Väävlit saab kasutada järgmiste ainete: *värvainete *ravimite *tuletikkude *taimekaitsevahendite *kummi *püssirohu, lõhkainete *väävelhappe ja paberi VALMISTAMISEKS. Kasvuturvas kurgile, sisaldab 2,93 grammi väävlit. Tiku peake sisaldab peale fosfori ka väävlit. KASUTATUD ALLIKAD http://www.inkodu.ee/index.php?est/1362/firmad/EESTI-TURBATOOTED-AS http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm http://www.slideshare.net/ElleKull/vvel http://www.crjg.vil.ee/materjalid/kursus/keemia/page3.html
Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM Hõbe värvus, läikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega Looduses lihtainena ei eksisteeri Kuulub luude koostisse Mõjutab süsivesikute ainevahetust Kasutusalad Valuveljed Tulekindlad tellised Pigmendid ja täiteained Lennukiosad Vähendab maohappesust Lihastele mõjub lõdvestavalt http://www.youtube.com/watch?v=doPeT2pjChg kAsutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0CCoQFjAC&url=http %3A%2F%2Fkoolielu.ee%2Fwaramu%2Fdownload%3Frid %3Dd30d5a48e2063175864893eeb0a9d93d01919f7d&ei=V_qjUOeHOMSb0Q Xb3oDYDg&usg=AFQjCNGNTFBLWjAC8HAGPIk0fph4eURVWA&sig2=Wl8D8 DzMHPL4lAzO0t7qGQ http://www.wholewellnessclub.eu/es/c_main.php?us=wellclub Kasutatud kirjandus http://doctorjaan5.wordpress.com/2010/02/02/magneesiumpuudubtihti/ et.wikipedia.org/wiki/Magneesium
55x kallim kui vedel heelium Kasutatud materjalid · Pildid: · https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSX0X8KWHNvPpOaOWt5yjcyEec 4n3V0JBPpySBSs9rBjN2B54RmSw · http:// www.intl-lighttech.com/sites/default/files/images/catalog/Neon_Lamps-ILT_Sources_Catalog_pg2 2-color-web.jpg · https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_16266445.jpg · https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f8/Neon-glow.jpg · Informatsioon: · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/neoon.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Neoon · http://www.taskutark.ee/m/10-ne-neoon/?auth=dGFza3V0YXJr · http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:_cIzBtFu9dIJ:entsyklopeedia.ee/artikkel /neoon1+& cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee Tänud!
● Nitraadid-lämmastikhappe soolad ja estrid ● Nitriidid - lämmastik+keemiline element ● Nitritid -lämmastikushappe soolad Kasutamine ● Keemiatööstuses - soojuse ja kemikaalide transpordis ● Petrooleumi töötlemisel ● Klaasi ja keraamika tootmisel ● Terasetööstuses ● Paberi valmistamisel ● Meditsiinis - ravimid ● Plahvatuse korral inhibiitorina Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammas tik.html https://et.m.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastik https://et.wikipedia.org/wiki/Nitriidid https://et.wikipedia.org/wiki/Nitritid https://et.wikipedia.org/wiki/Nitraadid Täname tähelepanu eest!
Meditsiinis antiseptikuna Keedusoola lisandina Hobejodiidi on kasutatud ka looduse mojutamisel http://www.youtube.com/watch?v=0_LWBgeQrvk Kasutatud kirjandus http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf http://www.slideshare.net/erlekrimann/fluor-16027327 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/broom_janelitruus.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Broom http://www.slideshare.net/gaidi16/jood http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/flour.htm http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=191 "Üldine ja anorgaaniline keemia" lk. 213-221 http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor TÄNAME KUULAMAST!
Väävel Omadused · Väävel on mittemetall · Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 · Värvus: kollane · Väävel on rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine. Lisaks on väävel ka halb soojusjuht · Tihedus: 1,96 g/cm³. · Sulamistemp: 199C, keemistemp: 445C · Vees kristalne väävel ei lahustu · Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel Click to edit Master text styles leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Second level · Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Third level Mittemetallide puhul peab reaktsiooni toimumiseks temperatuur väga suur ...
Esinemisvormid e maagid · Rutiil, mis on · Ilmeniit, on oksiidne mineraal, olemuselt titaani oksiid ( oksiid(FeTiO3) titaandioksiid TiO2). · Mineraal musta · Rutiil on levinuim värvi ja metalse looduslik titaani läikega. oksiid. · Rutiil on tavaline mineraal. Kasutatud materjal · http:// www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tita · www.kl.ttu.ee · Õpik ,,Elementide keemia" · http://et.wikipedia.org/wiki/Titaan · http://et.wikipedia.org/wiki/Rutiil · http://www.ig.uit.no/webgeology/webgeolo gy_files/ress/maavarad.html
Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsioonisaste -3 kuni +5 Ammoniaak - mürgine gaas Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik Nitraadid - lämmastikhappe soolad ja estrid Nitriidid - lämmastik+keemiline element Nitritid - lämmastikushappe soolad Lämmastikhape - NHO3 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/li sa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mm astik https://www.taskutark.ee/m/lammastik/ Malle Solnson-TTÜ õppejõud Eneke 2 Kirjastus "Valgus" Tallinn 1983
takistusahjude kütteelemente jt. Kroomi ühendeid kasutatakse parkainetena, oksüdeerijatena ja ka pigmentidena ning muuks otstarbeks. Teda kasutatakse konstruktsiooni-, tööriistade ja muu sellise legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis- ja korrosiooni kindlust. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises. Kasutatud materjalid http://kemikaalimaailm.sm.ee/kemikaalid/kroom.html http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kroom.html https://prezi.com/1fohf01xernk/kroom/ http://www.hkhk.edu.ee/eope/mineraalained/mineraalainete_allikad_ja_t htsus.html https://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/uudised/u/artikkel/euroopa-k emikaaliamet-soovitab-lisada-13-ainet-autoriseerimisele-kuuluvate-ainet e-loetellu.html
Siiski on mürgised tema radioaktiivsed isotoobid. Ohtusnõuded: Tseesium süttib õhu käest spontaalselt, seepärast tuleb seda säilitada kinnises klaasampullis puhtas argoonis või vaakumis. Tugeva reaktsioonivõime tõttu reageerib tseesium veega plahvatuslikult. Tseesiumi kõrvaldamine käib nagu ka teiste leelismetallide korral, tilgutades ettevaatlikult alkoholi ning seejärel neutraliseerides. Kaustatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tseesium.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tseesium http://truck.planet.ee/keemia/
fotograafias. H2SO4- väävelhape; tugevaim hape; soolad- sulfaadid. Tegemist on enim kasutatud ja toodetud väävliühendiga. Väävelhape on õlitaoline vedelik. 2 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Mittemetallid (04.02.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel (04.02.2017) http://miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm (05.02.2017) https://www.taskutark.ee/m/vaavel/ (05.02.2017) 3
kuumutamisel palju kasutada Kaltsium inertses keskkonnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium TÄNAN KUULAMAST !
kvaliteeti märgatavalt paremaks. Samuti muudab liitium teiste metalli vastupanuvõimet suuremaks ja püsivamaks hapete ja leeliste suhtes. Liitiumkarbonaat tasakaalustab meeleoluhäireid. Jaapani teadlaste uurimuste kohaselt vähendab liitiumi sisaldus joogivees enesetappude riski. Kasutatud allikad : 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium 2) http://en.wikipedia.org/wiki/Lithium 3) http://web.zone.ee/chemistry/Li.htm 4) http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/liitium.htm 5) http://www.minut.ee/article.pl?sid=09/05/02/2153206
annab kollakasrohelise gaasi kloori Tehnika arenguga hakkas Cl kasutusala üha laienema U 1830 a. kasutati kloorvett inhalatsiooniks kopsutuberkuloosi, difteeria ja mõnede teiste haiguste puhul Esimese MS'i ajal kasutati massihävitusrelvana Cl2 huvitavat Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros (rohekaskollane) Inimorganismis (70kg) on 95g kloori Keskmine lubatav piirkontsentratsioon õhus on o,oo3 mg/ Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html Pildid: www.google.com H. Karik, Elemendid meis ja meie ümber, Koolibri 1994, leheküljed 50-55 H. Karik, Leiutised ja avastused keemias, Ilo 2009, leheküled438-440 Õpilase Teadusentsüklopeedia, Valgus 1989, lehekülg 598 Tänan kuulamast!
salvides ja pulbrite koostises, kasutatakse nahahaiguste ravil) Värvainete valmistamisel KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://www.crjg.vil.ee/materjalid/kursus/keemia/index.html http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/VAAVEL.pdf http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3086/Teem a%202%20%20V%C3%A4%C3%A4vel%20ja%20%20v%C3%A4%C3%A4 df http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm Tiitellehe pilt: http://tsfitnessnyc.files.wordpress.com/2010/07/large_sulfur_crystalheader.j pg Pilt 1: http://translate.google.ee/translate?hl=et-EE&langpair=en|et&u=http://www .webelements.com/sulfur/history.html Pilt 2: http://www.wonderwhizkids.com/resources/content/imagesv4/chemistry/Ino rganic+chemistry/9_4.jpg Pilt 3: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sulpherous_Fumeroles.jpg Pilt 4: http://www.chemicool.com/elements/sulfur.html
Mineraali tükk kaalum ligikaudu 50kg · Tina venekeelne nimetus ,,olovo" pärineb muistseltVenemaal laialt levinud joogist, mida hoiti tinast anumates. · Aatomireaktorite soojusvaheteid tehakse tina-tsirkooniumi sulamist tsirkalliost. Pildid Kasutatud kirjandus 1. Raamat ,,Vask, kuld ja raud olid esimesed", lk 141-144, 152 2. www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/tina.html 3. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Tina.htm
TASUB VAADATA http://video.ut.ee/keemiavideod/koppkopp.html Valge fosfori süttimine õhus Punase fosfori põlemine õhus ja hapnikus KASUTUSALAD Pürotehnika Väetised puhastusained Hambapasta Toidu hapestamine Määrdeaine lisand KASUTATUD MATERJALID Ilo miniteadmik "Keemia" http://www.annaabi.com/materjal6502fosfor http://www.annaabi.com/materjal32659keemia referaatfosforist http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loo dus/fosfor.htm http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/ keemia/6_P_aat_keem.html
Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises. Gaasilised väävliühendid on inimesele sissehingamisel mürgised. Samuti põhjustavad nad rohkesti keskkonnaprobleeme, neist üks tõsisemaid on happevihmad. Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/väävel http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm http://www.toitumine.ee/vaavel/
· sulamid · raketikütus Berülliumi lahustavad ühendid on inimesele ohtlikud, samuti on mürgine berülliumisulamite mehhaanilisel töötlemisel tekkiv tolm. 6 Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Ber%C3%BCllium http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l4.pdf http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php? sisu=elemendid&element=be http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/beryllium.ht m http://en.wikipedia.org/wiki/Beryllium#Effects_on_children 7
Toidu rafineerimine eemaldab osa kroomist. Erinevate täisteratoodete, puu ja köögiviljade, liha ja piimatoodete söömine tagab organismi varustatuse piisava koguse kroomiga Parimateks kroomi allikateks on mandlid, pähklid, täisteratooted, liha, pärm, puu ja köögiviljad. Kasutatud allikad http://www.krugosvet.ru/enc/nauka_i_tehnika/himiya/HROM.html? page=0,0#part1 http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:30iG_Ll3wtcJ:www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kroom. html+&cd=2&hl=ru&ct=clnk&gl=ru&lr=lang_ru%7Clang_et http://www.toitumine.ee/kroom/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A5%D1%80%D0%BE%D0%BC http://et.wikipedia.org/wiki/Sulamite_loend Aitäh kuulamast!
Lämbumine toimub ilma igasuguste hoiatusnähtudeta, sest erinevalt hapnikust ei tekita heelium hingamisrefleksi. Kui keegi on heeliumi sissehingamise tulemusel kaotanud teadvuse, tuleb kannatanu viia koheselt värske õhu kätte ja kutsuda kiirabi. Hingamise seiskumisel tuleb teha kunstlikku hingamist. Kasutatud kirjandus 1) http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/like35agaee.nsf/docbyalias/helium 2) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/heelium.htm 3) http://www.messergroup.com/ee/Tooted_ja_Lahendused/gaasidest/Heelium/index.html 4) http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/like35agaee.nsf/0/12F4B82831DF1706C1257884 002DD1EE 5) http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=38&Itemid=3 6) http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/like35agaee.nsf/0/12F4B82831DF1706C1257884 002DD1EE
BRASIILIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Asub Lõuna-Ameerika mandril · Täisnimi: Brasiilia Föderatiivne Vabariik · Pealinn Brasilia · Keel portugali · Pindala 8 511 965 km² · Rahvastiku tihedus 22 in./km² · Rahaühik riaal (BRL) · Sademeid aastas 1500-23000 mm · Keskmine õhutemperatuur 22-28 °C · Uustööstusmaa keskmiselt jõukam riik RAHVAARV JA SELLE SOOLIS - VANUSELIS ISELOOM · Rahvaarv (2007) - 190 011 000 inimest · Kõige rohkem inimesi vanuses 25-29 · Väga vähe inimesi vanuses 70-90 · Meeste keskmine eluiga 68 a. · Naiste keskmine eluiga 76 a. · Tööealised inimesed 66,7% · Üle 65 aastased 6,4% · 0-14 aastased: 26.7% (meessoost 27,092,880/naissoost 26,062,244) · 15-64 aastased: 66.8% (meessoost 65,804,108/naissoost 67,047,725) · 65 aastased ja üle: 6.4% (meessoost 5,374,230/naissoost 7,358,082) (2009) RÄNNE · Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali ...
ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule nin g hävitab arhitektuurimälestisi. Kasutatud Materjal : http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://en.wikipedia.org/wiki/Sulfur http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4velhape http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://en.wikipedia.org/wiki/Acid_rain 6
iseloomust. Informatsiooni otsides tulid ette mitmed keemilised ning füüsikalised terminid, mida tuli endale selgeks teha, et infot edasi käsitleda referaadis. Kasulikuks osutus ka vene ning inglise keele oskus, võõrkeelse materjali tõlkimisel, sest eestikeelsetest allikatest ei piisanud. 7 Kasutatud materjal https://pt.kle.cz/et_EE/berullium.html T.Gray ,,Keemilised Elemendid" https://et.wikipedia.org/wiki/Ber%C3%BCllium http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/beryllium.htm https://en.wikipedia.org/wiki/Beryllium https://www.coursehero.com/file/6517645/L16/ https://www.taskutark.ee/m/keemilised-elemendid/ 8
Kloori ühend kaaliumkloraat on kergesti plahvatav hõõrdumisel või löögist, mida kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks kui ka tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Ning keemiatööstuses on levinuim kloori ühend kaltsiumhüpoklorit, mis on kloorlubja tähtis koostisosa ja seda rakendatakse pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina. Kasutatud kirjandus http://kemikaalimaailm.sm.ee/kemikaalid/kloor.html https://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html https://www.taskutark.ee/m/halogeenid/
Seos inimese organismiga: Lämmastik on eluks ülivajalik element. Lämmastik on asendamatult vajalik kõikide valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli, alkaloidide, fosfaatide, vitamiinide, hormoonide jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Kasutatud kirjandus: 1) http://www.annaabi.com/materjal-19859-l%C3%A4mmastik 2) http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mmastik 3) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html 4) http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/LAMMASTIK.pdf 5) http://en.wikipedia.org/wiki/Nitrogen 6) http://chemistry.about.com/od/elementfacts/a/nitrogenfacts.htm 7) http://www.carondelet.pvt.k12.ca.us/Family/Science/Nitrogen/nitrogen.html
Tähtsamad lämmastiku ühendid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NH+4Cl- ammooniumkloriid NH+4NO-3 ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 ammoonimniufosfaat Viited http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html 4
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiil...
Cs toodetakse metalse naatriumi ja tseesiumkloriidi sulandis toimuval asendusreaktsioonil: Na + CsCl Cs + NaCl Eralduvad kergesti lenduvad Cs aurud, mis kondenseeritakse ja puhastatakse destilleerimisel. Kirchoff & Bunsen -7- Allikad · Google Image Search · Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Tseesium · Miksike - http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tseesium.htm · http://web.zone.ee/chemistry/Cs.htm · Neti otsingumootor -8-
Kuumutamisel eraldub osa veest ja saadakse põletatud kips. Sellele vett lisades toimub ühinemisreaktsioon veega ja mass kivistub: CaSO4 + 2H2O CaSO4·2H2O 5 Kasutatud kirjandus 1.Autor, T. Kaltsium. http://protonizer.eu- youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid =43&Itemid=3(18.09.2007) 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Iffcool/Keemilised_elemendid 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm 6
kaameraga radiofarmatseutilise preparaaadi biodistributsiooni organismis. Inimese keha kaldub ravima Rb + ioone, nagu oleksid need kaaliumi ioonid ja seetõttu rikastab rubiidium organismi rakusisest vedelikku. Ioonid ei ole eriti mürgised, ning neid on kerge eemaldada higi ja uriiniga. 10 KASUTATUD ALLIKAD · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/rubiidium.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Wilhelm_Bunsen · http://et.wikipedia.org/wiki/Rubiidium · www.sloleht.ee · http://www.chemicool.com/elements/rubidium.html · http://www.rsc.org/chemsoc/visualelements/pages/data/rubidium_data.html · Hergi Karik, Kalle Truus "Elementide keemia" · Lembi Tamm, Jüri Tamm, Vello Past ,,Üldine ja anorgaaniline keemia'' 11
Q=V%C3%A4%C3%A4VLI+TASANDIK+JUPITERI L&ESPV=2&BIW=1920&BIH=911&SOURCE=LNMS&TBM=ISCH&SA=X&VED=0 AHUKEWJFRU6BPTTKAHWFKSWKHAXVAE0Q_AUIBYGC#TBM=ISCH&Q=V%C3% A4%C3%A4VLI+TASANDIK • HTTPS://ANNAABI.EE/V%C3%A4%C3%A4VELHAPE-M59818.HTML • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VEL&SOURCE=LNMS&TBM= ISCH&SA=X&VED=0AHUKEWJOHEK8MNTKAHXGTQ8KHD0DDGKQ_AUIBYGB& BIW=1920&BIH=955#IMGRC=QXLTQYPGJKKJGM%3A • HTTP://WWW.SLIDESERVE.COM/AMORA/V-VEL • HTTP://WWW.MIKSIKE.EE/DOCS/LISA/8KLASS/4TEEMA/LOODUS/VAAVEL1.HTM • HTTPS:// WWW.GOOGLE.EE/SEARCH?Q=V%C3%A4%C3%A4VEL&SOURCE=LNMS&TBM= ISCH&SA=X&VED=0AHUKEWJOHEK8MNTKAHXGTQ8KHD0DDGKQ_AUIBYGB& BIW=1920&BIH=955#IMGRC=03LC1NHDMO7Z9M%3A
Jodiidid · CrI2: kroom (II) jodiid · CrI3: kroom m (III) jodiid · CrI4: kroom (IV) jodiid Oksiidid · CrO2: kroom (IV) oksiid · CrO3: kroom (VI) oksiid 3 · Cr2O3: kroom (III) oksiid · Cr3O4: kroom (II, III) oksiid Sulfiidid · Cr2S3: kroom (III) sulfiid Telluriidid · Cr2Te3: kroom (III) telluriid Leitud materjal: www.google.ee http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kroom.html 4 5
soojusjuhtivade asjade valmistamiseks. Vasest on tehakse münte kuna vask on kerge ja siis on rahakott ka kergem. Ilma nende metallideta poleks me arvatavasti nii kaugel ja kiiresti arenenud. 10 Kasutatud materjalid Tamm, L. (2012). Keemia õpik VIII klassile. (3). Kirjastus Avita. Miksike. Külastatud 25.veebruar 2016, aadressil http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/raud3.ht m Miksike. Külastatud 20.veebruar 2016, aadressil http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vask.htm Wikipedia. Külastatud 20.veebruar 2016, aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium Wikipedia. Külastatud 18.veebruar 2016, aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Raud Wikipedia. Külastatud 15.veebruar 2016, aadressil https://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium Chemicum. Külastatud 05.märts 2016, aadressil http://www.chemicum.com/
Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peroksiid (14.05.2019) ● https://et.m.wikipedia.org/wiki/Vesinik (14.05.2019) ● https://miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9- 1-1-1.htm (14.05.2019) ● https://juuksuriteuhendus.ee/artiklid/ponevaid-fakte-juuste-koht a/ (14.05.2019) ● https://www.taskutark.ee/m/1-h-vesinik/ (14.05.2019) ● https://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/k loor2.html (14.05.2019) 21 / 24 Kasutatud allikad ● https://vara.e-koolikott.ee/node/374 (14.05.2019) ● https://miksike.ee/documents/main/referaadid/makroelemendid_ kaisakalvik.htm (14.05.2019) ● https://et.thpanorama.com/articles/qumica/hidruro-de-potasio-e structura-formacin-propiedades-y-usos.html (14.05.2019) ● https://tervis.ohtuleht
hinnaliste vääriskivide (peamiselt briljantide) raamimisel (peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse pärast).Juveelitööstus kulutab 40% maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb mõnigi kord töödelda vagunitäis maaki. Õige oli käibeväljend: üks gramm toodangut üks aasta tööd. 7 Kasutatud kirjandus http://vana.miksike.ee/lisa/8klass/4teema/loodus/plaatina.htm http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel16_15.html http://miksike.ee/tugi/messages/18/276.html 8
külmutusseadmetes, kuna see talub kuni -200 kraadist külma ja ei muutu hapraks. Sama hästi taluvad titaanisulamid ka kuuma kuni 600 kraadi. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Ka meie oma kehad sisaldavad titaani koguni 20 mg. Täpsemalt on seda organismis põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaanplaadid Bilbao Guggenheimi muuseumil. Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Titanium http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/titaan.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Image:GuggenheimBilbao.jpg http://www.tirings.com/images/titanium-2.jpg Back off loneliness, and hello tenderness I've been waiting for your call for so long It must've been hard just to follow your soul To stick to the road that your heart wants you to go And as you slide through the door With your morals on your sleeve I think it's time for all those morals to leave So let's get down and freaky baby
arvutikasutamis oskusi. Üks huvitavamaid asju, mis ma teada sain referaati koostades oli see, et magneesium on inimorganismile väga vajalik, eriti sportlastele. Sain teada kuidas ta täpselt inimesele mõjub ja mis kasu sellest on. 13 KASUTATUD ALLIKAD 1. EE 6, Tallinn: Valgus, 1992 2. http://uus.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/magneesium.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Magnesium#History 5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.htm 6. http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/magneesium.htm 14
8 Kasutatud kirjandus · http://www.elfond.ee/teemad/teised_teemad/areng/varasemad_tegevused/c at-616 · http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2457.html · http://www.zone.ee/chemistry/ · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Tsink.htm · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/tsink.ht ml · http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be · http://miksike.com/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm 9
kasutada. Isegi pesupesemine ei taha kareda veega õnnestuda, sest seep lihtsalt ei vahuta ega pese mustust riietelt. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium (11.03.2011) 2. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm (11.03.2011) 3. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (11.03.2011) 4. http://www.tere.eu/heateada/funktsionaalsus/ca (11.03.2011) 5. http://www.cpluss.com/cpluss.php?&id=15 (11.03.2011) 6. http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Bioloogia/1133-Kaltsium (11.03.2011) 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Humphry_Davy (11.03.2011) 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Iffcool/Keemilised_elemendid (11.03.2011) 9. http://web.zone
7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Soolad, 2011 http://et.wikipedia.org/wiki/Soolad (04.12.2011) 2. Mitu soola on?, 2010 http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/2keemia/5-2-18-1.htm (29.12.2011) 3. Soola kasutamine, 2011 http://e-ope.khk.ee/oo/sool/soola_kasutamine.html (04.12.2011) 4. Sool muudab vee pehmeks, 2011 http://www.sool.ee/?id=1131 (04.12.2011) 5. Kaltsium http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm (04.12.2011) 6. Mis on sool? http://www.eliksiir.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=87:mis-on- sool&catid=40:mida-me-teame-artiklid&Itemid=245 (04.12.2011) 7
paljudesse kohtadesse. 11 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia http://blog.marisheinaru.com/louna-ameerika/ Google Maps https://annaabi.ee/Argentiina-ja-Brasiilia-p%C3%B5llumajandus- m61189.html http://pood.regio.ee/seinakaardid/loodusvoondid https://www.google.ee/search? q=brasiilia+skp&oq=brasiilia+skp&aqs=chrome..69i57.3568j0j7&so urceid=chrome&ie=UTF-8 http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/brasiilia.htm https://www.childfund.org/Reducing-Child-Mortality-Rates-in-Brazil/ https://pixabay.com/en/brasilia-brasil-sky-national-2111416/ http://globalization.kof.ethz.ch/media/filer_public/2017/04/19/ranking s_2017.pdf http://hdr.undp.org/en/composite/HDI http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/brasilien/ http://kristinehau.weebly.com/2-rahvastiku-paiknemine.html https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Yanika~etwiki/Brasiilia_rahvasti k http://www.worldlifeexpectancy
1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, VI köide. 1970. Tallinn: Valgus 2. Hennoste, Märt 1997. Väike Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri 3. Kuus, Oskar. Eeti kirjanike leksikon 1995 ja 2000. Tallinn: Eesti Raamat 4. Ridala, Villem. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Ridala 5. Ridala, Villem. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/4teema/kirjandus/94kirjan dus.htm 6. Ridala, Villem. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/rida/toom_ftx.html 9 Lisa 1 Villem GrünthalRidala 10 Lisa 2 Endine Kuivastu kõrts - Villem Grünthal-Ridala sünnikoht 11
Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malml jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Martma, Gert. Tallinna Ülikool. 04.12.2007. Metallid praktikas. [www.tlu.ee/~kertm/G %FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/p-metallid.doc]. 2. Miksike. 04.12.2007. Üldiselt rauast. [http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/raud3.htm]. 3. Protonizer. 04.12.2007. Raud. [http://protonizer.eu-youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid=57]. 4. Vaab, Janno. Referaat.04.12.2007. Metallide liigid, saamise järgud ja nende paiknemine. [www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc]. 5. Vikipeedia. 04.12.2007 a. Malm. [http://et.wikipedia.org/wiki/Malm]. 6. Vikipeedia. 04.12.2007 b. Metallid. [http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Iffcool/Keemilised_elemendid]. 7. Vikipeedia. 04.12.2007. Teras.
· Jaapanis on beeta-karboksüetüülgermaaniumi ravipreparaadi kasutamine vähiravimina lubatud · germaanium on üks kõige hinnatavamaid pooljuhte · germaanium paisub sulamisel · germaanium on üsna habras ja rabe aine 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Karik,H. ja Truus, K. Elementide keemia. 2003. lk 399-401 2. Karik, H. Leiutised ja avastused keemias. 2009. lk 420-422 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/germaanium.h tm 4. http://www.eveks.ee/germanij.html 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Germanium 6. http://www.softschools.com/facts/periodic_table/germanium_facts/21 0/ 7. http://www.livescience.com/29520-germanium.html 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Germaanium 10
Inimese maomahl sisaldab soolhapet, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. Referaati kloorist oli huvitav teha, sest sain sellest vajalikust, kuid samas ka mürgisest ainest palju rohkem teada. 8 Kasutatud allikad Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 http://miksike.com/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://www.zone.ee/chemistry/Cl.htm http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=cl http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinikkloriidhape http://et.wikipedia.org/wiki/Keedusool http://et.wikipedia.org/wiki/Kloriidid 9
Rio de Jainerot ja pealinna Brasiliat. 4) Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki. Täpsemalt pakuvad nad reise Rio de Jainerosse ja Sao- Paulosse. 5) Tursim moodustab sisemajandusest kogutoodangust 54%. Rio de Jainero Kasutatud allikad www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus4-2005-pdf www.cenrus.gov/ipc/www/idbsum.html. www.eur-lex.europa.eu/LexUriSew/html. www.wikipedia.com Eesti Entsüklopeedia 15 köide www.miksike.ee/documents/main/lisa/8_klass/4teema/brasiilia.htm www.miksike.ee/doc/referaadid2006/brasiilia-liisametskula/htm www.miksike.ee/doc/referaadid/loodusvööndid/kaileola.htm. http://www.unwto.org/index.php http://www.reisipank.ee/ http://www.eau.ee/~mteder/Kaugope_1loeng.pdf http://www.miksike.ee/ http://www.wto.org/ http://www.aseansec.org/ http://www.census.gov/ipc/www/idb/ Eesti Kooliatlas www.wttc.org www.world-tourism.org www.mercosur.org/ www.google.ee
tegevusi vältida, et ei tekiks magneesiumi puudumist. Metallina on magneesiumi sulam kasutusel päris laialdaselt raketi-, lennuki-, autotööstuses ja mitmetes masinatööstusharudes. Seega on tegemist väga hea ning laialdaselt kasutatava metalliga. 14 [1] Miksike, ,,Magneesium," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/magneesium.htm. [Kasutatud 06. November 2017]. [2] Vikipeedia, ,,Magneesium," [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium. [Kasutatud 06. november 2017]. [3] Via Naturale, ,,Magneesium elutähtis mineraal," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.vianaturale.ee/magneesium. [Kasutatud 06. november 2017]. [4] ,,Magneesium," [Võrgumaterjal]. Available: http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.htm. [Kasutatud 06. november 2017]
liikluseeskirju ja politseinikud käituvad samuti ebaseaduslikult. Vaatamisväärsusi on väga palju erinevates osariikides. Külastatumad paigad asuvad pealinnas ja ühes suurimas linnas Rio de Janeiros. Brasiilias on ilus loodus ja põnevad inimesed, mis muudab ta atraktiivseks turistidele. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Brasiilia, http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia, 18.11.10 Brasiilia, http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/brasiilia.htm, 18.11.10 Iguaçu joad, http://et.wikipedia.org/wiki/Iguaçu_joad , 20.11.10 Iguazu Falls, http://en.wikipedia.org/wiki/Iguazu_Falls, 20.11.10 Katedraal Brasilia puhkus Brasiilia, http://et.tixik.com/brasilia-cathedral-2357463.htm, 20.11.10 List of countries and outlying territories by total area, http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_and_outlying_territories_by_total_area, 18.11.10 List of countries by population, http://en.wikipedia
riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/brasiilia.htm http://wiki.gomaailm.ee/wiki/brasiilia/ http://www.reisiguru.ee/riikID/114 http://www.germalo.ee/reisiinfo/brasiilia/ http://www.lennupiletid.ee/et/lennupiletite-broneerimine/s1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Yanika/Brasiilia_rahvastik
annaabi.ee 
