1. Sest just tema loomingus jõudis kõrgpunkti polüfooniline väljenduslaad. 2. Räägi Bachi varasemast elust. 2. Sündis Saksamaal Eisenachi linnas muusikute perekonnas. 10.a jäi ta orvuks, teda õpetas vanem vend. Õppis Lüneburgi Michaeli koolis, kus laulis ka kooris. Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti. Seal ta vallandati, siis töötas Mühlhamenis. 4. Mis juhtus Weimaris 1708-1717 ? 4. Temast sai hertsog Wilhemi õukonnaorganist ja kammermuusika esitaja. Tema teoseid mõjutas Itaalia ja
Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias"
Muusika – J.S. Bach ja G.F. Händel J.S.Bach (1685-1750) –sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid ta ema ja isa. Enamus muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis, 1700-03 Lüneburgi Michaeli koolis. 1703 sai 18 aastane Bach õukonna viiuldaja koha Weimaris. Töötas linnaorganisti ametis kahes väikelinnas. 1703-1708 linnaorganisti amet. Edasi õukonnamuusikuna. 1708 kammermuusik. 1717 kapellmeister Kötheriis. Abiellus 1707 Maria Barbaraga – 7 last. 1721 abiellus teise naisega – Anna Magdalenaga – sündis 13 last (kokku 20 last 7 neist suri imikuna). Vokaalmuusika, kantaadid (koraali osad) “Christ lag in Todes Bardu”, 19 osaline “Ich hatte viel ??? Bchunmirmis, “üks kindle linn ja varjupaik”, oreliteos tokaates-d-moll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud
1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola-Venemaa alale. III periood 1708-1710: Põhilahingud toimusid Poola-Vene alal. (1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus esimene sõjaline kokkupõrge Vinni mõisa lähedal ja rootslased kaotasid. Venelased kartsid Rootsi peavägede ja Karl XII siia jõudmist ja selles hirmus lasti süstemaatiliselt õhku Eesti? Saksa elanikkond küüditati, ühtegi keskaegset maja pole
Bachi eluperioodid · Lapsepõlv (1685-1703) · Arnstadti periood (1703-1707) · Weimari periood (1708-1717) · Kötheni periood (1717-1723) · Leipzigi periood (1723-1750) Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann
Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai, Mes sündi nüüd siin minoga, et Roots pallav pääle paist, perätu ma ole siin, sis ta Vennemaale vei, kes võib mo pääle kaeda? kik see liina rahvast väest,
Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused
Riia väed tungisid Poola aladele. *1706a.-Altranstadti rahu-Poola astus sõjast välja . *1701a.-Erastvere lahing } Vene väed saavutasid võidu *1702a.-Hummuli lahing } Rootsi vägede üle. *1704a-Venelased vallutasid Tartu ja Narva. *Vene väed saavutasid edu ka Ingerimaal. 1703-alustati Sankt-peterburgi asutamist neeva jõe suudmesse. *1708 -Lesnaja küla juures hävitasid Venelased Rootslaste toidu-ja moonavoori. *1709a. suvel-Poltaava Lahing.Venelased saavutasid võidu Rootsi vägede üle. (8.juuli 1709) *1708-Tartu hävitamine. *1710-Riia,Pärnu,Kuressaare ja Tallinna vallutamine venelaste poolt. *Sõjategevus jätkus Soome ,Norra aladel ,Läänemerel jne. *1721-Uusikaupunki rahuleping.
· Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu · Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut · Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · 1706. aastal abiellus ta Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last
15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina. Kõigis oma töökohtades tegeles Bach ka heliloominguga. Järgnevalt on toodud kõik J. S. Bachi töökohad ja linnad, kus ta töötas: 1. Arnstadt ja Mühlausen (1703-1708) linnaorganist 2. Weiman (1708-1717) õukonnaorganist 3. Köther (1717-1723) õukonna kapellmeister 4. Leizig (1723-1750) Tooma kiriku kantor J. S. Bachil oli suur perekond. Kahest abielust kokku kakskümmend last. Paljud neist surid noorelt. Kuid mitmed ta poegadest said tuntud muusikuteks. Nt. Wilhelm Friedemann Bach, Philipp Emanuel Bach, Johann Christion Bach.
I 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5.Kust riigist võttis Vladimir vastu uue usu? 6.Kes krooniti esimeseks tsaariks 1547. aastal? 7.Kes kaotas pärisorjuse? 8.Mis linn sarnanes kõige rohkem Lääne – Euroopa feodaalriikidega? 9.Kelle väed küüditasid üle 10000 eestlase Siberisse? (mees, 1701-1708.a.) 10.Kes vallutas 1030.a. Tartu ja rajas sinna oma kindluse? 11.Keiser ehk..... 8. 7. 1. 3. 5. 11. 6. 9. 10. 2. 4. 1.Bütsantsi tuntuim katedraal 2.Kes kehtestas Eesti – ja Liivimaa talurahvaseaduse? 3.Venemaa linnade ema 4.Kes oli aastatel 1762-1796 Venemaa keisrinna? 5
Liivimaad. 1704. aastal 30. augustil astus Rootsi vastu sõtta ka Rzeczpospolita, kuna Venemaaga sõlmiti liiduleping. 1701. aasta kevadel alustas Karl XII ssõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. August II loobus 1704. aastal Poola troonist ning uueks Kuningaks valiti Stanislaw Leszczynski. 1706. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Pidi Poola sõjategevuse Rootsi vastu lõpetama. 1708. aasta algul alustas Karl XII sõjakäiku Saksimaalt Moskva suunas. Erakordselt vihmane suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuteks ning seetõttu hakkas sõjapidamine venima. Vägede moonastamisel tekkis raskusi sest venelased kasutasid põletatud maa taktikat. Karl XII pöördus suunaga Ukraina poole lootes sealt toetust leida, kuid enamus kasakaist siiski ei liitunud. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708. aasta talve karmis pakases. Poltaava lahingus 27. juunil 1709. aastal
Venelastest uppusid paljud Narva jõkke. Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohaliku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Kohalike inimesi tapeti ja piinati julmalt. Lapsed jäeti mõnikord ellu, et neid siis Venemaal müüa. 1701. aastal olid Venemaa ja Poola sõlminud Birza lepingu, mille kohaselt oleks nende võidu korral läinud Baltimaad Poolale. Sellepärast käskis Venemaa kuningas Peeter I 1708. aastal hävitada Tartu. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevalinna asemele rajati 1703. aastal Peterburi linn. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. sõja ajal algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge
ette uusi troonikandidaate ja ka Leszczyski püüdis oma vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks prebendide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli aga väike, kuigi nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist. Nüüd seisis Peeter I praktiliselt üksinda Rootsiga vastamisi. Peeter oleks aastal 1707 olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl tahtis tagasi saada kõike. Aastal 1708 ilmusid Vene väed jälle Poolasse. 2.2Sõjategevus Ukrainas Hõivanud 6. veebruaril 1708 Hrodna, juhtis Karl XII oma väge Smolenski suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, Ukrainasse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina hetmanilt Ivan Mazepalt sõjalist toetust. Paraku enamik kasakaid Mazepaga ei liitunud. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud Adam Ludwig Lewenhaupti juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29
*LOOMING: *OOPER: ligi 50 ooperit, tuntuimad ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Rinaldo" *ORKESTRIMUUSIKA: mh orkestrisüidid ,,Tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" *ORATOORIUMID: 23 oratooriumi, tuntumad ,,Messias", ,,Juudas Makabeus", ,,Jefta" Oratoorium ,,Messias" I osa: ettekuulutused Messia tulekust II osa: Jeesuse kannatused III osa: lunastus ja igavene elu Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) linnaorganist * Weimar (1708-1717) õukonnaorganist *Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister * Leipzig (1723-1750) Tooma kiriku kantor ORELIMUUSIKA * u 150 koraaliprelüüdi * prelüüdid ja fuugad * tokaatad (toccata) * fantaasiad KLAVIIRMUUSIKA * väikesed prelüüdid ja fuugad * ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" * ,,Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24 pluss 24 prelüüdi ja fuugat) ORKESTRIMUUSIKA * 6 Brandenburgi kontserti * 4 orkestrisüiti
Wanradti ja Koelli 4. 5. Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. 6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19. sajandi lõpuks oli lõunaeesti keel kirjakeelena praktiliselt hääbunud. 7. Kirikukirjanduse osatähtsus seisneb peamiselt selles, et kujunes välja eesti kirjakeel. tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur 8. Juhuluule -- mingi sündmuse (ristsete, sünnipäeva, pulmade, matuste või tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal
Gottorpi kui liitlase. Hiljem püüdis Rootsi korduvalt oma kaotatud alasid Venemaalt tagasi võita. Preisimaa võimsus kasvas. Saksi-Poola nõrgenes. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada, sest 17001710 toimus suur osa lahingutest Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Eestlaste arvuks oli siis umbes 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. Põhjasõja lahingud · Pühajõe lahing 26. november 1700, Rootsi kalendri järgi 16. november 1700 · Narva lahing (30. (19.) november 1700, Rootsi kalendri järgi 20. november 1700) · Reinbecki lahing (1700) · Spilve lahing (19. (8.) juuli 1701, Rootsi kalendri järgi 9. juuli 1701) · Räpina-Lokuta lahing (Rappin) 4. august 1701 · Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15
(16931740) (17301740) p 28 1693 , V , I, . , 15 . , , , , , . 1708 , , . 1710 I, , -, . 31 , , . 1711 , - , , - . I, ( ) . 1726 , , , . . 1727 , - - , . II 1730 , , .., . , 37- , , («»), . «», , . , , , . («») (VI ). , , , 8 . «» . , . , 25 1730 , "". , , , . . 28.4.1730 . , ,
võidu. 1702. aastal said rootslased venelastelt lüüa Hummuli mõisa juures. 1703. aastal rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. 1704. aasta mais sattus Rootsi lahingukorda seatud laevastik Kastre juures venelaste seatud lõksu ja nii kaotasid nad ka selle lahingu. 1704. aasta juunis alustas Peeter I Narva ja Tartu piiramist. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. 9. augustil vallutati tormijooksuga ka Narva. Võitlused Eestis 1708- 1710 1708. aastal toimus Vinni mõisas võitlus, kus rootslased jällegi lüüa said. 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale. 1708. aasta suvel lasti õhku peaaegu kogu Tartu linn. 1709. aastal Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustati rootslaste vägi täielikult. 1710. aastal kapituleerus Riia, Kuressaare, Pärnu ning Tallinn. 29. septembril 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi alistus ning Eestimaa
Peeter 1704. Aasta suvel Narvat ja Tartut piirama. Alguses hõre pommitamine muutus päev-päevalt intensiivsemaks, Vene vägesid tuli juurde. Juuli algul saabus Tartu alla Peeter 1 isiklikult. Läbirääkimiste tagajärjel linn alistus. Narva oli juba kaks kuud visalt vastu pannud, kui narvalaste püssirohukelder juhuslikult pommitabamusest õhku lendas. Tartu ja Narva vallutamisega sõjategevus Eestis mõneks ajaks soikus. 1708. Aastal kujunes Tartule kastroofiliseks. Karl 7 tuleb Liivimaale tagasi, venelastel aga puudusid küllaldased kõud, et siinseid alasid Karli peaväe eest kaitsta, andis Peeter käsu kogu Ida-Eesti laastada, Tartu linn ära hävitada ja taanduda. 1708. Aastal Vinni juures ka Põhjasõda viimane välilahing Eestis. Võit jäi venelastele. Karl ei tulnud siiski Liivimaale, vaid tungis Ukrainasse. Seal tabas teda 1709. Aasta südasuvel otsustav kaotus Poltaava lahingus, mis määras ka Eesti- ja
1699 Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar Riia linna ründamisega algab Põhjasõda 1700 oktoober Karl XII saabub Eestisse 1700 19. november Narva lahing 1701 Rootsi kuningaväed lahkuvad Eestist 1701 detsember Erastvere lahing 1702 juuli Hummuli lahing 1703 Venelased rüüstasid armutult Ida-Eestit 1704 mai Kastre veelahing 1704 12. juuli Tartu vallutamine 1704 9. august Narva vallutamine 1708 Vinni lahing 1708 Tartu ja Narva elanike küüditamine, Tartu õhkulaskmine 1709 Poltaava lahing 1710 29. september Rootsi sõjavägi alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla 1710 Pärnu Ülikool lõpetab töö 1710 Katkuepideemia algus 1711 Katkuepideemia lõpp 1721 Uusikaupunki rahu, millega Eesti läks Venemaa alla
Sydney Ooperiteater, Viini Riigiooper, Metropolitan Opera New Yorgis, La Scala Milanos, Covent Garden Londonis 21. Claudio Monteverdi tähtsus- esimene suur ooperihelilooja, kelle viievaatuseline ooper „Orpheus“ oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaalaliselt rikka väljenduslaadiga ooper. 22. Bachiga seotud kohad Eisenach- sünnikoht (21.märtsil 1685) Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Weimar (1708- 1717) Köthen (1717-1723) Leipzig- (1723- 28. juuli 1750) 23. Bachi tuntumad vokaalteosed „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ärgake, ju vahid hüüdvad“, „Matteuse passioon“, „Johannese passioon“, „Jõuluoratoorium“, „Kohvikantaat“, „Talupojakantaat“ 24. Bachi tuntumad instrumentaalteosed „Toccata d-moll“, kuus „Brandenburgi kontserti“
e : - 1754--1762 : 59°5625 . . 30°1850 . . (G) - -- - ( , 38); 1732 2 1917 . 1917 . () 1754--1762 . . . . 1918 , 1922 . . 1711--1754 . , , . , , , 1708 . , ( ) . 1711 I , . . . 1720 I . 1723 . 1725 . 10 1731 .. , . , , , , , , . , , . 1735 , . 2 1739 -. , 25 1741 , . . 1 1752 , . . . 1752 14 22 . , . . , 16 1754 . () 1755 . . ( 1762 .).
rida rootslaste kaotusi. 1702 juuli rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal. 1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale. 1704 mai Rootsi laevad jäävad lõksu Emajõel Kastre juures. 1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel. 1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid. 1708 Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul". 1709 Poltaava lahing Ukrainas, Peeter I purustab Karl XII väed; venelaste ülekaal, katku puhkemine. 1710 jaanuar kapituleerub Riia. 1710 august kapituleeruvad Kuressaare ja Pärnu. 29. 09
1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub: Tartu ja Narva vallutamise järel sõjategevus Eestis mõneks ajaks vaibus, piirdudes mõlemapoolsete väiksemate rüüsteretkedega vastase alale 1708. aastal toimus suurem lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale Vologdasse 1709. aasta juuni lõpul toimus Ukrainas Poltaava lahing, milles Peeter I purustas täielikult rootslaste peaväe 1710. aasta alguses kapituleerus vene võimude ees Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn 29. septembril 1710
17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782)
· Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .
Vulkaan Fuji Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus Kõrgus on 3776m Läbimõõt on 505m Sügavus on 200m Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal Oli naistel keelatud Fujile Mäe jalamil asub ebatavaline mets Aukigahara on populaarne enestapmise koht 1966.aastal toimus
jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. "Parteid" tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birza lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus Tartu ja Narva elanikkonnast küüditati Venemaale. Tartu hävitamise jäädvustas värssides Puhja köster Käsu Hans 32-salmilises kaebelaulus "Oh! Ma waene Tardo Liin...". EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL
Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks.. “Parteid” tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birža lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus Tartu ja Narva elanikkonnast küüditati Venemaale. 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased
Karl oli veendunud, et Vene vägi on lõpplikult alistatud ja asus puhkuseks Laiusele talvekorterisse. Karl lahkus oma väega kevadel, ega tulnud kunagi tagasi. Maa kaitseks jäid väeosad kindral Schlippenbachi juhtimisel, kes kaitselahingutes toime ei tulnud. 1704. aastal piirati Peeter I väe poolt Narvat ja Tartut, rüüstati ka teisi Ida- ja Lõuna-Eesti alasid. Linnade elanikud küüditada (enamuses), keelustati postisaadestite toimetamine. 1708.a. oli Peeter I Rootsi eduka lahingutegevuse järgi Poolas arvanud, et Karl pöördub tagasi Eestisse. Seda teadmist omades lasi Peeter Tartu täielikult hävitada. Alates 1710. Aastast laastas Eestit katk, mis jäi viimaseks. Sellel aastal toimus ka Riia ja Tallinna kapituleerumine (lepingud). Põhjasõda oli jõudmas finaali, sest Rootsi oli andmas käest oma juhtpositsiooni (kaotati Poltaava lahing 1709). Venima jäänud sõda (Karl XII
taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Hävingud v Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga tema keskaegne üldkuju säilinud. v Kirik sai vigastada Vene Liivi sõjas 16. sajandil. v Ka kiriku tornikiiver on mitmeid kordi välgulöögist süttinud. v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema
taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Hävingud v Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga tema keskaegne üldkuju säilinud. v Kirik sai vigastada VeneLiivi sõjas 16. sajandil. v Ka kiriku tornikiiver on mitmeid kordi välgulöögist süttinud. v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema
tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilja võtta. Reduktsioon tühistati(mõisad anti tagasi, mõisnike omavoli suurenes)
Arnstadtis organisti koht, mille ta viiuldaja Saksamaa tähtsaimas sai ilma konkursita. Õppereis ooperiteatris, varsti aga istus ta Lübeckisse Dietrich Buxtehude klavessiini taga ja juhatas orkestrit juurde jättis väga selge jälje Bachi ning 1705 tulid lavale ta esimesed loomingusse. ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". II Weimar(1708-1717) II Itaalia ja Hannover (1706-1712) 1708. sai Bachist Weimari hertsogi Roomas ja Napolis puutus ta kokku õukonnaorganist ja Corelli ja Scarlattiga, kes teda kammermuusik, kus puutus kokku muusikaliselt tugevalt mõjutasid F. Couperini ja A. Vivaldi teostega ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. ja see mõjutas tema käekirja
aastal. Tema ettepaneku põhjal pidi see saama invaliidide koduks. Invaliidide all mõtles ta puuetega ja vaesunud veterane. Kompleksi arhitekt oli Libéral Bruant ja see valmis aastal 1676. Samal aastal käskis päikesekuningas arhitektil Jules Hardouin Mansart'il koostada plaanid eraldi seisvale kabelile, et seda saaksid kasutada tema õukondlased ja teised kõrgest soost inimesed. Mansart konstrueeris sellele ehitisele kullatud kupli, mis valmis täielikult 1708, selle lõpetas de Cotte. See ehitis on inspireeritud Rooma püha Peetri basiilikast. Invaliidide kuppelkirikut peetakse parimaks stiilinäiteks prantsuse barokk arhitektuuris. Kuppel Kuppel on iseeneset juba 107 meetrit kõrge, mis teeb sellest ühe kõrgeima monumendi Pariisis. See paigutati kompleksi keskele, et kuppel domineeriks auhoovis. Auhoov oli üks 15 hoovist ning oli tehtud vaid sõjaväeparaadideks. Kupli sisemuse maalis ära Charles de La Fosse.
Anne's reign (8 March 1702 1 August 1714) · Queen of England, Scotland, Ireland in 1702 · Became the first sovereign of the Kingdom of Great Britain · Last monarch of the House Of Stuart · reigned for twelve years until her death in August 1714. Anne's life · Born at St. James Palace, London · Anne suffered as a child from an eye infection and was sent to France · Anne returned from France in 1670. · On 28 July 1683, Anne married · Anne's husband died in October 1708 Family · Father James II and VII First wife- Lady Anne Hyde Second wife Mary of Modena · Grandmother Henrietta Maria · Sister Mary · Aunt Henrietta Anne · Uncle King Charles II Anne's son · Anne suffered great personal misfortune · She had been pregnant at least eighteen times · Only who survived infancy was William Was Duke of Gloucester on his seventh birthday Anne awarded him the Order of the Garter at Windsor
mängima. Seal kuuldud prantsuse õukonnamuusika olevat jätnud Bachile väga sügava mulje! Samuti võttis ta Lüneburgist ette reise Hamburgi, et õppida sealsete väljapaistvate organistide mängust. 1702. aastal tegi ta edukalt läbi katsed Hamburgi Jakobi kiriku organisti kohale, aga see anti vägeva soovituse tõttu siiski teisele. Bachi elukäik on tavaks elukohtade ja ametite järgi jagada neljaks perioodiks: I ARNSTADT JA MÜHLHAUSEN 1703-1708 1703.a. algul sai noor Bach õukonnaorkestri viiuldaja koha Weimaris, kuid ta jäi sinna väga lühikeseks ajaks- juba samal aastal sai ta organistikoha Arnstadti . Sealne tulekahjus kannatadasaanud kirik oli taas üles ehitatud ja orel restaureeritud. Arnstadtist tegi Bach oma kõige tähtsama õppereisi LÜBECKISSE tolle aja kuulsaima orelivirtuoosi DIETRICH BUXTEHUDE`i juurde. Bach oli end Arnstadtist vabaks küsinud neljaks nädalaks, reis aga kestis neli kuud
Venelaste katse ühineda Saksi vägedega 2 · 3. veebruar 1706 Rootsi ja Saksi väed Fraustadti lahingus. · Rootsi väed võidulad. Venelaste katse ühineda Saksi vägedega 3 · 1706 juulis vene väed tõmbusid tagasi Kiievisse. Rootsi sõjakäik Saksimaale · 27. august 1706 Rootsi armee Saksimaale. · Saksimaa kuuvürstiriik vallutati suurema vastupanuta. otsustavamad aastad 1 · 29. oktoober1706 Kaliszi lahing. Venemaa väed võidukad. · 9. oktoober 1708 Lesnaja lahing. Rootsi korpus sai lüüa. · Rootsi armee raske talv Põhja-Ukrainas. otsustavamad aastad 2 · 8. juuli 1709 Poltava lahing. Rootsi väed said lüüa. · Karl XII pääses Türgi valdustesse 5 aastaks maapakku. · Peeter I saadik Istanbuli, nõudis Karl XII väljaandmist. Saadik vangistati. otsustavamad aastad 3 · Peeter I tungib Osmanite riiki. · 20. august1709 Saksi äed Poolasse, Rootsi väed tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi.
(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise" selts. Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) tegutses Tartus aastail 1872-1893. Sinna kuulusid kõik kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar
abiks.pri.ee J.S.Bach (16851750) sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid ta ema ja isa. Enamus muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis, 170003 Lüneburgi Michaeli koolis. 1703 sai 18 aastane Bach õukonna viiuldaja koha Weimaris. Töötas linnaorganisti ametis kahes väikelinnas. 17031708 linnaorganisti amet. Edasi õukonnamuusikuna. 1708 kammermuusik. 1717 kapellmeister Kötheriis. Abiellus 1707 Maria Barbaraga 7 last. 1721 abiellus teise naisega Anna Magdalenaga sündis 13 last (kokku 20 last 7 neist suri imikuna). Vokaalmuusika, kantaadid (koraali osad) "Christ lag in Todes Bardu", 19 osaline "Ich hatte viel ??? Bchunmirmis, "üks kindle linn ja varjupaik", oreliteos tokaatesdmoll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise
Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta 1630-sekkus Rootsi 1635- asuts sotta Prantsusmaa vestfaali rahuleping(1648) 1683-tungisid t8rklased, 200 000-mehelise vaega Viini alla, tormijooks loodi tagasi linna kaitsjate poolt Pohja soda-1700-1721 1700- alguses Saksi vaed rundasid Riiat, feil, siis Narvat, jalle feil 1704 langesid Venemaa katte Tartu ja Narva 1708-rootslased venemaale 1709 kevadel asusid rootslased piirama Poltaava kindlust, Venemaa voitis 1710 vallutasid Vene vaed Riia ja Tallinna, ka Soome, 1721 soda loppes Uusikaupunki rahuga
Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.Kogu venelaste suurtükivägi langes rootlaste sõjasaagiks.Uued Vene vägede rüüsteretked Eesti alale algasid juba 1701. aasta suvel.1704. aasta alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist.Juulis 1704 vallutati Tartu tormijooksuga.Kuu aega hiljem vallutasid Vene väed ka Narva.Mitu aastat valitses Eestis olukord,kus idapoolsed linnad ja kindlused olid Vene vägede käes,läänepoolsed jäid aga Rootsi võimu alla.1708. aastal küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale.Küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke.Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes.Sõda ise jätkus veel kümmekond aastat.1721. aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga.Rootsi aeg Eestis oli lõppenud.Kaheks aastasajaks jäi Eesti Vene võimu alla.
Esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 1525 Mis ilmus 1535? Vanrat Kooli katekismus Mida sellest tead? 11 lk, teise raamatu kaaned, mitmes keeles kirjutatud Millal pandi alus eesti kirjakeelele ja eesti kirjandusele? 16, 17 saj. Esimene eestikeelne piibel? 1739 Mida tead esimesest eestikeelsest piiblist? Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ;
%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=508&vpy=72&dur=1857&hovh=226&hovw=223&t x=152&ty=131&ei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&oei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&esq=1 &page=1&ndsp=19&ved=1t:429,r:2,s:0gle.ee/imgres? imgurl=http://=__rm4POF7Slf2M6T0FZpKut0CACTQ=&h=327&w=323&sz=9&hl=et&start= 0&zoom=1&tbnid=dCNmBk4sG8dGzM:&tbnh=155&tbnw=154&prev=/images%3Fq Huvitavad faktid Mägi purskas viimati aastal 1708 Esimesena ronis mäe tippu tundmatu munk aastal 663 Fuji on Jaapanlaste püha mägi Mäel on 8 tippu http://farm1.static.flickr.com/203/4680736 91_9c57984b2a.jpg Aokigahara Aokigahara on mets mäe jalamil Legendid räägivad, et Aokigaharas elavad deemonid, vaimud ja härjapõlvlased Kuni 19. sajandini viidi sinna lapsi ja vanureid, kellest sooviti lahti saada Mets on populaarne enesetapu koht
sõdurid uppusid. . Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohaliku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Kohalike inimesi tapeti ja piinati julmalt. Lapsed jäeti mõnikord ellu, et neid siis Venemaal müüa. 1701. aastal olid Venemaa ja Poola sõlminud Birza lepingu, mille kohaselt oleks nende võidu korral läinud Baltimaad Poolale. Sellepärast käskis Venemaa kuningas Peeter I 1708. aastal hävitada Tartu. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevalinna asemele rajati 1703. aastal Peterburi linn. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Juba sõja ajal algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse. Seda nii vabatahtlikuna kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. aastal, hakati moodustama maakaitseväge
oma eluajal trükki vaid neli teost. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid. Bach on loonud kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Friedemann, Carl Philipp Emanuel, Johann Christoph ja Johann Christian. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. 1706. aastal abiellus ta Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Tema pojad, Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach, olid hiljem
poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul 1656 "Uus eestikeelne lauluraamat" ;241 eestikeelset kirikulaulu tõlget 1686 esimene täiesti eestikeelne raamat, trükiti riias 1690-91 "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" esimene illustreeritud eestikeelne raamat; ilmus Riias 1694 vanim seni leitud eestikeelne aabits 1695 Chr. Kelchi kroonika "Liefländische Historia" 1708 Käsu Hansu kaebelaul 1715 põhjaeestikeelne " Meie Issanda Jesusse Kristusse Uus Testament" 1732 Eesti maarahva kalender 1739 A.Th. Helle toimetuselt ilmunud täielik piiblitõlge "Piibli Ramat, se on keik se Jummala sanna..." 1766-67 esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike öppetus..." ilmus Põltsamaal 1778-79 7 eesti rahvalaulu 1782 Fr. W. V. Villmanni "Juttud ja Teggud" 1836-63 ajakiri " Das Inland" 1838 asutati Tartusse "Õppetatud Eesti Selts"
rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada Tallinna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele. 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud
annaabi.ee 
