Ülikoolis tutvub noormees serbia neiu Mileva Maric'iga (1875-1948) 1903. aastal noored abielluvad, vaatamata vanemate kategoorilisele vastasseisule. Sellest abielust sünnivad pojad Hans Albert (1904-1973), kellest saab edukas hüdraulikainsener ja Eduard (1910-1965), kes haigestub skisofreeniasse. Tütar Lieserl (1902), kes aga sündis enne abielu anti ära adopteerimiseks ning edasised andmed temast puuduvad. Kõige laiemalt on Albert Einstein tuntud relatiivsusteooria loojana. Tuntakse kahte relatiivsusteooriat erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Asi sai alguse aastal 1905, kui 26 aastase teadlase sulest ilmus 30-leheküljeline artikkel "Liikuvate kehade elektrodünaamikast". Ainuüksi sealt pärinev elegantne valem E = mc2, mille järgi energia on võrdne massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega, on pakkunud nii õudust ja hukku (aatomi- ja tuuma- pomm) kui lootust otsingud efektiivse ja loodust säästva energiaallika loomiseks
Näiteks madratsi või raamile pandud kummilehega.Lebagu sellel raske ümarik ese, näiteks raudkuul, mis venitab kummilehte lohu.Samalaadne on hiidkeha näiteks Päikese mõju aegruumile.Kui veeretada pisikest kuulikest mööda kummilehte, jookseb see alul mööda sirgjoont, nagu Newtoni seaduste järgi kohane.Kuid lähenedes suure kuuli tekitatud lohule, kaldub see kõrvale ja veereb edasi lohku, otsekui tõmbaks suur kuul teda tõrjumatu väega.Niiviisi toimibki gravitatsioon, aegruumi kooldumise tulemus. Iga massiga ese tekitab väikese lohu kosmose kangas.Universum on justkui päratu veniv madrats.Sellises kujutluses polegi gravitatsioon enam asi iseendas, vaid tulemus, ,,...mitte jõud, vaid kõverdunud aegruumi lisaprodukt´´.Teatud mõttes pole gravitatsiooni olemaski; planeete ja tähti paneb liikuma aja ja ruumi deformatsioon.Kuidas ka poleks, paneb hämmastama noore Einsteini mõttejõud.
EINSTEIN Füüsika Sjuzana Solonenkova Albert Einstein 1879–1955 Kes ta oli ? •Sündis Saksamaal •Juut •Kasvas kaupmehe perekonnas •Elas Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Ameerikas •Õppis Kotolik algkool Münchenis, Aarau kantonikool Šveitsis, Zürichi Tehnikaülikooli •Lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises hindeskaalas) Töökäik 1908. aastal sai Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. 1909. a. teoreetilise füüsika erakorraline professor Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis. 1914 Keiser Wilhelmi nimelise Füüsikainstituudi direktor. Berliini Ülikooli professor. Perekond Isa : Hermann Einstein Ema : Pauline Einstein Esimene abikaasa: Mileva Maric Teine abikaasa: Elsa Einstein Löwenthal Pojad: Hans Albert ja Eduard Tütar: Lieserl Millega tuntud? Relatiivsusteooria looja Tuhandete raamatute autor E=mc² fotoefekti teooria looja �
laiendada gravitatsiooniväljale, ja seejärel avaldas ta 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Ta uuris ka valguse soojuslikke omadusi ja pani aluse footonite teooriale. 1917 rakendas ta üldrelatiivsusteooriat kogu universumi mudelile tervikuna. Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. 1933
relatiivsusteooriad millegi tavainimesele hoomamatu maine. Olulisim, mida erirelatiivsusteooria väidab, on see, et aeg ja ruum ei ole absoluutsed, vaid on suhtelised, relatiivsed nii vaatleja kui ka vaadeldava suhtes. Mida kiiremini keha liigub seda paremini need efektid väljenduvad, kuid miski ei suuda arendada valgusekiirust. Suured relatiivsusefektid meile inimestele silma ei jää, sest meil puuduvad hiidmassid ja hiidkiirused, aga meie ümber on need efektid täiesti olemas. Gravitatsioon toimub aegruumi kooldumise tulemus. Muuhulgas järeldus Einsteini üldrelatiivsusteooriast, et Universum peab olema, kas paisuv või kokkutõmbuv. Kuid Albert ei olnud kosmoloog ja ta jagas üldist arvamust, et Universum on jäik ja igavene. Albert Einstein suri 18.aprill 1955 Princetonis, kuhu ta oli 1933. aastal emigreerunud juutide tagakiusamise tõttu. Minu arvates olid film ja Einsteini tegeliku elu ikka väga erinevad, kuigi mõne sarnasuse leidsin neist siiski.
teiste arvamusi. Kuulsu varem E=mc ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatükis mõni kuu hiljem. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist 1915 aasta novembris ning hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal. Vastuvõtt toimus Stockholmis, kuhu ta sõitis tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast, mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja kaitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutavad suhteliseks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad
............................................................................................... 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria,............................................................................5 1.2.2. Elektromagnetilise maailmapildi tunnused,..............................................................6 1.3. Kvantmehaaniline maailmapilt........................................................................................ 7 1.3.1. Werner Heisenbergi määramatuse printsiip..............................................................7 1.3.2. Kvantmehaanilise maailmapildi tunnused.......
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega.
sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu maailma desarmeerimisele. Juutide riigi loomise tulise poolehoidjana lükkas EInstein 1952. aastal siiski tagasi pakkumise hakata Iisraeli presidendiks. Marie Curie 1867 1934
6. Mida nimetatakse fotoefektiks? Elektronide väljalöömist ainest (metallist, pooljuhist) valguse toimel. 7. Analüüsi elektroni välja löömist metallist valguse toimel, kui metall on + laenguga ja kui metall on laenguga. + laenguga metall tõmbab väljalöödud elektroni tagasi, -laenguga metalli puhul aga seda ei juhtu. 8. Joonista fotoefekti uurimisseadme skeem. Vt joonis 13.3 lk 84 9. Kes uuris selle skeemi abil esimesena fotoefekti seaduspärasusi juba 1888.a.? Vene füüsik A. Stoletov (1839-1896) 10. Kes selgitas fotoefekti 1905.aastal ja sai selle töö ja lisaks valguse kvantteooria eest 1921.a. Nobeli preemia? Albert Einstein. 11. Joonista fotovoolu graafik sõltuvalt katoodi ja anoodi vahelisest pingest. Vt joonis 13.4 lk 85 18. Selgita graafiku osi: vool enne 0 pinget, vool peale 0 pinget ja küllastusvool. Enne 0 on pinge negatiivne ja mingil pingel
juba varakult suuri saavutusi ning ootuspäraselt avaldus ta anne reaalteadustes juba varakult. Pauli käis Döblingeri gümnaasiumis ja lõpetas selle aastal 1918. Ta oli suurepärane õpilane kõikides ainetes, veidi nõrgemad teistest olid keeletunnid, kuid neiski sai ta teistega võrreldes häid hindeid. Ta õppis iseseisvalt lisaks kõrgemat matemaatikat ning Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Ainult kaks kuud pärast lõpetamist avaldas ta oma esimese teose Albert Einsteini relatiivsusteooria kohta. Samuti käis ta Ludwig-Maximilian ülikoolis Münchenis, kus teda õpetas Arnold Sommerfeld, kes oli tuntud saksa füüsik. Juulis 1921 sai ta doktorikraadi. Sommerfeld palus Paulil arvustada relatiivsusteooriat ,,Encyklopaedie der mathematischen Wissenschaften" jaoks. Kaks kuud pärast doktorikraadi saamist lõpetas Pauli oma 237-leheküljelise artikli relatiivsusteooria kohta ning vaimustas teadlasi füüsikaringkonnas oma geniaalsusega juba nii varajases vanuses. Seda
Arusaam simultaansusest puruneb. Aeg kuulub taustsüsteemi, mitte vastupidi, väitis Einstein. Samuti vastanduvad perroonil seisvad vagunisaatjad ületamatute raskustega, kui nad üritavad mõõta möödakihutava rongi pikkust, sest mõõtmine sõltub simultaansest ajahetkest, mil rongi vedur ja viimane vagun asuvad kohakuti vagunisaatjatega. Aja ja ruumi absoluutide eemaldamise läbi oli Einstein klassikalise füüsika ümber loonud. Kuigi Minkowski-Lorentzi aegruumis ei kehti Eukleidese geomeetria, püsib ületamatu konstandina valguse kiirus c, mis hoiab maailma meile kombatavana. 15 Oma neljandas annus mirabilise artiklis tuletas Einstein erirelatiivsusteooria põhjal energia ja massi vastastiksuhte, millest kasvas välja algava sajandi kuulsaim valem: E=mc². See avastus pani täpi erirelatiivsusteooria ,,i"-dele, raamis uudse raamideta maailmapildi, asetas kui
aja möödudes suunda. 1637 Rene Descartes avaldab "Arutlusi meetodist", määratleb mehhanitsistliku maailmapildi ja tutvustab koordinaattelgede kasutamist. 1640 Ismaël Bullialdus pakub välja teooria, et kehade vaheline gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. 1641 William Gascoigne leiutab teleskoobi sihikujoonestiku. 1642 8. jaanuaril sureb Galileo, 25.detsembril sünnib Isaac Newton 1643 Evagelista Torricelli tekitab osaliselt elavhõbedaga täidetud suletud silindris vaakumi, ehitab esimese baromeetri ja näitab, et õhul on kaal. 1646 Blaise Pascal kinnitab Torricelli ideid, demonstreerib atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades. 1650 Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. 1650 Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. 1654 Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade
Näiteks erineb antud taustsüsteemis liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Järelikult, suhteline on ka ruum. See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 5. Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: „Varem arvati, et kui mingi ime tõttu kõik objektid häviksid, siis aeg ja ruum säiliksid. Relatiivsusteooria kohaselt kaovad koos asjadega ka ruum ja aeg.“ 6. Universaalset konstanti – valguse kiirus vaakumis – saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike, kui v << c, ja suur, kui v ~ c. 7. Kaob liikumisseaduste universaalsus. Suurte kiiruste korral kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus. 14 ENERGIA JA MASSI EKVIVALENTSUS Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel.......
house husband and the grocer. Science has given us nylon, fluoride, latex paint as well as 747s, everfaster microchips and PEZ. But science has also given us fluorocarbons, heroin, nuclear waste, dioxin, sarin gas and the atomic bomb. Science can be a mixed blessing with much that is good comes much that is clearly bad. But, what do we mean by science? Science is faith. And the Gospel of that faith was written by Copernicus, Galileo, Newton, Darwin, Einstein and others. We are certainly not all scientists. I know I'm not a scientist. But yet, I'm sure that scientists are busy at work solving problems, the solution to which will help me in some way. Perhaps scientists can improve our situation here on earth, just as the Gospels perhaps did almost two millennia ago. A scientist is an expert and for some reason we have grown to trust experts. The scientists, the technicians, the experts
Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 3 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas
Joosep Tiismus Klassikaline füüsika 1700-1900. Kellavärgist soojussurmani Füüsikat saab kasutada populaarsete praktiliste leiutiste tegemiseks ja sellest on palju kasu, kuna see näib muutvat maailma üha paremaks. Kõige suuremad väljakutsed on elektri tootmine ja milline on soojuse ning energia vaheline seos või mis üldse on soojus. 18. sajandi füüsika maailmapildi kujunemist mõjutab eriti füüsik Isaac Newton, kes oma teedrajava gravitatsiooniseadusega annab esimest korda teadusliku selgituse planeetide liikumisele. Nüüdsest alates on võimalik ette ennustada planeetide orbiite aastaid enne. 18. Sajandis teisel poolel muutus elekter jõukurite mänguasjaks. Valmistati salongid, kus kohaolijad said viibida ja sädemeid vaadata. 1769 aastal paneb James Watt aluse aurumasinale ja sellega paneb paika tööstusühiskonna arengusuunda. Kõikjale ehitatakse aurumootorite jõul
sama suure pauguga kui algus. Täna tunneme universumi tänu füüsika suurkuju Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusele (Universumi tulevik, 1999). 2.1 Üldrelatiivsusteooria Einsteini ülerelatiivsusteooria räägib valemite keeles lugejaile loo universumi makro- organismide käitumisest ning toob välja seoseid aja, ruumi ning gravitatsiooni vahel. Mees ei leidnud enda küsimustele vastusteid eelnevatest teooriatest ning lõi vastused ise. Enne ei olnud selge seegi, kas gravitatsioon on lähimõju või kaugmõju (Järv, 1992). Kaugmõju puhul mõjutavad kehad üksteist ilma mingisuguse vahendajata. Kuna olemasolevad Newtoni seadused ei sisalda aega, siis peaks mõju olema silmapilkne, seda füüsika aga veel ei tunne ning hetkel ka ei tunnista. Samas ei saa mainimata jätta ka tõsiasja, et Newtoni seadused olid taevaga heas kooskõlas. Lähimõju puhul oleks olemas gravitatsiooniväli. See oleks reaalne objekt, mis täidaks ruumi ning kannaks mõju edasi
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine..............................................................................
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps). Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaab
See on lihtsalt väike lühike kokkuvõte. Mustade aukude kohta on juttu väga palju ning üritangi oma referaadiga teha ka tavainimesele selgeks selle, mis need mustad augud õieti on ? 3 Mustade aukude sünnilugu Must auk on suuresti seotud gravitatsiooniga ning sellepärast võiks mustade aukude avastamislugu alustada gravitatsiooni isast I.Newtonist. Nagu teada, avastas Newton ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Gravitatsioonijõud on jõud, millele allub absoluutselt kõik. Gravitatsioonijõud valitseb looduses kõikjal ning siiamaani pole avastatud ühtegi teist nii tugevad jõudu, mis valitseks nii tugevalt. Gravitatsiooniväli mõjub ühtemoodi nii kergetele kehadele kui ka rasketele kehadele. I.Newton oletas, et valgus tõmbub massiivsete kehade poole. Sellest oletusest algabki mustade aukude ja nende hämmastavate omaduste avastamise eellugu. P
Selles referaadis käsitlen ma Stephen Hawking’i uurimusi Üldrelatiivsusteooria, mustade aukude, Suure Paugu teooria ja ajarände kohta. Selle referaadiga tahan ma nii endale kui ka teistele inimestele tutvustada hiilgavat teadlast Stephen Hawking’it ja seda hiigelsuurt Universumi, kus me elame. 3 KES ON STEPHEN HAWKING? Stephen Hawking on maailmakuulus füüsik, kuid avalikkus teab vähe sellest, mida ta on korda saatnud. Teda ümbritseb pigem traagiline oreool – suurepärane teadlane, särava bestselleri „Aja lühilugu” autor, samas aheldatud ratastooli ning ilma jäänud võimest rääkida ja kirjutada. Ta on ka ise öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad tema väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ta tegeleb.(McEvoy, Zarate, 2002)
neid uskuma panna. Astroloogia toimib juba antiikajast saati peaaegu samal viisil (kasutatud Wikipedia 2009). 3) Vastuolu fundamentaalsete loodusseadustega See ei ole küll võimatu, et uus teadus lükkab ümber mõne põhjapaneva arusaama loodusteadustest kuid kui tekib vastuolu juba mitme erineva seadusega on tõenäoline, et tegemist ei ole teadusega. Siin vaieldakse tihti vastu, et Einsteini Relatiivsusteooria lükkas ju ümber Newtoni mehaanika. See ei ole päris tõsi Newtoni mehaanikat saab väga hästi kasutada, kui tegemist on palju väiksemate kiirustega valguskiirusest. Teadus areneb enamikes valdkondades teadmiste hulga suurenemise ja teooriate täpsustamise suunas mitte ei lükka ümber mingit enne hästi töötanud seadust (kasutatud Saari 2008 lk 2232). 4) Ainult sobivate füüsika seaduste kasutamine Põhimõtte poolest sarnane eelmise
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi t
5 planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); tähtede füüsika (uurib tähti); galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). 1.3. ASTRONOOMIA JA TEISED TEADUSED Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (astrogeodeesia, koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10
12 2. Suure-Jaani muusikafestival Suure-Jaani muusikafestivali on korraldatud alates aastast 1998. Idee Suure-Jaani Muusikafestivaliks tuli Eesti Kontserdi Muusikapäevadest Viljandimaal, mille kontserte peeti ka Suure-Jaanis. Mõtteid Suure-Jaani muusikafestivaliks panid kokku Suure-Jaani kultuurimaja direktor Tiiu Siim ja kunstiline juht Eda Saaremets, Viljandi Maavalitsuse kultuurijuht Linda Arro ja Eesti Kontserdi produtsent Taivo Tuberik. (Suure-...) Koos võeti ühendust Eesti Kontserdi ja Taivo Tuberikuga, et panna paika täpsemad plaanid. Jaanuaris kohtus Tiiu Siim Eesti Kontserdi produtsent Andres Uiboga. Koostati Suure- Jaani Muusikapäevade kava. Tänapäeval teatakse seda kui Suure-Jaani Muusikafestivali. 5. mail 1998 sõlmisid Suure-Jaani Linnavalitsus ja Eesti Kontsert Eesti Kontserdi majas esimese heliloojatele Kappidele pühendatud Suure-Jaani Muusikapäevade korraldamise lepingu
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumiste
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused
mittekehtivuse kohta. Miks-küsimuste ahelad lõpevad füüsikas reeglina printsiipidega, sest printsiipe me ei oska enam seletada. Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse. Bioloogia on loodusteadus, mis käsitleb elusas looduses kehtivaid seaduspärasusi. Keemia on loodusteadus, mis uurib ainete omavahelisi muundumisi ja sidet aine aatomite vahel. Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid. Matemaatika on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest. 10. Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? No idea :/ 11. Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? Et sa küsida saaksid ... ... ... . Tahetakse teada ja uurida, millest aine koosneb ja kui suur on Universum jne. 12. Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
