$ 1 5.0E-6 6.724437240923179 50 5.0 50 193 1083 137 1115 137 0 0.0 193 1083 265 1099 265 0 0.0 193 1083 409 1115 409 0 0.0 193 1083 553 1115 553 0 0.0 w 1083 169 1067 169 0 w 1067 169 1067 297 0 w 1067 297 1083 297 0 w 1067 297 1067 441 0 w 1067 441 1083 441 0 w 1067 441 1067 585 0 w 1067 585 1083 585 0 w 1067 585 1067 665 0 150 859 537 859 441 0 2 0.0 150 875 393 875 313 0 2 0.0 150 891 249 891 169 0 2 0.0 w 843 537 843 553 0 L 843 617 843 697 0 0 false 5.0 0.0 w 859 409 859 393 0 w 875 313 875 265 0 w 875 265 875 249 0 M 1179 137 1227 137 0 2.5 M 1179 265 1227 265 0 2.5 M 1179 409 1227 409 0 2.5 M 1179 553 1227 553 0 2.5 w 891 169 891 153 0 w 843 585 843 617 0 w 843 585 843 569 0 w 843 569 843 553 0 w 859 441 859 425 0 w 859 425 859 409 0 R 1067 665 1067 697 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 843 585 939 585 0 w 1179 553 1179 521 0 w 1179 521 923 521 0 w 923 521 923 537 0 w 923 537 891 537 0 w 1179 409 1179 377 0 w 1179 377 955 377 0
Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned. · Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Kestis umbes 1000 aastat. · Algsündmused: 395.a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks sõltumatuks riigiks. 476.a Lääne-Rooma keisri troonilt kukutamine. Lõppsündmused: 1453.a Konstantinoopoli vallutamine. 1492.a Ameerika avastamine.
Central Park Central Park is a public park at the center of Manhattan in New York City. The park initially opened in 1857, on 843 acres (341 ha) of city-owned land. Central Park, which has been a National Historic Landmark since 1962, was designed by landscape designer and writer Frederick Law Olmsted and the English architect Calvert Vauxin 1858 after winning a design competition. They also designed Brooklyn's Prospect Park. The park, which receives approximately thirty-five million visitors annually, is the most visited urban park in the United States. It was opened on 770 acres (3.1 km2) of
Tagajärjed: 1. Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad 2. Barbarite kommete omaksvõtmine 3. Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida · Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843. a (riik jagati kolmeks) Karl Martelli valitsusaeg: 1. Poiters' lahing 2. Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused 3. Pani aluse ratsaväele Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal. Karolingide renessanss: · Eeskujuks oli antiikaeg
Keskaeg: mõiste, ajalised piirid, periodiseering (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) ning lühiülevaade. 476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide
496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
MOLDOVA MOLDOVA KUI RIIK · Merepiirita riik euroopas · Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes · Pealinn - Chiþinu · Pindala - 33 843 km² · Rahvaarv - 3 153 700 (2013) · Riigikeel Rumeenia MAJANDUS · Üks vaesemaid riike Euroopas · Tugineb enamasti põllumajandussektoril · Vähe looduslike energiaressursse · Eksporditakse toidukaupasid, tekstiili ja mehanisme · Imporditakse mineraalseid tooteid, kütust, masinaid ja seadmeid, kemikaale · Töötuse määr on 5,8% · Inflatsioon on 4,6% · Skp on 1 051 miljardit eurot · Skp ühe inimese kohta on 3 014 eurot · Skp reaalkasv on 8,9% KASUTATUD KIRJANDUS
Moldova Üldandmed · Riigikord Vabariik · Riigihümn Limba noastr (Meie keel) · Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal
langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia. Rahvas ei saanud keisrilt toetust ja hakkas paavstile lootma. VII saj said paavstidest Rooma ja selle lähiümbruse tegelikud vaöitsejad; 800- Frangi keisririik-800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Rooma keisriks(krahvid- provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad).; 843- Verduni kokkulepe-Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad aga jagasid riigi 843 a. Pärast pikki tülisid kolmeks: Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi keisririigi lagunemine Verduni kokkuleppe kohaselt- Ida-Frangi, Lääne-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Ida-Frangist kujunes Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik lagunes täiesti
London Demographics Population: 3,574,097 (2010 U.S. Census) 19,3% of Connecticut residents are Italian, 17,9% Irish and 10,4% German descent The state has 77,6% White; 10,1% Black or African American and 3,8% Asian residents Geography Sports Football: Connecticut Huskies/Yale Bulldogs Basketball: Connecticut Huskies Baseball: Connecticut Huskies/Yale Bulldogs http://www.ct.gov/ctportal/cwp/view.asp?a=843&q=246434 www.yalebulldogs.com/ www.uconnhuskies.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/Connecticut www.50states.com/connecti.htm www.visitconnecticut.com/
1976. aasta suveolümpiamängud Elanikke: 1 871 800 Montreal on kuulus oma muuseumide, parkide, ööelu poolest. Montreali Kaunite Kunstide Muuseumis on võrratu kollektsioon maale ja etnograafilisi esemeid 19 sajandist. The Notre Dame Basilica tuntud oma kujude, maalide ja altarite poolest Kirikukell on suurim maailmas Underground City asub 10 m maa all tohutul hulgal kohvikuid, poode, restorane, kinosid, teatreid. Vancouver Kanada pealinn Elanikke: 642 843 tuntud kõrge elukvaliteedi poolest Vancouver on Kanada üks tööstuskeskuseid. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vancouver http:// www.keelereisid.com/taiskasvanutele/keelereisidtaiskasvanutele2013/ingliseke http://www.kalevatravel.ee/toronto_reisijuht http://et.wikipedia.org/wiki/Toronto http://et.wikipedia.org/wiki/Montreal Tänan kuulamast !
Karolingide impeeriumi lagunemine Karl suri 814 Ludwig Vaga suure vaevaga valitseb hiigelriiki Sõda tema poegade vahel 843 Verduni leping: Lääne Frangi riik Ida Frangi riik Lõuna Frangiriik Viimase valitsejale jäi keisritiitel, kuid mitte võim Veidi aja pärast jagati LõunaFrangi alad kahe esimese vahel Ida ja Lääne Frangi riik kaugenesid üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu
Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks.
732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond. 1071 Sitsiilia kuningriik. 874 islandi asustamine. 10 saj avastatakse gröönimaa. 1000 viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke. 829 munk Ansgar läheb rootsit ristima
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest
tuh, vein 1 mln, kaamelipiim 1,5 mln t, vill 64 mln t, veisenahad 8 mln t, kitseliha 1 mln t, sealiha 6 mln t, lambaliha 23 mln t, lambanahad 23 mln t, veiseliha 9 mln t, kanamunad 3 mln t, rasvata piim 3 mln. Tootmise efektiivsus: Austraalias kasvatakse suhkrurooga (25 mln t), lehmapiima (9,8 mln t), odra (8 mln t), rapsi (2,3 mln t), otra (4,1 mln t), veiseliha (2,3 mln t), sorgo (2 mln t), viinamarja (1,7 mln t), puuvilla seemneid (1,2 mln t), kanaliha (1 mln t), puuvillakiud (843 tuh t) jms. Austraalias peetakse loomasid ka. Loomade arv seisuga 2011. aastal FAO andmetel: veised 23 mln, lambad 70 mln, hobused 260 t, kitsed 4 mnln, sead 2 mln. Allikad: Info (Wikipedia): https://et.m.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Didiidii/Austraalia_põllumajandus Illustratsioonid: https://giphy.com/gifs/king-kong-RUvEtwi3IL5Di http://www.xfdrmag.net/kong-skull-island-review/kong-ace/ https://uproxx.com/viral/a-tribute-to-ray-harryhausens-life-and-work-in-gifs/ https://www.pinterest
Country of national 2007[6] 2010[28] production USA 2687 3086 0.3% Philippines 1969.7 1904 27% Indonesia 992 1197 3.7% Mexico 953 958 3% Italy 810.5 843 1.5% New Zealand 471.6 628 10% Iceland 421.2 575 30% Japan 535.2 536 0.1% El Salvador 204.4 204 25% Kenya 128.8 167 11.2% Costa Rica 162.5 166 14% Turkey 38 94 0.3% Nicaragua 87
Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise eest vasallidele maatükke. Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi
keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi palju Kasahstanis (30 000), Ukrainas (19 000) ja Usbekistanis (12 000) Keeled Ersa ja moksa keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte volga rühma. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varajasel keskajal. Ersa ja moksa keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel.
Kuid Karl Suur (768-814) oli kuulsaim frankide valitseja, (Karolingide dünastiast, majordoomuse järeltulija). Tema poolt vallutatud alad saavutasid kunagise Lääne- Rooma riigi mõõtmed ja aastal 800 krooniti ta paavsti poolt keisriks. Tema impeeriumil puudus pealinn ja seda hoiti koos sõjaväe abil. Tänapäeva Euroopa riikide eelkäijad tekkisid seoses kodusõjaga Frangi riigis. Ludwig I Vaga, kes oli Karl Suure poeg, sõlmis 843. aastal kuulsa Verduni kokkuleppe, mille alusel jagati riik kolmeks: 1. Ida-Frangi riik > sellest kujunes Saksa-Rooma riik 2. Lääne-Frangi riik > Prantsusmaa kuningriik 3. Lõuna-Frangi riik > Itaalia kuningriik.
2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395. Thedosius jagas Rooma riigi kaheks pojade vahel: Ühtne Rooma jagunes kaheks riigiks 843-Verduni leping – Ühtne frangi riik 3ks riigiks 751. Pippin andis Itaalias alasid paavstile – kirikuriigi teke 476. Romuluse kukutamine – Lääne-Rooma lakkas olemast. Asemele tekkis Frangi kuningriik 486. Frangid vallutasid Galliast suure osa: Tekkis Frangi riik
aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Vasalliteet oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt ehk süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks Varakeskaeg-.4. 10. sajand. Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne- Euroopas,roomakatoliku kiriku tugevnemine.843-verduni leping- - Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid.882-oleg vallutas kiievi ja seda loetakse vana-vene riigi alguseks. · Keskaegsed seisused-keskaegses ühiskonnas oli 3 seisust.esimene neist oli vaimulikud.kelle ülesandeks oli inimeste hingeõnnistus.vaimulikud jagunesid omakorda veel kaheks:kõrgvaimulikeks ja alamvaimulikeks.alates13sajandist oli vaimulikud enamasti aadlike perekonna nooremad pojad
1 0,243 0,245 0,244 632 0,265 0,245 0,255 855 65 3 2 0,230 0,235 0,233 694 0,260 0,245 0,253 869 68 3 0,250 0,235 0,243 637 0,260 0,265 0,263 804 66 HB= 654 HV= 843 HRC=66 Brinelli testi kuuli läbimõõt: D= 1mm Brinelli testi rakendatud jõud: F= 30kgf Vickersi testil rakendatud jõud: F= 30 kfg Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Valem: HB= = ,kus F rakendatud jõud, kgf S jälje pindala, mm2 D kuuli läbimõõt, mm d jälie läbimõõt, mm Brinelli meetodil tehtud arvutused: Katsekeha 1, katse 1: HB= = 215,0351
1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänikorra kujunemine ja olemus. Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab
Pippin Lühike abistas oma vägedega paavsti ja 756 aastal rajati Rooma Paavsti riik. Pippin Lühikese järglaseks oli Karl Suur.Karl Suur valitses 8-9saj. piirimail. Karl Suur sa tuntuks kõige tugevamana valitsejana,kes lisas oma riigile Põhja Itaalia,Saksamaa,Põhja Palkoni.Kuna rooma paavstide arvates oleks Karl võinud jätkata Lääne-Rooma riiki.Siis kroonis paavst Karl Suure 800aastal keisriks.Karl Suure poja ajal frangi riik püsis, kuid pojapoegade ajaltoimus 843 aastal Verduni kokkuleppe ja frangi riik jagati 3 eks. Lääne frangi riigist kujunes prantsusmaa ida frangi riik,sellest kujunes saksamaa ja lõuna frangi riik lagunes koheselt.Algas uus kodusõdade periood ja endine frangi riik kaotas enda ise võimsuse. Seda kasutasid päris venelased,araablased viikingid ,ungarlased.
Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler Kantsler: Angela Merkel Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Looduslikud tingimused: Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm
araablased , kuid said 732. a Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdas ratsaväge, jagas maatükke. Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus.Saratseenid olid muhameedlased ja vihkasid kristlasi ja neil oli suur ülekaal kreeklaste kaitseväe ees Karl Suur (oli Frangi riigikuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas.Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Vene riigi teke- slaavlaste algkodu ja kolm haru Tänapäeva Valgevene, Ukraina ja Poola aladel. Idaslaavlased, lääneslaavlased, lõunaslaavlased Rjurik - Varjaagidepealik, kes 862
Astrit Karro 10b Kose2008/2009 Riigi üldiseloomustus 1.Üldandmed Deviis : Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn : Das Lied der Deutschen Pealinn : Berliin Pindala : 357 023 km² Riigikeel(ed) : saksa Rahvaarv : 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus : 230 in/km² Riigikord : parlamentaalne liitvabariik President : Horst Köhler Kantsler : Angela Merkel Iseseisvus : 843 SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.Kuna loodes ja
Carolingian Dynasty Pepin I, the Elder* 628-39 Pepin II* 687-714 Charles Martel, the Hammer* 714-41 Carloman* 741-47 Pepin III, the Short* 747-51 Pepin III, the Short 751-68 Carloman 768-71 Charlemagne (Charles the Great) 771-814 Louis I, the Pious 814-40 Louis, Lothair, Charles, the Bald 840-43 (joint rulers) 843-77 Charles, the Bald 877-79 Louis II 879-82 Louis III 882-84 Carloman II 884-87 Charles II, the Fat 888-898 Eudes, Count of Paris 898-922 Charles III, the Simple 922-23 Robert 923-36 Rudolph, Duke of Burgundy 936-54 Louis IV 954-86 Lothair 986-87
5. Aastaarvud: 1) 496 - Frangi riigi teke, Chlodowech võttis vastu ristiusu. 2) 800 - paavst Leo III kroonis Karl Suure Roomas keisriks. 3) 732 - Karl Martell võitis islamiusulisi Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. 4) 768 - Karl Suur sai Frangi riigi valitsejaks. 5) 451 - toimus lahing Katalaunia väljadel, ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid. 6) 843 - Ludwig 1. Vaga kolm poega saavutasid kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa. 6. Isikud: 1) Chlodowech Merovingide sugukonnast pärinev Frangi riigi kuningas. 2) Alarich läänegootide kuningas, kelle juhtimisel rüüstati Rooma linna. 3) Karl Martell - Heristali Pippini sohipoeg, võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. 4) Attila hunnide kõige tuntum liider. 7
tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia. Pippini poja Karl Suure (768814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri. Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit . Karli järglase Ludwig I Vaga (814840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Aitäh vaatamast !
Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad.Leon III pooldajad (730. a keelustas ikoonid). · Ikonoduulid ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise). Kultuur · Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. · Antiikeeskujude austamine, arendamine. · Harmooniline tervik. · Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj 2) IX saj II pool, pärast kodusõja lõppu Kujutav kunst · Mosaiik ja fresko · Skulptuuri vähe- seostus paganlike jumalatega · 9. saj ikoonimaal Teadus · Kõrgaeg 1000. a paiku
Fläche: 674 843 km² Einwohnerzahl: 65 447 374 (Januar 2010) Wahlspruch: Liberté, Egalité, Fraternité (Französisch für ,,Freiheit, Gleichheit, Brüderlichkeit") Sprachen: Französisch und andere Regionalsprachen wie Elsässisch, Baskisch, Korsisch und Bretonisch Hauptstadt: Paris Staatsform: Republik Währung : Euro Religion: ca 81 % sind katholisch ca 4,5 % Muslimes ca 1,4 % Protestanten ca 1,3 % Juden Feiertage : Neujahr am 1. Januar , das Dreikönigsfest, genannt ,,Le Jour des Rois" am 6. Januar, Ostern am Ostersonntag + Ostermontag, Maifeiertag am 1. Mai (Tag der Arbeit), Kapitulation des nationalsozialistischen Deutschlands vor den alliierten Kräften (1945) am 8. Mai, Nationalfeiertag ist der Tag des Sturms auf die Bastille am 14. Juli, Mariä Himmelfahrt am 15. August . Hauptflüsse : Loire, Seine, Rhone, Garonne, Rhein, Meuse Hochgebirge : die Alpen (Mont Blanc 4807m), die Pyrenäen, der Jura, die Ardennen, das Zentralmass...
Pealinn Berliin President Horst Köhler Kantsler Angela Merkel Pindala 357 022,90 km² Rahvaarv(2006) 82 310 000 Rahvastiku tihedus 230 in/km² Iseseisvus 843 Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Das Lied der Deutschen Üladomeen .de Maakood 49 Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas
1.Täida lüngad. Keskaeg algas 476 aastal kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser ja lõppes 1453 aastal kui vallutati Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol. Lääne-Rooma endistel aladel tekkis aga V sajandil Frangi riik. Selle rajas Chlodovech. Karl Suur sai Frangi riigi keisriks 800 aastal. Peale tema surma 843 aastal, jaotati riik kolme pojapoja vahel. Uuesti tekkis keisririik alles 962 aastal. Selle rajajaks oli Otto I. Uue keisririigi nimi oli Püha-Rooma keisririik, sest omavahel liideti Saksa ja Itaalia. Peale Lääne- Rooma langust kestis Ida-Rooma ehk Bütsants veel 1000 aastat. Selle võimsaim keiser oli Justiniaanus. Ta lasi rajada kauni katedraali Hagia Sophia. Ida-Rooma kirikupead nimetatakse partiaadiks. Tema võim võrreldes Rooma paavstiga oli väiksem keisri omast
rajaja; suutis endale leida õiged liitlased, sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning katoliku kirikuga, sõlmisliidu idagootide kuningaga, Verdune'i leping: Karl Suure pojapojad jagasid Frangi riigi 843 a kolmeks. See leping pani aluse Saksamaale (Ida-Frangi riik), Pransusmaale (Lääne-Frangi riik), Lõuna-Frangi riik lagunes. Ristiusu vastuvõtmine Venemaal: tihe suhtlemine paganliku
2) Central park is an urban park in the central part of the borough of Manhattan, New York City. It was initially opened in 1857, on 778 acres of cityowned land, later expanding to its current size of 843 acres. Central park is one of the most famous sightseeing spots in New York. 3) Central park which has been a National Historical Landmark since 1962, was designed by landscape architect Frederic Law Olmsted and the English architect Calvert Vaux in1858. It is bordered on the north by Central Park North, on the south by Central Park South, on the west by Central Park West and on the east by Fifth Avenue
•Merovingide võimukas paleeülem •Pippin Lühikese isa •Kristluse kaitsja 732. aastal tõkestas ta moslemitest araablaste sissetungi ja tõrjus nad hiljem minema. Ta tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks. PIPPIN LÜHIKE •Karl Martelli poeg •Frangi riigi kuningas •Karolingide dünastia algataja 751. aastal kõrvaldas troonilt viimase Merovingide kuninga ja tõusis ise troonile. Sõlmis paavstiga kasuliku lepingu ja andis talle valitseda Kirikuriigi. V 843. aasta Verduni leping --> Lääne-Frangi riik (kuningas Karl Paljaspea) --> Prantsuse kuningriik Ida-Frangi riik (kuningas Ludvig Sakslane) --> Saksa-Rooma keisririik Keskriik --> Prantsuse kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik
Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu; Voltaire- Katoliku kirikut ja elupahesi kritiseeris. Valgustatud absolutism- riigi vorm, kus eesotsas on valgustatud monarh. Rousseau- tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad. Valgustus ajastu tagajärg- talurahva olukord paranes, rahva hariduse osatähtsus tõusis. Indlugents- patu puhastuskiri. 732- Poitiers’i lahing, islamiusk pealtung EU peatati. 843- Verduni kokkulepe, Frangi riik kolmeks (Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa, Ida-Frangi riik-Saksamaa, Lõuna. Frangi riik- lagunes.)
Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused Lühiajalised pangalaenud 54763 Lühiajalised kapitaliremondikohustused 673 Kokku laenukohustused 55436 Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 3429 Võlad tarnijatele 446254 Muud lühiajalised võlad 5927
skyscraper in New York City at the intersection of Fifth Avenue and West 34th Street. Its name is derived from the nickname for the state of New York, The Empire State. It stood as the world's tallest building for more than forty years, from its completion in 1931 until construction of the World Trad Center's North Tower was completed in 1972. 2. Central Park. Central Park is an urban park that occupies about 1.2 square miles (341 hectares, or 843 acres) in the heart of Manhattan in New York City. It is host to approximately twenty-five million visitors each year. Central Park was opened in 1859, completed in 1873 and designated a National Historic Landmark in 1963. 3. The statue of Liberty. The Statue of Liberty officially titled Liberty Enlightening the World, dedicated on October 28, 1886, is a monument commemorating the centennial of the signing of the United States Declaration of Independence, given to the United
RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE RAHVAARVU KASVU MUUTUSED (Kasvuprotsendi muutus) AASTASE JUURDEKASVU MUUTUSED MAAILMA RAHVAARV 3. nov 2009 kl 15:20 31. okt 2011 6 794 665 116 7 000 000 000 3. nov 2009 kl 22:36 19. nov 2012 kl 00:35 6 794 728 986 7 079 843 532 8. nov 2010 kl 23:32 19. nov 2012 kl 12:35 6 880 302 936 7 079 948 190 9. nov 2010 kl 00:22 26. nov 2013 kl 8.15 6 880 310 231 7 126 749 108 RAHVAARVU MUUTUSED AJAS Sünnid Surmad Loomulik iive Aastas 139,558,000 56,611,000 82,947,000 Päevas 382,351 155,099 227,252 Minutis 266 108 158 http://www.worldometers.info/world-population/
2) oli keisrivõimu taastaja 800.aastal. 3) Aachenis asuvasse õukonda koondas kõige silmapaistvamad teadlased, kirjanikud, kuntsnikud, heliloojad, kes oma esinemistega pidid õukonda harima. 4) viis läbi kirikureformi: vaimulikelt hakati nõudma suuremat kirjaoskust; rajas kloostreid, kus kirjutati raamatuid ümber ning tõlgiti neid; avati koole. 8. Verduni leping. Teada kaarti! 843.aastal sõlmiti leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks: 1.i.1) Idaosa enamus tänapäeva Saksamaast läks Ludwig Sakslasele. 1.i.2) Lääneosa tänapäeva Prantsusmaa läks Karlile Charles Paljaspeale. 1.i.3) Keskmine osa + keisri tiitel läks Lotharile. 9
kohtutrahvid. Majanduse aluseks sai feodaalne mõis ja sellele alluv pärisorjuslik kogukond, domioneeris naturaalmajandus. 772-804.a. Toimuvad sõjad saksidega-Karl Suur alistub ning feodaliseerib Saksimaa. 774.a. Karl Suur vallutab langobardide kuningriigi. 796.a. baieri alistamine. 800.a. Bütsantsi keiser Michal I tunnistab ametlikult Karl Suure keisritiitlit. 814.a. keisriks saab Karl Suure poeg Ludwig Vaga. 817.a. Ludwig jagab riigi oma kolme poja vahel, jättes endale vaid ülemvõimu. 843.a. Peale isa surma kogunevad kolm poega Verduni ning sõlmivad Verduni lepingu, millega jagati keisririik kolme ossa: Lääne-Frangi kuningriik-noorim vend Karl Paljaspea-Prantsusmaa põhialad, romaani keel. Ida-Frangi kuningriik-keskmine vend Ludvig Sakslane-Saksamaa põhialad, germaani keel Lothari kuningriik-Vanim poeg, kes sai endale ka keisritiitli-Itaalia
1 800 km Winterwanderwege: 1 400 km Feiertage (im Jahr 2012) Neujahr: 01. Januar Karfreitag: 06. April Ostermontag: 09. April Auffahrt: 17. Mai Pfingsten: 27. Mai Pfingstmontag: 28. Mai Nationalfeiertag: 01. August Weihnachten: 25. Dezember Stephanstag: 26. Dezember Geschichte Seit Mittelsteinzeit besiedelt. Kurz vor Beginn unserer Zeitrechnung von Römern errobert. Als ein faktisch unabhängiger Kirchenstaat kommt 843 in die Reichsteilung zu Ostfranken. Der Freistaat gemeiner drei Bünde ist in 1524 geboren. Napoleon verfügt in 1801 die Vereinigung mit der Schweiz. Ab 1803 formell ein Kanton der Schweiz. Geographie Graubünden grenzt an Kantone Tessin, Uri, Glarus und St. Gallen, auch an Liechtenstein, Österreich und Italien Etwa 90 Prozent der Fläche liegt über 1 200 m ü.M. Die Weiden und Wälder
Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi ja ta vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul.Riigi killustumine 7.saj: Neustria, Austraasia, Akvitaania.Riigi taasühendamine 7.saj. lõpul(687)majordoomuse Pippin Lühikese poolt.Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks-uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia. Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine.Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik.
732.a purustati Poitiers' lahingus Hisp-sse tunginud araablased. Sõjameestele hakati jagama maatükke=feoodhakkab kujunema feodalism. Pippin Lühike (741-768), sõlmiti pol kokkulepe paavstiga: 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756. pandi alus kirikuriigile. Karl Suur (761-814) vallutas langobardide kuningriigi It-s,alistas Hisp-s Pürenee põhjaosa,alistas saksid Põhja-Saksamaal. Aastal 800 kroonis paavst Karl Suure keisriks. Ludwig Vaga (814-840) Karl Suure poeg. 843. jagati riik kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Algas anarhia ja killustatuse aeg. Araablased,viikingid (850- 1100),ungarlased neist hakkas lähtuma oht Euroopale.
Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel 2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI: Rendihärrus maa mitemkordses valduses, talupoeg maa rentnik, pisi maksma makse, võis maa kasutamist pärandada, feodaalil oma majapidamine puudus Mõisahärrus ma ühekordses valduses, st mõisniku eraomand Feodaalsuhte kujunemise põhjused: vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon, vajadus öuua stabiilne võimusüsteem
https://pood.elion.ee/productInfo/156/hiirematt-roccat-sota-granular/24499 https://pood.elion.ee/productInfo/96/tindikassett-epson-t0807/C13T080740 http://www.tulekustuti.com/tooted/suitsuandur-kidde-lifesaver/suitsuandurid-majapidamisse http://www.tulekustuti.com/tooted/tulekustuti-kidde-6kg-21a-113b-c-pulberkustuti/majapidamisse http://www.tulekustuti.com/tooted/tulekustutusvaip-30527/abivahendid 1.5 Algbilanss Ettevõttega alustamiseks on vajalik rahasumma on 30 843. Omakapital vajalikust summast on 20 843, millest osa 3193 väärtuses on materjaalne. Kavatsen võtta ka kolmeks aastaks laenu summale 10 000. (vt tabel 3) 8 Hostel Mulk Tabel 3. Algblians Aktiva Passiva Raha 27 650 Kohustused 10 000
kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik) Hiliskesaeg Rooside sõda (1455.-1485. a
annaabi.ee 
