Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. Päiksepaneelid on hooldusvabad. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik
Fyysika 6. Mõisted: Voolu töö-füüsikaline omadus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, vpplutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.(A=Uit;A=IIRt ja A=UU/R*t)1J või 1kW*h Voolu võimsus-füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus.(N=UI;N=IIR ja N=UU/R)1W Faasijuhe-juhe, mis omab pinget maa suhtes(230V) Nulljuhe-juhe, mis ei oma pinget maa suhtes Lühis-vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Voolutugevus suureneb järsult.(on ohtlik/ülekuumenemine-tuli) Kaitse- kaitsme ül. On katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse)
2. raskusj'u poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga A=mgs 3. raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt 4. kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5. töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha liigub üles on positiivne 6. võimsus on töö tegemise kiirus, mis näitab töö hulka ühes ajaühikus. Võimsuse arvutatakse valemiga : N=A/t 7. võimsuse mõõtmiseks on mõõtühikud 1W, 1kW 8. valem keha tõstmisel arendava võimsuse arvutamiseks on N=fs/t=Fv
Kaitsmed: sulavkaitsmed ja korduskasutavkaitse (bimetalli kaitse) Ei paranda kaitset vaid ostan uue, (10A,6Ajne) sulavkaitsel Bimetall on 2 erineva suurusmetalli P=i*u I=P:Uy Elektrivoolu töö Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundamine Vooluallikas muundab mehaanilist soojus keemilist ja ka tuuma energiat elektrienergiaks, laetud osakaste korrapäralise liikumisel juhis teeb elektriväli tööd A= I*U*t 1A*1V*1s=J=1w*s 1KW*h Elektromagnetisimi 3 põhikatset Esimene katse: magnetnõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Teine katse: Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, niipea kui teda läbib vool. Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el. Seade, ülesanne on muudada mehaanilise energia elektriliseks energiaks. Kasutatakse vinüülplaadimängijates, turva seaded, signad jne, piezo kristall.
2. Ülesanne Vool, mis läbib korteri kaitset, kui sisse on lülitatud laevalgusti? N= 100W N= I×U N U=220V I= U 4 ×100 W I=? I= =1,8 A 220V Vool mis läbib korteri kaitset kui sisse on lülitatud pliit? N=1kW= 1000W N= I×U N U=220V I= U 1000 W I=? I= =4,5 A 220 V Kas 10 A kaitse on piisav? 1,8A + 4,5A = 6,3A Vastus: 1,8 A vool läbib korteri kaitset, kui korteris on sisse lülitatud laevalgusti, milles on neli 100 W võimsusega hõõglampi
Elektrivoolu töö kaudu muundub elektrivälja energia teisteks energialiikideks. Voolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Voolu tööd saab arvutada valemite: A=U*I*t, A=I2*R*t ja A= U2/R *t abil. Voolu töö ühikuks on 1J ja 1kW * h. Elektrivoolu tööd mõõdetakse kaudselt voltmeetri, ampermeetri ja kella abil ning otseselt elektrienergia arvesti abil. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus. Voolu võimsust saab arvutada valemite: N=U*I, N=I2*R ja N=U2/R abil. Voolu võimsuse ühikuks on 1W. Elektrivoolu võimsust mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetriga või otseselt vattmeetriga. Voolu võimsus elektriseadmes on võrdne seadme nimivõimsusega
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust ...
voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis(N=A/t=IU)trafo-pinge tõstmiseks, kilovatt-tund-energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat el.energiaks,vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud e. kõrvaljõud, Emj(v). Näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama, emj=kõrvaljõudude töö(Ak) / laenguga q, pinge sisetakistusel(Us=Ir)Pinget välistakistusel nimet
eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on (Q) on võrdeline voolutugevuse (l) ruuduga, juhi takistusega (R) ja voolu kestusega (t): Q=I(ruudus) R t (Joule'i-Lenzi seadus). Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega (I), pingega (U) ja voolu kestusega (t): A= I U t. Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena: N= I U. Üks kilovatt-tund (1kW*h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Vooluallikaks nim. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektirienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrtilised jõud ehk kõrvaljõud. Elektromotoorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj. On suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Elektromotoorjõud on pinge välja lülitatud (tühijooksul)
keemissoojus · Igal puhtal ainel on oma keemistemperatuur. · Keemine on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses. Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal, · kõrgusest üle merepinna, · vedeliku puhtusest. Kondenseerumine on protsess, mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks. Sublimeerumine on protsess, mille käigus tahke aine muutub gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. Andmed =m/V=>m=V N=1kW=1000W m=1000kg/m³*0,0013 m³=1,3kg t=0,5h=1800s N=A/t=Q/t=>Q=Nt V=1,3l=0,0013m³ Q=1000W*1800s=1800000J H2O Q=Lm t=100°C Q=2300000J/kg*1,3kg=2990000J Q=? Qv>Qp V:Pott ei keenud veest tühjaks, kuna ei saa vajaliku soojushulka. Andmed jää soojen. jää sulam. vee soojem. vee keemine
FÜÜSIKA 1. Millised energiatarviteid nimetatakse on kohtkindlateks? Milliseid teisaldatavateks? Too molema liigi kohta 2-3 naidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Miks tuleb jalgida, et voolutugevus juhtmes ei ...
(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia. nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust, (märgitud elektriseadmele) 1W juhis eraldub 1 W, kui elektriväli teeb juhis ühe sekundi jooksul ühe dzauli tööd 1 kWh - on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1kW 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused: · Peab eksisteerima see, mis liigub · peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise 3.Takistuse sõltuvus: · Suurendades juhi pikkust on juhi takistus R võrdeline tema pikkusega l · Muutes ristlõikepindala on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S · Takistuse sõltuvust materjalist näitab eritakistus. 4. Juhtide ühendusviisid: · Jadaühendus: - U=U1 + U2 - I =I1=I2 - R=R1+R2 · Rööpühendus
energiaga seotud arvutusi nagu alalisvoolu korralgi. Ka vahelduvvoolu voltmeeter ja ampermeeter näitavad pinge ja voolutugevuse efektiivväärtusi. Vahelduvvoolu seadme võimsus arvutatakse valemist . Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes. Kui voolutugevus selles juhtmes liiga suureks läheb, eraldub juhtmest liiga palju soojust ning juhe võib ,,läbi põleda" või põhjustada tulekahju. Et
........................................................... ................................................................................................................................................................................................ 19. Mis on elektriseadme võimsus? See on seadme poolt ajaühikus tehtav töö. Tähis: N Ühik: W N=UI 20. Millised on enimkasutatavad töö ühikud elektri töö arvestamisel? 1W*s =1J ; 1kW*h 21. Mis on vooluallikas? Vooluallikas on seade mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 22. Mis on elektromootorjõud? Tähis, ühik, arvutusvalem. Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekidada. TÄHIS: E (kirja) ÜHIK: V A
Voolutugevust tähistatakse I-ga. Ühikuks on 1 A 30. Millega tähistatakse pinget ja mis on ühik? Pinget tähistatakse U-ga. Ühikuks on 1V 31. Millega tähistatakse võimsust ja mis on ühik? Võimsust tähistatakse N-ga. Ühikuks on 1W 32. Miks juht elektrivoolu toimel soojeneb? Kuna energia muutub juhi siseenergiaks. 33. Millega võrdub elektrivoolu võimsus? N= U I 34. Millega võrdub elektrivoolu töö? A= U I t 35. Mitu kW on 1000W? 1kW 36. Millal on elektrivõimsus 1W? 1W= 1V 1A 37. Millega mõõdetakse pinget? Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 38. Mis on nimivõimsus? Nimivõimsus on elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 39. Mis on hõõglambi tähtsaim osa? Kõik osad on tähtsad. 40. Voolumõõtja teine nimetus? Arvesti 41. kW*h sõnades! Kilovatt korda tund 42. Arvestis kasutatav ühik? kWh 43. Milliseid kaitsmeid on olemas? Sulavkaitsmed ja bimetallkaitsmed. 44
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega ning sellega iseloomustatakse nii energia suuruse muutumist kui ka energia muundumist ühest liigist teise (A=UIt, A=I²Rt, A=U²/R*t, kus A=elektrivoolu töö (1J), U=pinge (1V), I=voolutugevus (1A), t=aeg (1s), R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust ...
ühineb. Elektrivoolu töö-füüsikaline suurus,mis iseloomustab elektrienergia muundumist teisteks energialiikideks.võrdub voolutugevuse, pinge ja töö sooritamise aja korrutisega. A=JUt. Ohmiseadus-voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ning pöördvõrdeline takistusega. J=U/R. Elektrivoolu võimsus-füüsikaline suurus,mis iseloomustab ajaühikus tehtavat elektrivoolu tööd. N=JU. Elektrienergia ja voolutöö ühik igapäeva elus on 1kW/h. Elektromagnetiline induiksioon-nähtus,et igasugune magnetvälja muutumine põhjustab juhis elektrivoolu tekkimise.Phori postulaadid: 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitides.Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. Päikse süsteemi mudel Suuremaid planeete on 8,alates
· Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega. o Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, o Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U jhi otstel ja voolu kestusega t A=Iut. o Elektriseadme poolt arendatava võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N=IU o Üks kilovatt-tund (1kW x h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. · Vooluallikaks nim. seadet, mis muundav mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. · Elektromootorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama.
Kollektorite tüübid Kaks enimlevinud süsteemi päikeseenergia püüdmiseks on plaatkollektor (kõrge vastupidavus) ja vaakumkollektor (efektiivne, neelab soojust ka pilvise ilma korral). Optimaalne päikesepaneelide asetus on suvekuudel suunaga lõunasse ja 30-40-kraadise nurga all maapinna suhtes. Talvekuudel, novembrist veebruarini on mõistlik tõsta päikesepaneelid 90-kraadise nurga alla(paigaldada paneelid hoone seinale ) , mis aitab tootlikkust tõsta umbes 7%. 1kW päikesepaneele vajab ligikaudu 6,5 m² katusepinda. Tasapinnalised päikesepaneelid ehk kollektorid - kiirgusneelava klaasi all asub vasktorust soojusvaheti, milles ringleb soojuskandjana külmakindel vedelik. Karastatud katteklaas on purunemiskindel ning läbipaistev päikesekiirgusele. Soojusisolatsioon piirab soojuskadusid ning tõstab efektiivsust; Vaakumtorudega päikesepaneelid ehk kollektorid - Vaakumtorudega päikesepaneelide
1W=10^7 erg/S Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse kraanasid.Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatt-tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus -mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur.
Vähemalt kui suur peaks olema esialgne aurumullikene, et sammas katkeks? 10 µm kapillaaris on vee spontaanne tõus h=2/gr=(2*0.075)/(1000*9.81*5*10-6)=3.06m. Rippuvas olekus on 30 3=27m veesammas. Selle tipu lähedal on negatiivne rõhk - gh= - 1000*9.81*27= - 264870Pa. Kuni mulli siserõhk on sellest suurem, sammas ei katke. Sellisele rõhule vastab mulli raadius r=2/p=2*0.075/264870=0.57µm, diameeter 1.14 µm. 38. Kui kaua tuleb vett keeta võimsusel 1kW et 1 l algruumala täielikult aurustuks? 1 l vett on 1000g. Selle aurustamiseks kulub 560000cal. Võimsus 1kW=1000J/s=240cal/s. 560000cal genereeritakse 560000/240=2333s=38.9min jooksul=38 min 54 s. 39. Imeva pumbaga imetakse kaevust vett temperatuuril 20°C. Kaev asub kõrgplatool, kus õhurõhk on 650 mmHg. Arvutage, kui kõrgele maksimaalselt saab imeva pumbaga veesammast tõsta. Õhurõhk on 650/760=0.855 osa normaalrõhust. Normaalrõhk suruks veesamba h=p/g=101300/1000*9.81=10
Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse kraanasid.Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatttund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatttundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur.
3. Voltmeeter ~ 0 250 V 4. Ampermeeter ~0 5 A 5. Takisti R (30 , 150 W) 6. Induktiivpool 220 V 3 A 7. Juhtmed 11 tk. (1.5 mm2). 1. Vooluringi skeem. ~ 0-250 V * 0-1kW ~ 0-5 R L * A L ~ 0-250 I 0-120 V U N 3.Töö käik. Koostada vooluring, nagu näidatud skeemil. Mõõta pinge igal vooluringi osal ning voolutugevus. Vattmeetriga mõõta võimsus (vattmeetri puudumisel jätta vattmeetri mõõtmiste tabel täitmata). Teha vähemalt kolm mõõtmist, muutes toitepinget
3. juhi materjalist (eritakistus) Metallides vabadeks laetud osakesteks on vabad elektronid. Kui tekitada elektriväli, siis nad hakkavad kindlas suunas liikuma. Seda nimetatakse elektrivooluks. Vedelikud koosnevad ioonidest. Kui vette lisada soola, hapet või alust, siis nimetatakse sellist vedelikku elektrolüüdiks. 1 · 10 kPa kilo 1 · 10 MPa mega 1 · 10 mPa milli 1 · 10 hPa 1 · 10 Gm giga 1 · 10 µm müü 1 · 10 nm nano 1kW= 1000W · 3600 s = 3 600 000 (W·s) J = 3,6·10 J 108 km h = 30 m s ( 1083600 · 1000 ) 1 km= 1000m 1 h= 3600 s 15 1 m= 0,1 km m km 15 = 54 1 1 s h 1000 · 1 s= h
Töö tegemine elektrivoolu poolt on elektrienergia kasutamine. Elektrienergia kasutamine mõõdetakse kilovatttundides (1kWh). 1kWh = 103 W 3600 s = 3,6 10 6 J ÜLESANDED 1. Kui pikk tükk nikroomtraati eritakistusega 1,110 m ja 6 ristlõikepindalaga 0,1 mm2 tuleb võtta selleks, et valmistada küttekeha nimipingega 220V ja võimsusega 1kW? 2. Elektrisae mootor võimsusega 1,1 kW töötab pingel 220 V. Kui suur vool läbib tööolukorras mootori mähist takistusega 11 ? Kui suur on voolutugevus siis, kui saag jääb puusse kinni? 3. Korteri peakaitse ehk automaatkork lubab voolutugevust kuni 10A. Miliine on nende elektriseadmete summaarne võimsus, mida saab selles korteris üheaegselt kasutada? Eeldame, et pinge võrgus on 220V. 4
Võrreldes Saksamaaga on Eestis päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Kui nüüd võrrelda Eesti ja Saksamaa päikeseenergia tootlikkust, siis aasta lõikes on see üsna sarnane. Eesti eripäraks aga on see, et talvekuudel on siin päikeseenergiat võrreldes suvise ajaga ligi 8 korda vähem. Kui võrrelda numbreid, siis näiteks Saksamaal asukohaga Berliin on 1kW päiksepaneelide tootlikkus aastas 829 kWh ja Tallinnas on see 835 kWh. 8 Eestis on peamisteks päikeseelektrijaamade arengut pidurdavateks teguriteks elektrienergia madal ostuhind ja väga keerukas üldvõrguga liitumise protsess eraisikule kui väikesele tootjale. Soomes näiteks on võimalik lihtsustatud korras väikeste päikese- ja tuuleenergia süsteemide liitmine
t U2 muundumise kiirust): P= U×I = = I 2R (2-10) R J Võimsuse ühik on vatt: 1W = 1 = 1V×A 1mW=10-³W 1kW=10 3 W 1MW=10 6 W s Süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Lühis on olukord skeemis, mis ühendusjuhtmete vahele jääb praktiliselt nulline takistus ja vool ahelas suureneb väärtusteni, mis on ohtlikud allikale ja ühendusjuhtmetele. Ro r
tekib kõrvalekaldesign. siis sõltuvalt tema faasist tekib väljundis pinge. Etteande- võlli ja el.ajami võlli vahelist nurga kõrvalekallet mõõd.selsüünidega-Saadaxe staatorimähiselt, ning on võrdeline nurkade vahega, selle pinge faas aga on määratud selle kõrvalekalde märgiga. M.kiiruse regul. toimub pinge effektiiv- väärtuse muutmisega. Järg.ajamites kasut.sageli asünk.M tagamax töökind.ja pikaajalisust. Väikeste võim.puhul(kuni 1kW)kasut.2-faasilisi lüh.rootoriga M. sageli õõnesrootoriga. 32. Arvanaloogne alalisv.positsioonjärgivajam- Juhul kui on vaja kind.väga suurt järgimise täpsust.kasut. koordinaatide numbrilisi andureid millised koos teiste numbriliste juht.seadmetega mood.järgivajami mõõteosa.Ajami kõrged kvaliteedi näitajad saadaxe kui numbriline mõõteosa ühendataxe analoogosaga, mis on üles ehitatud koordinaatide allutatud regul.põhimõttel. Arvanaloogilisel
alla maapinna suhtes. · Kagu või edela suunal väheneb tootlikkus ca 5% ja ida või lääne suunal ca 20%. · November kuni veebruar on vertikaalselt paigaldatud päikesepaneelide tootlikkus ca 7% suurem kui 40 kraadise nurga all ja sellise paigutuse juures ei saja ka lumi paneelidele. Tabel 1 1kW võimsusega päikesepaneelide süsteemi tootlikkus Eestis Lõuna suund ja nurk 2-teljelise järgiva ajamiga maapinna suhtes 40 kraadi (2-axis tracking system) Tootlikkus kWh kuus kWh päevas kWh kuus kWh päevas Jaanuar 16,7 0,54 2,12 O,68 Veebruar 40 1,43 52,8 1,89
Potentsiaalne energia: keha asetsusest tulenev energia Ep = mgh (gravitatsiooniline) Töö: Kehale mõjuva jõu tõttu keha asukoht muutub W = FsS W = Fscosα Ühik: J, Nm Võimsus: Kirjeldab ajaühikus tehtud tööd: Ühik: W, J/s, Nm/s, hj (1 hj ≈ 750W) Energeetikas: 1kW ehk 1000 W * 3600 s = 3.6*106 J Võnkumised: Võnkumiseks nimetatakse mingi suuruse perioodilist muutumist tasakaalulise või keskmise väärtuse ümbruses. Võnkuva süsteemi osad: Võnkumisvõimeline süsteem. Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon Vajalik anda esialgne energia Energia korduv muutumine: potentsiaalne ja kineetiline energia Võnkumiste liigid: Vaba- ehk omavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt.
energiaga seotud arvutusi nagu alalisvoolu korralgi. Ka vahelduvvoolu voltmeeter ja ampermeeter näitavad pinge ja voolutugevuse efektiivväärtusi. Vahelduvvoolu seadme võimsus arvutatakse valemist . Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes. Kui voolutugevus selles juhtmes liiga suureks läheb, eraldub juhtmest liiga palju soojust ning juhe võib ,,läbi põleda" või põhjustada tulekahju. Et
tulenevalt küttekulud aasta jooksul ka väiksemad. Enamikku õhk-vesisüsteeme on võimalik kasutada renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab tarvitada veel õli- või elektriküttesüsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel juba olemasolevat soojusmahutit. Seega sobib õhk-vesi soojuspump suurepäraselt asendamaks traditsioonilisi küttekatlaid. Tavapäraste õli- ja gaasikateldega saab 1 kW sisendenergiast vähem kütteenergiat kui 1kW. Kasutades õhk- vesi soojuspumpa saab 1 kW elektrienergiast keskmiselt 3kW kütteenergiat. Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks ka uues hoones, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult väike, kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Samuti sobib kasutamiseks korruselamutes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Õhk-vesi soojuspumba puhul on
pikkusest 1 ning materjali iseloomustavast suhe keskmise võimsusega.Võimsuse elastsusmoodulist E järgmiselt: definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul k=ES/L(väike täht) sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. Deformeeriva jõu töö annab vardale kW*h(kilovatt- täiendava potensiaalse tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 energiadeformatsiooni potentsiaalse energia MJ(megadzauli) on dU kui deformatsiooni suurus on x energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite A=dU=ESx ²/2l=kx ²/2 võimsust aga kilovattides(kW) . Elastsusjõu töö on alati negatiivne,ka Võimsus on seotud keha kiirusega.See
Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Eestis on päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Eesti eripäraks on see, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märtsist kuni oktoobrini toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest. Saksamaa keskpaigas on 1kW päikesepaneeli tootlikkus aastas 910 kWh. Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis, kus ilm pilvisem 880 kWh aastas. [21] Tabel1 Mono- ja polükristall päikesepaneelide tootlikkus Eestis Allikas: (http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html) 18 2.2. Päikesepaneelide suunamine Eesti oludes
A = Fss = Frh = mgh S asemel on siin h, sest keha liigub üles; raskusjõud asendatud massi ja raskuskiirenduse g korrutisega. 31.10.2011 9 Võimsus Füüsikas iseloomustab töötempot võimsus, seda määratletakse töö A ja selle tegemiseks kulunud aja t suhtena: P = A/t Võimsusühikuks on: 1N×m/1s = 1 J/s Võimsust 1 J/s = 1W on vatt 1kW×1h = 1kW×3600s =3,6 MJ (megadzaul) 31.10.2011 10 Rõhk Rõhk defineeritakse suhtena: p = F/S Rõhu mõõtühikuks on paskal (1Pa) 1 Pa = 1 N/m2 Vedelikus on rõhk 1Pa siis, kui see vedelik mõjub iga 1m2 suurust pinda jõuga 1 N. Rõhk 1 Pa on väga väike. Vananenud rõhuühik 1 atmosfäär võrdub 98 100 paskaliga.
normaaljõu rakenduspunkt on toodud kolvisõrmelt (tavalistes moototrites) alla ristpea paralleelidele. 7.Manööverdamis omadusteks loetakse näiteks reverseeritavus, et kui kähku saaks laeva seisma jätta ning uuesti tööle panna ning laev peab töötama ka madalatel pööretel. Näiteks kui laeva täispöörete arv on 100 siis peab töötama vähemalt 25 pöörde juures. Osadel laevadel on kasuks põtkurid. Ökonoomsus - on kütuse erikulu ja kasuteguri suhe.Kütuse erikulu arvestatakse g/1kw h. Kasutegur näitab, et kui palju energiat muudetakse kasulikuk tööks 8.Diiselmootori liigitamine tööprotsessi ja kasutusotstarbe järgi. Kasutusotsarbe järgi: 1.Peadiiselmootor (peamasin) mille otstarve on leava edasi tagasi käikuvuse tagamine. 2.Abidiiselmootor(abimasin)generaatoritel. 3.Autonoomsed diiselmootorid - kasut nt kantavate pumpadekäivitamiseks,päästepaatide mootorina. Tööprotsessi järgi-jagunevad diiselmootorid nelja-ja kahetaktilisteksmootoriteks: 4
temp oleneb keha tegevusest. Puhkava inimese pinna temp on suurem tavaliselt. Kui ümbritsev temp langeb siis nahaalused veresooned tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatumaks ja kuivaks. Naha temp alanemisega väheneb ka soojus kadu. Kui keskkonna temp tõuseb liiga siis sooned paisuvad ja hakatakse rohkem soojust ära andma. Auramise intensiivus oleneb tunduvalt õhu niiskusest. Sama temp juures hakkab inimene higistama varem. Mida niiskem õhk seda varem hakkab higistama. Soojuse ülevool üle 1kW põhjustab füüsilist valu. Põhiline soojus kantakse ära kollektsiooni ja kiirguse teel + siis niiskuse aurustamisega keha pinnalt ning hingamise teel. Aine vahetusega annab ka soojust ära(2-3%). Aine vahetusega on ka võimalik mõjutada soojus vahetust. Ntx kuuma ilmaga külmade jookide joomine ajab veel rohkem higistama kuna see desoojenteerib organismi. Soojusliku mugavust nim tihtipeale soojuslikuks või termiliseks sisekliimaks. Seda mõjutab:
0 Voolu võimsus - vooluallikast tulev energia ajaühikus vooluringi mingile osale. Valem: N = I*U, kus U = φ1 - φ2 + ε , ühik 1W Joule’i-Lenzi seadus [d žu:l, d žaul lents]: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline juhi takistusega R, voolutugevuse I ruuduga ja voolu kestusega t. ( Q=I2 *R*t ) Ühik on 12 J. Q läheb vooluringi soojendamiseks. Igaks juhuks: 1kW* h= 103 W* h =103 W* 3600s= 3,6* 106 W* s= 3,6* 106 J 23. Vooluallika kasutegur ja võimsus. (õpik) Nkasulik I ∗U R Vooluallika kasutegur- välisahelas eralduv võimsus η= = = Nkogu I ∗ε R+ r Saab maksimaalselt võrduda ühega ehk 100%. Vooluallika võimsus (dif. kujul)
töötlemisel saadakse naftalt kunstkiude,plastmassi,lahusteid,vaiku,ravimeid,taimekaitsevahendeid. Nafta suurtootjad 2/3 maailma naftavarudest on Lähis-Ida riikides(Iraak,Iraan),Ladina-Ameerika (Mehhiko,Venetzuela),Ida-jaKagu-Aasia(Hiina),Venemaa. Nafta eksport Saudi-Araabia,Norra,Iraan,Venetzuela,Venemaa.Suurimad nafta töötlejad on USA ja Euroopa,kellel on endal või kes ostavad teiste käest toornaftat ja seejärel töötlevad. Nafta kasutamise eelised Suur energiasisaldus,kus 1kw energia tootmiseks kulub 10X vähem sütti Nafta kasutamise puudused Ohtlik reostus,piiratud varu,puuraukude ja platvormide ehitus kallis - Maagaas selle varud on suuremad kui nafta omad.Maagaasi kasutatakse elektritootmisel,majapidamises katlamajades vee soojendamiseks ning toorainena keemiatööstuses ainult lämmastikväetiste tootmisel.Gaasi suuremad varud on Lähis-Idas.Suurimad tootjad on Usa,Venemaa,Kanada,UK.Venemaa müüb Euroopasse
koormuse mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolmefaasilise süstemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte siinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks. Mis tekitavad elektrivõrgus häireid. Joonis 5.2.1 Nimetatud põhjustel ei kasutata ühefaasilisi alaldeid kui alaldi väljundis tarbitav võimsus on suurem kui 1Kw (see piir olla range). Nii nagu ühefaasilised alaldid nii ka kolme faasilised alaldid võivad olla nii poolperiood kui ka täisperiood lülituses. Joonis 5.2.2 Kolmefaasilises poolperiood alaldis jaguneb vool kolmefaasi ja dioodi vahel selliselt, et korraga juhib ainult see diood mille faasipinge on antud hetkel 0 suhtes kõige positiivsem. Kuna antud ajahetkel avaneb just see diood mille anood teiste dioodidega võrreldes kõige positiivsem
Samuti võime leida seose kütuse erikulude ja kasutegurite vahel: inditseerimisel. Mootori koormuse vähenemisega langeb silindri I= Li/ Qk , kus Li on indikaatortööks muudetud soojushulga ekvivalent (J/kWh). Qk kütuse kütteväärtus. Indikaatorlik töö 1kW/h kohta: Li= 1000×60×60 Ni = 3,6×106Ni seinte temperatuur millega suurenevad soojuskaod laengult silindri seintele , politroobi näitaja n1 väheneb ja kompressiooni rõhk langeb. Silindri surveaste oleneb otseselt silindri survekambri mahust ja
annaabi.ee 
