Cm molaalsus: Cm = naine /mlahusti = (10,04 g / 58,5 g/mol) / 1 kg 0,172 mol/kg CM molaarsus: CM = naine / Vlahus = (10,04 g / 58,5 g/mol) / 0,25 l 0,69 M naine = maine /Maine = 10,04 g / 58,5 g/mol 0,172 mol CX moolimurd: CX = naine /naine + nlahusti = (2,51 g / 58,5 g/mol) / [2,51g / 58,5 g/mol + (5,01 g 2,51 g) / 76,1g/mol)] 0,566 Cn normaalsus: Cn = 2,51 g 2) Soolhappe lahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk: HCl lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud ained: HCl 36% lahus (d = 1,179g/cm3), NaOH lahus (0,1003M), Fenoolftaleiin Kasutatud töövahendid: Koonilised 250ml kolvid, mõõtesilindrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb(100ml), bürett, pipetid (10ml ja 20 ml), klaaspulk. Töö käik: 1
ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud uurimis ja analüüsimismeetodid Alguses arvutasin kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 1,6 % HCl lahust. Seejärel mõõtsin mõõtekolbi arvutatud koguse vett (96,2 ml) ja lisasin kontsentreeritud soolhapet (3,79 ml) ning segasin lahuse. Saadud soolhappelahust pidin lahjendama 5x. Siis määrasin soolhappe kontsentratsiooni tiitrimisega. Selleks pipeteerisin koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisasin sinna 3 tilka fenoolftaleiini lahust. Büreti täitsin nullini NaOH 0,1004 M lahusega ja tiitrisin ühe tilga haaval kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist kordasin 3 korda. Katseandmed Valmistatud lahuse massiprotsent 1,6% Valmistatud lahuse molaarsus 0,40 mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm 3 Konts
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? ...
kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent 2,2% Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 5,23 ml Vaja on võtta vett 94,77 ml Katseandmete töötlus : HCl + NaOH NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: nHCl = nNaOH Leian, kui palju hapet tuleb võtta: HCl lahuse mass m = * V m = 1,0093 * 100 =100,93 g
Kokkuvõte:seedimine · Seedimine algab suu66nes, kus hakkavad amulaasi toimel lõhustuma susivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensuumid. Tärklist lõhustab amulaas, valkude lõhustamiseks vajab pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja k6hunaarme n6red erituvad kaksteists6rmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sunteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks vaikesteks tiIgakesteks. · K6hunaarme 6 sisaldab mitmesuguseid valke, susivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensuume. · Vaiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre v6i IUmfi.
Töö eesmärk Happe ja aluse lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolb (100 mL), lehtrid, 2 büretti, pipetid (10 ja 20 mL). Kasutatud ained: tundmatu kontsentratsiooniga HCl ja NaOH lahused, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik • Soolhappe lahuse lahjendamine Tegin soolhappelahuse 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin (pipetiga, mida olin eelnevalt lahusega kokku teinud, et lahuse konsentratsioon säiliks) 100 mL mõõtkolbi 20mL lahust, lisasin destilleeritud vett, kuni mõõtejooneni (ehk kuni mõõtekolbis oli 100mL täitunud). Mõõtekolbi sulgesin korgiga ning loksutasin, et aine seguneks destilleeritud veega. • Soolhappe lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
Kasutatavad ained Kontsentreeritud HCl lahus /tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilises kolvid (250ml), mõõtelsilindrid (10 ml, 100ml), mõõtekolb(100ml), bürett, pipetid (10 ml, 20ml), klaaspulk. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad On vaja valmistada 100ml etteantud protsendilisusega ( 2%) HCl lahust. Teada on, et: Valmistatava lahuse protsent on 2% Valmistava lahuse molaarsus 0,5530 M Konsentreeritud soolhappe tihedus on 1,179g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent on 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 4,75 mL Vaja on võtta vett 95,2 mL Valmistava lahuse tihedus on 1,0083 g/ cm3 HCl mass lahuses on 2,02 g · Leian valmistava lahuse molaarsuse: · Leian lahjendatud HCl lahuse massi · HCl mass lahuses · Leian konts. soolhappe massi · Leian konts. soolhappe mahu · Leian valmistava vee mahu Kui olin vajalikud arvutused teinud, siis alustasin katset
..0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed Valmistatava lahuse massiprotsent 1,8% Valmistatava lahuse molaarsus 0,496 mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 4,27 ml Vaja on võtta vett 95,7 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leian, kui palju hapet tuleb võtta: HCl lahuse mass m = * V m = 1,0068 * 100 =100,68 g 100,73g 100% X - 1,8% X = = 1,81 g Konts. soolhape lahuses 1,81 = Vlahus * 1,179 *
Kontrolltöö Hapnik ja väävel 10.klass 1.Iseloomustage hapniku allotroope. - lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas - keemistemperatuur -183 kraadi - vees suhteliselt vähe lahustuv 2.Kirjutage (ja tasakaalustage) kolm reaktsioonivõrrandit väävli keemiliste omaduste iseloomustamiseks -Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S -Reageerib hapnikuga S + O2 = SO2 -Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mitte...
.......3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses ma kasutasin nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal
.....3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal
Pipeti abil mõõtsin puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 4 tilka indikaatorit ff. Lahus jäi värvituks. Järgnevalt tilgutasin büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesin büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Kordasin kolm korda. Saadud tulemustest leidsin aritmeetiline keskmine. Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine: KOLB №7 Täitsin büreti soolhappe lahuse kogustega, et loputada ja siis täitsin seda sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Pipeteerisin 10 ml kontrolllahust kolbi, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrisin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutus punaseks. Kordasin katset kolm korda. Saadud tulemustest leidsin aritmeetiline keskmine. Katseandmed: Soolhappe kontsentratsiooni määramine: 1) 11 ml 2) 10,95 ml 3) 10,93 ml aritmeetiline keskmine: 10,96 ml Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine :
Bürett täidetakse nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitritakse, kuni roosa värvus jääb püsima. Tiitrimist korratakse 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutatakse tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent: 2,5% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,69 mol/l Konts. soolhappe tihedus: 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent: 36,0% Vaja on võtta konts. Hapet: 7,02 ml Vaja on võtta vett: 94,05 ml NaOH maht sooritatud korduskatsetel: 1) 11,7 ml 2) 12,3ml 3) 12,4 ml 4) 12,25 ml NaOH keskmine maht V= Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan 100ml 2,5% lahuse valmistamiseks vajamineva vee ja kontsentreeritud soolhappe hulga: a) Leian lahjendatud HCl lahuse massi = m/V => m = V = 1,0108*100 = 101, 08 g b) Leian HCl massi lahuses
Bürett täidetakse nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitritakse, kuni roosa värvus jääb püsima. Tiitrimist korratakse 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutatakse tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent: 2,5% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,69 mol/l Konts. soolhappe tihedus: 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent: 36,0% Vaja on võtta konts. Hapet: 7,02 ml Vaja on võtta vett: 94,05 ml NaOH maht sooritatud korduskatsetel: 1) 11,7 ml 2) 12,3ml 3) 12,4 ml 4) 12,25 ml 11,7 +12,3+12,4+ 12,25 NaOH keskmine maht V= =12,1625 ml 4 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan 100ml 2,5% lahuse valmistamiseks vajamineva vee ja kontsentreeritud soolhappe hulga:
Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4) Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B) Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2) Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olevkollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks
tiitrimisega. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatro fenoolftaleiin (ff). Töö käik: Arvutasin, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 16%-list HCl lahust. Soolhappe tiheduse sain teada tunnis ette antud tabelist. Valmistava lahuse massiprotsent 16 % Valmistava lahuse molaarsus mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent 36 % Vaja on võtta konts. hapet 3,8 ml Vaja on võtta vett 96,2 ml (Arvutused on kajastatud katseandmete töötluses)
leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks. Korrata katset kolmkorda. Saadud tulemustest
Erinevus tegelikust protsendist võib tulla arvutustel tehtud ümardamistest või mõõtmiste ebatäpsusest. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus: Kontsentratsiooni määramiseks tuleb kõigepealt leida lahuse mass: m(lahus) = (lahus)·V(lahus) Järgnevalt tuleb leida soolhappe mass: m(HCl) = (C%·mlahus)/100% Selle järgi saab leida konts. HCl lahuse massi: m 100% mkonts.HCl = HCl 36% Konts. HCl ruumala: V(HCl) = m(konts.HCl)/(konts.HCl) Vee ruumala: V(vesi) = V(lahus) V(konts.HCl) Lahuse molaarsus (vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1): C M ( NaCl ) V ( NaCl ) CM = V ( HCl ) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid:
ja lisati 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täideti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitriti, kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist korrati 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutati tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed Valmistatava lahuse massiprotsent: 2,2% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,608 mol/l Konts. Soolhappe tihedus: 1,179 g/ml Konts. Soolhappe massiprotsent: 36,0% Vaja on võtta konts. Hapet: 5,23 ml vaja on võtta vett: 94,8 ml valmistatava lahuse tihedus: =1,0093 g/ml m(HCl)=2,22 g NaOH maht sooritatud korduskatsetel: 1) 11,3 ml 2) 10,7ml 3) 11,4 ml 4) 11,25 ml NaOH keskmine maht V= Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan 100ml 2,2% lahuse valmistamiseks vajamineva vee ja kontsentreeritud soolhappe hulga: a) Leian lahjendatud HCl lahuse massi
liivast lisatud destilleeritud vee hulk oli koguseliselt suurem, kui mõõtesilindri maht 250 cm3, mistõttu osa saadud lahust ei mahtunud mõõtesilindrisse ära. Ekperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistmine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Sissejuhatus Töö käigus valmistatakse erineva kontsentratsiooniga soolhappe lahuseid. Soolhappe lahuse kontsentratsioon määratakse tiitrimisega, tilgutades happe lahusesse naatriumhüdroksiidi lahust. Tiitrimisel kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini. Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud ained: kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töö käik
C MHC kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi (g/cm3). Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon: HCl + NaOH→ NaCl + H2O Stöhhiomeetriline punkt- hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega- umbes 0,05 ml. Kasutatud arvutusvalemeid: Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt:
Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti
Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks oli valmistada lahus kontsentreeritud happe lahusest, lahjendada lahust ning määrata kontsentratsiooni tiitrimisega. Sissejuhatus Konsetratsiooni määramine tiitrimisega: Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit. Siin töös kasutatakse fenoolftaleiini, mis muutub NaOH lahuses punaseks. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet ning lisatakse indikaator kolbi pidevalt segades NaOH lahuse värvuse muutumiseni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Sel juhul on hape neutraliseeritud. 4) Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm 3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm korda). Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. B) Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2) Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm 3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olevkollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks. Korrata katset
muutus ühe tilga lisamisel punaseks (neutraliseerus). Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha ning leidsime happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3- tes. Kordasime katset 3 korda ning saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Arvutasime tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. II KATSE Lahuse kontsentratsiooni määramiseks tiitrimisega loputasime kõigepealt soolhappe (HCl) jaoks mõeldud büreti hoolikalt läbi väheste soolhappe lahuse kogustega. Siis täitsime büreti sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerisime 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisasime 3 tilka indikaatorit (metüülpunast). Tiitrisime HCl lahusega kuni kolvis olev lahus (NaOH + indikaator) muutus punaseks. Kordasime katset jällegi 3 korda ning leidsime saadud tulemustest aritmeetilise keskmise. 4. Katseandmed M(NaOH)=0,1002 M V(HCl)=10 cm3 Kontroll-lahus nr. 7
Bürett täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Tiitrimine lõpetada täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05 cm3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. Üldkareduse määramine: Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada ∼5 cm3 puhverlahust (mõõta 25 cm3-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks
4) Moolimurd ( Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud 5) Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega HCl + NaOH NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: = ehk Millest 3 kus NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht). 3. Töö vahendid Kaal, kuiv keeduklaas, klaasipulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder(100ml), aeromeeter, filterpaber. 4. Kasutatavad vahendid Naatriumkloriid segus liivaga. (Segu B)
loputada destilleeritud veega. · Pipeteerida koonilisse kolbi 100cm3 uuritavat vett, lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. · Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. · Tiitrida kolvis olevat vett 0,1M soolahappelahusega, sealjuures vett pidevalt segades, kuni vee värvus muutub oranzist punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt siis, kui punane värvus jääb põsima viimase tilga lisamisel. · Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht täpsusega 0,05cm3. · Loputada kooniline kolb destilleeritud veega ja korrata tiitrimist uue veekogusega. · Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10- 0,15cm3. Katseandmed. 1. VHCl = 2,31cm3 2. VHCl = 2,41cm3 Aritmeetiline keskmine: 2,31 + 2,41 = 2,36 2 Katse arvutus. · Paremini kokkulangevate tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutada HCO 3 iooniline
C M , HCl = V HCl VHCl = 10cm = 0,01dm3 3 CM, NaOH = 0,1004mol/dm3 VNaOH = 11,05 cm3 = 0,0111dm3 mol 0,0111dm 3 0,1004 C M , HCl = dm 3 = 0,1114 mol 0,01dm 3 dm 3 Töö käik. B. Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 1. Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoks mõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada väheste soolhappe lahuse kogustega, mille kontsentratsiooni te töö esimeses osas määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus
Esialgne liiva-soola segu mass 6,71 g. NaCl sisaldus: % M(NaCl) = 58,5 g/mol m(NaCl) = 2,71 g n(NaCl) = 0,046 mol V(lahus) = 250 cm3 (lahus) = 1,006 g/cm3 m(lahus) = 251,5 g n(lahusti) = 13,82 mol m(lahusti) = 251,5 2,71 = 248,79 g Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Ülesandeks on valmistada lahus kontsentreeritud soolhappe lahusest, lahuse lahjendamine ning lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon Otsitava aine kontsentratsiooni leidmine: V(NaOH) NaOH lahuse täpne maht (büretilt) CM(NaOH) NaOH lahuse täpne kontsentratsioon V(HCl) HCl lahuse täpne maht (pipeti maht)
hape neutraliseeritud. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugemannab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3 -tes. Korrata katsetkuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks on leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Soolhappe (HCl) jaoksmõeldud bürett tuleb enne täitmist hoolikalt läbi loputada soolhappe lahuse kogustega. Täita bürett soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm 3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit metüülpunast. Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus (NaOH + indikaator) muutub punaseks. Korrata katset kolm korda
Kasutatud ained: Konsentreeritud HCl lahus ( tõmbe all), täpse konsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). 7 Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Kõige pealt arvutasin, kui palju on vaja võtta konsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml etteantud protsendilisusega ( 1,7%) HCl lahust. Soolhappe tiheduse sõltuvuse lahuse protsendilisusest vaatasin tabelist. Arvutades kasutasin vajadusel lineaarset interpoleerimist. Teada on, et: Valmistatava lahuse protsent on 1,7% Konsentreeritud soolhappe tihedus on 1,179g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent on 36,0 % Valmistatava lahuse tihedus on1,0068g/cm3 Lahuse ruumala 100ml a.) HCl mass lahuses C% m HCl = Vlahus * 2 lahus * 100%
5) 2H2S+3O2-2SO2+2H2O 6) SO2+O2-SO3 7) SO3+H2O-H2SO4 6. Õpilaste kollektiiv soovis uurida ainete keemilisi omadusi. Nende õpetaja võttis siis laborist tahket CuO, tahket Fe, Ba(HCO3)2 vesilahust, AgNO3 vesilahust ja lahjendatud H2SO4 vesilahust. Siis andis õpetaja need õpilastele kodeeritud kujul nii, et ei olnud teada, mis kood vastab mis ainele. Seejärel ütles õpetaja, et õpilased võivad kasutada nende ainete identifitseerimiseks reaktsioone abiainetega (vesi, soolhappe lahus, leeliselahus ja keedusoola vesilahus). Susanna tegi läbi kõik reaktsioonid ning sai järgmise tabeli (,,+" - reaktsioon toimub, ""- eraldub gaas, ""- lahuses tekib sade, ,,-" - reaktsiooni ei toimu). Õpetaja arvas, et Susanna tegi suurepärase töö, kuna antud tabeli põhjal saab kõik ained identifitseerida. Abiaine / Kood A B C D E soolhappe lahus + + - + + vesi - - - - - leeliselahus - + + - + keedusoola lahus - + - - -
lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine. Töövahendid 250 ml 2 koonilist kolvi, 100 ml mõõtekolb, 2 Mohr`i pipetti( 10 ml ja 20 ml), bürett, klaaspulk, 10 ml ja 250 ml mõõtesilindrid. Töö käik Arvutada kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet(H2SO4 ) ja vett, et valmistada 100 ml etteantud protsendilisusega (ise arvutatud) HCl lahust. Soolhappe tiheduse sõltuvus lahuse protsendilisusest leiab tabelist. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tiitrimine Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml HCl lahust ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega
2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti - kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, lisasin 5mL puhverlahust ning natukene indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. 2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni jäi püima sinine värvus. 3
Seejärel pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Kui see on tehtud tuleb büreti otsikust eemaldada õhumullid ning täita 0,1 M soolhapelahusega. Seejärel tiitrida seda soolhappelahusega, samalajal kolvis oleva vett loksutades. Kui vee värvus muutub viimase tilga lisamisel jäävalt punaseks, tuleb tiitrimine lõpetada. Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe maht. Kui see on tehtud tuleb loputada kooniline kolb destilleeritud veega ja korrata katset uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,1-0,15 cm3 B. Üldkareduse määramine Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavad vett ja lisada umbes 5 cm3 puhverlahust, mida tuleb mõõta mõõtesilindriga. Seejärel lisada noaotsatäis indikaatorit ET-00. Tuleb
lusikatäis indikaatorit ET-00. Seasin töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega. Tiitrimine polnud vajalik sest värvus kohe muutus siniseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Karbonaatse kareduse määramine Karbonaatne karedus on põhjustatud vees sisalduvatest HCO3- ja CO32- ioonidest. Soolhappega tiitrimisel reageerivad vesinikkarbonaatioonid soolhappega. . Teades reaktsiooniks kulunud soolhappe mahtu VHCl ning molaarset kontsentratsiooni CM,HCl saab siit leida HCO3- moolide arvu ning teades reaktsiooniks võetud vee mahtu Vvesi , ka vesinikkarbonaatioonide molaarse kontsentratsiooni vees. HCO3- ioonide kontsentratsiooni arvutamine Kus VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3] CM,HCl – soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/dm3] Vvesi – tiitrimiseks võetud kraanivee kogus [cm3]. Karbonaatse kareduse arvutamine
kaksteistsõrmik, peensool, ussiripik, jämesool. Suuõõnes algab süsivesikute lõhustamine süljes sisalduva ensüümi amülaasi abil. Süljes on ka lima, mis muudab toidupala libedaks, et seda oleks kergem alla neelata. Neelus ja söögitorus liigub toit edasi, seal seedimist ei toimu. Söögitorus hölbustab toidu edasiliikumist selle sisepinda kattev lima. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja ensüümide koostöös rasvad ja jätkub valkude ning süsivesikute lõhustumine ensüümide toimel. Peensooles lõpeb valkude, süsivesikute ja rasvade lõhustumine. Süsivesikute ja valkude koostisosad ning vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse. Jämesooles imenudb vesi seedimata jääkidest pidevalt tagasi vereringesse. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. 8
kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Seejärel pipeteerisin koonlise kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin kolm tilka indikaatorit (mp). Lahus muutus kollakaks. Seadsin büreti töökorda ja täitsin 0,1 M soolhappe lahusega mahuskaala nullini. Tiitrisin uuritavat vett 0,1 M soolhappe lahusega, vahepeal lahust segades, et lahuse pH tase oleks ühtne. Tiitrisin kuni lahuse värvus jäi ka peale segamist punakas. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm³. Loputasin koonilist kolbi destilleeritud veega ja kordasin katset kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputasin koonlist kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett
Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesanne on lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus HCl + NaOH → NaCl + H2O Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt VHCl · CM HCl = VNaOH · CM NaOH millest V N aOH ∙ C M NaOH C M HCL = V HCl kus VNaOH – NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt) CM NaOH – NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l VHCl – HCl lahuse täpne maht ml (pipeti maht) C M NaOH =0,1004 M Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Näitab lahustunud aine ekvivalentide (van. vaal) arvu ühes liitris lahuses Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega – tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse konts. lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse konts. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Nt soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1:1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit. Stöhhiomeetriline punkt – hetk, mil kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust. Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Kordasin katset kolm korda.
Vesi (mineraalaine) Lahustab toitaineid Kannab edasi (vere põhikomponent) Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab ainevahetusreaktsioonide toimumise (lahustunud kujul, vesi tihti üks osa reaktsioonidest) Kehas, rakkudes kõige rohkem Mineraalained: · Keha normaalne talitlemine · Kaltsium, fosfor luude ja hambakoe moodustamiseks · Raud hapniku transportimiseks · Kloor maolimaskestas soolhappe tootmiseks · Magneesium südame, seedimise ja lihaste tööks Vitamiinid: · orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks · osaliselt toidust, osaliselt seedekulglas elutsevad bakterid · Ise suudab inimene sünteesida vastavatest eelühenditest vaid üksikuid vitamiine · Kui mõnda vitamiini vähe, häirub ensüümi talitlus, mille koostisse see vitamiin kuulub (häirub ainevahetus).
vesinikule või 8,0 massiühikule hapnikule. Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH → NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: nHCl nNaOH ehk VHCl C M HCl VNaOH C M NaOH millest VNaOH C M NaOH C M HCl mol / l VHCl
Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida, kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed. Valmistatava lahuse massiprotsent: 1,5% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,41 mol/l Konts. soolhappe tihedus: 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent: 36,0% Vaja on võtta konts. hapet: 3,56 ml vaja on võtta vett: 96,4ml valmistatava lahuse tihedus: =1,0058 g/ml m(HCl)=1,51 g NaOH maht sooritatud korduskatsetel: 1) 7,12 ml 2) 7,11ml 3) 7,11 ml NaOH= keskmine maht V= Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan CM ===0,41
1. Töö eesmärk. Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid ja mõõteseadmed : 2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 püretti (25 cm3), pipett (10 cm3). Kemikaalid : NaOH 1. teadaoleva molaasusega (0,1000 M) ja 2. Segul mille molaarsus tuleb leida, HCl molaarsus tuleb leida, indikaatorid - feoolftaleiin ja metüülpunane. 3. Töö käik. A) Pesin töövahendid destileeritud veega. Pipeti loputasin läbi soolhappelahusega. Mõõdan pipetiga 10 cm3 HCl ja tühjendasin pipeti ühte koonilisse kolbi. Lisan kolbi 3-4 tilka fenoolftaleiini. Valan NaOH püretti täis kuni 0-jooneni. Hakkan vaikselt lisama NaOH-d kolbi nii kaua kuni segu muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks, sel juhul on hape neutraliseeritud. Loen büretilt palju leelist lisasin. Puhastan kolvi destileeritud veega. Kordan kastset nii kaua kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse vahe ei ületa 0,1 cm3 ...
makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine
makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. Maos olev hape on väga tugev, kuid lima kaitseb maoseina maonõre söövitava toime eest. Mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüm pepsiini ja soolhapet sisaldava maonõrega. Soolhappe ja ensüüm pepsiini abil hakkavad valgus maos lagunema. Kõigepealt valgud kalgenduvad happe mõjul ja seejärel hakkavad pepsiini toimel lagunema. Magu on ka mahuti, kus toit püsib, et seda saaks väljutada väikeste portsijonide kaupa peensoolde. Tavaliselt püsib toit maos kolm-neli tundi. Soolhappe toimel hävib maos ka enamik toidus leiduvatest mikroobidest. Osaliselt seedunud toit liigub nüüd edasi kaksteistsõrmiksoolde. Seal jätkub seedimine
happe ja nõrga aluse lahuses. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine. Erinevate lahuste pH määramine ning soolade hüdrolüüs. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: koonilised kolvid (250 mL), mõõtekolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,05...0,1 M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOh standardlahus, ~ 0,01 M NH3H2O lahus, 2 M soolhappe lahus, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4, tsingikraanulid. Töö käik Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin 2 mL 2 M soolhapet ja teise samapalju 2 M etaanhapet. Viisin
Töö ülesanne pH mõõtmine, hüdrolüüs,elektrolüütide lahused Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtkolvid (100 ml), bürett, pipett (10 ml), keeduklaas (50 ml), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Kasutatud ained Reaktiivid- 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape. Indikaatorid- universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin (ff), metüülpunane (mp). Tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. Ühte katseklaasi valada 2-3 ml 2M soolhapet, teise samapalju 2M etaanhapet. Kumbagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
