kirjutatakse sümboli ette). Tasakaalustamiseks kasutame koefitsente. Indekseid seejuures muuta ei tohi. Koefitsent 1 jäetakse tavaliselt kirjutamata (nagu ka indeks1). Tasakaalustamiseks on mitmeid võimalusi, hea on leida kohe kaks koefitsenti. "Väiksema ühiskordse" meetod. Al + FeCl2 = Fe + AlCl3 Al I3 + Cl2 = AlCl3 + I2 Võrdsustame kloori aatomite Al + 3FeCl2 = Fe + 2AlCl3 Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3 + I2 arvud. Leiame ülejäänud 2Al + 3FeCl2 = 3Fe + 2AlCl3 2Al I3 + 3Cl2 = 2AlCl3+3I2 koefitsendid. Magneesiumsulfaadi valem Mg(OH)2 + H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O on teistest keerulisem ...ja temast lähtudes saame kaks koefitsenti ( vaatleme PO43- tervikuna, 3Mg(OH)2 +2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + H2O mitte P&O eraldi). Leiame ülejäänud koefitsendi(d).
Raud-maakoores 4.kohal.metallidest 2.kohal.pruun/punane rauamaak Fe2O3,must rm Fe3O4.kõva,raske, Läikiv,hall.siirdemetall.VIIIBrühm,4perioodis.rauatagi:fe+o2=fe3o4.reageerimine1.veeaur- fe+h2o=fe3o4+h2 Hape-fe+hcl=fecl2+h2 o-a alati 2.sooladega-fe+sncl2=fecl2+sn.mittemettallidega- 2fe+3cl2=2fecl3o-a 3 Raudoksiid okdüdeeruja.süsi-koks.fe2o3+3co=2fe+3co2.sulamid- malm,rabe,radiator,pott.teras,nuga,puur Tööriistad,korrosioon-roostetamine.aluminium-maakoores3.koht.tähtsaim mineral bokiit- al2o3.läikiv,kerge, Plastiline,pehme.reaksioonid-hapnik-4al+3o2=2al2o3happega-2al+6hcl=2alcl3+3h2,sool- 2al+3zncl2=2alcl3 +3zn.alumiiniumoksiid-al2o3.saadakse 2al(oh)3=al2o3+3h2o.kerge,vastupidav,hind,pehme,hape,lennuk,au
+ Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 NOMENKLATUUR. Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks. Hüdroksübenseen ehk fenool Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk aniliin Nitrobenseen Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel.
ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2 · Happeline oksiid + alus ja aluseline oksiid +hape -) Sool · Metall + Mittemetall -) Sool N: 2Fe + 3Cl2 -) 2FeCl3 · Aluseline oksiid + happeline oksiid -) Sool +Vesi SIIN ON KÕIK MIDA TARVIS KT-S VAADAKE KA MINU TEISI KEEMIA KONSPEKTE!
KORROSIOON Korrosioon on metallide hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on
Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2
N: 4Na + O2= 2Na2O 3Fe + 2O2= Fe3O4 I -1/2 K + O2= KO2 S Reageerivad kõik va. Kuld ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VIIA rühma metallid dega 2K + Cl2= 2KCl 2Fe + 3Cl2= 2FeCl3 H2O Säilita õlis Kõrgemal temperatuuril LIITAINED Tekib hüdroksiid 3Fe + 4H2O= Fe3O4 + 4H2 Ca + 2H2O= Zn + H2O = ZnO + H2 Ca(OH)2+H2 Happed (HCl, lah. H2SO4) HNO3 vt. redokside juurset Tõrjuvad happest välja vesiniku Fe + 2HCl= FeCl2 + H2 Ei tõrju veest välja vesinikku
C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 2 4 H SO + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 4. Halogeenimine + Cl2 + HCl 5. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan.
+ Cl2 -> + HCl Klorobenseen 3) Asendusreaktsioon HNO3 + HNO3 -> + H2O Nitrobenseen 4) Asendusreaktsioon alküülhalogeniidiga C6H6 + CH3Cl -> C6H5 CH3 + HCl 5) Katalüsaatorite juuresolekul võib astuda liitumisreaktsiooni + 3Cl2 -----> Heksaklorotsükloheksaan Füüsikalised omadused: vedelikud, õlised, hüdrofoobsed, lahustab vaiku, rasvu, vähepolaarseid aineid, narkootiline toime Kasutamine:lõhkeaine, meditsiinis, tooraine orgaan. Sünteesis, valuvaigistites, Fenoolid alkohol ehk hüdroksüareen. Kuulub alkoholidega ühisesse aineklassi, kuid tal on olulisi erinevusi tänu OH ja aromaatse tuuma vastastikmõjule. C6H5OH
Sulamid on enamasti odavamad, kui puhtad metallid. Sulamid on paremate omadustega, kui puhtad metallid. Malm-raua ja süsiniku sulam. Pronks- vasesulam, põhilisandiks tina. Messing-vasesulam, põhiaineks tsink. Melhior-vasesulam nikliga. Duralumiinium- alumiiniumi sulam, sisaldab vaske ja mangaani. Keemiline korrosioon Toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reag ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe +2O2 = Fe2O3 või 2Fe+ 3Cl2 = 2FeCl2 elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolus. Aktiivsem metall oksüdeerub. Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerimine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud O2, happelises H+ Sula elektrolüüt. NaCl Na+Cl Katood: Na-1e Na Anood: Cl-1e Cl=>2Cl+2e->Cl2 Elektrolüüt lahuses. Katood: Kui on tegemist väheaktiivse metalliga, siis need redutseeruvad ja tekib vastav metal.
Veel erinevad aatomite suuruse poolest. 5. Kuidas saadakse vesinikhalogeniide ja neile vastavaid happeid? -tööstuses H2+Hal = 2HHal -laboris NaCl + H2SO4= HCl + NaHSO4 6. Koostage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. NaCl ® Cl2 ® HCl ® NaCl ® HCI ®AgCl 2NaCl= 2Na+Cl2 H2 + Cl2 = 2HCl HCl + NaOH = H2O + NaCl NaCl + AgNO3 = NaNO3 +AgCl 7. Kirjuta.ge (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) 2Al + 3Cl2 ® 2AlCl3 c) Cl2 + 2KI ®2KCl + I2 b) 2Br2+ 2CuO ® 2CuBr2 + O2 8 On vaja.tsingist ja soolhappest saada vesinikku. Kuidas seda saab? Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 9. Mitu milliliitrit vett tuleb lisada 30O ml 2O%-ļisele naatriumkloriidi ļahuseļe (p = 1,15 g/cm3), et saada 7% lahus? 1ml=1cm3 1)m(lahus)= roo × V=1,15 g/cm3 × 300cm3= 345 grammi 2) puhas aine= W% × lahus / 100% = 20% ×345g / 100%=69 g (puhas) 3)uus lahus=aine/W% × 100% =69g/7% ×100%=985,7g 4)985,7g - 345g= 640,7 g
c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded: 1) 12 vase aatomit on vaja oksüdeerida vask(II)oksiidiks. Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ? 2Cu + O2 --- 2CuO 2aatomit - 1 molekul 2 aatomit 2.12 = 24 molekuli (O2) 2)Mitu alumiiniumi aatomit kulub reageerimisel 15 kloori molekuliga, kui tekib AlCl3? ? 15 molekuli x = 5 * 2 = 10 aatomit (Al) 2 Al + 3Cl2 --- 2AlCl3 3 2aatomit - 3 molekuli 2molekuli 3)Mitu hapniku molekuli kulub 4 propaani (C3H8) molekuli põlemiseks? Mitu süsinikdioksiidi ning vee molekuli tekib? (VALE TEKST ON!!) 12aatomit ? x = 5 * 12 = 15 molekuli (O2) 4P + 5O2 ------ P4O10 4 4aatomit 5molekul 1molekul 4)Kas piisab 9 hapniku molekulist, et oksüdeerida 8 alumiiniumi aatomit alumiiniumoksiidiks? 8aatomit
(v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID: Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb 3 Isotoopi: gaasiks) # prooton Keemilised :
Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kergesti kriimustatav Plastiline Mehaaniliselt hästi töödeldav Keemilised omadused Keemiliselt aktiivne metall Teda katab tihe oksiidikiht Õhus püsib tavalisel temperatuuril muutumatuna Reageerib veega oksiidikihi eemaldamisel või kõrgemate temperatuuride tõttu: 2Al+6H2O=2Al(OH)3+3H2 Reageerimine hapnikuga: 4Al+3O2 -> 2Al2O3 Reageerib kergesti halogeenidega: 2Al+3Cl2=2AlCl3 Ei astu reaktsiooni lämmastikhappega Kasutusalad Vanasti kasutati väärismetallina Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks Peeglites ja reflektorites Alumiiniumpulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina Alumiiniumnõud Alumiiniumfoolium Elektrijuhtmetes Vahtalumiinium(pildil)-ehituses Leidub deodorantides Alumiiniumsulamid Tuntuim duralumiinium Kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites,
Kuld Ühendid: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 kuldtrikloriid AuCl3 → AuCl + Cl2 kuldmonokloriid Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat):
Tina on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, tina pole mürgine, reageerib hapetega aeglaselt, suhteliselt pehme metall. 1.6 Al2O3+6HCl=2AlCl3+3H2O AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl Al(OH)3=temp Al2O3+2H2O 2Al2O3=temp4Al+3O2 2Al+3H2SO4=Al2(SO4)3+3H2 Fe+HCl=FeCl2+H2 FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+NaCl Fe(OH)2+H2SO4=FeSO4+2H2O 1.7 Fe2O3+2Al=2Fe+Al2O3 1mol 2mol 0,2mol 0,4mol n=m/M M(Fe2O3)=160 n=32/160=0,2mol m=n*M M(Fe)=56 m=0,4*56=22,4kg 1.8 2Al+3Cl2=2AlCl3 2mol 3mol 0,5mol 0,75mol n=m/M M(Al)=27 n=14/27=0,5mol V:ei piisa, vaja on 0,75mol 1.9 eriti ohtlikud on Hg, Pb ja Sb ühendid, mis kahjustavad organisme juba väga väikse sisalduse korral. Ohtlike jäätmeid ei tohi lihtsalt prügimäele viia, sest ohtlikud ühendid satuvad vihmaveega meie veekogudesse, põhjavette, reostavad pinnast. Sealt jõuavad need läbi vee ja pinnase taimede ja loomadeni, mis läbi nende jõuavad inimesteni
ainete füüsikaliste omaduste erinevust, näiteks, erinevat tihedust, märgavust või magnetilisi omadusi KEEMILINE KORROSIOON: reageerimine kuivade gaasideg(O2;Cl) või vedelikega(bensiin;õlid). Intensiivsemalt kulgeb kõrgemal temperatuuril(nt.kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes jne). Kuivasõhus tekib põhisaadusena nn. rauatagi Fe3O4, kuumutamisel kloori atmosfääristekiv 2FeCl3 NT: 3Fe+O2->Fe3O4 2Fe+3Cl2->2FeCl3 ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON: võib tavatingimustes intensiivselt toimuda.Ka raud on vähese vastupidavusega. Toimumise tingimuseks on nende metallide kokkupuude elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pindadel. Üheks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerumine. METALLIDE TOOTMINE JA KORROSIOON:
Oksiidikiht kaitseb alumiiniumit edasise oksüdeerumise eest ja see muudab alumiiniumit ka vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. Kui alumiiniumeseme panda kraapida mingi terava esemega ja oksiidikiht lõhkuda, siis hakkab paistma selle alt helkiv ja läikiv pind, mis jällegi peadselt õhu käes oksüdeerub ning tuhmistub Reageerimine hapnikuga tº 4Al + 3O2 > 2Al2O3 Reageerimine teiste mittemetallidega tº 2Al + 3Cl2 > AlCl3 tº 2Al + 3S > Al2S3 tº 2Al + N2 > 2AlN Reageerimine sooladega 2Al + 3CuCl2 > 2AlCl3 + 3Cu ALUMINIUMI JA TEMA ÜHENDITE KASUTUSALAD Vanasti oli alumiinium väärismetall, kuna teda osati toota vähe. Seepärast kuni 19. sajandi lõpuni kasutati tänu hõbedale Sarnasusele alumiiniumit erinevate ehete valmistamiseks. Tänapäeval leiab alumiinium rakendust ohtralt igapäevaelus:
34,6°C · Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, v.a. väärisgaasidega. · Reageerimisel teiste ainetega eraldub soojust ja valgust. KEEMILISED OMADUSED 1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. 2) Vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape: (H2 + Cl2 2HCl). 3) Metalliga reageerimisel saadakse sool: (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja: (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2) LEIDUMINE · Levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloor. Tekib haruldates tingimustes (nt. veealuste merevulkaanide pursete puhul) väga vähesel hulgal. · Kõige enamlevinud ühendiks on keedusool (NaCl), mida leidub Maal palju. Seda on lahustunud olekus merede ja ookeanide vetes
· Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. · Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. · Boorkarbiid - B12C3, 12B + 3C=B12C3 · Boornitriid B + N = BN (tuleb kuumutada) · Halogeniidid tähtsaim on BF3, B2O3 + 3CaF2 + 3H2SO4 = 2BF3 + 3CaSO4 + 3H2O BCl3, B2O3 + 3C + 3Cl2 = 2BCl3 + 3CO · Boraanid - boori hüdriidid vesinikuga, B2H6 kõrgel temperatuuril lagunevad, plahvatusohtlikud, pehmemal kuumutamisel moodustuvad kõrgemad buraanid nt B10H14 tekivad nt 3NaBH4 + 4BF3 + 3NaBF4 + 2B2H6 · Boorhüdriidid - redutseerijad keemiatööstuses, BH4- , NT NaBH4 , 4NaH + BCl3 = NaBH4 + 3NaCl 22. Selgitage näite abil elektrondefitsiitseid ühendeid. · 23. Iseloomustage üldiselt alumiiniumiühendeid. Al olulisemad ühendid (Al 2O3, Al2(SO4)3, AlCl3): nende kasutamine
Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik: Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 Raud tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja: Fe + SnCl2 FeCl2 + Sn Kuumutamisel oksüdeerub raud ka teiste aktiivsemate mittemetallide, näiteks kloori või väävli toimel: 2Fe + 3Cl2 2FeCl3 Fe + S FeS Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhape tekitavad oma tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu raua pinnale õhukese vastupidava oksiidikihi, mis muudab raua (tavatingimustes) passiivseks. Rauaühendite omadused Tähtsamad raua oksiidid on Fe2O3 ja Fe3O4. Raud(III)oksiid värvus varieerub tumekollasest või roostepunasest kuni mustjaspruunini. Keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kastutakse seda värvipigmendina värvainete koostises.
· Leeliste saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega. nt: CaO + H2O = Ca(OH)2 Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri, seega neile vastavaid hüdroksiide ei ole võimalik sel viisil saada. · Aluse(hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega. Nt: CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 Soolad Sool koosneb(aluse) katioonidest ja (happe)anioonidest. Soolade saamine · Lihtainete vahelisel reaktsioonil Nt: 2Al + 3Cl2 = 2AlCl3 · Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil 2LiOH + H2SO4 = Li2SO4 + 2H2O · Aluselise oksiidi ja happe vahelisel reaktsioonil Li2O + H2SO4 = Li2SO4 + H2O · Aluse ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil 2LiOH + SO3 = Li2SO4 + H2O · Aluselise oksiidi ja happelise oksiidi vahelisel reaktsioonil 2Li2O + SO3 = Li2SO4 Vesiniksoolad Vesiniksoolad on happe ja soola vahepealsed ühendid. Nad saavad esineda vaid mitmeprootoniliste hapete korral
C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2O 2. Halogeenimine + Cl2 + HCl C6H6 + Cl2 ...... 3. Alküülimine + CH3Cl + HCl 4. Benseen põleb tahmava leegiga. Miks? Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol. *Liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3 Cl2 kat C6H6+3Cl2 kat C6H12Cl6 + 3H2 Ni FENOOL · Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui ka areenide üldised omadused: · Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). + H+ 1. Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega.
C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2O 2. Halogeenimine + Cl2 + HCl C6H6 + Cl2 ...... 3. Alküülimine + CH3Cl + HCl 4. Benseen põleb tahmava leegiga. Miks? Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol. *Liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3 Cl2 kat C6H6+3Cl2 kat C6H12Cl6 + 3H2 Ni FENOOL · Fenoolile on iseloomulikud nii alkoholide kui ka areenide üldised omadused: · Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). + H+ 1. Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega.
pH= -log (110-7)= 7 Neist sooladest on enam hüdrolüüsunud CH3COONH4 Katse 2. Valada kuiva katseklaasi mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vet sademe tekkeni. Lisada tümbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni 1. Hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H2O 2Sb(OH)3 + 3Cl2 Sb(OH)3 + HCl Sb(OH)2Cl + H2O Sade kaob, kuna Sb(OH)3 ja HCl reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend. Katse 3. 1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? 1. Vastavad reaktsiooni võrrandid: eraldub CO2 Na2CO3 + H2O NaOH + H2O + CO2 Al2(SO4)3 + NaOH Al(OH)3 + Na2SO4 2
-a. alati III. N. Al2O3, Al(OH)3 Üljäänud metallide o.-a. on muutuv. Näit. Sn ja Pb - II ja IV; Fe - II ja III; Cu I ja II Keemilised omadused: 1.metallid reageerivad aktiivsete mittemetallidega. toimub liitumisreaktsioon, mis on ühtlasi redoksreaktsioon a) metall+ O2 → oksiid. N. 2Mg +O2 → 2MgO Mg -2e → Mg2+ O +2e → O2- b) metall + halogeen (F2 Cl2 Br2 I2 ) →´ vesinikhalogeniidhapete sool N. Ca + Cl2 →CaCl2 2 2Fe+ 3Cl2 → 2FeCl3 Fe -3e → Fe3+ Cl +1e →Cl- c) metall + väävel S → divesiniksulfiidhappe H2S sool N.Fe + S →FeS Fe-2e → Fe2+ S + 2e → S2- 2.metallid reageerivad liitainetega, toimub asendusreaktsioon vastavalt metallide aktiivsuse reale (pingerida). Need reaktsioonid on ühtlasi redoksreaktsioonid. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au Metalli aktiivsus ← kasvab, metall on parem redutseerija a)aktiivsed metallid ( IA, IIA) reageerivad veega, tekib
2Na (t) + 2H2O(v) ---> 2NaOH(l) + H2 (nool üles) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega BaO(t) + H2O(v) ---> Ba(OH)2 (l) Aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH(l) ---> Ni(OH)2(t) (nool alla) + Na2SO4 (l) SOOL - koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolade saamine: Lihtainete(metalli ja mittemetalli) vahelisel reaktsioonil 2Al + 3Cl2 --> 2AlCl3 Aktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallide ja lahjendatud happe vahelisel reaktsioonil Fe(t) + H2SO4(l) --> FeSO4(l) + H2(g) (nool üles) Aluse ja happe vahelisel reaktsioonil, s.t neutralisatsioonireaktsioonil 2LiOH(l) + H2SO4 (l) ---> Li2SO4 (l) + H2O (v) Aluselise oksiide ja happe vahelisel reaktsioonil BaO(t) + 2HNO3(l) --> Ba(NO3)2 (l) + H2O (v) Aluse ja happelise oksiidi vahelisel reaktsionil
+9| 2)7) +17| 2)8)7) +35| 2)8)18)7) +53| 2)8)18)18)7) 2 5 2 5 2 5 2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised omadused 1. Cl2 + 2NaBr = 2NaCl + Br2 2. 3Cl2 + 2Fe = 2FeCl3 3. Cl2 + 2Na = 2NaCl 4. Cl2 + H2 = 2HCl 5. Cl2 + H2O = Kloorivesi · HCl keemilised omadused 1. 2HCl + Fe = FeCl2 + H2 2. 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O 3. HCl + NaOH = NaCl + H2O · Indikaatorid (H2 määramine) Happeline keskkond (pH<7; [H+]>[OH-]) mo= punane lakmus = punane ff
Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2 ↑ Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik: Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2 ↑ Raud tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja: Fe + SnCl2 → FeCl2 + Sn Kuumutamisel oksüdeerub raud ka teiste aktiivsemate mittemetallide, näiteks kloori või väävli toimel: 2Fe + 3Cl2 → 2FeCl3 Fe + S → FeS Elemendi ühendid, omadused ja tähtsus Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta kuulub siirdemetallide hulka. Raual on, nagu enamikel siirdemetallidel, aatomite väliselektronkihis kaks elektroni. Eelviimane elektronkiht on vaid osaliselt elektronidega täidetud. Fe: +26 2)8)14)2) Raua aatomnumber on 26. Raua aatommass on 55,85. Raua füsioloogiline toime
Katioonid: UO22+ dioksouraan(2+)ioon, ka uranüül(2+)katioon; [Al(H2O)4]3+ tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidi...
vähemaktiivsema tema soolast välja tõrjuda (F2 + 2NaCl 2NaF + Cl2). · Laborid saadakse kloori näiteks tahke KMnO4 reageerimisel soolhappega. · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. · Kloori keemilised omadused: 1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2). 3. Halogeniidid · On halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid (halogeeni o.a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl (to)2HCl + Na2SO4, tööstuses H2 + Cl2 2HCl. Tekkiv HCl on algul
Kv 1*10 -14 = (1 - ) = -5 -5 (1 - ) = 0,55 *10 -2 (1 - ) K alus * K hape 1,8 *10 *1,8 *10 = 0,55 *10 -2 (1 - ) = 0,55 *10 -2 - 0,55 *10 -2 1,0055= 0,55 *10 -2 =0,0055 K hape * K v 1,8 *10 -5 *1*10 -14 [H+]= = = 1*10-7 K alus 1,8 *10 -5 2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob sest, et Sb(OH)3 soolhape reageerimisega tekkib lahustuv komlepsühend Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4 H2O+NH4Cl+mplahus sai punaseks Seda on endotermiline protsess, pH<7 Järeldus Selles laboratorses töös uurin tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus, kui happe on aktiivne siis reaktsioon metalliga(antud juhul tsingiga) voolab kiiremini, tasakaalu
+ Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 Nimetuste andmine. Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks. Hüdroksübenseen ehk fenool Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk aniliin Nitrobenseen Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel
Elektrijuhtivus, elektri- juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine Metallide keemilised omadused • Reageerimine lahjendatud hapetega: Zn + 2HCl ---> ZnCl2+ H2 • Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 • Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl₃ • Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O₃ • Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. • Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Metallide korrosioon • Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise Aeglustada saab
Cl2 + H2O à HCl + HOCl (hüpokloorishape) Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid. 2Na + Cl2 à 2 NaCl 2P + 3Cl2 à 2 PCl3 Päikesevalguse toimel kloori ühinemisreaktsioon vesinikuga toimub plahvatuslikult: H2 + Cl2 à 2 HCl Laboris saadakse vesinikkloriidi keedusoola reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega: 2NaCl + H2SO4 à 2 HCl + Na2SO4 Eralduv vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi. Gaasiline vesinikkloriid
redutseerijaks, keskkonnaks on KOH. 5Cl2(oks) + 1Cl2(red) + KOH(kk) 2KClO3 + 10KCl + H2O 20 (-) 2(-I) Cl2 + 2e 2Cl 2 5 20 (-) 2V 10 Cl2 - 10e 2Cl 10 1 Kui vasakul on oksüdeerijana 5Cl2 ja redutseerijana 1Cl2, siis paremal on redutseerijana 10KCl ning 2KClO3, sest aatomite arv peab jääma samaks. 6Cl2 + 12KOH 2KClO3 + 10KCl + 6H2O Et kõik koefitsiendid jaguvad kahega, siis saame Vastus: 3Cl2 + 6KOH KClO3 + 5KCl + 3H2O Ülesanne: Tasakaalustada reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 + HCl KCl + CrCl3 + Cl2 + H2O Kloriidioonid saadustena nõuavad keskkonnana HCl-i 1K2Cr2O7(oks) + 6HCl(red) + HCl(kk) 2KCl + 2CrCl3 + 3Cl2 + H2O 2VI (-) 2III Cr2 + 6e 2Cr 6 1 1(-I) (-) 10 6 Cl - 1e Cl 1 6 K2Cr2O7 koefitsient 1 võimaldab kirjutada koefitsiendi 2 KCl ette. Saadustes on
1,8 *10 -5 *1*10 -14 = [H+]= 1,8 *10 -5 1*10-7 pH=7 Kõige enam on hüdrolüüsunud Na2CO3 . 2. Hinnata Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga. Indikaatorpaberiga Al2(SO4)3 pH= 6 ning Na2CO3 pH= 10 3.Valada kuiva katseklaasi mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. 2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob, sest Sb(OH)3 ja soolhappe reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend 4. 1-2 ml Al2(SO4)3 lahusele lisada sama palju Na2CO3 lahust. Soojendada. Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4 Lahuses on Al(OH)3 sade ja eraldub CO2 5. Katseklaasi valada 4-5 ml vett, lisada veidi tahket NH4Cl ja 1-2 tilka mp-d. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni.
juhtmete valmistamine Cu ja Al Plastilisus ja töödeldavus, autode valmistamine Metallide keemilised omadused Reageerimine lahjendatud hapetega: Zn + 2HCl ---> ZnCl2+ H2 Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Iga metall võib välja tõrjuda teise metalli selle soola vesilahusest, kui ta paikneb soola moodustavast metallist vasakul. http://www.chemicum
Korrosioon Korrosioon on metallide iseeneslik hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ .
kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) Keemilised omadused Alumiiniumi kattev oksiidikiht kaitseb edasise oksüdeerumise eest ja see muudab vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. 1) Reageerimine hapnikuga (4Al + 3O2 > 2Al2O3) Alumiiniumoksiid veega ei reageeri ning on küllaltki vastupidav nii hapete kui ka leeliste suhtes. 2) Reageerimine teiste mittemetallidega ( 2Al + 3Cl2 > 2AlCl3 ) Enamike halogeenidega reageerib alumiinium toatemperatuuril, kuid joodi, väävli ja teiste mittemetalidega toimub reaktsioon ainult kuumutamisel. 3) Reageerimine veega ( 2Al + 6H2O > 2Al(OH)3 + 3H2 ) Reaktsioon hakkab kulgema alles kõrgemal temperatuuril (üle 180 ºC), kuid peagi lakkab pinnale tekkinud alumiiniumhüdroksiidi kihi tõttu. Sõltuvalt tingimustest võivad saadustena tekkida alumiinium hüdroksiid,
mõjutavaks aineks, mis võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. Benseeni keemilised omadused: 1. Reageerib halogeenidega, toimub asendus C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria. Vaatleme dihüdroksübenseeni näitel. Nende, nagu kõigi teistegi kahe ühesuguse või erineva asendusrühmaga benseenide korral on võimalik kolm isomeeri: · orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt)
ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna Hapnik(O) ,Vesinik(H) ,Lämmastik(N) ,Fosfor(P) Süsinik(C) ,Antimon(Sb) Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2 Kuld (I) halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat):
(rauatagi) 2. H2O Tavatingimustes ei toimu Tavatingimustes ei toimu Veeauruga: 4Al + 3H2O Al2O3 + Veeauruga: 3Fe + 4H2O Fe3O4 + H2 4H2 3. Hape 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Fe + 2HCl FeCl2 + H2 2Fe + 3Cl2 2FeCl3 Raud + lahj. hape Fe(II) ühend! 4. Sool 2Al + 3CuSO4 2AlCl3 + 3H2 Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu KEEMILINE REAKTSIOON · Füüsikaline nähtus Aine olek või keha kuju muutub · Keemiline nähtus Reaktsioon ainete vahel Keemiline reaktsioon Ühtedest ainetest saavad teised ained Liigitus: 1. Mehhanismi järgi · Asendusreaktsioon AB + CD AD + BC
2856 °C. Keemilised omadused Kulla sära ei tuhmu ning korrosioonile ja keemilisele toimele on kuld püsiv. Keemiliselt on kuld passiivne metall. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2 7 Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel : 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2]
Võimalik on ka boornitriidi teemandisarnane struktuur. Spetsiaalsete võtete abil saab sünteesida ka boornitriidi nanotorusid, mis on pooljuhid. Halogeniidid- Boori halogeniide saadakse kas elementide otsesel reaktsioonil või lähtudes B2O3-st. Tähtsaim boori halogeniid on BF3, mida saadakse B2O3 reaktsioonil kaltsiumfluoriidi ja väävelhappega: B2O3(s)+3CaF2(s) +3H2SO4(l) 2BF3(g)+3CaSO4(s)+3H2O(l) Boortrikloriidi BCl3 saadakse kloori reaktsioonil süsiniku ja B2O3-ga: B2O3(s)+ 3C(s)+ 3Cl2(g) 2BCl3(g)+ 3CO(g) BF3 ja BCl3 kasutatakse laialdaselt katalüsaatoritena. Boraanid- Boor moodustab vesinikuga rea hüdriide, mida tuntakse boraanidena. Anioonsetest boori hüdriididest on tuntuim BH4, mis esineb näiteks naatriumboorhüdriidis NaBH4. NaBH4 on valge kristalne aine, mida saadakse naatriumhüdriidi reaktsioonil BCl3-ga mittevesilahuses: 4NaH + BCl3 NaBH4 + 3NaCl. Naatriumboorhüdriid NaBH4 on laialt kasutatav redutseerija: orgaanilises sünteesis; keemilisel nikeldamisel
2KCl + KClO3 Гипохлориты можно получить, разбавляя хлор в холодном щелочном растворе 2KOH + Cl2 → KCl + KClO + H2O Степень окисления: +5 3 Хлораты можно получить разбавлением хлора в теплых щелочных растворах 6NaOH + 3Cl2 −→ 5NaCl + NaClO3 + 3H2O Стабильность соединений возрастает от хлора к йоду. KClO3 — Berthollet’ sool. Используют для создания фейерверков. Степень окисления: +7 Перхлораты можно получить при нагреве хлоратов: 4KClO3 → 3KClO4 + KCl 2.6 Биологическая функция Все ядовиты
Очень ядовито. б) с неметаллами – восстановитель : состав белков и других Воспламеняется при трении, обладает 2P + 3S = P2S3, важнейших органических уникальной способностью светиться в 2P + 3Cl2 = 2PCl3. соединений, является элементом темноте за счет медленного окисления. Не взаимодействует с водородом. жизни. Температура плавления 44 °С. В II. Взаимодействие со сложными веществами лаборатории его хранят под слоем воды. 1
väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile. Temas põlevad paljud metallid ning ta reageerib aktiivselt paljude mittemetallide (v.a. He, Ne, Ar) ja orgaaniliste ainetega. Ühinedes teiste ühenditega moodustab ta kloriide. Mittemetallidega ühinemisel tekivad kovalentse sidemega ning metallidega ühinemisel rohkem ioonilise sidemega klooriühendid. 2Na + Cl2 _ 2 NaCl 2P + 3Cl2 _ 2 PCl3 Päikesevalguse toimel kloori ühinemisreaktsioon vesinikuga toimub plahvatuslikult: H2 + Cl2 _ 2 HCl Laboris saadakse vesinikkloriidi keedusoola reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega: 2NaCl + H2SO4 _ 2 HCl + Na2SO4 Kasutusalad Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,.keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide, soolhappe kloriidide
Korrosioon Korrosioon on metallide iseeneslik hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess. Korrosiooni liigid: Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0ne=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H + .
4Fe(HCO3)2+O2=2Fe2O3+8CO2+4H2O 7. FeS2 Püriiti rauamaagina ei kasutata, halvendab rauasulami omadusi, seda kasutatakse väävelhappe tootmisel. 8. FeSO4 Esineb soolana FeSO4*7H2O , mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimekaitsevahendina, puidu konserveerimisvahendina ja mineraalvärvide valmistamisel. 9. FeCl 3 Raud(III)kloriid on pruunika värvusega väga hügroskoopne (vettsiduv) aine, kõige levinud raud(III)ühend. Tekib raua reageerimisel klooriga : 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Immutus aine verdsulgeva vati saamiseks. toimed inimorganismile: Veres esinevate hemoglobiinimolekulide osavõtul seostatakse kopsudes sissehingatud õhust hapnik, mis kantakse vere kaudu laiali organismis. Hemoglobiinimolekuli keskmes on raua aatom. Vereloomeks on vajalikud rauaühendid, mida organism saab toiduga. Päevas peab organism saama umbes 20 milligrammi rauda. Lihatoidus sisalduvast rauast omastab organism kuni 20% , taimtoidus olevast rauast aga ainult mõne protsendi
annaabi.ee 
