik ja tema looming Aarne Ruben on sündinud 17
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" 29. märtsil käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Heiti Paki lavastatud Arthur Milleri draamat ,,Hind". Pakk ise on psühholoogilise taustaga, mis andis näidendile tugeva mõttelise tausta, mis mõjutas tervet publikut. Näitlesid Guido Kangur, Aarne Mägi, Riho Kütsar ja Elina Reinold. Lugu on kahest vennast Victorist ja Walterist, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11
Mati Unt "Hüvasti, kollane kass" Mati Unt Sündis 11. jaanuar 1944. Suri 22. august 2005. Oli kirjanik, teatrilavastaja. Romaanid ja näidendid. Mälestustahvel ja pink. "Hüvasti, kollane kass" Kirjutas teose koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". Aarne Veenpere. Tädi Ida, Kornel, Maia, Ando, Indrek. Sisu. Tsitaate "Kuni üks inimene ei mõista teist inimest, ei mõista ta ka tema absoluutset peeglit." Lõppsõna Minu arvamus. Tänan kuulamast!
KMägi Kristjan Mägi mees 8.06.1979 34 Müük JNoor Jaan Noormets mees 1.03.1983 31 Müük ROksp Reijo Okspuu mees 7.06.1982 31 Müük ARaud Aare Raudsepp mees 22.04.1981 32 Müük MAmbr Maarja Ambros naine 15.05.1966 47 Ost AHärm Aigi Härm naine 21.09.1968 45 Ost SHärm Sirje Härm naine 13.11.1943 70 Ost VMäes Valve Mäesalu naine 3.03.1959 55 Ost AMiks Aarne Mikson mees 3.03.1973 41 Ost KAgur Karl Agur mees 11.02.1985 29 Tootmine RBaum Reijo Bauman mees 5.04.1954 60 Tootmine OBerk Olav Berk mees 5.04.1939 75 Tootmine EEek Erna Eek naine 15.07.1980 33 Tootmine AElso Aadu Elson mees 9.10.1961 52 Tootmine LJaan Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine SKree Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine
Tõnu Õrn direktor OÜ TV-System Kesk 14 KAEBUS 07.05.2011 05.05.2011 aadressil Kesk 14, poest OÜ TV-System mina ostsin televiisori ,,LG" hinnaga 675 . Peale ühe päeva kasutamist televiisor ei lülita sisse. Ma proovisin televiisori tööle panna nii puldi kaudu, kui ka esipaneelis asuva nuppu kaudu. Minu arvates probleem on televiisori sees. Seoses sellega, palun ära vahetada televiisori samasuguse vastu või tagastada raha. Aarne Pirn 55 000 555 [email protected]
47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 Telefon - 5127657
Telesaade Välisilm Kersti Lõhmus 11.b Välisilm on ainus telesaade Eestis, mis järjepidevalt kajastab maailmas toimuvat ja meie oma riigi välispoliitikat. Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus, täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa. Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146376 ...
44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7 47110060467 Männik Elvi Massiaru 11 34404190222 Männik Erki Võiste 6
koor, mis koosnes sajast Järvamaa lastekoori liikmest. Nende hulgas koorid nagu Sirje Graubergi Laulukooli lastekoor Sirjelind ja mudilaskoor Siisike, Paide Ühisgümnaasiumi lastekoor, Paide Gümnaasiumi lastekoor ning ka Järvamaa Tütarlastekoor. Kaasa tegid veel ka tütarlastekoor Ellerhein, kellele oligi viimane teos pühendatud, ETV tütarlastekoor, Tapa valla lastekoor, Virumaa Tütarlastekoor ning Väike-Maarja gümnaasiumi lastekoor. Ettekandele tulnud kantaati ,,Meie aed" dirigeeris Aarne Saluveer ning pillidel saatis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Kantaat koosneb neljast väga toredast osast. Nii suure hulga lauljate esituses kõlas see eriti võimsalt ning kuigi ma eriline koorimuusika austaja ei ole, siis see esitus mulle isegi meeldis. Kokkuvõttes oli see kontsert väärt külastamist küll, eriti arvestades fakti, et see oli täiesti tasuta
Varrak est ing Allan Eichenbaum 47302150417 Mare Eesti Riikli est pr N. Toiger, H. Kaarde 47302150417 Mare Sinisukk est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 47302150417 Mare Sinisukk est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 47302150417 Mare Kuldsulg est ing Tiia Rinne 37303030624 Aarne Elmatar est ing Jaan Kabin 37303030624 Aarne Varrak est est 37303030624 Aarne Varrak est est Lastekirjandus 37303030624 Aarne Mixi Kirjast est est 37303030624 Aarne Eesti Päevaest est 37303030624 Aarne
Page 5 P_ülesanne Vald Asuja Abja võiste Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 - 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 5172207 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 5197749 37003260243 Muld Reijo Abja 11 5319856 36512210549 Naaber Paul Abja 15 5168395 34811280456 Salu Argo Abja 8 5465910 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 5396117 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 5669191 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 5056572
Taimed Aarne Kauss ja Cerle Siim 9.klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 1540 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võ...
young and old Good comedy The main themes damaged painting secret of a painting bunch of criminals Bad guys Good boys What it teaches to viewers ? Bravery Independents Courage Enthusiasm Who we recommend it to watch ? Kids grandparents family Filmmakers Director: Lembit Ulfsak Writers: Janno Põldma, Lembit Ulfsak Actors main characters: Tõnu Kark Margus Alver Kaur Sinissaar Dan Põldroos Ain Lutsepp Kalju Orro Aarne Üksküla Short video http ://www.youtube.com/watch?v=VUZzn5W_kc Reviews,famous quotes Reviews : There is some very good jokes in this movie and the actings are pretty good too. Specialli Dan Põldroos as Filip and Tõnu Kark as Ahven. And I recommend that movie if you like the whole family adventures. Thank you for listening !
L tööline 710 Margus Maasalu M.M tööline 720 Madis Maasalu M.M autojuht 790 Aadu Malva A.M tööline 500 Tiina Markus T.M meister 950 Aare Marmor A.M tööline 640 Reijo Meigas R.M juhataja 1,510 Anton Meister A.M autojuht 630 Arnold Merilaid A.M meister 920 Kaivo Mets K.M juhataja 1,970 Aarne Mikson A.M tööline 570 Kersti Miller K.M tööline 790 Reijo Muld R.M sekretär 750 Valve Mäesalu V.M diiler 730 Kristjan Mägi K.M müügijuht 1,390 Tarmo Müller T.M lukksepp 770 Reijo Müürsepp R.M autojuht 700 Paul Naaber P.N diiler 770 Jaan Noormets J.N tööline 710 Arnold Norak A.N
● Aasta pärast läks ta Peterburi ülikooli õigusteadust õppima ● 1912-1915 ja 1919-1920 Õppis Peterburi konservatooriumis komposisatsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve helilooja, kes selle kooli lõpetas) Töö ● 1920-1940 oli Tartu Kõrgema Muusikalkooli õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf) ● Videvik (sümf) ● Öö hüüded (poeem) ● Viirastused (poeem)
liikide lõikes 6 maksumus kuupäevade - valdade lõikes sortide lõikes 7 kogus küüpäevade -sortide lõikes valdade lõikes 8 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes kuupäevade lõikes 9 maksumus liikide - müüjate lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 34404190222 Kaasik Reijo Abja 4 35901050084 Meigas Reijo Abja 7 36405130719 Mikson Aarne Abja 3 36504060863 Muld Reijo Abja 11 37303030624 Naaber Paul Abja 15 46709190988 Salu Argo Abja 8 48208230166 Vesi Kaspar Abja 5 48305030944 Väljas Arvi Abja 10 36110090988 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37302150417 Müürsepp Raili Asuja 13 38211130833 Parre Selma Asuja 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
