Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud. Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal
Vana-Kreeka Kreeka kunst Eristatakse kolme perioodi: Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr. Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr. Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka
Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. OIuline muutus oli aset leidnud ka sõjavaekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on
Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia (sünnikoht on Ateena) 5) Hellenismi ajajärk Kreeka tsivilisatsiooni langus (323-30 eKr) Aleksander Suur (336-323 eKr) Koinee kreeka keel, mis sai maailmas valitsevaks keeleks Hellas Kreeka hellen - kreeklane
Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu,
TASAKAAL VERSUS TUNDETORM Vana-Kreeka ajalugu, mütoloogia ja arhitektuur Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia korintos ATHENA NIKE 5. saj eKr Ateena Akropol joonia OLÜMPIEION
Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid • Figuurid muutusid saledamaks ning graatsilisemaks Kasutatud materjalid • http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html Põhijooned • Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu
märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut: Lõuna-Ameerikas, inkade impeerium (praeguse Peruu aladel) ja asteekide riik Kesk- Ameerikas (pealinn Tenochtitlàn asus samas, kui praegune Mehhiko pealinn). (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 2.VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD: Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt. poolt loodud kunst on suurte erinevustega, kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailmakunsti arengus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326
looduslikus stiilis marmorkujude ning reljeefidega. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: ·Dooria, ·Joonia, ·Korintose. Dooria stiil on vanim. Kreeka kunst Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: ·Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) ·Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) ·Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Templi arhitektuur Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: Meander Munavööt Hammaslõige Lainevööt Pildid rekonstruktsioon Zeusi Pildil on rekonstruktsioon Theseuse
· Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa: 1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili:
Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad,
Etruski kunst (u. 800- 100 eKr ) portikus – eesruum ehituskunst: nekropolid, haudehitised, elamud, templid, kindlustatud linnad Kreeka kunst arhailine e vana aeg(600-480eKr) ; klassikaline e õitseaeg( 480-323) ; hellenistlik e hiline aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik
tegevusteks: poliitika, eetika, filosoofia, kunst ja kehakultuur. Tekkisid eeldused sekretäritööks. Oluliseks peeti tervet füüsist ja haritust. Enesestmõistetav oli orjade vaimse võimekuse ärakasutamine. Haritud orjad hoolitsesid isandate riietuse või kirjavahetuse eest. Seega osutasid ka sekretäriteenust. Ei peetud halvaks tooniks, kui sekretär oli teisest rahvusest ori. Aleksander Suur sündis Pellas juulis 356 eKr. Makedoonia kuningas (336-323 eKr), antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Kuningas Philippos II ja Olympiase poeg. 12- aastaselt sai temast filosoof Aristotelese kasvandik. Sai troonile 20-aastaselt. Vallutas peaaegu kogu tuntud maailma, välja arvatud India. Aleksander Suur suri Babülonis juunis 323 eKr. Erasekretär Eumenes Philippos II erasekretär. Avaldas muljet maadlustrennis, kus valitseja Philippos II nägi temas jõulist ja usaldusväärset alamat. Oluliseks osutus tema haritus.
VANA -KREEKA 2. Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6
VANAKREEKA SKULPTUUR Kolm perioodi skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa
1.Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunst? Arhailine -600-480 eKr. Klassikaline 480-323 eKr Hellenistlik 323-30pKr. 2.Vanakreeka stiili ja millest on tulnud nende nimed? Dooria(hõim) joonia(maakond ,hõim), korintose (koht) 3.Milles seisneb vanakreeka templite tähtsus? Templitest võtsid eeskuju teised rahvad. 4.Mis on Parthenon ja kellele ta on pühendatud? Ateena linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud tempel. 5.Missugune muutus toimus klassikalise ajajärgu skulptuuris? Võeti kasutusele kontrapost(tugijalg ja nõjajalg ), hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi
KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e.
Nad läksid sinna pühamusse ja pidasid seal oma öiseid kombetalitlusi. 22.Pythagorase teoreem-Pythagoras Raamat, kus olid kõik vajalikud meditsiini teadmised-Hippokrates 25.Vooru 27.Linnriigid kaotasid sõltumatuse, kodakondsuse tähtsuse kaotamine, võeti üle Idamaade kombed. 29.Tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine laienes. Kreeka kunst · Arhailine ajajärk (600- 480 eKr) · Klassikaline -//- (480- 323 eKr) · Hellenistlik -//- (323- 30 eKr) Templid 6. Saj eKr- vanimad säilmed, algul ehitati puidudst, ei olnud aknaid. Dooria- kõige lihtsam, algupärasem, neil puudud baas, kannelüürid e. triibud Joonia- sambad läksid peenemaks, tekkisid tetailid, alla tekkis baas Korintase- ülemisel osal on kujutatud taime, rohkem ilustatud. Iktinos- Arhitekt Kallikrates - Arhitekt Parthenon- Jumalanna Atheena tempel http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur/akropol/index
403 demokraatia taastamine Athenais 401-400 „10 000 kreeklaste retk“ Xenophoni juhtimisel 395-386 Korinthose sõda 427-347 Platon 384-322 Demosthenes 384-322 Aristoteles 338 CHAIRONEIA lahing, Kreeka polised alistuvad Makedoonia ülemvõimule ___________________________________________________________________________ 4.saj.II pool-1.saj.e.Kr hellenismi ajajärk 356-323 ALEKSANDER SUUR 332 Egiptuse Aleksandreia rajamine 327-325 Aleksandria India sõjaretk 323 Aleksandri surm ning riigi lagunemine järglaste vahel: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide Süüria, Antigoniidide Makedoonia 341-270 Epikouros 148 Makedoonia muudetakse Rooma provintsiks 146 Rooma purustab Korinthose ja allutab kogu Kreeka, Kreekast saab Ahhaia
· Geograafiline asend (kreetal arenenud minoiline kultuur) · Demokraatlik riik(kreeka ühiskonnakord) · Nad kujutasid jumalat kui enda sarnast.(vaba inimese looming ühiskonnas) · Humanistlikkus(inimlikkuse väärtustamine) · Kaanoni vabadus(reeglite puudumine) Kunsti perioodid Kreeka ajaloos: · Arhailine ehk varajane ajajärk(600 a- 5saj. eKr).Kivist, marmorist ja savist templid.2 sambaga eeskoda. · Klassikaline ehk kõrgaeg(5 saj- 323 a. eKr ).kivist, marmorist , savist templid. · Hellenistlik ehk hiline ajajärk(323-30 a. eKr ). Ilmalikud hooned- raamatukogud, teatrid, lossid , koolid. Kreeka ajaloo perioodid: · Tume ajajärk(1100-800 a. eKr)Kiri ununenud, inimarv vähenes, lossid hüljatud, õpiti sulatama rauda. · Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj. EKr)Tekkisid linnriigid, võeti taas kasutusele kiri, hakati korraldama olümpiamänge.
Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu. Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar. Roomas võeti kasutusele ka akveduktid ehk veejuhtmed. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Seega oli roomas veevärk kuid kreekas polnud. Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr). Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure
: ? . , . ? -- , V--IV . . . , , , . , , , . . . . -- , . (356--323 . .) . , . -- . . . . , . . , , . , . .
Vanakreeka Skulptuur Ajastud Arhailine ajastu e vana aeg 600-480 e.m.a. Klassikaline ajastu e õitseaeg 480- 323 e.m.a. Hellenistlik skulptuur e hiline aeg 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhailine ajastu Jäik sirge asend Külgedele surutud käed Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, ´´arhailine´´ naeratus Otsevaate määras ära püstine kiviplokk Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) ´´Rõivastatud neiu´´ nn. Peplosega kore U 530 e.m.a Peplos, mille järgi seda kuju nimetatakse, on
*Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) *Jumala inimeste sarnased, vigadega *TUME ajajärk *ARHAILINE AEG 600-480 E.M.A.(ALGAS KOLONISATSIOON) *KASSIKALINE AEG 480-323 E.M.A. *HELLENISTLIK AEG 323-30 E.M.A. ARHITEKTUUR *TEMPLID (alselt puust ja savist, hiljem marmorist, mörti ei kasutatud) *Olid ristkülikukujulised ja seda ümbritsesid sambad (pikem külg 2-korda enam+ 1 sammast) *DOORIS STIIL (vanem stiil, sambad jässakad , puudub baas) *JOONIA STIIL (sambad saledamad, asetsevad baasil, laosas kapiteel, voluudid *KORINTOSE STIIL (sambad eriti saledad, kapiteel on ehitud taimevormidega) *Kapiteel- samba pea SKULPTUUR
Oli mitu jumalat 4) Pea, keha, alakeha külgvaates, silm ja ülakeha eestvaates. 7.Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1) Ramses II matusetempel, Hatšepsuti matusetempel. 2) Lihtrahva kujud on väiksemad, elavamad, vabamad, tihti puidust ja värvilised. Neid vajati vaarao hauatagusesse ellu orjadeks. 8.Ehnatoni-aegne kunst 1) 14.saj eKr 2) Uus riigi usund. Kunst muutus tõepärasemaks 10.Vanakreeka kunst 1) Vana aeg - 600-480 eKr Õitse aeg - 480-323 eKr Hiline aeg -323 eKr-30 pKr 2) Dooria, joonia ja korintose stiilid 3) Eeskujuks megaron. Ristkülikust põhiosa + eesruumid kitsamatel külgedel. Puu, savi, hiljem kivi 11.Kreeka ehitusmälestised 1) Ateena Akropolos, Parthenoni tempel 2) Ühendab mitut vanemat pühapaika, ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on
Vanakreeka kunst Esimesed kunstiteosed tarbekunstist 7. saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi: 1. Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr Sadu poliseid, suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e
27 - 4 892 685 ² - 500 852 385 - 116,4 /² - 82 476 000 - 60 144 000 - 59 251 000 - 57 423 000 - 41 060 000 - 1 323 000 1206 /² 378 /² 333 /² 243 /² 230 /² 32 /²
Vabadel ühiskonnaliikmetel oli palju võimalusi tegelda vaimse kultuuriga. Muidu tegeldi riigis põlluharimisega ning merega seonduvate elukutsetega. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, aga inimese taolised ja neid austati kui vanemaid vendi. Umbes 1000 a eKr võib rääkida Kreeka kultuurist ja kunstist eraldi : Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr). See periood lõppeb pärslaste kallaletungi tagasilöömisega. Klassikaline ehk õitseaeg (480-323 eKr). See on kuni Aleksander Suure surmani. Hilis ehk hellenistlik aeg (323-30 eKr). See on kuni Kleopatra surmani. Kleopatra sureb ja kogu kreeklaste mõjupiirkond on langenud roomlaste kätte. Kreeka arhitektuur Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Siin arenesid välja arhitektuuri kunstivormid. Need omakorda mõjutasid teiste avalikkude hoonete ehituslaadi. Kreeka tempel oli jumala eluase.
Kreeka 1. arhailine aeg 600 - 480 eKr. 2. klassikaline aeg 480 - 323 eKr 3. hellenistlik aeg 323 - 30 eKr kreeklased arvasid, et on kõige tugevamad maalis kuid seda ei saa tegelt väita. Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates
looduslikust mäenõlvast ja piirasid all asuvat ümmargust väljakut (orkestra). Orkestra taga oli eriline ehitis skeene, kust ilmusid välja näitlejad. Hiljem arenes sellest keeruline sammastega ehitis, näitlemine koondus selle eelduva osa- proskenioni- katusele. Kreeka kunst arenes välja u. Aastaks 600 e.Kr. Järgnes kolm perioodi: templite liigid 1. Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 e.Kr. 3. Hellenistlik e. hiline aeg 323 e.Kr. - 30 p.Kr. Arhitektuuri põhiülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid enamast ristkülikukujulise põhiplaaniga. Alguses oli ehitusmaterjaliks puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Templi välisilmes võib eraldada põhiosi: tempel seisab paari-kolme astmelisel alusel krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib Sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid
Sellel ajal tekkisid tähtsamad Kreeka hõimud. Selle ajajärgu lõpul algas varanduslik kihistumine, alguse sai orjapidamine. Võeti kasutusele tähestik ja loodi Homerose eeposed. 3. Arhailine ajajärk. Kestis 600-480 aastat e.Kr. Sellel ajajärgul tekkisid linnriigid ja kujunes välja orjanduslik olukord. Arenes kiiresti käsitöö, kaubandus, meresõit, münditi raha. Usundis kujunes välja Olümpose jumalate süsteem. 4. Klassikaline ajajärk. Aastast 480-323 e.Kr.Sellel ajajärgul toimus linnriikide õitsenguaeg. Ateena muutus majandus ja kultuurikeskuseks, kujunes välja orjanduslik demokraatia.334- 324 e.Kr A.Suure sõjakäigud ja hiigelriigi teke. 5. Hellenismi ajajärk. 323-30 e.Kr, algas pärast Aleksander Suure surma. 6. 30aastast e.Kr kuni 395.aastani oli Kreeka Rooma maailmariigi koosseisus. Linnad kaotasid majandusliku ja poliitilise tähtsuse. 4 Kreeka arhitektuur
Jack Welch Tee General Electricusse Insenerist peadirektoriks Saavutused peadirektorina Juhtimise ideoloogia Ausus Kõigepealt inimesed ja siis strateegia Omal alal tipus Juhtimise ideoloogia Ettevõtte roll ühiskonnas Vabaneda bürokraatiast Allüksuste tegevusega end kursis hoidmine General Electric Firma looja Thomas Edison 2009. aastal maailma suurim ettevõte 323 000 töötajat Pildid Täname tähelepanu eest
• Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega • Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr • Rajas lühikese ajaga ajaloo ühe võimsama impeeriumi • Tegi ainult ühe suure sõjaretke 334-323 e. Kr • Vallutas Foiniikia, Egiptuse, Väike-Aasia • Raskeim vastane oli Pärsia • Issose lahing 333 e. Kr võideti kindlalt • Gaugamela lahing 331 e. Kr • On üks raskemaid ja legendaarsemaid Aleksandri võite • Suri vaid 32-aastasena 323. aastal e. Kr • Tähtsus – Aleksander pani aluse Kreeka kultuuri levikule idamaades
°C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 40 313 28.9 190.1 5.248 0.0032 5 42 315 29.2 174.9 5.164 0.0032 6 44 317 29.2 156.8 5.055 0.0032 7 46 319 29.5 149.7 5.009 0.0031 8 48 321 29.5 134.5 4.902 0.0031 9 50 323 30 126.9 4.843 0.0031 10 52 325 30 116.3 4.756 0.0031 11 54 327 30.3 110.9 4.709 0.0031 12 56 329 30.3 99.1 4.596 0.0030 13 58 331 30.6 91.5 4.516 0.0030 14 60 333 30.9 85.6 4.450 0.0030 15 62 335 31.2 80.1 4.383 0.0030 16 64 337 31.5 76.7 4.340 0.0030 17 66 339 31.8 69.6 4.243 0.0029
November 2010 1) ARHAILINE e vana aeg 600480 eKr 2) KLASSIKALINE e õitseaeg 480 323 eKr 3) hiline e HELLENISTLIK aeg 323 e.m.a.30 a eKr Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540530 eKr võeti kasutusele punasefiguuriline vaasimaal. V sajandi lõpul kaotab vaasimaal tähtsuse. Maaliti vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Levinud oli tempera. Maalipinnana kasutati marmorit ja puud. Levinud oli vaasimaalid. 540
üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks. 7. Kes oli H. Schliemann? Kus asus Trooja? Sakslane, kes uskus müütidesse ja oli juba lapsest peale hellitanud unistust leida ja välja kaevata muistne Trooja. Leidis Trooja jäänused. Trooja asus Türgis Hissarliki künkal. 8. Millisteks perioodideks jaguneb Vana-Kreeka kunst? Arhailine e. Vana aeg (600- 480 e.Kr.), klassikaline e. Õitseaeg(480-323 e.Kr.), hellenistlik e. Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal, Artemis- jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid
KEDA KUJUTATI? Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI. Kolm perioodi ka skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr 1.Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega 2. Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest.
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal.
piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklaste omavaheline läbikäimine. Muistsed pühamud ehk templid ei olnud usurituaalide läbiviimise paigaks, tempel oli lihtsalt püstitatud konkreetse jumala auks. Puudusid preestrid e. inimesed, kes olid vahendajaks inimeste ja jumala vahel. Kreeka kunsti võib jagada kolme perioodi: A r h a i l i n e e. vana aeg- 600-480 e.m.a (120 aastat) K l a s s i k a l i n e e. õitseaeg- 480-323 e.m.a (157aastat) Hiline e. h e l l e n i s t l i k aeg- 323- 30 m.a.j (353aastat) Arhitektuur Arhitektuuri tähtsamaiks ülesandeks oli ehitada templeid. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja ümbritsetud igast küljest tiheda sammastereaga. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Seda kasutati peale templite veel ühiskondlikel hoonetel ja elumajadel. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili- Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Kõige
Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Valemites kasutada nimesid!
480323 e. kr Vanakreeka skulptuur Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri Laokooni ja tema pojad. Samothrake Nike. Marmor. Võidujumalanna Nike kuju, mis kannab sellist nime leiukoha järgi. Milose veenus. Marmor. Surev Gallialane. Marmor.
Phaistos Knossos Hagia Triada VANA-KREEKA KUNST · Kreeka kunst jagatakse kolmeks ajajärguks: 1) arhailine (600 - 480 e.m.a) e. kõige vanem ajastu. Skulptuur oli väga primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid oli ebaloomulikud. Sirge ja tardunud hoiakuga ning käed tihedalt vastu külgi surutud. Kuros 2) Klaasikaline (480-323 a. e.Kr.) Figuurid muutuvad vabamaks ning hakatakse kujutama keerukamaid liikumisi. Kujutatakse peamiselt sõdalasi, jumalaid/ jumalannasid, sportlasi. 3) Hellenistlik (323-30 a. e.Kr.) Suuremate mõõtmetega figuurid. Keerukamad ja dramaatilise poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. Maalikunst: · Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks
m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati kõrgelt, sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kreeka kunstis võib eristada kolme perioodi: 1) Arhailine e. vana aeg 600-480 e.m.a; kreeklased lõid tagasi pärslaste armee, mis andis võimaluse tegeleda rohkem kunstiga. 2) Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.m.a; Suri Aleksander suur 3) Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.m.a 30 m.a.j; kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse Olulisemad kunstiliigid on: Skulptuur, arhidektuur, maalikunst. Selles referaadis uurin põhjalikumalt arhidektuuri kunsti. Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Kõige tüüpilisem tempel oli ristküliku kujuline. Alguses kasutati templi ehituseks puitu ja savi, hiljem ka kivi ja
· Minose kultuur · Egeuse kultuur · Minos- valitseja kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg · Minotauros- sõnni pea ja inimese kehaga koletis · Knossos- Kreeta suurim loss · Mükeene · 15.saj.e.Kr. ahhailased purustavad Knossose · Rajavad Peloponnesose poolsaarele linnad Mükeene ja Tirynsi VANAKREEKA KUNST · Arhailine aeg ( 600 e.Kr.- suure pärslaste kallaletungi tagasilöömiseni 480 e. Kr.) · Klassikaline aeg( 480 e.Kr. Aleksander Suure surmani 323 e. Kr. ) · Hellenistlik aeg(323 e. Kr.- 30 e. Kr. , mil pärast Kleopatra surma kogu Kreeka mõjupiirkond langeb roomlastele. · Klassikaline ajajärk- 5. saj. e. Kr. ehitatakse Ateenas Akropoli mäele templite kompleks. · Linna kaitsejumalanna Athena tempel Parthenon Dooria-, joonia-, korintosestiilis sambad. Kapiteelid Amfiteatrid. Vanimad vaasimaalid geomeetrilised. Punase ja musta figuurilised vaasimaalid(maalikunst). Ornamendid: meander, lainevööt, palmet, akantus vööt,
Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon
Porskenion e esinemise koht (katuse taoline) 3.Skeene e riietusruumide koht, keerukas ehitis 4.Theatron e pingiread Teatrite juurde rajati ka teisi kohti, askleepius-haigla (arstiteaduse jumala Asklepioni järgi) Kreeka kunst kujunes välja u aastaks 600 eKr ja eristus 3 perioodi: 1.Arhailine 600-480 eKr 2.Klassikaline 480-323 eKr 3.Hellenistlik 323 eKr-30 pKr ARHITEKTUUR: pemine ülesanne oli ehitada templeid, eeskujuks megaron. Materjalideks puu ja savi, hiljem kivi (marmor) ja kividi sidumiseks kasutati metallist klambreid Templi välisilme: 3 põhiosa, tempel paikneb alusel e krepitoom'al, krepitooma ülemiselt plaadilt stülobaad'ilt algas sammastik. Sammastiku peale toetub talastik, selle peale katus. Sammaste arv oli määratud, nt ees 6 sammast ja küljel 13 (2 x 6 + 1)
puhkemaju, -külasid ja laagreid 7 majutuskohti 270 Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 HOTELLID 7 3 Aqva Hotel & Spa, Parkali 4, Rakvere, tel: 326 0000, [email protected], www.aqvahotels.ee. Info: majutuskohti on 150, avatud aastaringselt. 3*** Art Hotell, Lai 16/18, Rakvere, tel: 3254340, faks 3254341, [email protected]. Info: majutuskohti on 19, avatud aastaringselt. Park-hotell Palmse, Palmse küla, tel: 323 4167, 5646 4170, faks 323 4167, [email protected], www.phpalmse.ee. Info: majutuskohti on 54, avatud aastaringselt. Sagadi mõisa hotell, Sagadi küla, tel: 676 7888, [email protected], www.sagadi.ee. Info: majutuskohti on 58, avatud aastaringselt. 3*** Vihula mõisa hotell, Vihula küla, tel: 326 4100, www.vihulamanor.com, [email protected]. Info: majutuskohti on 93, avatud aastaringselt. 4**** Villa Theresa, Tammiku 9, Rakvere, tel: 322 3699, www.villatheresa.ee, info@villatheresa
Tagastatud TÕENE nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk FORD SIERRA 1990 1,6 diisel 001AAA ASTON MARTIN BB7 1998 5,5 bensiin 453HGT VW PASSAT 2004 2,2 bensiin 123ASE Nimetused Kütus Maht Väljalase 1 MAZDA 323 bensiin 2,3 2000 2 PEUGEOT 307 diisel 1,7 2002 3 DAEWOO TICO bensiin 1 1999 4 OPEL OMEGA diisel 2,2 1995 5 FORD FOCUS bensiin 1,8 2001 6 AUDI A6 diisel 3,7 2005 7 VW PASSAT bensiin 2,2 2004 8 FORD SIERRA diisel 1,6 1990
valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus vees: 107 g / 100g vees 20oC juures, sulamispunkt: 323 oC, molekulmass on 40,0, ei põle, vees täielikult lahustuv, anorgaaniline. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumkloriidi vesilahust elektrolüüsides (katoodil eraldib vesinik, anoodil kloor, katoodiruumis tekib naatriumhüdroksiid). Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Naatriumhüdroksiid on keemiatööstuse põhitooteid. Teda kasutatakse nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- , klaasi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete
annaabi.ee 
