Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "16. saj. šveitsi protestantlik liikumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sveits, sveitsi, kirik, reformatsioon, liikumiste, otsima, harjunud, 1531, calvin, lutheri, zwingli, alluma, aegadest, keldid, rooma, tollal, sõjad, kapitalistlikud, manufaktuurid, pangad, sankt, kulges, alusena, ilmalikud, naudingud, muidki, rahvad, vabadusega, sveitsis, eripäraks, ulrich, 1484, erinesid, õpetusest, calvini, kumbgi, levimistTALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis........................................
usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529
mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522 · Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot. · 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist kristlusele vaenulikud tegelikult vajalikud uurimiseks.
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse
müüki (kirikumaade müük). Cluny silmapaistvamad esindajad hakkasid 11.saj pürgima ka paavsti troonile, keisrid seda soosisid. See tõi 11.saj keskpaigas kaasa murrangu paavstide autoriteedis, see ilmneb eriti 2s asjas: 1059 reformiti paavstide valimise kord, seni oli paavsti valinud rooma rahvas ja vaimulikud, nüüd hakkasid paavste valima kardinalid enda hulgast. 1054 leidis aset otsustav konflikt Rooma kirikul Konstantinoopoli kirikuga, senini katoliku kirik oli ühtne, Lääne poolt juhtis paavst, Idas Konstantinoopoli patriarh. Kirikute vahelise konflikti tekitas eelkõige arusaam et Idas tuli pühavaim pojast, läänes aga isast ja pojast. Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad
europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad usuvoolud, islami levik Euroopas, rahvusriikide kujunemine, mis paneb aluse Euroopa rahvuslikkusele mitmekesisusele. Euroopa pole kunagi olnud nii tähtis kui varauusajal ja maailmajalugu pole kunagi olnud nii Euroopa keskne. Rahvastik. Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800
hea tegu ja hinge puhtus. Niimoodi iseloomustab Eusebius munklust kõrvutades seda meile tuttavama eluvormiga, milles tuleb järgide sotsiaalse elu reegleid, kuid ometi saab ka nii säilitada vagadust ja issanda teenimist. Munkluse filosoofiat iseloomustavad gnostilised ja uusplatoonilised mõjud, vastandumine materiaalsele maailmale, eristatakse hinge ja keha. Kuni püha Benedictuseni 6. sajandil elasid mungad võrdlemisi vabalt ning ilma kindla elukorralduseta, mistõttu kirik munklusele selle ebaselge eluvormi tõttu mõnevõrra viltu vaatas. Esimesed mungad on eremiidid (eremia kr keeles 'kõrb'), pärit olid nad Egiptusest. Esimene eremiit oli Teeba Paulus. Juba Teeba Pauluse legendi järgi elavad mungad väga kaua ja toituvad väga vähesest. Usuti, et munk elab täiuslikult ka ilma sakramendita, mis küll õõnestas piiskoplikku autoriteeti. Eremiitlusest mõnevõrra hilisemate arengutena eristatakse anahoreetlust ja koinobiitlust. Anahoreetlus
Varauusaja konfessioonivaenused põhjustasid ka arvukalt sundrändeid: teiseusuliste väljasaatmisi või emigreerumisi. 18. saj. suhtumine reisimisse muutus. Nüüdsest hakati väärtustama reiside üldharivat ja kogemusi rikastavat tähendust. Kujunesid teatud rännumagnetid, mis tõmbasid rändajaid üle kogu Euroopa. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muuhulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Sveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Inimese liikumiskiirus oli varauusajal veel naturaliseeritud, sõltudes veoloomast või tuulest. Kuni 17. saj. lõpuni oli peamiseks liikumisvahendiks ratsahobune, alles 18. saj. saavutasid ülekaalu vankrid, troskad ja tõllad. Üsna tavaline oli ka jalgsi rändamine, mis oli küll kõige aeganõudvam, kuid samas ka odavaim liikumisviis. Jooksvad kullerid läbisid päevas kuni 60 kilomeetrit.
idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku. Suur rahvaste rändamine ja germaanlaste riigid IV kuni VI sajandil toimus suur rahvaste rändamine. See on periood ajaloos, kui hunnide rändhõimud panid liikuma germaanlaste hõimud, kes omakorda tungisid Lääne-Rooma keisririigi territooriumile. Nende sündmuste käigus kukutati viimane Lääne-Rooma riigi keiser, aastal 476. Lääne-Rooma keisririigi territooriumile hakkasid kujunema
Absolutismi periodiseering Wilhelm Roscheri järgi. Wilhelm Roscher (1817–1894) on absolutismi jaganud kolmeks järguks. ● Esimene oli Roscheri järgi konfessionaalne absolutism, mis oli levinud 16. sajandil ja mida iseloomustas religiooni seadmine kõigest muust ettepoole. Valitseja põhjendas oma võimutäiust pelgalt Jumala tahtega, mida ei tohtinud segada mitte miski inimese poolt loodu, sealhulgas kirik, aadelkond ega muud võimustruktuurid. Selle parimaks näiteks peab ta Hispaania kuningat Felipe II, kelle ajastu juhtlauseks oli: "kelle võim, selle usk" (cuius regio, eius religio). ● Absolutismi teine järk oli õukondlik absolutism, mis domineeris 17. sajandil ja 18. sajandi algul. Selle hiilgavaimaks esindajaks peab ta Louis XIV, juhtlausega: "Riik, see olen mina" (l'Etat, c'est moi)
Al 7saj sai araabia büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5
Indulkentside müük Martin Luther (1483-1546) 95 teesi ehk põhimõtet, kuidas kirikuelu ümber korraldada Surivoodi kirjandus, kui surema hakkad siis loed kirjandust Lutheri seisukohad: Õndsaks saab usu kaudu, Mõistis hukka indunkentsid, usulise tõe aluseks on ainult piibel Ristiusu õpetus tuli puhastada täiendustest ja tõlgendustest Rahvuskiriku loomine Kogudus valib õpetaja Olulised on kaks sagramenti ristimine, armulaud Paavst ei takistanud reformatsiooni Paavsti pulla Lutheri tegevuse takistamiseks Saksi kuurvürst Fredrich kolmas toetas Lutherit 1521 Vormis riigipäev, Luther jäi endale kindlaks ja ei öeldnud oma 95 teesist lahti(ehk õpetusest) Luther kuulutati lindpriiks Fredrih Kolmas peitis Lutheri Valmburgi lossi Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli Luther võtab naiseks Katarina Suleti kloostrid, vaimulikud võisid abielluda, kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused Pildi rüüste liikused
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.
Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse uurimine tema enda pärast, sõltumatult inimsuhetest ja huvidest, enamusele mõtlejatest enam põhiküsimuseks. ,,Inimene on kõigi asjade mõõt, nende asjade, mis on, ja nende asjade, mida ei ole." (Protagoras. 480-410 eKr). Keskenduti rohkem humanitaarteadustele. Inimesest lähtuvalt seletati maailma. Miks? Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest. Sokratese (470-399 eKr) suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
annaabi.ee 
