Miko Ode (Jevdokia Kanniste) 18571924 Miko sündis 1857. aastal Matsuri külas. Tema ema Hedo oli hea laulik, käis paljudes pulmades vasknaiseks. 12. aastaselt hakkas Ode karjuseks, 25. aastaselt sai ta Helbi külla mehele, kellel oli juba 6 last. Pere oli vaene, elatise saamiseks kudus ta kangaid ja vöösid. Enamike laule õppis Miko oma emalt, lauldi pikki laule, koos onunaise ja onutütrega. Ta võttis osa lauluvõistlusest, pulmades ja kirmestel. Jakob Hurt kirjutas temalt Petseris olles 1903. aastal kokku 20 720 värssi, kõige pikem laul
Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse (kõlaräästa) Johann Valentin Rabe töökojast. · 1849 ehitati neogooti stiilis rohekashall altarisein Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl Siegmund Walther. 10 4/11/19 1857. aasta tulekahju · 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise õpetajaga koguduses külas ning peeti jumalateenistust. 25. mai keskpäeval pääses kirikumõisa karjaaias tuli lahti. Tuulealused hooned (karjalaudad, tall, tõllahoone ja ait) põlesid maha. Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja tornikiiver põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad. Ka kirikukõrts põles maha. Altar, kantsel ja orel jäid võlvide all alles,
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein
Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile. Pärast kooli lõpetamist tegi ta riigiametniku karjääri (see oli aadlivõsukestel tüüpiline elukäik tol ajal). Muusikat õppis Glinka eraviisiliselt, üheks õpetajaks oli kuulus iiri päritolu pianist ja helilooja John Field. Muusikaliselt olid väga olulised aastad 1830–34, mil Glinka õppis Itaalias ja Saksamaal. Seal kujunes Gli...
OTTAWA FACTS ABOUT OTTAWA Capital of Canada Fourth largest city in the country 2,778.13 km2 Founded in 1826 as Bytown Incorporated as "Ottawa" in 1855 1857 Queen Victoria chose Ottawa to be the capital of Canada City's population 883,391 INTERESTING FACTS The name Ottawa comes from the Algonquin word adawe – which means to trade Ottawa is located on the banks of the Ottawa, Rideau and Gatineau Rivers Ottawa is the seventh coldest capital in the world About 25% of Ottawa residents were born outside of Canada Languages spoken include English (50%), French (32%) and a host of some other languages CANADIAN TULIP FESTIVAL Held every May, is one of the most famous festivals in Ottawa THE MAMAN SCULPTURE BY LOUISE BOURGEOIS OTTAWA CITY HALL Built as the headquarters of the former Regional Municipality of Ottawa-Carleton TABARET HALL A hall at the University of Ottawa, founded in 1848 as the College of Bytown CANADIAN PARLIAMENT BUILDI...
vahetult peale Pariisi saabumist) Jeanne Duvali, mulatitari, kellega tal oli suhe ülejäänud eluks ning kes on inspireerinud Baudelaire´i kirjutama luuletuse "Must Veenus". · Uimastid · Vihkas kodanlikku maailma; kulutas oma pärandust (edasi) · 1844.a. keeld pärandusele · Depressioon (spliin) · La Fanfario, 1848 · E.A.Poe · Osales 1848. aasta revolutsioonis · 1851. astus coup d´États´le vastu; pettus ühiskonnas · Põhiteos "Kurja lilled", 1857 "Les Fleurs du Mal", 1857 ·Keelati ära 6 luuletust -> kohus ·"Spliinis ja ideaalis" läbivaks teemaks ideaalide kättesaamatus; elu "õite" mürgistatus surmast ja kaduvusest ·"Vastavusi"- sümbol. kirjeldus: füüsilises maailmas meeleliselt tajutavatel objektidel olemas vaimu- ja hingemaailm selle jäädvustamine autori eesmärk ·Dante "Jumalik komöödia" 100 laulu/luuletust ·Tegevus paralleelne ·Avaluuletuses "meie" ·Patuks igavus ·Paradiis neetud linna tänavatel
Mõisted narodnikud Venemaal levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn. ürgvenelike arusaamade juurde Verine Pühapäev kui 1905.aastal suundusid töölised lastega talvepalee juurde, et üle anda palvekiri tsaarile saadeti nende vastu sõjaägi ja avati tuli. Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mäng...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
,-- ,-- , , , ». . . -- , . , , . «» , . « , ,-- , , »,-- 1870 «». «», , , , , «» , , . . , «», . «», « », « ». « », . . . , -- « , , ». : « ». , «», , « ». . 50 , , . . 1857 , « », : « , , ». 1848 , «», , : « , , , , , , . , , ». , «», , , , . , , 1847 , , 150 , . 74 , . . . « ,-- ,-- , , .». « » 1869 , : « , , , , ...». , : «,-- ,-- , ». : , , . , . , , , -- , , , .
oleme." Nii kirjutas 1858 ajalehes "Perno Postimees" Johann Voldemar Jannsen, kes teadvustas maarahvale, et nad on eestlased, ja teenis juba eluajal välja isa Jannseni austava nime. Haigus Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus olles põdenud kümme aastat afaasia haigust, ta maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Ta haud asub Raadi kalmistu peateest paremal, peavärava lähedal Kalmistu tn. poolsel küljel. Ajalehed Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees"
: 4000 .. : , , , . - . - . Hakatakse kasutama savinõusid 98 .. , , , «» ( aestii), . 1227 Saaremaa ( ) 1227 , Saaremaa . XIII . 1208 1227 . -- , , . , , 700 . 1632 - II . 350 000 . 1739 « ». . . 1802 . . . 1838 - ( ), «» . 1857 « » ... . 1857-1861 .. «» 1869 . 1868 1870 ; 1870 . 1905 . , . . Noor Eesti. . 1940 . . 1988 50 . 23 1989 « » (. Balti kett), 50- -- , .
- (1848-55) . . . 1857-62 , . 1862 . - ( , 1863-64, . -, 1868, - , ) . ( - , " ", 1864, , ), 2- 19 . , . , , , . , , - . 22 , . . 1848 1855 - . , . . , . , , , , , - . . , " " (1858-1862), " " (1862) "" (1857-1859). 1860 "" . 1862 , , . . - II. . , . III , . . . , . , , . , , - . " ". , : - . . . . . " " (1864 .). . -. , . - . : ", , !". , . 1863 64 . . , . 1863 ", .". . . " " (1864 .). . -. , . - . : ", , !". , . , , - . , " " ", ". 1858 , , , , , ...
1850 – 1885 - Ärkamisaeg 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannseni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
, , , . 1847 - . , , «- ». - , , . , . - ; -- «Esprit des lois» «». , , : . : « , , , -- , , , », -- « . . ». -- . , , . , , , . -- , . -- , 1852 -- , 1854 -- 1855 « » « » « 1855 » -- , 1856 -- , 1856 -- , 1857 -- , 1858 -- , 1859 -- , 1863 -- , 1863 -- 4- , 1867--1869 -- , 1872 -- , 1878 , 1882 -- , 1886 -- , 1886 -- , 1889 -- , 1890 -- , 1890 -- , 1890--1893 - -- , 1896 -- , 1899 , ,,", , , , . . , , , . ,," (1854) ,," (1857) , , , . ,," (1853) ,, " (1855), . 1850- 1860- (,, ", ,, ", ,,", ,,", ,, ", ,, ", ,, : "), . , , , .
Sunnimaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra parandamine Talude päriseksostmine Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased 14)Iseloomustage J.V.Jannseni, J.Hurda ja C.R.Jakobsoni peamisi seisukohti ja ettevõtmisi? J.V. Jansen Oma ajaleht 1857 "Perno Postimees"-pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele Eesti rahva eluolu edendamine- kõik mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega Virgutas eestlasi talusid ostma Andis õpetusi põllupidajatele Kirjutas hariduse vajalikkusest Uus ajaleht 1864 "Eesti Postimees"- ilmus Tartus J. Hurt Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi Esimene eesti keelne kool, mille nimeks sai Aleksandrikooliks C.R
1890 . 1891 , ; - , 1895 1925 . , . , , , ; " " , , . , - , , - , , . . 1904 " , ". 8 . XX , , . , . , , 1902 . , , , . " " - , . , , , . . 27 1936 . IV , . . - (1912) (20 1857 -- 24 1927, ) -- -, , , , , . 1907 - , . , , 20 1857 ( 23 1857). . .- - . (1878), . . . . 1879 . 1884 . , - (), (), (), () . (4 1881 .) - - , 1885 . . . 1893 . - . « ». 1894 , 1895 -- - . 1897 . 9 . « , », « », « » . 1900 « » . .
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus
OscarClaude Monet 14.11.1840 05.12.1926 Lapsepõlv ja noorus Sündis 14.11.1840, Pariisis Pärast ema surma, aastal 1857, tekkis tal tihe side maalikunsti harrastava tädiga Monet käis linnalütseumis, kuid ta ei õppinud eriti hästi Kunstianne avaldus noorelt, algselt karikaturistina Tähtsad aastad tema elus 1857 ema surm 1858 esimene õlimaal näitusel Le Havre'is 1859 Monet läheb Pariisi ja alustab õpinguid kunstikoolis 1861 sõjaväeteenistus Alzeerias 1862 naaseb Pariisi, et jätkata kunstiõpinguid 1865 alustab suurel lõuendil "Eine rohelises" maalimist 1866 edu Salongis maaliga "Camille rohelises kleidis" Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse
Mihhail Ivanovits ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist
Mihhail Ivanovits Glinka 1804-1857 Click icon to add Click iconpicture to add picture Mihhail Ivanovits Glinka Elulugu Glinka sündis 20. mail 1804 Juba sündimisest peale oli aristokraatlikku perekonda. väike Glinka oma vanematest Tema isa Ivan Nikolajevits lahutatud. Vanaema võttis ta Glinka oli Smolenski mõisnik ja enda hoole alla sel põhjusel, et erukapten. noored vanemad ei suutnud tema esimest lapselast hoida. 1815 pandi Glinka Tsarskoje Seloo avatud lütseumi. Aasta hiljem saatis isa Mihhaili Kõrgemasse Pedagoogilisse Instituuti. Elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Looming Glinka taotles oma loomingus r...
õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis Valgas tegutses Cimze nii eestlastele, kui lätlastele saksakeelne kihelkonnakooli- õpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeelne ajaleht (tartu murre) 1806 "Tarto maa rahwa Näddal-Leht". Lühemat aega anti O. W. Masingu poolt välja "Maarhwa Näddala-Lehte". Kreutzwald toimetas ajakirja "Maa-ilm ja mõnda , mis seal sees leida on" (1848- 1849). Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Jannsen 1857 "Perno Postimehega", nädalaleht. Populaarseks sai Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenoveva". Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19 sajandi teisel poolel. Kirjakeele ühtlustamisel olid suured teened Ahrensil, kes 1843 andis välja uue eesti keele grammatika, aluseks põhjaeesti keskmurre. Euroopas kasvas huvi eksootiliste kultuuride ja väikerahvaste vastu, Eestis väljendus see estofiilide näol. Uuriti eesti keelt ja kultuuri
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
vastast. 2 Looming Meremaalid oli Morani kõige tugevam külg. Tegelikult oligi ta ennast spetsiaalselt pühendanud maastiku- ja meremaalide maalimisele, ta oli intelligentne looduse sünkroontõlkija. Maalide hoolikad detailid ja loomutruudus, näitavad tema üksikasjalikku varajast faasi. Morani seotust Hamiltoni ja Weberiga näitab ka maal ,,New Castle on the Delaware". Aastal 1857, kui ,,New Castle on the Delaware" oli lõpetatud, pani Moran kaks selle nimega maali näitustele; üks ilmus iga-aastasel näitusel Philadelphia Kunstiakadeemias, ja teine oli paigutatud näitusele Rahvusliku Disainiakadeemiasse New Yorki. Üks neist maalidest võib olla nüüd olev versioon Butleri Instituudis. Maal kujutab New Castle'i linna, mis asub Delaweri jõe lääne kaldal. Algselt rajatud New Amstelina 1650-ndatel Hollandi poolt, New Castle asub umbes kuus miili lõuna
Johann Köler 1826-1899 Noorus ja haridustee ·Sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral ·1839-1846 omandas Cesises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse ·1848-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia ·1857 täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal Edasine elukäik I · 1862 pöördus tagasi Peterburgi, töötas õpetajana · Hiljem sai temast Aleksander II tütre joonistusõpetaja · 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mit...
· 1843: "Ernani" Ooperid · 1844: "Kaks Foscarit" · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" Ooperid · 1855: "Sitsiilia verepulm" · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" · 1859: "Maskiball" · 1862: "Saatuse jõud" · 1867: "Don Carlos" Ooperid · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" Shakespeare'i näidendil põhinev · 1893: "Falstaff" Koomiline ooper, Shakespeare'i näidendil põhinev, mis jäi tema viimaseks Aitäh kuulamast!
RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a
aprill 1899 Peterburis Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/ media/File:Johann_K%C3%B6ler.jpg Elukäik Viljandi elementaar- ja kreiskooli (maaler) 1846-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia 1857 täiendusreis Pariisi 1858 Roomas töötas maalijana Sai akadeemiku nimetuse 1862 õpetaja Kunstide Edendamise Seltsi koolis 1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus ärkamisajal Alus Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile Jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale Tegi kõik temast sõltuva aitamaks kaasa maarahva
Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateksViljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1864.a
Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) · ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865)
Töödes domineerib raskepärane ja kurvameelne põhitoon Koloriit on tõsine ja tagasihoidlik. Tema põhisõnumiks on inimesearmastus, headus, ennekõike aga saatusele alistumine. Kogu oma elu elas Millet suures viletsuses, tal oli suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. Seda suurem oli lugupidamine pärast tema surma vähe on kunstnikke, kelle mõju on nii suur olnud. Viljapeade korjajad, 1857 Angelus (õhtupalve), 19571959 HONORE DAUMIER (18081879) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Oli prantsuse maalikunstnik, skulptor, graafik ja karikaturist Töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast Karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda.
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
saamata ELULUGU. REISID. Reisis palju LääneEuroopas. Nende maade rahvamuusikat leiame ka helilooja loomingust. Viimastel aastatel elas Peterburis, Varssavis, Pariisis ja Berliinis. Kõige lähedam inimene õde. Tema tütrela ta kirjutas mõned klaveripalas. Suhtles paljude kultuuritegelaste ja muusikutega. SURM Glinka suri Berliinis 1857.aastal. Ta maeti Peterburi Aleksander Nevski kalmistule. LOOMIN G. 2 ooper it: ajalooline "Elu tsaari eest" ("Ivan Sussanin"), muinasjutuline "Ruslan ja Ljudmila" Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoni hota", "Öö Madridis", "Valssfantaasia" Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. SÜMFOONILINE FANTAASIA "KAMAARINSKAJA" See on Glinka sümfoonilise muusika tähtsamaid teoseid, sest oli eeskujuks hilisemate
korda pöörduti lõplikult eesti rahva poole, K.R. Jakobson- andis välja ajalehe “sakala” 3) Iseloomusta Jakobson (82,83) -Koolmeister, tema hoogsad ja teravad kirjutised äratasid kresti tähelepanu, oli vastuolus baltisaksa ringkondadega, kellega ta otsis pigem lepitust, seetõttu ei saanud ta enam eesti postimehes kirjatöid avaldada, 1860 ebaõnnestus enda ajalehe asustamine, 1878 sai anda välja Sakala esimese numbri. 4) Janseni elu ja põhimõtted (82-84) - Oli Eesti kirjamees, loos 1857. aastal ,,Perno Postimees’’ 5) Hurt, tema tähtsus (82,83) - Kirikuõpetaja, kodus eesti luulet 1870.aastatel hakkas Hurt jõuliselt vedama Aleksandrikooli liikumist, mille eesmärgiks oli rajada Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kõrgeim rahvakool. 6) Märgukiri tsaarile (86) - Kirjas nõuti reforme ja saksa mõju vähendamist Eesti ühiskonnas. 7)Venestuse poliitika (88,89) -vene keel õppekeeleks, kõik pidi käima vene keeles, Tartu
Joseph von Eichendorff Joseph Karl Benedikt Freiherr von Eichendorff 10.März 1788 Lubowitz 26.November 1857 Neisse War ein bedeutender Lyriker und Schriftsteller der deutschen Romantik. Er zählt mit etwa 5000 Vertonungen zu den meistvertonten deutschsprachigen Lyrikern Familie Sein Vater, und seine Mutter, entstammten beide aus katholischen Adelsfamilien Er hatte zwei Geschwister: Sein Bruder Wilhelm und seine Schwester Luise wurde zusammen mit seinem Bruder unterrichtet Leben ] Es folgten neben umfangreicher Lektüre von Abenteuer und Riterromanen und antiken Sagen erste Versuche.
Kalevipoeg jne .. nõude. Kalevipoeg võitleja vastu kurja jõud, mis rõhujate inimesed ja vastu välisvaenlaste. Eepos koosneb 20 laulu.Originaal salm "Kalevipoeg" - nn regi salm, mis on omane iidsete eesti rahvalaulude; eepiline keel on arhailine. Tuginedes "Kalevipoeg" loonud palju kunsti-ja muusikateoste. “Kilplased” Esmakordselt ilmus teos eesti keeles 1857. aastal (esmatrüki täielik pealkiri: "Kilplaste imewärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud"). Koomiksina ilmus teos 1977. aastal. Aastal 2004 ilmus kirjastuses Varrak jutukogu "Kilplased". Lugus on palju külaelanikud pidavalt saad naljakas asendis. On väga raske selgitada, mida see lugu, sest see on täiesti arusaamatu lugu.
vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a. elas koos vürstinna Carolyne`iga. 1801. a. kolis ta Rooma.Alates 1867. a. külastas ta Ungarit igal aastal, oli üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajaid ja selle õppejõud. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning oli tulihingeline programmimuusika pooldajaid. 5) Georges Bizet (1838-1875) - Isa oli juuksur ja parukategija, ema oli pianist. 9-aastaselt läks ta Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu ja kompositsiooni. 1857. a. võitis ta Rooma preemia. 1863. a. esietendas Pariis Theatre-Lyrique`is Bizet ooper "Pärlipüüdjad". Ta oli klaverisaatja, teiste heliloojate teoste arranzeerija ning andis klaveritunde. 1875. a. esietendus ooper "Carmen". 1875. a. suvel suri ta südameataki tagajärjel. Pärusmaaks tema loomingus oli ooper(30),kõige populaarsem " Carmen". 1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi
pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees"
on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega. Isamakõned- Carl Robert jakobsoni patriootlikud kõned vanemuise hones. Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule.
environmental realities and traditional livelihoods, a heritage of comparatively widespread egalitarianism out of practical reasons (see e.g.: Everyman's right and universal suffrage), and the ideals of closeness to nature and self-sufficiency. Estonian culture developed in earnest during the nineteenth-century period of national awakening. Elements of Estonian peasant culture, such as songs and folktales, were brought together by the country's first cultural elite after 1850. Between 1857 and 1861, Friedrich Reinhold Kreutzwald compiled and published the Estonian national epic, Kalevipoeg (Son of Kalev), which was based on various folklore themes. Written in verse, the epic tells the story of Kalevipoeg, the mythical ancient ruler of Estonia. Another achievement of this period was the establishment of Estonia's first regularly published Estonian-language newspaper, Perno Postimees , originally published in Pärnu by Johann Voldemar Jannsen in 1857. In 1878 Carl Robert Jakobson
õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet
Aastatel 1844 1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis selle pooleli ning läks tagasi kodukohta, asudes oma mõisat valitsema. Ta õppis seal iseseisvalt ning tegeles praktilise tööga. Ta hakkas pidama ka päevikut, et uurida ennast, elu ja inimesi. 1851 läks koos vennaga Kaukaasiasse, kus teenis ohvitserina. 1854 1855 võttis osa Krimmi sõjast. Kahel Euroopa reisil, aastatel 1857 ja 18601861, uuris ta pedagoogilisi suundi ja külastas Londonis Aleksander Herzenit. Saadud humanistlikke ideid talupoegade kasvatamisest asus ta rakendama oma mõisakoolis, kus ta ise ka õpetajana töötas. 1857. aasta reisis Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale pidi ta pettuma, sest LääneEuroopas oli kodanlik kord ning moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Tolstoi asutas pedagoogilise
sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 1861. ilmus Õpetatud Eesti seltsi toimetamisel ,,Kalevipoeg" Faehlmann kogus lood, Kreutzwald pani kirja - 1865. asutati esimene laulu- ja mänguselts Vanemuine, millele järgnesid Tallinnas Estonia, Pärnus Endla, Võrus Kannel, Viljandis Koit - 1869. esimene üldlaulupidu, Tartus. 50 aastat pärisorjuse kaotamisest, üheks
1. erinevate perioodide iseloomulikumad jooned, sündmused ja juhid 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja
KREUTZWALD Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.detsember 1803 - 25.august 1882) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, s...
eeskuju võtmine, kehtestas Balti Erikorra Aleksander III Algatas venestamise, võttis kasutusele vene keele, pärissis eesti keelt ja kultuuri ning seadis piirangud nii eestlastele kui sakslastele Jannsen 1857. aastal algatas ,,Perno Postimehe", 1864 ,,Eesti Postimehe", korraldas esimest üldlaulupidu, algatas laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Katariina II Piiras Balti erikorda, asehalduskord, kubermangudes sai valitsejaks
19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843.aastal võttis Eduard Ahrensil aluseks põhja-eesti kirjakeele ja andis välja raamatu eesti keele grammatika kohta. Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium
Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju.
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R.Faehlmann ja lõpetas F.R.Kreutzwald. 24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel asutati Vanemuise Selts lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul. Eesmärk oli tagada eesti rahvuse, tema keele ja kultuuri järjepidevus ja kestmine. 1867. a esitas J.V.Jannsen avaliku üleskutse tähistada poole sajandi pärisorjuse kaotamisest Liivimaal eestlaste üldlaulupeoga. 1868.–1870. a C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
