Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele (0)

1 Hindamata
Punktid

1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on leida sobiva  betoonisegu  koostise, teha betoonisegu, määrata selle  koonuse
vajumi   ning   täita   10×10×10   cm    katsekehade    vormid.   28   päeva   hiljem   määrata   betooni
survetugevuse . 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonisegu nr 1. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud materjalid:  tsement  CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  paekivi   killustik fraktsiooniga 4/16;  joogivesi 4. KATSEMETOODIKA Tabelist 4.1. Betoonisegu koostis valitakse betoonisegu koostis. Betoonisegu segatakse käsitsi,
määratakse   betoonisegu    konsistents    ja   tihedus.   Vormitakse   6   katsekeha   mõõtmetega
100·100·100 mm.  Betoon  kivistatakse kahes  erinevas  keskkonnas. Tabel 4.1. Betoonisegu kostis Komponendid Segu nr 1 [kg/m³] [kg/12 l] Tsement

309 3,7 Liiv 654 7,85 Killustik #4/16 1197 14,36 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 2,4 1


1. Betoonisegu   valmistatakse   käsitsi   segades:   eelnevalt    niisutatud    nõusse   puistatakse kaalutud   killustik   ja   liiv   ning   segatakse,   lisatakse   kaalutud   tsement   ja   segatakse.
Lõpuks
lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni .

2. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud

kooniline  vorm ( Abramsi   koonus ) täidetakse betooni- seguga   kolmes  kihis. Iga kiht
tihendatakse metallvardaga (  15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga.
Vorm   tõstetakse    ettevaatlikult    vertikaalselt   üles   ning   asetatakse   betoonisegust
moodustunud   koonuse   kõrvale.   Mõõdetakse   betoonisegu   koonuse    vajum    (kõrguse
vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites). 3. Betooni   survetugevuse   kontrolliks   valmistatakse   2    seeriat    katsekehi   (3x2   kuupi servapikkusega 100 mm). Vormid täidetakse betooniseguga kahes kihis ning mõlemat
kihti   tihendatakse   vibrolaual.    Kusjuures    väga   oluline    katta    vormi   kaanega    segu
pritsimise   vältimiseks.   Segu   vibreeritakse   kuni   täieliku   tihenemiseni   (õhumullide
eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht). Katsekehade  lahtine
pind tasandatakse kelluga  (saagivate  liigutustega ). Paigaldatud betoonisegu tiheduse
määramiseks    kasutatakse   eelnevalt   kaalutud   kindla  mahuga    anumat ,   milles   on
tihendatud ja silutud uuritav betoonisegu.

4. Katsekuubikud vabastatakse  vormidest  1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris

kaane  all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kapis vee kohal
temperatuuril 20 ± 2°C (normaaltingimus) ja 605°C (kuiv keskkond) või -185°C
(külm keskkond).

5.  Kuubid  katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel

lihvitakse survepinnad tasaseks, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse,
seejärel   katsetatakse   kuubid   survele.   Koormamise   kiirus   hoitakse   stabiilsena
vahemikus
0,6    0,2   N/(mm2·s)   kuni   kuubi   purunemiseni   ning   määratakse    purustav    jõud
(njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse
kivistunud   betooni    survetugevus    N/mm2.   Betooni   survetugevuse   katsetamisel
kasutatakse   üldiselt   standardkuupe   servapikkusega   150   mm.   Kasutades   teiste
mõõtmetega   katsekehi   ei  tohi   arvutamisel    unustada    paranduskoefitsienti
(100x100x100 mm juhul 0,95).  Seeria   survetugevuseks loetakse 3 katsetatud kuubi
aritmeetiline keskmine (arvutatud täpsusega 0,1 N/mm2) survetugevus. Survetugevuse
määramisel kasutatud andmed kantakse tabelisse. 4.1. Valemid Survetugevus arvutatakse järgmise valemiga 1: R S=k ⋅ P F

0 (1) kus R S – survetugevus, N/mm²; P – purustav jõud; F 0 – survepindala; 2

            k – ülemineku koefitsient. Näide: Katsekeha nr 34 survetugevuse arvutamine: R S=0,95 ⋅

141,6 ⋅1000 100 ⋅100 = 13,45 [ N /mm 2 ]

Tulemused on toodud tabelis 5.1. Betooni survetugevuse määramine Tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m³] arvutatakse  valemist  2: ρ= m
V ⋅1000 (1) kus ρ – materjali tihedus, kg/m³; m – proovikeha  mass õhus, g; V – proovikeha maht, m³. Näide: Katsekeha nr 34 tiheduse arvutamine: ρ=

2358 100 ⋅1000=2358 [kg /m 3 ] Tulemused on toodud tabelis 5.2. Tiheduse määramine

5.  KATSETULEMUSED Tabel 5.1. Betooni survetugevuse määramine Prk. number Kivistamise keskkond Prk. mass [g] Purustav jõud survel Survetugevus Õhus Vees Üksik Keskmine kN N / mm² N / mm²

34 -18 C° 2358,0 1373,6 141,6 13,45 13,62 35 2354 ,8 1378,5 145,1 13,78 36 2351 ,0 1371,0

143,5

13,63 37 20 C° 2426 ,2 1437,2 364,8 34,66 35,28 38 2445,4 1453,3 379,8 36,08 39

2439,4  1447 ,3

369,6 35,11 46 20 C° 2404 ,2 1429,6 338,7 32,18 33,99 47 2401,0 1423,0 361,3 34,32 48

2425 ,6 1441,2

373,4 35,47 49 60 C° 2268 1305 ,2 237,5 22,56 23,28 50 2315 1345 252,9 24,03 51

2295 ,6 1329.2

244,9 23,27

Graafik  5.1. esitab tabeli 5.1. andmeid. On näha, et  normaal  tingimustel kivistamise betoonil
survetugevus on suurem.

3
0 5 10 15 20 25 30 35 40 13.62 35.28 33.99 23.28 Kivistamise keskkond, C° S u rv

e tu g e v u s,   N  /  m m ² Graafik 5.1. Betooni survetugevuse määramine  Tabel 5.2. Tiheduse määramine Prk. number Kivistamise keskkond Prk. mass [g] Purustav jõud survel Tihedus õhus Tihedus vees Õhus Vees Üksik Keskmine Üksik Keskmine kN kg/m³ kg/m³ kg/m³ kg/m³

34 -18 C° 2358,0 1373,6 141,6 2358,00 2354,60 1373,60 1374,37 35 2354,8 1378,5 145,1

2354,80

1378,50 36 2351,0 1371,0 143,5 2351,00 1371,00 37 20 C° 2426,2 1437,2 364,8 2426,20 2437,00

1437,20

1445 ,93 38 2445,4 1453,3 379,8 2445,40 1453,30 39 2439,4 1447,3 369,6 2439,40 1447,30 46

20 C°

2404,2 1429,6 338,7 2404,20 2410 ,27 1429,60 1431,27 47 2401,0 1423,0 361,3 2401,00 1423,00

48

2425,6 1441,2 373,4 2425,60 1441,20 49 60 C° 2268 1305,2 237,5 2268,00 2292,87 1305,20

1326,47

50 2315 1345 252,9 2315,00 1345,00 51 2295,6 1329,2 244,9 2295,60 1329,20

6. JÄRELDUSED Laboritöö    mõõtmis-   ja   arvutusandmete   alusel   võib   järelda,   et   materjalide   tihedus   on   üks
olulistest  kriteeriumist , millest sõltuvad materjalide kasutamise viisid ja kasutamise kohad,
põhilised kriteeriumid nagu tugevus, soojusjuhtivus , soojusmahtuvus .

4

Betooni   tardumise   ja   kivistamise   käigus   toimuvad   hüdratsioonireaktsioonid,   mille   käigus
tsemendimineraalid reageerivad veega, moodustades uusi ühendeid. Betooni  dehüdratsioon
varases  staadiumis  aurustamise tagajärjel võib tardumist peatada ning põhjustada tugevuse
puudumist, samuti põhjustada selle suurt kokkutõmbumist ja pragunemist. Vastavalt   tabeli  5.2.   Tiheduse   määramine  andmetele   kuivadel   katsekehadel   tihedus   on
peaaegu kaks korda suurem, kui katsekehadel vees. See on seotud sellega, et katsekehadel
vees  poorid ja/või tühikud on täidetud veega ning ühendus täitematerjali terade vahel langeb.  Samuti tiheduse  suurusest  ka mõjutab betooni kivistumise keskkond. Normaaltingimustel 20
± 2°C kivistatud betoonil on ka kõige suurem tihedus nii õhus ca  2400  kg/m³ kui ka vees ca
1400   kg/m³. Kusjuures, kivistamine kuiv keskkonnas 60 ± 5°C või külm keskkonnas -18 ±
5°C mõjutab betooni  tihedust  negatiivselt ehk tihedus on ka suhtelist väike. Juhul kui  betoneerimine  toimub talvel, siis kõige suurem probleem on madal temperatuur.
Madalad temperatuurid mõjutavad betooni kivistumist sest, et tsemendi hüdratsiooni protsessi
kiirus langeb ehk betooni kivistamine toimub  aeglasem  ja  halvem . Teine põhjus on selles, et
vesi, mis on betooni koostises, külmab ning tardumise protsess üldse ei toimu. Teine näide, mis on määratud, on betooni survetugevus. Antud katse puhul kõige suurem
survetugevuse tingimus 35,28 ja 33,99 N/mm² on jälle katsekehadel, mille tardumise protsess
toimus   normaaltingimustel   ca   20°C.   Kõige   väiksem   survetugevus   on   katsekehadel,   mille
kivistamise protsess on toimunud külm keskkonnas -18 ± 5°C. Materjali   survetugevus   sõltub   ka   tsemendi   kogusest   betoonis.   Mida   suurem   on   tsemendi
kogus, seda suurem on survetugevus. Antud  katsel  oli kasutuses 309 kg/m³ vastavalt tabelile
4.1. Betoonisegu kostis. Vee ja tsemendi komponentide suhe, määravad betooni survetugevuse
väärtust. Tugevus muutub aja jooksul, segu tardub ja saab tugevust 28 päeva jooksul. Seega,
hea kvaliteediga segu aja jooksul saab veelgi suurema tugevuse. Järelduvalt võib öelda, et katse tulemused olid usutavad ning betoonisegu koostis oli valitud
õigesti ja parim keskkond betooni kivistamiseks ja tardumiseks on temperatuur umbes 20 ±
2°C kraadi piirides, kuna survetugevus on kõige suurem näide. Ning kõige halvem näitajad on
kehadel ,   mille   kivistumise   toimus   külm   keskkonnas.   Seega   tuleb   vältida   betooni   töid
teostamist külma tingimustel. Juhul kui betoneerimine ikkagi toimub külm keskkonnas, siis
tuleb   kasutada   lisa   seadmeid   kivistamise   protsessi   kiirendamiseks,   nagu   elektri   või   auru
seadmed . Eestis väga harva kasutatakse seadmed  auruga7. KASUTATUD MATERJALID [ 1] L. Raado  „ Ehitusmaterjalid “, Tallinn „ Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“,  2018

5
[ 2]  Loengukonspekt

[ 3] https://betoonimeister.ee/ru/beton/klassy-betona/  [ 4 ] https://lab-smr.ru/prochnost-betona-na-szhatie/  [ 5] http://stroitel-list.ru/beton/plotnost-raznyx-vidov-betona-v-kgm3.html 

6

Document Outline

  • 1. Töö eesmärk
  • 2. Katsetatud materjalid
  • 3. Kasutatud vahendid
  • 4. Katsemetoodika
    • 4.1. Valemid
  • 5. Katsetulemused
  • 6. Järeldused
  • 7. Kasutatud materjalid

  • 5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #1 5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #2 5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #3 5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #4 5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #5 5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2021-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 239192 Õppematerjali autor
    Ehitustööde 5. praktikum.
    Töö eesmärk on leida sobiva betoonisegu koostise, teha betoonisegu, määrata selle koonuse vajumi ning täita 10×10×10 cm katsekehade vormid. 28 päeva hiljem määrata betooni survetugevuse.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 5 BETOON
    10
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 5 BETOON

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 5 2021 Betoon Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada välja erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati:  Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  Betoonisegude plastifikaator;  „Elkem Microsilica“ – mikrosilikaat betooni tugevuse ja tiheduse parandamiseks;  Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;  Joogivesi. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

    Ehitusmaterjalid
    Betooni katsetamine
    14
    docx

    Betooni katsetamine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg]

    Materjaliõpetus
    Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele
    5
    docx

    Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele

    Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.5 2017/2018 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooni katsetamine 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatavad materjalid tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); "Kiiu" karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal ­ liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras ­ segu kihtide tihendamiseks; kellu;

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid Betooni uurimine
    3
    docx

    Ehitusmaterjalid Betooni uurimine

    1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik ­ CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus ­ kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras ­ betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud ­ betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse

    Ehitusmaterjalid
    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5
    9
    pdf

    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

    ......................................................................................................................... 7 7. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 9 2 1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning

    Materjaliõpetus
    Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele
    14
    pdf

    Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele

    Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest),

    Ehitus
    Ehitusmaterjalid BETOON
    5
    pdf

    Ehitusmaterjalid BETOON

    KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva

    Ehitusmaterjalid
    Betooniõpetus IV praktikum
    8
    docx

    Betooniõpetus IV praktikum

    1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1

    Betooniõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun